Tere taas kuulama rahvateenrite saadet. Väljas on kaunis talveilm, ehki kalender näitab, et kohe-kohe peaks algama kevad. Tundub, et üle paljude aastate on tõesti Talv sattunud kevadesse ja mul on rõõm täna siin stuudios esmakordselt meie rahvateenrite kaheksa aastase ajaloo jooksul tervitada Peeter Ernitsalt, tere Peeter tammetõru. Ja teisel pool lauda Sulev Valner kes on meil vana külaline, kui nii võiks öelda, aga selles mõttes huviga ei ole võrreldav? No minuga ei anna võrrelda, jah. Sest meie Aarnega oleme tõesti ainsad järelejäänud, kes päris algusest peale on asjas osalised olnud, aga selles mõttes on huvitav teid sama laua taga näha, sest te olete ka oma endise elutöö põhjal ju praeguse ja endise elutöö põhjal ju lähedased, sest mõlemad maalehte toimetanud. Nii et mingil määral hingesugulased, ma loodan. Ja ehkki natukene saame seda Eestimaad ka Tallinnast kaugemalt nüüd vaadata, sest Peeter, nagu ma tean, tuli just äsja Setumaalt, kuidas Eestimaa sealt kagunurgast paistab. Väga ilus, väga ilus. Nii valge ja, ja ilusat siin Tallinnas ei kujuta ettegi. Aga muuseas, kevade märgiks kui ma neljapäeval sõitsin sinna lima jõel jää peal, aga kui ma tagasi tulin, jää läinud. Jah, aga talv on alles täies jõus, sest ma kuulasin just täna hommikul küll vikerraadiost, kus räägiti sellest Peipsi uisumaratoni, mis täna kell 11, üks praegust tartlasi käima lükati ja seal pidi kohati olema Peipsi lausa põhjani jäätunud, nii et ikka päris karm talv. Aga kuidas sul, Sulev, siin Tallinnas? Ei pea, ma ei, ma tunneks suurt rõõmu sellest talvest, aga enda tervis ei ole nii hea kahjuks suusatama joosta pigem nelja seina vahel püsima ja hädavajalikud raadiosaated saab ära teha. No tegelikult kevade hiljaks jäämine on ehk mõnes mõttes noh, ma ei tea, kas hea või aga vähemasti rändlinnud saabuvad hiljem. No tegelikult on tegelikult nii-öelda see pauk, mida siin mida kardetakse ja mida siin ka kuidagi haibitud, kuidas seda hirmu, see on kohe-kohe tulemas. Ma arvan, et paari nädala pärast tuleb see teada hiljemalt et leiti mõni mõni luik või tuttvart või keegi veel, aga aga selles mõttes on jah see kevadel nagu ilmselt nagu Žirinovski moodi ei pea kõik relvastatud mehed minema piirile avama. Tule iga linnu, kes läheneb Eesti piirile. Aga jah, et see on kohe-kohe tulema. See on nüüd küll ilmselt tulemas ise küsimus, et kas ikka on mõtet tegelikult hakata varblasi hävitama või või piiri peal kõiki saabuvaid rändlinde nii-öelda maha võtma, noh muidugi meil ei ole ka õhutõrjejõudu ilmselt sele. Ei noh, see on muidugi jama ja loomulikult ma arvan, et terve mõistusega inimesed tegema ei hakka. Samamoodi nagu pääsukese vesisin minema, peksma siin räästa alt ja, ja milliseid hirme igal pool rahva seas liikudes võib kuulda. Aga. Ma arvan, et see on. Tegelikult on see rohkem selline. Noh, nagu väidetakse, et see võib olla ka mõne ravimifirma kampaania, no neid vandenõuteooriaid on üsna palju, aga tegelikult noh, tõsi on ju, see sel nädalal oli ETV Foorumi saade kus me saime ju ka kinnitust sellele, et üheltki mets linnult inimesele veel linnugripp ei ole nakatunud, et selleks peab ikkagi olema vaheperemehena, seni on olnud vähemasti kodulinnud või, või koduloomad. Teiseks inimeselt inimesele ei ole ka ühtegi juhtumit veel fikseeritud. Nagu kui surma on saanud alla 100 inimesena paneme maailmas surma põhjused järjekorda ja vaatame mitmendale kohale, see nüüd jääb see, see linnugripihirm, ma arvan, see on kümnetes. Ma arvan, kümneid, mingi 10-st 20-st 1000-st koht võib olla. Aga miks siis selline asi, et ta samamoodi miks ei valmistatud? Et selleks, et tall tabab näiteks meteoriit, eksju? Ma arvan tõenäosus, et et inimeste hukkumine edasi on umbes sama suur Jah, aga tegu on samas sellise noh, ühest küljest väga ei sobi niiviisi kasutada sõna, aga ma ütleks, et väga seksika teemaga. Et väga, väga niisugused hästi õudustäratava teemaga, sest see on midagi haigus, mille vastu pole rohtu, esiteks, eks ole, palju teisigi jah, ja teiseks mis levib ka või noh, kuidagi on ikkagi nagu noh, mingi niisugune mingisugune määramatu või inimesed tunnevad ennast abitult, et see on, see on ikkagi. Tõime selle SARSi ja igasuguseid ebolavärki, mis siin on olnud ja ja, ja see on sama tjah linnud linnule tõepoolest, sest linnud kannavad gripp tavalise gripi gripiviiruse erinevaid tüvesid, tavalised rändlind aga, aga, aga see, et nüüd tekiks selline üleminek, et ta hakkaks minema nii-öelda inimeselt inimesele levima. See on imelik, et see, et, Ja see ei toimu kindlasti selle kevad ja ja väga väike tõenäosuses toimub just nimelt Eestis ja, ja meie regioonis. Ja kui seni on olnud tõesti linnud, kes on saanud mulle linnukasvataja linnuhuviline mingisugune ja pealegi mitte kõikide lindude huviline tavaliselt on tegemist veelindude ja selliste kodukanad ja need. Nii et selles mõttes, et see on selline, noh, on palju-palju rohkem tõelisi hirme ja mille pärast tasub muretseda ja seal marginaalne tegelikult küll ajakirjanduslik selline küll. Kuulge, aga mina nagu ei heidaks ette siiski Eesti võimudele, et nad selleks tõsiselt valmistuvad ja et see on võetud niisuguseks riiklikuks valmistamisprogrammiks, et noh, ta on teadaolev hirm, nii-öelda teadaolev reaalne oht ja ja igal juhul me ju ei annaks andeks oma riigijuhtidele, kui sa nüüd meid tabaks, ütleme kellegiga siis ka midagi juhtub ja siis öeldakse, et no kus te nüüd olite jälle Eesti riik ei olnud valmis. Et selle tõttu on väga mõistlik. Me ütleme, mõistlikul määral selleks valmistuda ja võtta seda tõsiselt igaks juhuks. Aga jah, paanikaks sellisel kujul, need nagu tõesti ma kujutan ka ette, et vanatädid küsivad, et kas ma pean oma kassi ära tapma, sest ta käib aeg-ajalt linde püüdmas. No et ei ole sellise paanika põhjust, kuigi kuigi muidugi teisalt võib ju ka öelda, et ei ole ilmselt ka teaduslikult tõestatud võimalust, et see äkki ei või kuidagi nii juhtuda. Aga, aga põhimõtteliselt ikkagi nagu. Paanika tekkimise ohjeldamiseks ju tegelikult kogu see töö tehakse, see on nagu rahvapsühholoogiline ettevalmistamine seal nädal ma vaatasin ka, et Soome on jõudnud nii-öelda riiklikul tasemel selle probleemini ja, ja seal oli üks huvitav abinõu, mida nad kasutavad nende Helsingi lähedane suurim prügila kaetakse hiiglasliku võrguga. Et siis kajakad ja muud linnud ei, ei pääseks sinna ligi. Noh, ilmselt siis selleks, et vältida nii-öelda suurte linnupopulatsioonide nakatumist korraga mingi selline abinõu, nii et ega meie ei ole ainsad, kes sinna sellele mõtlevad. Kuidas seesama foorumi saade näitas ka väga selgesti tõenäoline kolle võib tekkida kõigepealt kusagil Matsalu kandis, noh, me teame, et inimasustus on seal ülimalt hõre. Ei ole seal suuri linnu kasvatusi ega, ega midagi taolist, nii et noh, selles mõttes meil seal lokaliseerimine tundub, võiks õnnestuda hästi. No iseasi, kuidas Eestis nende asjadega on, taheti hästi, aga kukkus välja nagu alati, et, et siin midagi taolist ei pruugiks juhtuda, aga igal juhul jah, selline inimestesse süstida sellist hirmu, hirmu ja, ja inimestel läheks segamini nii-öelda tavaline sesoonne, gripp ja võimalik linnugripp, rääkimata siis sellest pandeemilisest gripist, see on üsna niisugune ohtlik pudru ja kapsad. Tal olid hirmud, on täitsa konkreetselt, ma sain hiljuti kirjaselt Matsalu kandis, kus inimene, kes kasvatab mitmesuguseid koduloomi ja päris suure sulast hulgas on tõeliselt, tõeliselt hirmul ja paljude küsimustega, aga mis siis juhtuvad, kui need, need suured hane ja haneparved maanduvad tema heinamaadel ja kus siis need väljaheited on ühe ruutmeetri peal, ma ei tea, kui palju. Ja nii edasi ja kõik need ahelad selt kuidas lambad elavad ja lihaveised ja, ja nii edasi ja nii edasi ja rebased, kes nüüd hanesid, murravad ja et noh, tegelikult mured on üsna tõsised küülikud ringi. Aga ma arvan, et jah, et, et siis kui tõesti see esi Vene lind või loom on tabatud linnugripikandjana ma arvan, et siis muidugi on olukord hoopis teine ja siis tulebki asjasse suhtuda märksa tõsisemalt, kui ei maksaks võib-olla seda niisugust hirmuõhkkonda süstida inimestesse, et sellisel juhul tõepoolest see paanika võib sisekaasa tuua palju hullemaid tagajärgi, kui see linnugripp. See varjutab nagu selle kevade, mis on alati nagu rõõmu toonud, aga, aga mulle tundub Nii kui natuke pehmelt öeldes hirm nagu lõokest näädisi Harbat käsi püssi, süda vahele lühimas. Sest siin on ju palju ennustatud katse, linnugripp saabub tõenäoliselt üsna üheaegselt, et sellega, kui selle talvise naftareostuse nii-öelda teine laine hakkab mõjuma, kui jää alt see kõik see jama välja sulab, mis sinna veel jäänud on ja et osa linde võib-olla kaldal surnud ka selle veel naftareostuse tulemusena ja vot siis hakkavad need kaks asja nagu keegi ei saa aru, eks ole, noh, nähakse kaldal surnud lindu, noh, ja siis noh, diagnoos igaks juhuks. Ma võin öelda niimoodi ornitoloogina, et liikuda mööda mööda metsi, randu, tihti liikuva inimesena. Surnud linde leiab väga tihti ja ja ma arvan, see kevad ei ole ka kuidagi eriline selle koha pealt, nii et, aga, aga see annab, ma kujutan ette hirmu mitmetes kohtades, et nüüd kiiruga jooksuga minema ja varsti kui lumi sulab, tuleb neid oi kui palju. Peaasi, et, et ma arvan, et mis sel aastal võib meid ees oodata natuke küll ära ära pööratud kujul, et kui Fred Jüssi on aastakümneid eestlastele sisendanud, et minge kuulake linnulaulu ja siis võib-olla paljud inimesed on lõpuks noh nii-öelda olles nii-öelda kord elus, avastavad selle ilu endale, siis nüüd on vastupidi, nüüd nagu hästi paljud inimesed tõesti nagu Peeter ütleb, et et palju metsas, käivale inimesele on see loomulik asi, et Nad surnud lindu paljude inimeste jaoks tänavu on see esimene hetk, kui ta märkab seda surnud lindust varem ta kõndis mööda, võib-olla ei pannud tähele, lihtsalt, aga nüüd otse nagu teravdatud tähelepanuga sa otsid, siis sa leiad selle surnud linnu sealt metsa alt ja siis Raadiojuhina selle ka üks hoiatas, tavaliselt me oleme ikka kevaditi lasknud vikerraadios linnulaulu, nüüd vist ei tohi seda teha, sest tekitab inimestel stressi. Ma arvan, et võib rahulikult lasta ja. Reaalselt ohtu eestlastele, ma arvan, siin küll ei ole eriti need, kes ei tegele siin mingit linnukasvatus võib-olla välja arvatud loomaaiast tõepoolest jah, seda ka, aga enamik inimesi ei tööta mitte loomaaias. Mina olen küll, et ma olen varem ka öelnud mõnes teises seoses, kui siin on olnud neid neid ohte üleval, et et ikkagi endiselt, kui hakata tõenäosusi kõrvutama, noh nii nagu peetergi siin alguses ütles, et kui mitmendal kohal ta nii-öelda suremise järjekorras linnugripisuremine tõenäoliselt on, kuigi siin me võime ka vaadata, et kuidas on dünaamika võib-olla dünaamika on siiski mitte just rõõmustada. Dünaamika, kui on tegemist alla 100 inimesega ja terve maailma ulatuses ja, ja mitte ühe päevaga. Teisalt, ligi pooled või isegi üle poole haigusjuhtumitest inimesel on lõppenud surmaga. Et seen on see Aga teise nimekirja, kui paljud haigused samasuguse nii-öelda lõpevad surmaga. Ma väidan jätkuvalt, et see, see põhjus, surma põhjus või riski põhjus on, on nii marginaalne, kui üldse olla saab. Kuigi potentsiaal, no ütleme, et kui ühel hetkel tõesti nii-öelda ime juhtub, siis võib tõesti Olla väga rasked tagajärjed, aga selle tõenäosus on. Imeväike, aga räägime ühest teisest ohust nüüd ehk tuumaohust õieti mitte pommiohust, mis ilmselt on siiski natukene ebalev, reaalsem, aga sellel nädalal tuli teade, et balti riikide energiafirmad alustavad uuringuid. Selles osas, kas on otstarbekas leetu uut tuumajaama ehitada, aga noh, arvestades, et selline uurimistöö juba algab üsna tõenäoline ja on juba ka Eestis inimesi küsitletud ja selgub, et 47 protsenti eestlastest Faktumi küsitluse põhjal Kardab tuumajaama pelgab seda ka siis, kui see on Leedus. Et, et siin on nüüd see teine hirm, üks hirm on see loodus ehk linnugripp. See suur loodusemess meid alati niimoodi ähvardab, nüüd on inimene ise loonud ühe ohuallika, mis samal ajal võiks olla lahenduseks näiteks meie energeetikaprobleemid nimedele ja samal ajal ka meie keskkonnaprobleemidele suuresti, sest me teame, et ikkagi seni põlevkivi põletamine on suur keskkonna kahjustaja. Kuigi muidugi see on ka liialdatud suurel määral. Kas need kaks juttu praegu üksteisele järgnevalt ei olegi natuke nagu sarnased. Et, et tegelikult olgem ausad, Tšernobõlist hakkab ka saama sel kevadel mööda 20 aastat. Ma pean tunnistama, et ma olin võib-olla isegi nii-öelda üks, üks üks ühtlasi, kes oli sellele geograafiliselt suhteliselt lähedal tollel hetkel. Kõige lähemal olid muidugi need, kes valitsejana põlismina olin Lõuna-Ukrainas sõjaväes 86, kevadel. Tuul oli, põhjatuul oli õnneks põhja poole, seetõttu olen ma siin. Aga aga aga jah, et et kas siiski jälle ei ole nii, et see, see, mis juhtus korra 20 aastat tagasi, mis oli kohutav õnnetus, kahtlemata kohutav katastroof. Aga et selle, et tegelikult ju midagi analoogilist noh, siiski ei ole juhtunud nüüd noh, rohkem ja ütleme nii, et kui me nüüd nii-öelda selle selle riski hindame, siis me ei saa jälle välistada, et sellesama noh, et just nimelt sinna Ignalinasse ehitatakse jaam, millega millegipärast just nimelt midagi suurt juhtub. Aga teisalt noh, Euroopas on ehitatud nagu ma saan aru Prantsusmaal noh, palju palju jaamu meil soomeski, eks ole, on hulk jaamasid mille, mille ohutuse pärast me ka nagu väga ei muretse, sest me teame, et sihuke korralik lääne tehnoloogia korralikud kultuursed, teenindusteenindusega tegelevad organisatsioonid ja inimesed mitte mingi kui niisugune pardaki ühiskond. Ja, ja, ja me nagu ju tegelikult nii väga, et ütleme, et see Ignalina tegelikult nii-öelda isegi asendades tänase Ignalina mingi teisega noh, nii väga nagu ei muuda olukorda. Samas ma ei taha nüüd kukkuda siin stuudios olema mingisugune tuumajaama ehitamise kaitsja või veel vähem ekspert, mida ma lihtsalt ju ei ole. Et keegi ei arvaks, et Eesti Energia palgal olev millal sa veel pere anname, midagi peab muidugi tegema, see on selge. Ma eelmisel nädalal kuulasin raadiot ja ootamatult kuulsin oma häält, aga see oli 11 aastat tagasi panin kuku raadiot, juhtinud saadet energeetikast sisesele, tollane Eesti Energia juht Udo-Rein Lehtse oli seal ja see hetk, kui ma kuulasin seda, oli jutt just tuumajaama võimalikust rajamisest ja seal oli 11 aastat tagasi ja Uudo-Rein Lehtse, Eesti Energia tollane juht rääkis tõsimeelselt, et noh, tuleb hakata seda tegema ja et tuli, see oli just sel nädalal, mille kuku, raadio kordas seda. Nii et see, need mõtted ka vanad ja, ja analoogsed juba väga sarnased. Aga, aga selge see, et midagi tuleb muuta, sest ma tuletan meelde, et praegu nüüd just võiks öelda ka, et oli selline ka üks juubel oli miljardes. Tonn põlevkivi tuli Eesti maapõuest välja 90 aasta jooksul, nii et aastas on midagi 15 miljoniga siis tuleb ja see maapõues on veel neid mingi paar-kolm miljardit kindlasti mida saaks nagu võtta põlevkivi. Aga, aga kõik need jutud selle põlevkivienergeetika efektiivsusest ja noh, need on nii ära leierdatud, juba, mõtlesin rääkima hakatagi ja enda keskkonna keskkonna ohtlikkusest kogu sellest emissioonist. Aga ja, ja selge see, et ka need tuli Euroopa liidus roheline raamatust välja hiljuti kus siis vaadatakse terve Euroopa energeetikat nii-öelda tulevikku vaadata, siis me oleme need siiski selle, selle uue, suure liidu ja võimsa liidu osa ja sellel on ka ühine energeetikapoliitika või vähemalt peaks nagu olema. Ja, ja kuna need muutused võtavad kaua, aga see on selge, siis tuleks sellega tegeleda, aga ma tuletan meelde, et Eesti Energia juht juba 11 aastat tagasi jutt oli ka tunduvalt varem. Mõtisklesin tõsiselt selle peale. Nii et see on üks selline, üks selline variant ja mai kuidagi dramatiseeriks seda, et Andrus Ansipi allkiri seal Sandor Liive allkiri seal nad andsid oma allkirja uurida, tuleks vaadata, tuleks teine asi, kui hakkavad juba need kalkulatsioonid valmis saama ja need konkreetsed, mis meie ja mis nende osaks, milline noh, siin me siin rääkisime, et äkki jääks meie osaks siis nende jäätmete matmine sinisavi alla. Et eriti populaarne näide Absoluutselt populaarne, aga, aga uurida ja vaadata ja mõtelda tuleks nii et selle koha pealt ma küll ei lööks Eesti peaministritega ega siin Eesti Energia juht. Aga me teame, et siin minister Edgar Savisaar on käinud välja mõtte, et selle peaks panema rahvahääletusele, sedasama küsitlusi veidikene osutab seda, mis selle tulemuseks oleks. Ja kas see on nagu põhjendatud hakata sellist asja nii-öelda rahva käest. Küsima no ja ka siin nagu Andrus Ansip talle küsis minu meelest päris õigustatult vastu, et kas me saame teha Eestis rahvahääletust teemal, et kas Leedusse tohib ehitada tuumajaama? Me saame ilmselt teha rahvahääletust noh, loogiliselt teemal, et kas seda saab ehitada Võrtsjärve äärde. Aga, ja selle ära keelata näiteks rahvahääletusele leedulastel keelata me seda ei saa, me saame jah, tõesti nii-öelda Eesti Energial võib-olla, ehk keelata seal osalemise kuigi ka see on jälle natukese küsitav, et siiski kas me nüüd jah, et aga teisest küljest ma olen nagu hästi nõus ka ilmselt seal Edgar Savisaare mõtte taga oleva mõttekäiguga, et et Andrus Ansipi allkirjale võib-olla sisuliselt ei ole midagi väga ette heita. Täitsa noh, et, et ega mingeid kohutavaid kohustusi ei võetud ja uurime ja siis vaatame aga niisuguse normaalse demokraatlikku protseduuri vastu. See allkiri kahtlemata eksis. Et sellised asjad ikkagi arutatakse rahulikult kodus läbi erinevate erakondade juhtidega oma. Noh, ma ei tea, valitsuses loodetavasti see oli arutatud. Aga aga ikkagi noh, et see ei tule üllatusena nii-öelda teistele Eesti poliitikatippudele ja et see, sa tõesti arvad, et majandus-kommunikatsiooniministrile tuli üllatus ei tulnud tema nagu võis aru saada just nimelt nii-öelda Loovis kõrvale, et tema sinna alla ei kirjutaks, vaid et et selle seda nii-öelda Zopp sokutas, selle valiti lauale, kui valitsus on seda arutanud. Tänud, ja küllap ongi siis mida sa ette heidad siis kui peaminister, siis annab allkirja avalikku uurimist? Aga kas vot ma ei tea, kas on valitsuse Seda otsustada, ma mõtlen, et kas, kas energia arengukava on teatavasti kinnitatud vist parlamendis. Siis jah, et just nagu probleem tekkis just selles, et, et riigikogu peaks olema ikkagi. No vot, küsimus on, et kas meil on parlamentaarne riik või ei ole, kas valitsus allub riigikogule? Kohati tundub, et üha vähem oma poliitikat ja riigikogu kohati tundub, et üha vähem küll, et meil ikka see valitsus kipub enda poole üsna kõvasti. Nagu on nagu lihtsalt selline heakskiitev käedest ja tagantjärgi ma arvan, seda peaks rohkem. Tead ma konkreetselt, et siis oleks võimalik arutada, sest praegu räägime asjadest, mida me ei tea. Nii et noh, vähemalt opositsioonipoliitikutele ilmselt noh, ütleme ta ei tulnud ka ilmselt üllatusena, aga üllatusena tuli, et see allkiri anti, noh, mitte teema ei saanud tulla üllatusena inimesel, kes poliitikat jälgis, sest siin oli ju noh, juba tükk aega tagasi teada, et sellel teemaline nii-öelda tegevus käib. Nojah, ma veel kord ütlen, et me ei tea täpselt siin kahjuks Eesti seadus, see on piire, kuigi noh, kui võrrelda seda olukorda tõesti näiteks meie naaberriikide Põhjamaade või siin Saksamaa olukorraga, siis see on tavaliselt olnud väga laialdase arutelu objekt ja tihtilugu, nii nagu näiteks Rootsis omal ajal otsustati tuumaenergiast loobuda ju noh, kõige kõrgemal tasemel otsusega sisuliselt ka minu meelest rahvahääletuse referendumiga. Soomes oli pikka aega külmutatud sisuliselt ju tuumajaama ehitus või tuumaenergeetika arendamine, nüüd siis otsustati mõne aasta eest Eesti-Soome Eduskunna tasemel see, et on võimalik ehitada olgi Loodosse uus tuumajaam, mille kohta muide on ka huvitav info tulnud nüüd, et seal on tekkinud tõsiseid probleeme betoonitöödega, mille tõttu ongi loata ehitamine on juba pool aastat hiljaks jäänud, võib hilineda veelgi. Et lihtsalt ei suudeta nii kvaliteetset betooni teha talvel mis on vajalik tuumajaama jaoks, nii et see on ka mõte sellesama tulevase võimaliku Ignalina jaama suhtes, et selle ehitaja leidmine sinna ja usaldusväärse ehitaja leidmine pakkumisega ikka vähem palgapakkumisega. Jah, sest kolm miljardit eurot, mis on praegu välja käidud nagu ligikaudse hinnana isegi tundub võib-olla natukene madalavõitu. Arvasin ma ei tea, kuidas Leedu vabariigi seadused nõuavad, aga põhimõtteliselt ikkagi ilmselt plekkangaari ehitamine on kõige odavam. Et aga kui nüüd rääkida kolmest miljardist eurost ja kui Eesti osa, mis jääb sellest noh, reaalselt üks miljard näiteks noh, see saab olema küll teatavas proportsioonis meie energiatarbega, eks ju, ilmselt vaevalt me nüüd hakkame suuremat osa endale võtma, kui meil vaja on, noh, ei tea, aga üks miljard eurot, see on praeguse seisuga mingi 15 16 miljardit krooni, see on neljandik meie riigieelarvest, nii et see saab olema küllaltki suur koormus ja nüüd ongi küsimus selles, et kas ta ikkagi lõpuks ära tasub, kui me siiski jätkame põlevkivi kasutamist vähemalt haju. Juhul seda ja kui vaadata, ega leedu keel on ju tema energeetikas, kui ma õigesti mäletan, kusagil kolmveerand või alla selle on seda tuumaenergeetika natuke vähem kui Prantsusmaal, aga. No meil hajutatakse, meil on tuumavõi, neid tuule vabandust, mitte tuuma, vaid tuulejaamasid ja kerkib lausa nagu seeni metsa all. Ja et mingisugune hajutamine toimub. Muidugi, aga me peame ikkagi seda küsimust vaatama nüüd sellel kujul, et kui olid siin Rootsis tõesti tehti otsus tuumajaama mitte ehitada siis ikkagi küsimus saab olla selles, eks ole, et seda jaama sinna riiki mitte ehitada. Aga siin võiks nagu teisipidi küsida, et kas me näiteks referendumiga saame keelata Eesti Energial Leedust tuumaelektrit osta, et kas tuumaelekter haiseb? Kuidagi, sest ma rõhutan, et tegelikult Euroopa selle energiaturg avaneb ja ja, ja see on ka oluline, et kui valmis on üks või teine, no praegusel juhul siis Eesti energia Kusjuures me tõenäoliselt oleme ju Leedu tuumaenergiat juba tarbinud. Ja see tähendab seda, et ühenduses on visioon, aga kui ka Too Poola ja kogu need ringid, eks ju, mida tehakse siin ja pakkujad, kes siis hakkab määrama turg tegelikult, eks ju. Kes suudab toota, kui odavalt ja, ja kuidas siis kust võtta seda energiat? Tegi ju mingi aeg tagasi või tähendab, ilmselt teeb ka, praegu ma ei teagi. Võib-olla ma tunnistan oma ebapädevust, aga ma ei tea, kas praegu praegu ka müüakse rohelist elektrit firmadele. Ikka müüakse ja see on, see on niisugune huvitav, et millist juhet pidi see roheline elekter tuleb võrreldes tavalise elektriga, et no siin on loogika natukene teine, et see on ikka seesama tavaline elekter ainult sellest hinnast läheb teatud osa siis nii-öelda mitmesuguste keskkonnakaitseliste ja keskkonnahoiuprojektide toetamiseks. Aga tegelikult huvitav paralleel veel tegelikult seoses sellesama tuumajaama, aga mida me siin nüüd nii kangesti arutame leedu näitel, et samal ajal kogu maailm võitleb selle vastu, et Iraanis hakataks tuumakütust ümber töötlema, et me näeme, et siiski see poliitiline taust selle tuumaenergeetika hindamisel on väga, väga oluline. Muide, ka sellesama leedu osas minu arusaamist mööda Euroopa liidus ei ole veel seni nagu üldse otsustatud positiivselt, kas toetada üldse sellise Ignalina uue jaama rajamist ja sel nädalal ju Brüsselis just ju alustati ju Euroopa energeetikasüsteemi laiendamise suurt projekti, mille avasid Barroso ja siis just nimelt ja Andres pea algse eks ju, et millestki Petersen enne rääkis, et tegelikult me ju ei tea ju, kuidas Euroopa selle asja peale praegu vaatab, et see on rohkem niisugune meie initsiatiiv, mis tugineb, võib-olla ma saan aru ka jälle poliitikale näidata nüüd Venemaale, et meil on alternatiivsed energiaallikad, et me ei jää sõltuva sinuga, Leedul on Vene gaasi pigistab, eks ju. Jah, neil on, nendel on 2009 vaja sulgeda juba. Lubadused antud eks ju, ja ja tõesti, et seda ei tee mingi kuu ajaga või paari aastaga. Nendel tõesti on häda ja ütlesin, rääkida mingist balti solidaarsusest või, või mis iganes. Aga, aga pitsitab eelkõige neid praegu see asi, aga samas pitsitab ka meid, Eesti energiat, praegusel juhul, eks ju. Ja ka Eestit sealsamas avanev energiaturg, eks ju. Et on vaja nii-öelda olla olla konkurentsivõimeline selle avatuse piires, eks ju, kas või siis kui ühendus näiteks Soomega, kui tuleb Leedu ja Poola vahel ja nii edasi ja nemad peavad mõtlema ja seal juba nende nii-öelda vastutus, eks ju. Praegusel juhul Eesti Energia juhtide ja valitsuse Et kuidas siis hakkama saada, et kuidas kuidas hajutada, kui palju remontida neid katlaid, ehitada juurde? Vaata järgmine miljard seda põlevkivi välja või ehitada tuulikuid ja, või? Tegelikult me ei kujuta vist üldse eriti hästi ette siin Eestis seda avatud energiaturgu, eks ju, et inimesed kui tahaks seda kujutada, siis peaks võrduma nagu näiteks mobiilsideturuga, eks ju, et sa võid sõlmida energialepingu hulga mitmesuguste firmadega, see elekter on ikka seesama, määrab need võrgud ja kus sa saad müüa, hakkab otsustama, mis tingimustel ta seda ekse sulle müüb, eks ju. Et, et see on nagu meile esialgu me räägime kogu aeg Eesti energia just ja hinnatõusust ja sellest põhjendatusest ja nii edasi seal kõik nagu oldaks monopoolse süsteemi raames, niipea kui turg avaneb ju olukord muutub üsna. Drastilise näha, aga ma rõhutan, et siia ei ole pikk maa. On ikka on võimalik sama juhtme otsast nii-öelda erinevate firmade ka suhelda. Tegelikult juba on see näide nagu inimestele igapäevaelus olemas, aga mina arvan, et siin on võib-olla küsimus hoopis teisipidi oleks Eesti valitsus võib-olla on ka siin natuke paremini informeeritud, tahaksime et võib-olla on lihtsalt küsimus niipidi, et, et see jaam sinna leetu, noh, tuleb niikuinii. Küsimus on lihtsalt, et kas Eesti on ka kaasas või ei ole kaasas. Et ma ei tea, võib-olla, Tee kaasa ei tule, siis võetakse, noh, ma ei tea. Valgevene näiteks, eks ole, Valgevenet võib-olla ei võeta, võib-olla võetakse ka, kes Lukašenka isiklikult saab, võib-olla jäätmed sinna viia, näiteks? Jah, see on hea koht küll, jah, sinna, seal, tõenäoliselt Tšernobõli jäätmealale. Kuskil niiviisi, aga noh, see on võib-olla küll natuke nüüd. Jah, must huumor, must huumor, jah. Aga, aga teiselt poolt sa tõid siin ka iraani näitajaks, kas sa või kas keegi, sa arvad, et Euroopa poolt võiks seda tuumajaama vastu olla, sellepärast et peljatakse, et Leedu valitsus hakkab äkki tuumarelva tegema? Ta vist nagu mitte või mulle tundub, et seda nagu õhus ei ole, erinevalt Iraanist Iraani puhul on hästi selgelt teada, et küsimus jääb ikka sellest. Või näiteks erinevalt Ukrainas, sest kui me mõtleme ikkagi kogu maailma nii-öelda demokraatliku üldsuse suurel toetusel Ukrainale, siis selle taga on ka olnud suurel määral see, eks ju, et Ukraina tahaks võimalust oma tuumarelva välja arendada sellepärast et tal on täielikud võimalused selleks olemas, sisuliselt see ja kui Ukraina pööraks näiteks Lukašenka stiilis nii-öelda diktatuuri poole, siis oleks ju täiesti mõeldav, et seal võetakse oma tuumarelv käibele, nii et siin on, siin on väga palju neid põiminguid. Aga tõepoolest siis Iraami Me hakkame sel kuul veel tegelema, Ukrainas tulevad varsti parlamendivalimised ja tegelikult ma ei tea, mis seal. Ei tea jah, mis tulemas on? Iraanist jah, jutuks olles oleks nüüd, antakse kuuldavasti kaks nädalat nagu aega Iraanile vastata ja praegu senise Iraani reaktsiooni põhjal küll ei ole loota midagi head. Sellest, mida Iraan võiks, võiks vastata julgeolekunõukogule. See muidugi tekitab täiendavat ärevust, aga mis ma Iraanist rääkisime? Kas sa üldse kahtled, mida nad vastavad, minu meelest on nad kogu aeg seda läänemaailma noh, natuke lihtsalt kas kiiremini või, või pikaldasemalt saatnud puu taha ja siis kahe nädala tagune vastus tuleb põhimõtteliselt sama. Kas see siis ei ole muud küsimust, kui, mis siis saab, kas meie see kultuuride konflikt või tuuride globaalne kokkupõrge toimub Iraani pinnale järgmisena? Ei, nojah, kui hakata vaatama, tulla tagasi selle meie saates, siis on üks üks hirm ajab teist taga, praegu hakkasime peale, millega ma hakkasin peale jõudsime järgmise, nüüd jõuame veel Iraanini ja. Selle asemel rõõmudest kaunist loodusest, nagu sa alustasid ilusti äsjasest naistepäevast ja pensionitõusust pensionitõusust räägime siis pensionär, räägime ära selle meie vaeses sõduri asja seal sarja lennuväljal, et miks ma tahtsin selle juurde jõuda, et me oleme väga palju rääkinud selle talve jooksul nendest kurikuulsatest Jeans bastionis ilmunud Muhamedi karikatuuridest ja nagu Need internetist välja uurinud, tõepoolest, neid on kõikjal avaldatud euroop juba see on vaid sellised riigid, kes ei ole avaldanud trükiajakirjandusest, ma räägin, see on siis Moldova, Moldova, Bosnia Moldova, Bosnia, Moldova, Albaania, Eesti ja Läti, leidsin mina selle kaardi peal midagi, seda võib ka olla, tähendab, ta on nii väike riik, et ta võib-olla selle kaardi peal lihtsalt ei paistnud välja. Et selles mõttes on väga huvitav, kusjuures muidugi meiega ei paista ja kusjuures muidugi Eesti on selles mõttes erand, et Eestis on internetis ilmunud ja kolleeg Ott Ummelas, samal ajal kui kuulis meie saadet, paluks parandada seda viga, et ETV24 portaalist Nad olid üleval teatud aja jooksul. Nii et selles mõttes ka Eestis on siiski ilmunud, aga, aga, aga see kultuuride kokkupõrge, mis nüüd šariaal lennuväljal toimus, võib-olla toob meile natukene lähemale tegelikult selle selle olukorra, kuigi kümned tuhanded eestlased on juba käinud Egiptuses ja enam-vähem teavad missugune eluviis ja elulaad ja kultuur ja hoiakud ja kombed, seal on siiski selline konkreetne Eesti inimese, ma ei tea, kuivõrd eestlane, need on, aga Eesti inimese kinnivõtmine seal sarja lennuvälja nagu tõi selle meile koju kätte. Et me saame nüüd aru, mis, misasi on see islamimaailm. Kuigi ma arvan, et võib-olla nii mõnigi eestlane ka enne vahele jäänud joomisega kusagil Egiptuses või Dubais No tegelikult olgem siiski täpsed, et ega need purjuspäi olemine ja ütleme, vaat ma ei tea, mis suhet naisterahvaga seal õieti siis tähendab. Kuidas sa selle lisa ei olegi hiljatusel seni ainult registreeritud aga ikkagi. Et ega see nüüd kiiduväärt tegu ei oleks ka Tallinna lennujaamas. Eks olgem ausad, et see nagu teatud karistuse nõuaks isegi siin, eks ole, iseasi, et see karistus ilmselt oleks suhteliselt leebe, niisugune noh, ma ei tea, võib-olla kainenema viimine kuhugi. Aga siiski põhimõtteliselt on tegemist taunitavat teoga ka meie kultuuris. Et siin ei saa nagu väga jälle öelda, et need kultuurid kokku põrkasid. Meie kultuur kiidab heaks nende kultuur ütleb, et oi kui paha. Ei, ma ei ole poiss ju tegelikult see mees peaks teadma enne missioonile minekut. Kuhu ta läheb? Aga ta tuli tagasi ja oli Afganistanis juba olnud aeglane. Noh, ma olen islamimaailmas väga palju ringi liikunud erinevas paigus, eks ju, ja ma isegi kui ma seal viina võtta, sest ma ei tuleks iialgi selle peale, et hakata mingile naisele seal Lähenema eriti sellistes riikides kuid inimene veel seal teeninud, ütleme, meri põlvini võib-olla, või ma ei tea, kapsaste siis oli, aga aga see on tema enda lollus lihtsalt selline lollus või, või sest teda kindlasti oli eelnevalt instrueeritud ja tal pidi olema juba pealuu sisse taotlus seda, et, et selliseid asju seal kultuuris kuidagi ei tehtama. Nojah, kui ta nüüd, mida sa ei saa mitte midagi kellelegi nii-öelda nagu kätt on nagu versiooni, et tema ei ajanud, aga seda vaid pigem üllatas politseinik naispolitseinik teda seal magamas. Et need on lihtsalt küsimus selles, et kui nüüd see karistus tõesti osutub täiesti meie mõistes ebaadekvaatseks noh, ala, eks ole, noh, giljotiin nii-öelda selle selle eest, et siis muidugi noh, on asi nagu väga tõsine, aga, aga aga kui, kui see, ütleme, oli tegelikult tegu, mida ta väga hästi pidid teadma, et ei tohi teha ja ta saab sellest karistatud, sest siin nagu mingit kohutavat kultuuride kokkupõrget ei ole, lihtsalt tahan teada, et seal ühiskonnas saab sellest palju rohkem karistatud. Mingis mõttes me võiksime analoogia tuua, et kui me teame, et seesama Saksamaal Austrias on seadused, eks ole, holokausti holokausti eitamise eest vangiminekus. Mida siin hiljuti, eks ole, ühe inimese kohta ka rakendati. Et noh, Eestis ei ole. Aga kui nüüd eestlane läheb, ma ei tea, siis sinna riiki siis põhimõtteliselt on täiesti võimalik, et noh, saab karistatud, kui hakkab ajama mõni Eesti, noh ütleme äärmus, lane seda juttu, mida ta võib-olla siin kuskil Antsla vahel räägiks. No Eestis on oma kompleksid, tuletan vaid meelde haakristiga kõrvarõngast. Haakristiga kõrvarõngas jõhviliselt Eestis. Tekitas nagu võib-olla tõesti ülemäärase tuhina, eks ole meil siin hukka mõista teda, aga kindlasti ongi riike, kus tekitaks justkui õigustatud ülisuure pahameele. Nojah, vot need on need semantilised probleemid igasuguseid, mis üha rohkem esile kerkivad, kui tõenäosus, et elu on niivõrd hea, et muude probleemidega ei ole vaja tegeleda, tegeldakse selliste asjadega ja ja sellepärast ma tahaksingi lõpuks tulla siis positiivse juurde, mida siin juba. Kes selle kohta lõpetuseks, et et tegelikult oli see nüüd võib olla väga hea õppetund, mis nagu hästi paljud eestlased said selle. Afganistanist naasva sõjaväelase juhtumit nüüd siin ühiskonnas nii-öelda laialt arutades. Pettunud, ja kui ta ei lahene, ütleme kokkuvõttes ka väga noh, ütleme, laheneb suhteliselt rahulikult ja mõistlikult ja muidugi väga õige on siin olnud see, et Eesti riik on nagu tugevalt pingutanud siiski nii-öelda, et omad lahinguväljalt ära tuua ja pärast vaadata, kuidas karistada. Et minu meelest siin tuleb hästi kiita, tegeleda. Selle selle vastu mul kahtlemata midagi ei ole, et see on õppetund ja kindlasti on ka turistide tavaliste turistide hulgas palju selliseid lällajaid, kes ei mõtle selle peale millised tagajärjed temalegi endale, aga noh, kogu meie riigi ja rahva mainele võivad sellistest üksikutest tegudest järgneda, nii et tõepoolest see on, see on õige, aga, aga loomulikult siin on siiski ka teatav kultuuride kokkupõrke moment olemas. Noh see on lihtsalt paratamatu globaliseeruvas maailmas. Aga, aga ma tahaksin nüüd ikkagi selle asja juurde tulla, et meie päikeselise päeva saadet lõpetada nii sihukesele noh, mõnevõrra helgemal noodil just, ja ma hakkasin mõtlema nende turistide peale, et kui mujal maailmas reisivad igale poole põhiliselt pensionärid, nagu me teame, kõik luksuslaevad ja kruiisid ja kaug, reisid ümber maailmareisid on põhiliselt ju sõidavad ju eakad inimesed noh, siis meil Eestis on siiamaani küll olnud see üldiselt erand, et mõni eakam daam või härra on saanud reisida ainult siis tänu kast saadud tagasi saadud majandusele või või mingisugusele muule nihukesele erilisele loto õnnele. Et nüüd tekib ilmselt ka Eestis üha rohkem selliseid rikkamaid pensionäre, kui me nüüd usume seda, mis sel nädalal meile on räägitud, et Hansapank on nüüd asunud hoogsalt pensionäre püüdma. Mida sellest võiks siis järeldada, mida sa arvad, Sulev? Kas tõesti meil on see ikkagi nüüd eakate elatustase jõudnud juba niisuguse euroopaliku mõõtmeni? Mina jälle arvan, et meil on juba ammu alahinnatud väga paljude pensionäride võimet ka midagi osta ja ka midagi endale lubada, et tegelikult on hästi palju alahinnatud, seda kõik reklaamid on suunatud mingisugusele 25 aastasele. Kõik nii-öelda firmad on hästi, paljud firmad on kõik oma tooted nagu suunanud justkui sellele, et ainsad ostjad peavad olema kuskil vanuses kuni 30 et tegelikult on see olnud kogu aeg mõningane viga. Vaata, kes reklaamiagentuurides töötavad Just et see, see, see pilt on viltu olnud ja mul teeb head meelt, et pilt hakkab nagu asetama oma paika. Noh, mis ei pea minema muidugi teise äärmusse, et nüüd nagu ainult pensionäre püüdma hakataksegi kõik muu ära unustatakse aga et see pilt on hakanud nagu jõudma sellisesse normaalsesse tasakaalu. Tõesti, mina ütleks Maaleheaegsest kogemusest, maaleht iga aasta korraldab oma reisilugejatele ja seal on reisidele saavad mõned lugejat, eks ole, loosiga ja aga paljud on ka siis nii-öelda bussitäite kaupa mitte väga odavaid reise ostnud. Sel ajal väga paljud vanemad inimesed. Läheb järjest ülesmäge see aasta juba sadama uus seltskonda Portugali ja valdavalt on tõesti tegemist nendega kes ostavad. Ja, ja väga palju vanemaid inimesi, kes täitsa suudavad nii-öelda olles rahulikult oma elu planeerinud, kogunud, suudavad endale korda aastas sellise või võib-olla ka nad on natuke rohkem kui aasta seda raha kogunud, kuust kuusse kõrvale pannud ja suudavad seda endale lubada. Et mõnes mõttes on nagu hästi alahinnatud seda võimet Eesti inimesel kogu aeg olnud võimet. Just vanematel inimestel sellest piskust midagi ikkagi kõrvale panna. Et, et tihti öeldakse, et rikas inimene ei ole mitte see, kes hästi palju teenib, vaid see, kes suudab kulutada natuke vähem, kui ta teenib. Et see sealt tuleb rikkus, et üldiselt noored inimesed tihti teenivad rohkem, aga, aga täpselt enne järgmist palgapäeva on see kõik ära kulunud ja natuke krediiti ka peale võetud. Et, et see, et see eluviisi erinevus tingib tihti selle, et palju väiksema sissetulekuga vanem inimene osutub pangaarvet vaadates jõukamaks kui noor inimene, kelle palk on justkui väga kõrgel, aga kes mingis mõttes võib ka öelda, et elada ei oska või noh, ütleme siis, elus on teised prioriteedid. Kui viimatine pensionitõus on ju tegelikult isegi ennaktempos, ilmselt võrreldes nii-öelda keskmise palgatõusuga Mulle tundub, nojah, aga sellega see 400 krooni muidugi nüüd rikkaks. Seda küll, aga keskmine pension on meil olnud kusagil 3000 ringis, alla selle veidikene siis 400 või 500 krooni, sellest on ju üle 20 protsendi, ehk siis on küllalt suur tõus, kui see peaks nüüd jätkuma. Kahtekümmet ei tule ikka üle 10, küll üle 10, küll aga palga keskmine palk ei ole eriti üle 10 tõusnud ju aastale. Kes jah, aga eks seal on nagu sellised hulk aega anda nii-öelda olnud nagu paisu taga ja nagu tehakse nagu tasa seda mis on nagu vahepeal. Aga noh, tuleb arvestada muidugi seda, et see pensionäride seltskond on tõesti väga muljetavaldavalt suur ja ekspoliitikud, et eelkõige ja kavatsed ära ikkagi ja väga lojaalne reeglina ja ja kuna naised võtavad seal raskelt, mitte kahekordselt, aga noh, peaaegu siis arvestades naiste sellist rohkem konservatiivset loomusta sellist alalhoidlikkust on see noh, väga väga selline hea baas ja ka nüüd ka tõenäoliselt ka pankadele hansapangale praegusel juhul, kes sellega väljuda. Teised on juba hõivatud hõlmatud juba väga raskelt ja, ja nüüd äkki selline hiiglaslik tegelik kontinent Eesti tingimustes mida ta silmas nii-öelda pensionäride Seltskonda seda nüüd hõivata ja, ja kuigi pangakaardid on neil olemas enamikul. Nojah, ei saa muidugi jah, tõesti, nagu sa ütlesid, alahinnata pensionäre või eakaid inimesi, pensionäre on niisugune natukene nõukogulik mõiste, nüüd tänapäeval mujal maailmas räägitakse seenior seenioride osatähtsust ka täiesti poliitiliste valikute langetamisel ja see ju kasvab aasta-aastalt. Meie elanikkond vananeb kogu aeg ja juurdekasv on ja, ja väike, meie elanikkond kuivab nagu tasapisi kokku ja selles kokku kuivas rahvas ju vanemate inimeste osatähtsus kasvab kogu aeg, nii et selles mõttes peabki nagu arvestama nende huvidega üha rohkem. Jah, aga ta kasvab, aga, aga ma arvan, et ka seoses sellega, et ka eakate inimeste sekka hakkab altpoolt esiteks üha rohkem jõudma ka neid inimesi, kes nüüd hakkavad sellest nii-öelda šokist üle noh, kes, kes on juba suutnud ka midagi akumuleerida selleks ajaks, kui nad pensionile jäävad. Eks ka selle viimase viie eelmise hoiukassa säästude ära lõikamisest ja nüüd juba on vahepeal hobuljanud midagi. Viis aastat olnud võimalik koguneda ja noh, selleks ajaks, kui ütleme siin Urmas Sõõrumaa see põlvkond hakkab pensionile jääma, siis on ju hästi kõvad tegijad ja ilmselt nii-öelda Kariibi mere kruiisid on tõeliselt eesti pensionäride jaoks, eks ole, teatud osale neist, ma arvan, ei saa võrrelda. Urmas Sõõrumaa. Ma olen nii-öelda pensionärina enamiku teiste Ei, aga ma mõtlengi, et vaata, see, see viitab sellele lihtsalt, et hästi paljud inimesed siiski tulevikus pensionile jäädes nii-öelda ei sõltu lihtsalt sellest riiklikust määratud noh, ütleme praegu 3100-st kroonist noh tulevikus ütleme mingile sellele umbes vastavalt Tase sambad kasvavad hambad nobedalt. Et noh, et ettevõtete osalused noh, elu jooksul kogutud säästud, kõik see nagu kinnisvarad, mis iganes, eks ole, et see kõik annab tegelikult noh, selle pildi, et osa pensionäre või osa vanemaid inimesi saavad tulevikus olema noh, hoopis teise elatustasemega kui see, et me lihtsalt hindame nende riiklik pension näiteks aastal 2020 on vot niisugune ja siis nii nad elavadki, et see ei ole, see ei ole tõsi. Väga paljude puhul sama jutt, mida Martin rääkis algul, et kuidas praegu mujal maailmas on, et kes moodustavad reisivad sordides suure osa. Muidugi me jõuame sinna igal juhul. Aga me jõuame kiirelt. Eakate grupp hakkab tegelikult diferentseeruma, et nad ei hakka nii-öelda nende huvid saavad olema ja eelistused ilmselt ka poliitiliselt saavad olema üha rohkem erinevat, sest see neid ei, nagu nende neid ei iseloomusta nii-öelda üks ja sama, niisugune ühtlane selline suhteline vaesus edaspidi. Sest vaid need huvid hakkavad ja sümpaatiad hakkavad olema erinevad ja ka see, et kus nad nagu ütleme, millise erakonna toetajad noh, nii-öelda varasema seas on olnud, ega nad siis päriselt ei muuda seda eelistust tõenäoliselt väga paljud, nüüd sellepärast nad vanemaks saavad, kindlustavad needsamad asjad, mis. Nagu eelnevas nii-öelda tööelus pigem peale rannad muutuma, et nendega kaasas käia, nende tähendab erakondade programm peab muutuma, mõtlen näiteks keskerakonda peab kindlasti oma programmi mõnevõrra muutma, et neid üha jõukamaid pensionäre siiski saada, enda toetajaks. Aga viimased minutid ma tahaks täiesti konkreetsele küsimusele pühendada meil üks eakas inimene riigi eesotsas Arnold Rüütel, kes ei ole veel teatanud sellest, kas ta kavatseb kandideerida uuesti presidendivalimisteks, aga me teame, et erakonnad suure hooga otsivad ühist kandidaati, et ma tahaksin nüüd täiesti niimoodi väikese prognoosi teilt küsida, et kas selline ühine viie erakonna kandidaat leitakse? Nende läbirääkimiste tulemusena, mis praegu on käimas, peaks kuskil märtsi lõpuks olema siis erakonnad oma kandidaadid välja käinud. Te, peate seda võimalikuks, et leitakse selline ühiskandidaat, kes ei ole Arnold Rüütel. Ausalt öeldes mina hästi ei usu, et kindlasti kas 15 või vähem sõelutakse välja keegi, aga ma arvan, et seda ühisnimetaja, et leida on väga, väga raske vähemalt või see peab olema selline hall hiireke, selline, kes ei ole kellelegi midagi. Tegelikult väljamaalt keegi ameerika onu või tädi või noh, keda keegi ei teagi, praktiliselt pole suutnud kedagi nii-öelda vihale ajada või. Aga teistega, ma arvan, on väga suuri raskusi. Jah, kui me tõesti selle onu või tädi sealt välismaalt suudaksime siia millegipärast meelitada. Kindlasti mehe ihkaksime, Vaira Vike-Freiberga taolist välisselliseid inimesi on küll ja küll, aga, aga küsimus on jah, selles vähemasti seni ei ole küll nagu kuulda olnud, mis sina, Sulev arvad, kas selline kandidaat leitakse? No esiteks on kindel, et sügisel Eestile president valitakse ükskõik kui hea või halb ta olema saab, aga aga sügisel, hilissügisel hiljemalt on ta valitud. Jaa jaa, prognoose. Ja lõpuks võib-olla lihtsalt poliitikute ees on noh, mitte valikut väga heade, vaid, vaid pigem ja natuke natuke halvemate ja päris halbade valikute vahel. Aga võib-olla mõni hea valika ja mina usun, et need viis erakonda otsivad päris siiralt ja tõsiselt häid kandidaate aga ma ei ole päris kindel, kas see otsimise voor lõpeb selle ühe ja ainsa nime üleskerkimisega vaid pigem võib-olla see otsinguvoor lõpeb näiteks sellega kerkib umbes kolm nime mille suhtes erinevad erakonnad noh nii-öelda jäävadki nagu natukese eriarvamustele, aga, aga kes hakkavad nagu noh, ütleme nii, et neist viiest erakonnast, noh näiteks kaks, kolm pooldavad ühte ja siis tekib mingi teistsuguse laadiga koalitsioon, kes nagu pigem pooldaks teist ja siis tekib mingi erakond, kes, kes pakub kindlasti kolmandat. Et see on minu prognoos sellest seisust, kuhu me jõuame tõenäoliselt selle esimese, kus iga erakond pidi pakkuma oma Kolme lähevad siis riigikogus omavahel. Vasakut nad tõenäoliselt midagi sellist võiks näiteks võib-olla kujuneda ja ma arvan, et ma ei, ma ei usu, hästi seda noh, ühele kandidaadile välja kokkuleppimist, aga ega seda välistada ei saa, selleks peab olema mingi hästi tugev. On see siis õppejõud, aga kanu väljamaalt aga igal juhul. No igal juhul, igal juhul on ta must hobune ja ütleme niimoodi, et need viis erakonda ei, ma ei otsi Arnold Rüütlit. Ma ei usu, et ükski seni nii-öelda agendas olnud inimestest on see, kes võiks kõiki viit rahuldada, et nad annaksid oma toetuse talle juba riigikogus. See peab olema keegi, keda me veel ei tea. No see on minu selline, keda me üldse ei tea. Kas nüüd üldse ei tea, keda me ei kujuta võib-olla ette sellel kohal, et see, see on ka üks võimalus? Ma ei hakka siin nimesid nimetama, aga kindlasti neid inimesi tõesti on nii välismaal kui ka võib-olla Eesti ja välismaa vahel liikumas. Mina ütleks siiski ka kodumaal näiteks seesama Mihkel Oviir, kellest on siin räägitud, miks mitte täiesti võimalik? Nojah, ja näiteks Mart Saarma, kui te tahate nii väga nimesid kuulda, igatahes meie saade on sellega tänaseks lõppenud. Tänan, Peeter Ernits, Sulev Valner, mina saatejuhina Mart Tummelas ja järgmine korduga Aarne Rannamäe juhtimisel läheme edasi kevadele vastu.