Järgmine ettekanne on Heino Liimetsalt pedagoogikateaduste akadeemikut. Kasvatuslike mõjutuste integratsioonist ja Eesti Raadio osa sellest Lugupeetud juubilar, kollektiivi liikmed ja külalised Nii isiklikud kui ka kollektiivide tähtpäevad ajendavad alati taha ja ette vaatamistele. Ja kui see võib olla üksikisiku puhul on ju üsna lihtne siis ma usun, et juba sellest, mis täna kõne all on olnud on selge niisuguse kultuurinähtusega, nagu seda raadio on, on raske taha pilku saada ja võib-olla veel keerukam ettepoole vaadata. Alljärgnevates aruteludes. Ma lähtun nüüd Eesti raadio mõnede tegevuse külgede uurimise tulemustest mis on saadud raadio ja Tartu riikliku ülikooli ja nüüd Tallinna Pedagoogilise Instituudi koostöös. Üks grupp uurijaid on nii sellest 50 aastasest raadioteest 10 aasta nelja kuu ja seitsmeteistkümne päeva jooksul jälginud raadio elutegevust. Ja on päris loomulik, et see on üsna kübeke ja väike tükk sellest vahemikust. Ja ma rääkida tahaks ka ainult kõige värskemast ja räägiks kolmest probleemist. Esiteks sellest, milline peaks senitehtu alusel olema raadio ja tema kuulajaskonna suhete uurimine. Ja teiseks, milline on raadioasend praeguste koolinoorte elutegevuse tervikus. Ja kolmandaks, milline on ja peaks olema raadioasend kommunistliku kasvatuse kaasaegses süsteemis. Esimene probleem. Missugune raadio ja kuulajate vahekorra uurimine võiks ja peaks olema. Esimesed tööd, mis meie grupi poolt raadioga koostöös tehti, olid suunatud sellele, et selgitada laste ja hiljem noorsooeelistusi ja ootusi raadiosaadete suhtes. Nendegi andmed, Nende alusel võidi üht-teist teisiti teha ja muuta. Kuid meie jõudsime varsti siin niisuguste probleemide ette. Selgus, et kuulajas konna suurenemine, mis mõnede ettevõtmiste tulemusena muutus varasemaga võrreldes kümnekordseks toimus nähtavasti siiski ainult teatud osa arvel, kes juba enne olid raadiolembelisemad. Kuigi just antud Ajal edasi antavaid saateid ei kuulanud oluliselt. Niisiis nad muutsid ainult veidike oma kuulamisaegasid. Kuid iseenesest suhtumine ja suhe raadiosse ei muutunud. See asjaolu ajendas probleemi vaatama veidi teisiti. Inimene elab ja tegutseb alati kui tervik. Ja iga tegu ja toiming, mis temal on. See ei ole mitte lahutatud tema isiksuse tervikust vaid on nii või teisiti omavahel seostatud, mõjutab 11 iga üksiktegevus ja moodustab niisuguse teatud ühtse terviku. See torka meile võib-olla silma, kui meie jälgime inimest lühikesel ajavahemikul ainult ühe nädala raames või isegi kuu raames. Kui me aga pikemat aega jälgime, võime näha, et meie käitumine on võrdlemisi püsikindel ja selles on oma kindlad ja üha uutes tingimustes suhteliselt alles jäävad jooned. See on ka ootuspärane, sest inimene isiksusena lähtub teatud vajadustest, mida ta nende ja teiste harrastuste elutegevusvormide kaudu rahuldada püüab ja lähtub nendest hinnangutest väärtusorientatsiooni idest, mis tal välja kujunenud on. Siit tekkis mõte, et meie peaksime ilmsesti raadio ja kuulajaskonna uurimisele ligi minema põhimõtteliselt teisiti ja vaatlema raadiot. Meie uurimismaterjali suhtes, niisiis koolinoorte elutegevuse tervikus. Kõik see, mis nad iganes teevad, millele nende aja ja energiaressursid kuluvad ja milline koht ja osa on seal raadiol ja teistel teguritel. Ja kui meie niisuguse inimese elutegevuse tüübid välja selgitada saame, siis on meil ehk konkreetsem pilt ja kujutlus sellest, mida kujutab endast meie kuulajaskond, kust meil on oodata auditooriumi juurdekasvu ja kus võib-olla tuleb ette võtta hoopis mingeid teistlaadi olulisi samme et raadiokuulajate hulka neid või teisi, kes sinna ei kuulu küllaldasel määral vähemalt mitte tõmmata. Need tulemused üsna värskelt ongi olemas. Meie vanemaklasside õpilaste suhtes selgub, et võib rääkida üheksast erinevast eluviisist. Üheksast erinevast Eluviisi tüübist. Ja nendes erinevates tüüpidel on ka raadio ja teiste massikommunikatsioonikanalite asend erinev. Tasub märkida praegu, et selle üheksa hulgast kaks tüüpi on eriliselt raadiolembesed ja neid iseloomustab muu kõrval ka suur sotsiaalne aktiivsus elav kaasalöömine kogu kooli ühiskondlikus elus. Nende kõrval on aga ka üks niisugune tüüp, kus on tegemist sotsiaalselt täiesti passiivsete õpilastega, kuid nad on ka aktiivsed raadiokuulajad. Kuid nende elutegevus on hoopis piiratum. See on kirjandus, lugemine ja raadio, enam-vähem muu on võrdlemisi kõrvale jäänud, nende tegevuses tõuseb küsimus, missugune on nende erinevate õpilastüüpide arengukäik varasem nende genees. Ja kas on mingeid šansse, et Raadi Omalt poolt võiks mõjutada nende kujunemist nõnda, et haarata neid aktiivsemasse osalemisse kogu ühiskondlikus elus ja osasaamisele ka suuremal määral sellest, mida raadio pakub. Kuna nad praegu on teised kõrval või muuta need, kes passiivset on see tüük tuua. Meie kaudu lähemale kogu muule ühiskondlikule tegevusele. Tundub, et nende tüüpide erinevate eluviisitüüpide analüüsist lähtudes meie võime saada teatud määral palju täpsema konkreetsema pildi mitte üks tegevus lahus eraldi võetuna muust, vaid inimese elutegevuse Permik. Tundub, et niisugune lähenemine on eriti perspektiivikas, lähtudes sellest, et Meie uuel viisaastakul partei 25. kongressi nõuetest lähtudes peaksime sotsialistliku elulaadi edasiarendamisele tähelepanu pöörama, aga see tähendab välja minna iga üksiku isiksuse elustiilist ja sellest eluviisist, mida tema elab. Oma kollektiivis. Teine küsimus. Missugune on raadioasend praegu selle 10 aasta jooksul. Tänase päeva eel ma vaatasin uuesti läbi need kaheksa. Raamatukest mis masinakirjas nende aastate jooksul produtseeritud on ja selgub seal, et on toimunud teatud nihkumised ja muutused raadio asendis teiste massikommunikatsioonikanalite hulgas ja raadio tähtsuses. Raske öelda, miks ja mis seal kaasa on mõjunud. Aga fakt on see, et on niisugune üldine tendents, et raadioosakaal on kasvanud. Ja praegu on pilt selline. Mida noorem õpilane, seda rohkem on ta lähemal televisioonile. Mida vanem, seda rohkem ta kaugeneb televisioonist ja läheneb raadiole. See on üldine, niisugune seaduspärane liikumine. Õpilastel praegu. See küll modifitseerub mitmeti ja on erinev nende erineva üheksa tüübi juures. See on ainult statistiliste keskmistega. Kui me opereerime nüüd nõnda, siis me saame senisest tendentsist rääkida see keti iga tüübi suhtes. Ja ei saame seda ütelda ka võrdsel määral erinevate regioonide suhtes. Siin on ka pilt mõneti erinev. Nii praegu siis järjestus, meie vanemate klasside õpilastel on järgmine. Nende tegevuste järjestuses tähtsusel nende poolt, mida nad hindavad, rohkem seisavad esikohal sõbrad suhtlemine, teisel kohal õppimine, kolmandal kohal lugemine, neljandal kohal, muusika, viiendal kohal, raadio kuuendal kohal televisioon ja siis tuleb veel muud. Ühesõnaga meie uurimuse järgi 13 tegevust, mida jälgiti. Niisiis raadio on massikommunikatsioonivahenditest seisab. Nende hulgas, kes peavad neid tegevus hindavad väga tähtsaks, seisab esikohal. Siis missugune see muutuste pilt on eriti olnud? Muutused nähtavasti on alanud kuskilt 70.-st aastast. Juba 72. aastal on vanemate õpilaste hulgas nihkunud raadio olulisemale kohale on rohkem pinnatud ja noorematel on ta aga endiselt tähtsal kohal. Nüüd selgub ka, et siin on nendes regionaalsetes, erinevustes ja üksikute koolide erinevustes. On mõningaid seaduspäraseid jooni mis muudavad õpilase raadiolembelise maks. Siin on olnud teatud kaasa mõjufaktor koostöö Eesti raadioga. Kuivõrd on tõsi küll, seen uurimustega seotud olnud, on cool, antud kool suhtlemises olnud? No ma usun, et see on teile kõigile selge, et sellele meie väga palju midagi rajada ei saa, see on ehk möödaminev ja juhuslik nähtus. Teine tegur, millele on midagi võimalik rajada. See on, mis osa antud koolist täidab kooliraadio kooli raadiosõlm. Selle tegevuse iseloom ja tegevuse intensiivsus ja populaarsus õpilaste hulgas mõjutab õige tunduvalt suhteid suure raadioga Eesti raadioga. Nii on. Vabariigi nendes koolides, kus kooliraadiosõlme tegevus on, intensiivsem on ka suhtumine raadiosse ja raadiokuulajate süstemaatilise kuulajate hulk. Suurem. Nii palju teisest probleemist, niisiis kolmas probleem missugune võiks olla raadio, aga võib kol, võib-olla ka teiste massikommunikatsioonivahendite asend kommunistliku kasvatuse kogu süsteemis. Kui me lähtume sellest, et inimene alati tegutseb, kui tervik ja ühed ja tema teised teod ei ole omavahel lahutatud, on seotud mingil määral siis meil on alust, kui me ühtselt ja ühes suunas meie õpilaskonna arengut suunata tahame. Aga meie kool, ajakirjandus, televisioon, raadio, kõik täidavad oma ülesandeid noorsookommunistliku kasvatuse huvides siis on päris selge, et see saab olla edukas sellisel juhul, kui kõigi nende tegevus omavahel on teatud viisil seostatud kooskõlastatud. Kui soovite, siis võiksime kasutada ka nii kõlavat sõna, et see peaks olema hästi integreeritud. Ja tõuseb küsimus, millist osa võib etendada sellises integratsioonis konkreetselt raadio. Teistest ärme räägime, sest teistel ei ole praegu juubel. Sellele annab mõningast alust. Sellele küsimusele vastamiseks annab mõningad alust ja võimalust need tööd, mis algasid 1972. aasta lõpul ja toimusid kogu 73. 74. ja 75. aastalgi veel. Need. Neid töid iseloomustas kõiki üks näitaja. Raadiosaadete abil püüti muuta õpilaste hoiakuid õppimise, kooli, õpetajate ja laiemalt koguni haridusväärtuste suhtes. See taotlus lähtus vajadusest toetada raadio poolel üldise keskhariduse elluviimise üritust. Sest koolis ilmnes küllalt laialdaselt, et ühiskond loob eeldused ja võimalused noorsoole. Kuid noorsoost küllalt suur hulk ei ole mitte väga innukas neid võimalusi ära kasutama. Niisiis kujuneb olukord, et Väärtusi surutakse otsekui taskusse inimesele olgu siis kasvõi kooli lõputunnistuse näol, aga tema oma innukus on märksa väiksem. Xem. Tõuseb küsimus. Mis ja teiselt poolt ka terve suur hulk uurimusi näitas, et paljude õpilaste suhtumine õpetajatesse jätab soovida. Koolisse jätab soovida. Paljudesse ainetesse haridusväärtustesse jätab soovida. Tõuseb küsimus, miks siis, sest kool omalt poolt ju on püüdnud seda ja teist teha. Siin kerkis nii pedagoogi jaoks väga. Metsikuna tundev tunduv idee et kool iseendasse ehk väga edukalt õige positiivset suhtumist üksi kasvatada ega kujundada ei saagi ei saa väga lihtsal põhjusel. Inimene on pidevalt seal koos situatiivsed. Momendil tekkinud edu ja ebaedu elamustega on edu, see võib mõnikord ajada pea pööritama ja endast liiga palju arvama. Ja ebaedu võib teiselt poolt taas liialt muserdada, nõnda et nende elamuste varjust ei nähta enam seda, mis mõte on koolil tervikuna ja misjaoks meie peame mõnikord raskusi ebameeldivusi ja pingutusi seedima taluma ja nendest jagu saama ja ületama ka neid teiste sõnadega momendi raskuste ja edude varjust. Meie ei suuda näha seda, mis on hariduse kui väärtuse laiem sotsiaalne mõte. See on võib-olla nõnda, et seda ja teist tavaliselt täiskasvanud inimene oma kooliajale vaatab teise pilguga juba. Ja võib mõndagi näha teisiti ja hinnata teisiti, kui ta kunagi hindas. Tõuseb küsimus, kas ei oleks võimalik siit, et vaatame koolile oma koolielule ja tegevusele kõrvalt teisest süsteemist läbi teise inimese silmade läbi võõra kogemuse. Neid võimalusi pakub just nimelt hästi raadio. Need võimalused raadiosaadetes on alati olemas. Teiste sõnadega. Me paigutame oma kogemuse mingisse laiemasse sotsiaalse kogemuse süsteemi. Ja sellisel moel ei ole mõni lüües saamine ja mure enam nii suur on mõistetavam, jagame meid, ei aja. Väike edu otsekohe liiga suurde vaimustusse. Niisiis raadio õieti oleks integreeri ja olgugi, et kõik dokumendid ütlevad praegu, et kool peab võimalikult integreerima kõik kasvatuslikud mõjutused, mis laps kuskilt saab. Aga on küsimus, kas kool mõningaid ta saab integreerida. Aga vaat just see niisugune kõrvaltpilguga vaatamine, teisest süsteemist vaatamine. Võimalik, et see on parem, kui see tuleb mujal. Võimalik, et isegi oma sõpru või oma meest ja naist meie võime Cap paremini mõista ja näha teiste abil teiste silmade läbi. Mesis see inte kraator olemine on sind põhimõtteliselt võimalik. See on aga antud juhul üks valdkond, üks arenguala tarvis oleks ilmsesti läbi analüüsida meie õpilaste, aga võib olla ka elanikkonna teiste kihtide seisukohalt see probleem mida annavad neile kõik teised massikommunikatsioonikanalit, mida annab nende vahetu elukogemus mis ei saa mitte kunagi sisaldada sotsiaalse ja ühiskondliku teadvuse üldistatud taset ja lasta vaadata kõigele läbi laiema sotsiaalse laiemal sotsiaalsel platvormilt. Neid võimalusi ilmsesti peavad pakkuma just nimelt massiinformatsiooni vahendid ja sealhulgas raadio mis on temale kõige spetsiifilisem ja parem. Jätame selle küsimuse praegu võib-olla kõrvale, ma näeksin tulevikku, pilti ja tuleviku nägemusena asja selliselt. Kui oletame partei 25. kongress püstitas meie kasvatuse ette teatud ülesanded siis nende ülesannete täitmise võimalikke teid ja vahendeid ei peaks mitte lahus kaaluma omaette. Ühelt poolt haridusministeerium, teiselt poolt selle ja teise ajalehe toimetus raadio vaid on ilmsesti mõistlik, et on ühtne teatud määral kooskõlastatud süsteem ja meie teame, mis paratamatult jääb puudu koolis ja mida jätab paratamatult puudu ajaleht, mida ta kunagi ei saa selliselt anda. Ja mis on Meie koht ja funktsioon selles tervikus. Mõnikord selles, et tõepoolest seda olustikku, list ja mõnikord tegelikkust ehk kõverpeeglis sky näitavad kogemust summutada ja seada õigesse valgusse õigesse rakurssi. See annaks võimaluse arvatavasti meie tegevuses saavutada. Mõneti meile rahuldust pakkuvamad ülesannet, rahuldustpakkuvaid tulemusi, see aga ei tähenda, et tulemus oleks võib-olla üht nägu inimene. Meie elutingimused on niikuinii erinevad ja lapsi, nagu nägime, on üheksa tüüpi vähemalt Nendest paar tüüpi on sellised, kus nende elutegevus ei ole sotsialistliku elulaadi tunnustega väga suures kooskõlas. Nii seal me peaksime ehk mõtlema, mis ette võtta. Teisal võib-olla peaksid meie püüdlused olema ehk kuidagi teiselaadset, nõnda et meie rahvas oleks rikas erinevatest ja omanäolistest isiksustest kes aitavad, et edasi meie maa ja kultuuri arengut viia ja on võimelised üksteisele vastastikku suuremat rõõmu valmistama meie igapäevases elus. Soovin kõikidele neile, keda siin täna juba esile tõsteti ja kogu sellele majale kelle ja kollektiivile, kellega tõepoolest väga rõõmustav ja rahuldustpakkuv on olnud koos töötada. Aitäh teile ja jõudu teile. Sõna on Asta Tamre. Ta kõneleb meile meie auditooriumist. Esimesed katsed teada saada raadiokuulajate arvamusi eesti raadiotegevuse kohta tehti ligi 20 aastat tagasi siis saadeti laiali 2000 küsitluslehte ja neid muidugi kõiki küll tagasi ei saadud. Aga mingid orienteeruvad andmed siiski auditooriumi kohta olid olemas. Süstemaatiliselt, süstemaatiliselt, kuulajaskonna uurimusest võime rääkida alates 65.-st aastast, kui loodi Eesti raadio juurde uurimisgrupp. Kohe valiti ka üle vabariigi, mitte koosseisulised töötajad. Intervjueerijat, kes on meil vahendajateks kuulajatega. Algul oli neid 60 70 inimest. Nüüd on intervjueerijate võrk kasvanud juba rohkem kui 100-le inimesele. Neid on kõikides rajoonides ja linnades valikuliselt kolhoosides, sovhoosidest, tööstusettevõtetes, koolides ja üldse paljudes erinevates asutustes vastavalt sellele, kui palju inimesi, keda Meil on vaja küsitleda. Vaatluse all. Mul on võetud ankeetide puhul 1000 kuni 1300 inimest olenevalt uurimuse eesmärgist. Aga peale selle me viime veel läbi. Reaalse käsitletavate reaalse käitumise uurimisi, neid tehakse neli korda aastas kus ühe nädala jooksul fikseeritakse veerandtundide lõikides lõikes erinevate kanalite, kuulatavuse ja vaadatavuse. Neid kanaleid on olnud meil seitsmest kuni 10-ni, neid kanaleid on muudetud aeg-ajalt ja peale selle saame me ka veerandtundide lõikesse. Ajastruktuuri võib olla ajastruktuuri vaid, kus inimene viibib, kas ta kodus tööl või kusagil mujal peale selle veel midagi antud päeva jooksul luges, kus käis millal tõuseb, millal magama heidab ja väga palju üldse noh, selliseid lisatulusid on veel olemas. Rahva arvamuse uurimise vajalikkust ei ole mõtet siin hakata tõestama sest on ju selged maagilises töös iga konkreetset kanalit juhtida maksimaalse efektiivsusega. Tuleb luua tagasisidesüsteem. Tähendab, tuleb uurida kanali momendi eri kaalub kogu massikommunikatsiooni süsteemis kusjuures kaasa arvatud välismõjud ja eriti ka veel isiklikku kommunikatsiooni mida tihti alahinnatakse sellest, kui näiteks välisraadiote kuulatavus on tõesti väga palju langenud viimastel aastatel, kuid siiski me ei saa arvestada ainult selle 1,5 või kahe protsendiga, kes vahetult kuulasid antud informatsiooni. Kui on ikkagi olemas mingisugune erakordne sündmus või mingi kõmuline uudis, siis see levib inimeselt inimesele ja muidugi muutub erinevates varjates punktides. Need isiklik kommunikatsioon on siiski isikliku kommunikatsiooni uurimine on väga oluline. Tuleb näha ette kanali erikaalu muutusi seoses sotsiaalse tellimuse muutusega. Tuleb uurida retsipendi huve, hoiakuid, väärtuselist, orientatsiooni vastuvõtuvõimet, tema vajadusi ja nende realiseerimist ja väga palju muid tegureid. On ju selge, et igale inimesele informatsiooni hankimisel on valikuvõimalus. Tuleb leida teed, kuidas neid suunata ideoloogiliselt õigele teele, kuidas neid ära tõmmata, välispropaganda mõjusfäärist. See nagu ongi meie peamine ülesanne. Kuigi massiinformatsiooni ja propagandavahendid ei saa vaadata kui absoluutseid mõjutusvahendid on meil siiski küllaltki suur osa inimeste hoiakute huvide sotsiaalsete vajaduste kujundamisel. Sellepärast on eelkõige vaja teada, millised üldse on informatsiooni levikuteed ning missugune osa on massiinformatsiooni ja propagandavahenditel kaasaegses ühiskonnas. Seda ühiskonnas tervikuna, kui siis ka erinevatel kanalitel. Räägin lühidalt nendest uurimustest, mida me oleme siis selle 10 aasta jooksul läbi viinud pisut ka sellest, miks just neid ja mis sellest kasu on olnud. Niisiis alustasime 65. aastal. Eelkõige püüdsime kindlaks määrata raadio kohta tähendab Eesti raadio kohta teiste raadio ja televisioonikanalite hulgas ja kohe järgmisel aastal ka Eesti raadio kohta kõikide tähtsamate massiinformatsiooni ja propagandavahendite hulgas. Raadioauditooriumi kindlakstegemine oli just eriti oluline, sellepärast et raadiol puudus nagu üldse tagasisidesüsteem. Kui ütleme ajalehtedele ja ajakirjadele oli mingisugused statistilised andmed olemas, kas või tiraaž või, või levikupiirkonnad, siis raadiol raadioaparaatide arv ei näidanud veel üldse seda, kas eesti raadiot kuulatakse või mitte, sest et lõpuks on ju mitme kümned või kümned saatjad, mida on võimalik vastu võtta ja aparaadi ostmine võiks ka ennast niimoodi ära õigustada. Televisiooniga oli algusperioodil muidugi lihtsam, sellepärast et televisiooniaparaati tarsiiski mingil määral peegeldas veel televaatajat arvu. Kuid praegu siiski ei ole see ka ainuke näitaja, sellepärast et kanaleid on siiski rohkem. Kuid see ei tähenda muidugi, et raadio või televisiooni ajakirjade, ajalehtede auditooriumi ei oleks vaja uurida, sellepärast me saame küll teada inimeste üldarvu, aga seda me siiski ei saa teada, mida näiteks loetakse, mida kuulatakse, kui palju, mis ajal ja millal oleks kasulikum üht või teist materjali see anda, nii et seda on võimalik siiski ainult teha küsitluse teel. Sel aparaatide Arvia tiraaži näita veel midagi. Niisiis esimeste uurimustega saime teada, missugune koht on Eesti raadiol ühe või teise inimese jaoks üldse. Saime teada raadiokuulajate sotsiaaldemograafilise koosseisu kuulatavad saated ning soovitud kellaajad ühe või teise saate jaoks. Oli selge, et inimesi on väga erinevates soovidega ja vajadustega ja sellepärast kuuletika küllalt palju, väga erinevaid saateid. Ainuke võimalus ja mitte ainult sõbralike maade, vaid ka vaenulike maade omasid. Ja selleks ainuke võimalus oli inimesi nendelt kanalitelt ära tõmmata. Et Eesti raadio kuulamisel oleks valikuvõimalus. Sotsioloogiliste andmetega oli võimalik tõestada kõrgemal kõrgemalseisvatele organisatsioonidele, et on vajalik luua teine programm. See on informatsiooni meelelahutusliku kallakuga, nagu on see väga paljudes raadiotes. Seda meile ka lubati, alates 68.-st aastast vist töötab meil vikerraadio. Järgmiseks ülesandeks oli noh, mingil tasemel vikerraadio kui tervikliku programmi väljatöötamine ja selleks me küsitlesime ka inimeste arvamusi viisime läbi spetsiaal uurimuse vikerraadio osas selgus, et see programm sai kohe populaarseks. Ja selle pärast tuli ka tugevdada seal informatsiooni osa. Ühelt poolt mitte see, et vikerraadiot hakkasid väga palju inimesi kuulama. See näitaja oli positiivne selles mõttes, et välisraadiote kuulajate osatähtsus langes väga palju, kuid teiselt poolt jälle võib-olla pisut negatiivne, sellepärast et, et ühtlesime, tõmbasime ka esimese programmi kuulajaid väga palju vikerraadios, kuigi esimene programm siiski on meil ju põhiprogramm. Need aga me leiame siiski, et aktiva poolel on ülekaal suur. Kuna muusika moodustab suure osa raadioprogrammist, siis oli vaja uuridega rahvamuusikalist maitset. Esimene kordse viidi läbi 67. aastal. See oli koos Ants sõbraga kus me siis sõitsime heliaparatuuriga autodel mööda vabariiki. Esindusliku mudeli järgi küsitlesime inimesi, andsime neile ka kuulata ühtlasi erinevate žanrite tüüpnäited, mis siis inimesed tähendab, kuidas siis inimesed neid hindasid, seal oli tegelikult väga palju huvitavaid tulemusi, sellepärast et mis inimesed no teatavad, et üks või teine saade, mis neile meeldib, tegelikult nad täpselt ei teagi, mida see endast kujutab, näiteks sümbol džässi osas oli absoluutselt vastupidiseid näiteid, kus pea kõik noored näitasid, ka meeldib, aga kui siis tõesti niuksed palad ette neile mängiti, siis need nagu ei saanud aru, ütles, et see on nagu tõsine muusika umbes või niimoodi, need seal oli täiesti vastupidised näitlejad. Analoogiline töö viidi läbi ka 72. aastal, et lihtsalt uurita muusikalise maitse muutumist. Peale selle oleme uurinud veel ultralühilaine kuulatavuste, kuuldavasti juba sellepärast, et kui palju me saated võime üldse anda ultralühilainel, kui palju üldse teoreetiliselt on inimestel võimalik seda kuulata. Ja selle siis tol korral selgus, et oli üks kolmandik inimestel ultralühilainega aparaadid, see oli 67. aastal, nüüd on see protsent juba suurenenud tänu sellele, et on ka juba transistorvastuvõtjad ultralühilainega. Siis oleme uurinud huvi spordi vastu üldse. Ja rahulolusaadetega mitmete olümpiamängude ajal. Selline luts juba pisut nendest eelnevalt rääkis. 71. aastal viisime läbi spetsiaalse parte uurimuse vaatluse all oli noore kodu, tähendab vanemad või teised kasvatavad nende vanemate sotsiaalne kuuluvus kodu mõju elukutse valikul kui ka ellusuhtumise mõjustamisele üldse. Noore inimese tulevikuplaane, suhtumist, perekonda, õppimise, vaba aega. Ja siis loomulikult oli põhiülesandeks meil suhtumine informatsiooni kanalitesse üldse ehk kanalite eelistatuse, hinga, hinnang ja loomulikult ka raadiosaadetesse seda pöörasime erilise tähele, palub tulipunktile. Kui eelnevatest küsitlustest oli meil selge, et välis välisraadiote kuulatavus on küll langenud, kuid püsis siiski veel küllalt kõrgel hilisõhtul. Ja põhiliselt kuulati just siis muusikat, kuid seal muidugi ka oskuslikult vahepeal tehakse propagandat, et nüüd seda tühja kohta täita, siis loodi keskprogramm. Ja pärast seda, kui keskeprogramm oli umbes aasta töötanud, siis me püüdsime ka selle efektiivsus võib olla palju öeldud, aga, aga noh, vähemalt auditooriumi kindlaks määrata. Et välja selgitada potentsiaalsed auditooriumi, oli meil vaja teada kõikide inimeste kogu ööpäevane ajastruktuur, seda nii suvel kui talvel. Me teame, et raadiot kuulatakse enamasti teiste tegevuste kõrval, siis lasime märkida paralleeltegevused mitte ainult raadiokuulamisele, vaid seal noh, inimesed ise kirjutasid, seal on väga palju näiteks laste kasvatamist ja igasuguseid muid tegevusi. Sama uurimusega püüdsime me kindlaks teha ka erinevate rahvastikugruppide elulaadi elule. Nad ei teatud elemente, temaatilisi Uve hoiakuid, reaalset käitumist, rahulolu ja nii edasi. Eraldi olid muidugi võetud vaatluse alla Eesti raadiosaated 50 nimeliselt ning hinnang igale saatele. Peaaegu analoogilise uurimuse ajastruktuuri uurimuse tegime ka koolinoorte kohta esimesest kuni kaheksanda klassini. See selle aasta lõpul saab enam-vähem see analüüs valmis. Nendest paneel uurimustest me rääkisime juba, kus kord kvartalis iga nädal või üks nädal alates 70.-st aastast me teeme siis ühesõnaga foto, foto grafeerime inimese raadio, kuulamise ja televisiooni vaatamise ja siis veel teisi näiteid. Kui nüüd kokkuvõttes ütelda, mis siis selle aja jooksul selle 10 aasta jooksul on toimunud või mis on muutunud või mida võib öelda raadiosaadete kuulatavuse kohta? Raadiokuulajate üld Tarv ei ole selle aja jooksul muutunud isegi mitte igapäevaste kuulajate arv. Küll on aga olnud muutusi osaliselt, see tähendab kulutatud tundide arvult päeva jooksul alates 65.-st aastast seoses televisiooni arenguga. Kuulatavuse ealiselt vähenes mitte küll järsult ja väga palju, kuid siiski näitas pidevat languse tendentsi. See kehtis kuni 72. aastani, võib isegi öelda 73. aasta alguseni. Ja sellest ajast alates tekkis aga vastupidine nähtus, kus kõver liigub tõusu suunas mitte küll jälle väga järsult, aga siiski siiski pidevalt. Praegu on keskmiselt kulutatud aeg päeva jooksul umbes sama, mis oli 65. aastal. See on tööpäev kevadel 2,8 tundi, noh siin on aasta keskmine võetud ja puhkepäevadel 3,3 koma null tundi, ühesõnaga ta muidugi kvartalite lõikes muutub, on pisut erinev, kuid see on aasta keskmine televisioonis samaaegselt on vastavad näitajad tööpäevadel 1,4 ja puhkepäevadel 2,1 tundi. Kuulatavuse muutunud just kindlate kellaaegade järgi enam ajaliselt on muutunud. Kui varem oli põhikuulamine koondunud õhtusele ajale, siis nüüd on see rohkem jaotunud üle kogu päeva. Töö ajal kuuled, on tulnud juurde üle kahe korra. Nagu selgus, on pooltel töötajast võimalik kuulata raadiot töö ajal tegelikult võimalik, kuulatan isegi rohkemal, kui tähendab mingi müra või mingisugusel muul põhjusel ta lihtsalt ei kuule. Et pooltel siiski on võimalik ja seda võimalust realiseerib sageli 32 protsenti ja peale selle on veel vahetevahel kuuleid. Hariduse tõusuga väheneb ajakulu raadiole ja seda enam veel televisioonile. Teiselt poolt väheneb hariduse tõusuga nende arv, kes päeva jooksul üldse ei kuule. Mida enam haritud, seda valikulisemalt suhtub raadio televisioonisaadet kavadesse. Kõik need, kes soovivad operatiivset informatsiooni ning kulutavad suhteliselt vähe aega informatsiooni kanalitele, eelistavad raadiot. Kuid ka enamus leid, kellel raadio täidab meelelahutusliku funktsiooni, eelistab raadiot. Võtame nüüd summaarselt kõikidele kanalitele, tähendab raadio, televisioonikanalitel on siin mõeldud kulutatud ajast ööpäeva jooksul, siis Eesti raadiole kulutatud aeg on 60 protsenti, kõik ülejäänud teised kokku moodustavad 40 protsenti son tundidest mõeldud. See on nii maal kui linnas. Kuid maal ja linnas tarbitakse erinevaid kanalid erineva erikaaluga isegi näiteks kui Eesti raadio sisemisi kanaleid vaadates, siis ütleme, et Tallinnas on vikerraadio kulutatud aeg kaks korda suurem kui esimesele programmile. Seal ei ole see vahe kaugeltki mitte nii suur, kuid siiski on vikerraadio kasuks. Üldiselt andmeid on muidu väga palju ja, ja neid muidugi ei jõua siit kõik üles lugeda, sest 10 aastat töö jooksul on või aja jooksul kogunenud nüüd palju. Aga kõik need on meil paberi peal olemas seal grupis, nii et kui kellelgi on vaja, siis igal ajal võib tulla vaatama. Muidugi on meil ka selle aja jooksul muutunud ja täiustunud küsitlusi analüüsimeetodid. Kui esialgu tegi vanalüüsi põhiliselt sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel, siis nüüd on selge, et ka ei saa piirduda. Ei ole ju kõikidel sama vanuse hariduse või elukutsega inimestel ühesugused huvid, hoiakuid või üldse elulaad. Sellepärast oleme rühmitanud inimesi Katüüpilistesse gruppidesse, huvide, kanalitesse, suhtumise, vaba aja veetmise ja väga paljude teiste tunnuste järgi. Täna ma võib-olla valisin, valisin siit ühe, ma ei tea, kas see on õige, et need rühmi pisut iseloomustada. See on ühe rühmitamine tulemused, mis on tehtud kanalite kasutamise intensiivsuse järgi. Need automaatse rühmitamise tulemusel jaotusid küsitletavad Kuurt kuude rühma sellel läheduse kauguse meetrilise tehtud, kes siis oleks analoogiliselt, võib-olla ma lühidalt need rühmasid, räägiksin, kes need on. Esimene rühm. Need on Eesti Raadio ja Eesti televisiooni intensiivset tarbijad, neid on 25 protsenti. Nendel on ajakulu ajakulu raadiole kõikidest rühmades kõige kõige suurem, kui piirdutakse põhiliselt ainult Eesti Raadio ja mõningal määral ka Soome raadio kuulamisega. Televisioonile kulutatud aeg on keskmine ja vaatavad ainult Eesti televisiooni. Siin on koosseisus ülekaalu ülekaalus naised väikelinnadest ja maakeskustest. Igas vanuses ja igasuguse haridusega, võib-olla pisut rohkem on algharidusega pensionäre. Eristavaks tunnuseks on Simm päevane raadio kuulamise võimalus. Õhtuti kuulatakse raadiot vähem, siis vaadatakse televisiooni. Ja sellepärast on raadiole ja televisioonile kulutatud üldina, et väga suur. Sellele rühmale just tuleks suunata päevaseid saateid. Sellest õhtul vaatavad nemad rohkem televisiooni. Teine rühm, need on palju analoogilise süsteemi intensiivset kasutavat kasutajaid, see tähendab, kes kulutavad küllalt palju aega ka raadiole, televisioonile, kuid nemad kasutavad intensiivselt paljusid kanalid. Neid on ainult seitse protsenti küsitletud küsitletutest. Kusjuures sellel rühmal on ise loomustavaks tunnuseks tugev orientatsioon väliskanalitele. Siin on ülekaalus linnades elavad mehed, absoluutse enamusega noored, nii õpilased kui ka töölisnoored huvidest kerkib esile muusikateadmisi ja sotsiaalpoliitiline huvi ning Sebaga realiseeritakse paljude erinevate kanalite kaudu väga madalal huvi kirjanduse ja kunstiküsimuste raadio- ja telekanalitest antava intellektuaalse meelelahutuse vastu. Eesti raadio saadetaks kuulatakse kõige rohkem muusikat ja informatsiooni saateid. Vaba aja tegevustest on esikohal ennast arendavad tegevused ja lõbu. Koduprobleemidesse suhtutakse passiivselt. Selleks, et siia rühma kuulujaid väliskanalite juurest ära tuua, peaks olema rohkem neile adresseeritud operatiivset, sisukat ja mitmetaolist informatsiooni ja seda juba teadmiste tasemel. Muusika peaks olema, usime vaheldusrikkam rahuldades, selle rühma huve rahuldatakse sisuliselt ka väga paljude teiste rühmade huvi. Kolmas rühm, rühm on ka mitme kanalilise süsteemi kasutajad, kuid Mõõdukad ja need on tugeva Soome televisiooni orientatsiooniga. Algul võib kohe ütelda, et see rühm on väga analoogiline selle seitsme protsendilise selle eelmise rühmaga kus oli ainult seitse protsenti. Kuid siin on põhitunnuseks elukoht. Tähendab, valdav enamus on Tallinna inimesed, sellepärast ka see tugev see rühmade, et nad langistiski erinevatesse rühmadesse. Kui oleks tehnilised võimalused üle vabariigi võrdsed olnud, siis need kaks rühm oleks koondunud ühte. Siin on Soome televisiooni regulaarseid vaateid 75 protsenti rühma kuulu eest. Siis neljas rühm, neljas rühm on Mõõdukad, Eesti tähendab Mõõdukad, Eesti Raadio ja Eesti televisiooni kasutajat, kuid tugeva kesktelevisiooni orientatsiooniga. See muidugi ei tähenda, et nad kuulaksid kesktelevisiooni rohkem kui Eesti televisiooni kuid ülejäänud nendes eelmistes rühmades, kes televisiooni vaadati väga vähe või peaaegu üldse mitte, siis nemad siiski vaatavad noh, tunduvalt rohkem, kes televisioon ja sellepärast ongi siin ka öeldud kesktelevisiooni orientatsiooniga ajakulu Nad ei ole, on selles rühmas keskmisest madalam ja televisioonile keskmisest kõrgem. Kasutatakse Eesti Raadio ja Eesti televisiooni kõrval peaaegu sama palju kesktelevisioonid, kesktelevisiooni ja mõningal määral ka üleliidulist raadiot. Üldiselt on nad tagasihoidlike huvidega. Eesti raadiosaateid kuulatakse küllalt vähe, sealhulgas keskööprogrammi, peaaegu üldse mitte. Vaba aja veetmist iseloomustab passiivsus. Siia rühma ei langenud ühtki üliõpilast, vähe on ka õpilasi ja insenertehnilisi töötajaid. Pisut rohkem on esindatud kultuuritöötajad, õpetajad, töölised, siin võib-olla kultuuritöötajad. Me siin väga suur osa kultuuritöötajaid, töötad ju maal ja kultuurimajades ja see võib-olla ei iseloomusta ja, ja väga palju mitte kõrgema haridusega inimesi. Et ma ei mõtle praegu siin kõrgema haridusega inimesi, kultuuritöötajaid, siin on väga palju töölisi. Viies rühm, see on juba suur. Kes on raadio ja televisiooni passiivsed kasutajad, väikese ajakuluga Need on 32 protsenti küsitletutest. Ajakulu raadiole ja televisioonile on kõikidest rühmadest kõige väiksem, seda eriti tööpäevadel. Kuigi, kui iga päev lülitab ennast korraks Eesti Raadio või Eesti televisioonikanalile koosseisus on ülekaalus väikelinnade ja maakeskuste naised. Igas vanuses. Hariduse järgi kuulub siia rohkem kahest äärmisest grupist inimesi kas alg- või kõrgema haridusega. See rühm on tugeva koduorientatsiooniga küllaltki tagasihoidlike huvidega Eesti raadiosaateks kuulata. Saadetest kuulatakse kõige enam informatsiooni saateid mingil määral ka meelelahutussaateid. Selle rühma inimesed, üks kolmandik on neid, on oleksid potentsiaalsed raadiokuulajad, keda oleks vaja raadio juurde tuua. Võib eeldada, et nad on olnudki kunagi raadiokuulajad, mitte ainult eeldada, vaid teised andmed, nagu isegi pisut näitasid seda, kuid vahepeal on televisioon nad raadiost eemaldanud. Kuid praegu on nad ka küllaltki passiivsed televaatajad, nad tõenäoliselt ei teagi, õigemini tuli selge, et nad täpselt ei teagi, mis üldse raadio pakub sest nende harjumustes ei esine enam üldse sagedast raadio kuulamist. Vot siin peaks tegema just tulevikus neid informeerida, kas siis ajakirjanduse kaudu ajalehti loevad nad küllalt palju või üldse teisiti reklaami tegema, sellepärast et raadiolehtedelt tellija raadiga raadiosaatekava teate, et nad ei kuula. Nüüd on viimane rühm, kus on ainult kolm protsenti küsitletutest. Need on Eesti televisiooni hoiakuga passiivne tarbija. Siia kuuluvad rohkem madala haridusega vanemad inimesed. Siin on inimesi paljudest sotsiaalsetest gruppidest, kuid grupi siseselt esineb rohkem keskmine meditsiiniline personal ja teenindustöötajad. See rühm huvitub põhiliselt elu alustikkelist probleemidest. See tähendab, läheme ümbruse temaatikast. Saadetest kuulab kõige rohkem vikerkaja, aga nagu nagu selgus, ka mitte vikerkajaku informatsiooni saadet, vaid kui selle, mis juhtus selle selle järgi. Kirjandus saate teda üldse ei huvita ja ka teised väga vähesel määral. Kuna see üldiselt väike lüpsis temale muidugi erilist tähelepanu võib-olla pole vaja pöörata. Võib-olla ma näitan, kuna tilplesin, näidatakse. Pisut varem aga võib-olla kõik osa neid näinud näidatud, aga lihtsalt ma näiteks kuule, aga kuna me uurisime, vala struktuur ja ööpäevast ajajaotust, ei sündmus. Et raadiokuulajad, et tõesti esineb paralleeltegevusena, aga üldiselt arvatakse igal pool igal pool kirjakese läbi, et see on nagu taustu. Tegelikult ma ei ütleks, et see üldse mitte taustkuulamine on, kui me nüüd tegime selgeks, missuguste tegevuste ajal kuulatakse raadiot ja psühholoogide käest saime teate, et kui suur on inimese tähelepanu hõivatuse aste ühe või teise tegevuse ajal, kui paljudel jääb ühesõnaga tähelepanu ülesele raadiokuulamisele, siis selgub, et osa nendest siiski on, on mitte taust, kuulejad, maid, tõelised raadiokuulajad siin on, tähendab kogu see raadio kuulamine nii põhitegevusena kui ka paralleeltegevusena, tähendab, noh, 100 protsenti on see ring. Tööpäevadel kokku on siin sellel nädalal on kolm tundi. Ei ole midagi, kolm tundi, 35 minutit, näete, nii, väike väike noh, sektor ainult on see osa siin, mis on, tähendab, kus kuulatakse raadiot, põhitegevusena, kõik see ülejäänud siin, mis on noh, sinisega nagu ääristatud, see on kõik paralleeltegevusena. Nüüd on siinkandis põhitegevused võinud põhilised tegevused toodud, siin on väga palju neid tegevusi, aga see on nagu rühmitatud kokku, missuguste tegevuste ajal siis raadiot võetakse, mida tugevam on see sinine joon, seda vähem raadiost üldse inimene midagi saab, näiteks siin on lugemise taustalt vene keeles kirjutatud, kuna noh, ettekanne oli vene keeles, lugemise taustal pole lugemine, hõivab inimese tähelepanust üle 90 protsendi järelikult see on täiesti taustkuulamine. Silk töö ajal töö ajal kuulamine, tähendab põhipeal ma mõtlen töö juures kuulamine, mis moodustab niisuguseid hektarit, siin me ei saanud täpselt kindlaks määrata, kuna osa tööd osad töötajaid on sellised, kes võivad täiesti tähelepanelikult raadiot kuulata, kes selle väga arvan, et see on viirutatud, on lihtsalt nii erinevalt sinu kodused tööd, siin on ka küllaltki palju erinevust, nii et osa tööde ajal inimene saab kuulata täielikult, osa mitte. Aga ütleme näiteks siin on käsitöö või passiivne puhkus kusagil väga väikse protsendi, üldse hõivab see põhitöö, nii et raadio kuulamisel jääb veel küllalt palju aega ja vot nii on meil nii tööpäevadel kui laupäevadel või pühapäevadel on täpselt ära, naeratab niisuguste tegevuste ajal. Päevagraafikut kas seda üldse kuulaks? Kui nii näidata sinu raehommikul kella kuuel? See sinine joon, mis liigub, see on ka, et inimene on kodus või ära, tähendab siis inimene kodus ja langetustel kodus olemine on siin küllalt väike. Aga siin on näiteks näha päeval muusikalise tunni ajal, et raadiot kuulatakse. Et raadio kuulatavuse on kõrgem üldse kodus oli muidugi kodus olijate kuulamisel Tööl olijad kuulevad hommikul ta kuuleb umbes niimoodi poole kaheksa ajal võrku pisut langenud, sinu muusikaline tundidel väiksed ja siis õhtul jälle tõuseb punane diivan, televisioon Eesti televisioon siin ei ole mitte. Nii, et tööpäevadel. Öelgem võib ütelda, et kõige no vanasti olid kõige paremad ajad õhtu kella kuuest üheksani, siis võib ütelda, et see on täpselt samavõrd Nõukogude päevad olid jõululaupäeval 1000 muidugi. Aga siis ma veel näidata kohe rääkisin nendest rühmitamisest. Ühte tabelit veel see, mis ma rääkisin kanalite kasutamise intensiivsuse järgi, Adel seal olid jaotatud inimesed, aga on võimalik rühmitada maksimaalse korrelatsiooni meetodil Ahto vaatorimmitamiseni, kuidas korreleeruvad tähendab temaatilised huvid, ühesõnaga, missugused huvid on inimestel tähendab lähedases gruppi ja missugused on võimalikult kaugelt üksteisest ja kuna üldse propagandat nagu otse on peaaegu võimatu teha vaid, vaid aeg-ajalt tuleb ka seda teha lähedal oleva teema kaudu siis selleks ongi need korrelatsioonid siin välja toodud. Siin on nende teema kõik ringidega. Korrelatsioon ütleme nii, et kui näiteks Kui näiteks teda kuulatakse siiski küllalt palju kõrval on praegu, mis seal kõrval on töö, eesrindlased, mida noh, väga vähe nagu selgus. Saateid kuulatakse väga vähe, aga hoolitud töötajatest kuulatakse väga palju verd, siis ei tohi teha ühti, peabki näiteks panna töö eesrindlane sinna vait jääda, et üldse mitte noment anda, et meil on portree vaid, vaid tuleb seda kuidagi seostada, ütleme näiteks hoolitsusega töötajate eest. Näete pikalt eemal on ainult üks lähedal, teine teema, vaid suurmaatriks, kus kõikidel teemadel on omavahel kindlad seosed ja seal võib vaadata, tähendab muidugi juhuslik tõlkega see, teda ei maksa tõena võtta kõikidel teemadel kõikidega, mingid seosed ja vot selleks tuleb vaadata kõige lähedamal seisev, kui see esimene veel ei sobi, võib-olla järgmine ja mille kaudu siis edasi anda inimestele sellist informatsiooni, mis inimene nagu vabatahtlikult hästi vastu võtta ei taha, aga mida nagu inimesele siiski vaja anda? See on lühidalt kõik. Meie päevakord on sellega ammendatud. Suur tänu ettekandjatele ja publikule. Nii et kohtumiseni aasta pärast.