Plaani põgenik. Tere, head kuulajad, laadi põgeniku saates on täna Jaak Ojakääru külaliseks Villu Vane. Ja tema ametinimetus on niivõrd keeruline. Vist peab selle ise välja ütlema, muidu ma ütlen midagi tõesti, tere päevast. Tere. Tere. Ja minu täpne ametinimetus oleks siis põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse ülemkomissar. Aga see on ilmselt tavainimese jaoks liiga pikk ja liiga keeruline. Oi-oi, ma ei teagi, kas isegi üleskirjutatult meelde jääks. Aga me oleme tavaliselt ikka oma külalistega enne muusika juurde minekut rääkinud ka natuke nende tööasjadest ja kuna tegu on saatega plaadi põgenik, siis Villu Vane, kuidas on nende veesõidukitega, kas sina pead selle eest ka hoolitsema? Need, paadid sõidaksid korralikult siin meie veeteedel või tegeleda ainult autodega ja maanteedega. Noh, me oleme siiamaani tegelenud üldiselt autodega ja, ja, ja jalgsi liikujatega ja jalgrattaga sõitjatega, aga nüüd viimastel aastatel on siiski ka paadiliiklus juurde tulnud, sest see veel liiklemine muutub aastaga üha üha tihedamaks on aadid, skuutrid. Järjest võimsamaid ja suuremaid paate ostetakse. Eks ole ja, ja neid tuleb kogu aeg juurde ja, ja seetõttu on siis pea kõikides politseiprefektuuride juba oma politseipaadid olemas, mehed välja õpetatud ja peetakse siis järelevalvet ja korda ka vee peal. Nendes kuutritega oligi ju siin minu arvates probleeme, et suplejaid rannas segavat, kui nad seal niimoodi ma ei teagi, kuidas neid nimetatakse, täpselt. Kaksiratsi ronib peale ja siis kihutad ringi, eks ole. Ta ongi ja no eks põhimõtteliselt Nad peaksid, ma mõtlen siis ujujaid ja neid aparaat, et nad ei peaks nagu koos olema. Sest on ohutum ja selge on see, et see segab puhkajaid, kes päevitavad ujumas käivad ja, ja lisaks sellele ujujate vaheldikas kuutriga läbi sõita. See ei ole päris normaalne. Aga kui tuleme nüüd vee pealt maa peale tagasi, kas on vist isegi seadusega ette nähtud, et autoroolis ei tohi näiteks mobiiltelefoniga kõneleda? Ja linnas kindlasti ei tohi, ei soovitata ka linnast väljas, sest eks ta on ju üks segav faktor ja hajutab juhi tähelepanu. Aga kuivõrd segav faktor on see, kui keegi on omale sinna autosse paigutanud sellised Puusterid mida kuuleb kilomeetri kaugusele, kui seal kuulatakse ühte sellist lemmiklugu, et kas see võib ka segavaks faktoriks osutuda. Võib päris kindlasti, sest igasugune tegevus, mis ei ole seotud auto juhtimisega, on ju mingil määral segav, noh mõni segab rohkem Mõnisega vähem. Ja see muusikaga autos tegelemine on põhjustanud ka õnnetusi. Ma tean päris konkreetset juhust, kus ei olnud küll nüüd plaadiga tegemist, aga kassetiga mida hakati siis auto kuidas vahetama ja pudenes näpu vahelt ära. Ja kukkus põrandale ja juht hakkas seda seal siis üles tõsta ja ja noh, autot teel hoida seda, seda tehes. Huvitav, kas sa pead silmas sedasama juhust, mis mulle praegu meenus, kas see on oli Eestis või välismaal Eestis? A aga muide, mina tean konkreetselt ühte juhust mis toimus, oli see vist Kanada või USA, ei vabandust, USA pikamaajooksja ikka vist väga kuulus pikamaajooksja, kes olevat surma saanud autoõnnetuses just selle tõttu, et ta hakkas kassetti vahetama aparaadis. Nii et selliseid asju juhtub siin kui seal ja mis muud kui kõiki manitseda ettevaatlikkusele, kuidas Villu Vane ise no tegelikult ikkagi samas jälle mingi pika sõidu ajal, kui sul autos raadio mängib, see võib olla ka, aitab sind jällegi ärkvel olla, kui on pikk öine sõit, et noh, et nii ja naa. Eks ta ongi nii ja naa ja päris kindlasti aitab, sellepärast et kui tuleb ikka sihuke hea reibas muusika ja paned raadio natuke kõvemaks, siis on öösel lihtsam sõita kohe päris kindlasti. Et ta on abiks, vahel võib-olla ka natukene segavaks faktoriks, aga aga ilmselt siiski, kuna kõik autod ju peaaegu tulevad raadiotega, et Juudastika siis nii palju kahju ei ole, et et autoroolis olles ei saaks muusikat kuulata. No ma mäletan isegi, et filmi 17 kevadist hetkes tillitz kuulas raadiot juba enne teist maailmasõda või teise maailmasõja ajal ja et juba siis olid need olemas, seal autodes. Aga hakkame nüüd vaikselt muusika juurde minema. Villu Vane. Mida ise autos kuulad, kui tahad muusikat kuulata, kas need on sinu noorpõlve lemmikut või midagi uuemat? Ma ei sõida nüüd nii väga palju autoga selles mõttes, et töö on ikkagi suhteliselt ruumis sees ja, ja noh, see tööle sõita ja töölt tagasisõit on nii lühike, et selle ajaga mängib lihtsalt raadio, et ei pea hakkama nüüd mingit plaati valima. Aga kui on pikem sõit, siis, siis vahel ikka võtad kaasa mingi plaadi ja, ja kuulad. Aga noh, tänapäeval on muidugi neid raadiojaamu, mis pakuvad muusikat suhteliselt palju, et vanasti oli seda kassettide tassimist ja, ja kuulamist ikka märksa rohkem kui praegu praegu vajutad nuppu ja vahetad kanalit ja, ja kuulad, mis sealt tuleb. Aga kas see ei ole nii, et need raadiojaamad pakuvad suhteliselt ühte laadi muusikat? No seda nüüd küll jah, eks siin väiksed erinevused on, aga, aga noh, ma räägin, et sul on see valikuvõimalus olemas ja, ja Eesti piires, kui see sõit ei ole nii väga pikk, siis tead, inimene on loomult laisk ka ja sa lepid siis sellega, eks ole. Aga kui on nüüd pikem sõit, Ma mäletan, paar aastat tagasi sõitsime nii, et pidime, pidime teel olema. Sisuliselt terve päeva ja suuri peatusigi ei teinud ja siis sai küll kuulatud päris hulk plaate läbi selle pika tee peal. No ja paneme siis esimese plaadi peale. Sa oled vaadanud siin kõigepealt. Mul on nimekirju ees, ma näen küll, mis sinu lemmikud on, ja hakkame pihta siis seal vanema poole pealt. Kas need olid sinu noorpõlve lemmikud näiteks ansambel Led Zeppelin, kui vana sa siis olid, kui sa esimest korda seda ansamblit kuulsid? Ma ei oskagi nüüd esimese hooga kohe öelda, kui vana ma olin, aga see oli siis, kui ma olin lõpetanud üheksanda klassiga õpilasmalevas ja vot sealt siis hakkasid need Zeppelini diagooperi tädid, plid ja kõikide nende kuulamine ja Ja sa ei teinud seda üksi, vaid ikka kambaga koos? Ja seda sai enamasti küll tehtud sõbraga, sest elasime väikses alevis ja käisime koos koos koolis, nii et meid oli neid, oli kolm kes Me käisime ühes klassis ja eks me siis kolmekesi kuulasime seda, kust kandist pärit oled üldse midagi. Ma olen pärit Ida-Virumaalt ja, ja Kohtla-Järve linna külje all on selline väike Kohtla Kohtla asula, kus siis elu keskpunktiks tol ajal oli raudteejaam. Mis oli siis selline suur sorteerimisjaam? Paare oli kuskil mõni teist kümmend ja seal käis päris vilgas elu. Aga nüüd on aeg edasi läinud ja, ja elu muutunud ja, ja tegelikult on, on ka elu seal vahepeal päris palju seisma jäänud. No ongi asi ju selles, et kuna elu on mujal väga palju edasi läinud, siis praegu nagu arvatakse, et see Ida-Virumaa ja sealne kant, et oh jumal, et küll seal võib õudne olla, aga sinu lapsepõlve mälestused ei ole sugugi mitte nii hullud. Ei ole sellepärast et noh, meil olid, et kuidas siis nüüd öelda, toredad kambamehed ja me käisime Eesti koolis ja ja elu elu nagu öeldakse, kees ja noh, mul on nagu selles mõttes ka hea meel praegu, et on näha, et seal natukene nüüd hakkavad asjad jälle jälle nagu liikuma, vahepeal oli küll päris kurb kui läksid sinna vanemaid vaatama, kui mina, noh, noor olin, siis oli selles külakeses või või asulas kolm kauplust. Hetkel ei ole seal ühtegi kauplust. Reisirongid peatusid Kohtla jaamas, buss käis päevas vist viis korda jaama. Nüüd on see jaama hoone lõhutud reisirongid enam ei peatu. Ja noh, oli selleni tunne küll vahepeal, et see, et ta nagu surebki välja, aga noh, nüüd tasapisi hakkab ikkagi jälle asi edasi minema ja tulevad uued inimesed sinna ja põlvkonnad hakkavad vahetuma ja jälle on lapsena ja nii et ma arvan, et ju see asi areneb. No lootuses paremale tulevikule mängima siis neid ühe pala Leetseebeeiinilt Villu Vane ühelt esimeselt lemmikansamblilt, Jimmy Page'i ja Robert Plant on loo autorid, Ramboll on, on loo nimi ja seda võibki tõlkida vist eesti keelde umbes niimoodi, et püüdle edasi või kuidagi hakkama saada. See oli ansambel Led Zeppelin ja minu mäletamist mööda on see lugu pärit nende teiselt heliplaadilt. Ja mäletan väga hästi sedagi, et kunagi oli selline vinüülplaat kodus olemas, siis laenasin ühele tuttavale ja pärast selgus, et tagasi ei saanudki. Ta ajas igasugust keerulist juttu, et tema oli omakorda selle kellelegi oma tuttavale vananenud ja noh, nii edasi ja ma tea, Villu Vane, kas sinul on ka kunagi juhtunud nihukesi asju, et laenult midagi välja heas usus ja tagasi isa. On ette tulnud, on ette tulnud, aga õnneks mitte palju. Ja selle Led Zeppelini puhul võin öelda veel nii palju, et selle saingi tagasi alles siis, kui olid juba CD-plaadid välja tulnud ja juba sellel kujul, et see vana hea vinüül on siiamaani kusagil, ma ei tea, avarustes. Aga läheme edasi järgmise 70.-te aastate tippansambli juurde, kes käis hiljuti ka siin Eestis esinemas, Deep Purple? Ma ei tea, kas sina juhtusid ka seal kontserdil olema? Ei kahjuks öelnud. No siin me vaatasime seda nende raketist, Hitside plaati ja leidsime, et võiks mängida neilt ühte sellist lugu nagu Speed King jällegi seetõttu, et kiiruse kuningas mingil määral seotud Villu Vane tööga. Kui palju neid kiiruse kuningaid siin Eestimaa teedel ringi kihutab, et nendega on ikka vist päris kõvasti tegemist. Eks see on ikka ja noh, tundub, et sellel suvelgi tuleb nendega päris palju sekeldusi. Sest eks igal asjal on mitu poolt viimastel aastatel ja noh, viimasel ajal eriti on nagu politseijõudu teadupärast napimas ja, ja meil on praegu päris palju ametikohti, seetõttu on kontroll teedel nõrgem. Ja eks teatud osa juhtidest ju kasutab selle ära. Ja kiirused on, on nii linnas maanteedel kasvanud ja ja iseenesest ju küll väga paha, kui nüüd sirgel teel ja valgel ajal nüüd natukene üle lubatu läheb, eks ole, ei pruugi iga kord õnnetust kaasa tuua, aga kui ikkagi linnakiirus hakkab juba lähenema 70-le kilomeetrile tunnis, siis on see päris kurjast ja ja ka maanteede peal ikka osa inimesi nagu sõidavad päris hullumeelselt, niiet. Kas sinu arvates oleks mingit abi sellest ka, kui meil oleks tõesti üks selline suletud ringrada, mida kunagi Muugale plaaniti, et need kiirusekummardajad saaks minna ja oma adrenaliini siis seal välja elada, et praegu nagu sellist võimalust eriti ei ole, siis on need muide kas neid on üldse lubatud või mitte, need mingid kiirendusvõistlused, mida tehakse siin kuskil? Ma ei tea isegi täpselt, kus. Ma tahtsingi siia juurde jõuda otsaga selles mõttes, et ringrajast, kus saaks kas vähe kiiremat sõitu harjutada või siis ka vigursõitu harjutada oleks igati teretulnud, noh, talvel jäärada käiakse praegu sõitmas Harku järve peal ametlikult sinna mingid jääteed tehtud pole, tegelikult ei tohikski sinna autoga peale minna, aga, aga selles iseenesest ei ole ju midagi halba, kui inimene harjutab nüüd autojuhtimist libedale noh, väga teretulnud. Nii et sellistest kohtadest oleks oleks päris kindlalt kasu, aga just nimelt see salajased kiirendusvõistlused need ilmselt seetõttu ikkagi päris ära ei kaoks, sellepärast et nagu ma olen aru saanud, selle asja võlu seal osalejate jaoks peitubki suuresti selles, et nad teevad sellist asja, mis on keelatud. Ja, ja siis noh, saavad nagu politseiga kassi-hiirt mängida ja samas ka ennast nii-öelda kaaslasega joonele panna ja vaadata, kumb siis kiirem on, nii et noh, ma, ma millegipärast olen natukene pessimist ja kardan, et päris ära see vist ei jääks, aga kindlasti oleks sellest abi ja, ja võib-olla ei oleks ka neid kirjendaja nii palju siis tänaval No aga kui kuskil midagi sellist toimub, kas teile infot ei tule, et või, või on piisavalt kiiresti kohale ning see ei tule, aga aina sõidavad eest ära lihtsalt? Eks see ongi see kassi-hiire mäng, et kui me teame, et nüüd kuskil siin betooni tänaval kogunetakse, kui me sinna jõuame, siis nad selle aja peale juba hakkavad sealt ära liikuma ja saavad kuskil mujal kokku ja me jõuame sinna järele ja noh, selline tiirutamine seal käibki ringi. Ja kui linnas on see natukene lihtsam, eks ole, et linnas on need politseipatrull ja vahemalt lühemad, siis hullem on, on siis, kui see toimub kuskil Harju maakonna teedel mõnes natukene kõrvalisemas kohas, kus siis kokkulepitult kogunetakse ja kui me seda ei tea ja kui meile ükskord see info jõuab ja meie sinna kohale jõuame, noh siis teinekord võib juba hilja olla, aga aga noh, eks eks see mäng ilmselt jätkub ka sellel aastal. Aga meie mängime nüüd ansamblit Deep Purple ja pala Speed King kiiruse kuningas ja seda me kuulame, tõesti mitte niivõrd sõnumi kui muusika pärast ja see bassikäik on seal endiselt väga hea. Soovitan kõigil tähelepanu pöörata. Head kuulajad, te kuulate plaadi põgeniku saadet, kus täna on Jaak Ojaga külaliseks Villu, näe keda kindlasti kõik on väga palju vikerraadiost kuulnud, aga rohkem hoopis liiklusest rääkima, sedapuhku on tal oma muusikavalik kaasas. Ja ärge üldse arvake, et me siin eestikeelset muusikat täna ei kuule. Aga enne seda ja veel üks pala, mis on inglise keeles ja Villu, sa ütlesid, et no Eric Clapton peaks ikka kindlasti sees olema. Jah, sest Eric Clapton on vist üks sellistest autorid, sest keda ma olen nagu nüüd autos kõige rohkem kuulanud ja keda ma vist üldse olen? Nojah, kui no muidugi ka selline, kellel on väga palju kuulatud, aga neid on kuulatud ise aegadel või, või erinevatel aegadel, et Queen oli, oli siis, kui, kui ülikooliaastad olid, aga, aga Clapton oli, oli siis kui, kui tööaastaid juba käes olid. No kuinja Alice Cooper on meil tegelikult veel varuks, vaatame, kuidas me saata, aga hakkama saame, aga võib-olla siis tõmbabki praegu natuke juttu koomale, et saaks rohkem muusikat mängida. Eric Clapton iga wonderful tsunamid, on see lugu ju, mida on Ivo Linna meelgi siin eesti keeles laulnud, et see võiks olla sinu arvates üks üks selline kaunis ballaad? No see on ju hästi ilus lugu kiust Evely, vahelduseks. Ja nüüd ma arvan, et mängime ikka selle kuini pala kaera, sellepärast et pole ju palju sellest aega möödas, kui olid Torino olümpiamängud ja Eesti võitis kulda. Läheb olnud Uiad, Antons oli see lugu, mida Villu Vane olemasolevat sobilik mängida siin küsin enne seda veel ainult nii palju, et kui palju sinul ja noh, näiteks liikluspolitseinikel oli aega seda olümpiat jälgida üldse, et ega seal ei saa ju niimoodi teha, et vot nüüd hakkab see naiste 10 kilomeetrit või meeste 15 kilomeetrit pihta ja nüüd seal teede peal, tehke, mis tahate, et me, me tuleme siis, kui sõit läbi on. Eks igaüks jälgis nii palju, kui ta sai ja õnneks oli ju õhtul võimalik kordussõitu vaadata ja ma seda võimalust kasutasingi. Aga inimeste spordihuvi on ka erinevad. Üks mu kolleegidest näiteks võttis oma osa puhkusest välja täpselt olümpiamängude ajaks, et saaks rahulikult ja segamatult mänge jälgida. Jah, see on ju täiesti võimalik. Mis siis ikka veelkord, tänud meie sportlastele ja kas sul on ansambli kuin kohta veel midagi öelda või on see lihtsalt üks sinu noorpõlve lemmikansambleid? Noh, eks ta on üks noorpõlve ja ka praegustest lemmikansamblite eest ja, ja noh, kui nii sai kuulata, nii Etipi ühikakoridor kajas omal ajal Aga kahjuks peale Freddie Mercury surma ilmselt ei, ei ole enam see ei noh, tähendab ega teda nagu ei ole eriti ei olegi, aga isegi kui keegi tahaks seda uuesti kokku panna, siis ta ei oleks see, et ta ei oleks kohe päris kindlasti see. Aga omal ajal olid nad tšempionid. Villu Vane meenutas veel oma ühiselamuaegadest, oli see vist siis, kui keegi sinu kursusekaaslane Me elasime kolmekesi ühes toas ja üks minu toakaaslastest ta õppis aasta eespool oli koolis mänginud basskitarri ja tal oli selline isetehtud võimendus ja, ja isetehtud kõlar, mis oli sellise paraja köögikapisuurune. Ja, ja kui seal siis Queeni lugu mängima panna ja nupud peaaegu põhja keerata, siis oli siis oli seda head muusikat kohe hästi palju ja, ja ilmselt päris kaugele kuulda. Kas siis nagu komandant ei tulnud kõva sõna tegema, eks seal vahel oli ka ütlemista. Aga noh, ega me siis nii päris üle piiri ka ei läinud, et, et kui ikka tuli rahu või, või hakkas juba kätte jõudma, siis siis nagu vähe vaiksemaks keeratud Ja nüüd on Villu Vane järgmine valiksis Ivo Linna ja ansambel rock hotell ja lugu nimega 65. Villu, kas sa mäletad, mida sa tegid aastal 1965, kui vana? Siis üldse, ma olin siis kaheksa-aastane. Käisin teises klassis. Noh, ega sellest ei pruugi. Sellest võin sulle öelda, suurt ei olegi midagi meeles. Mõned üksikud mälestuskillud. Mille kohta sa ei saa kunagi väita, kas see oli teises klassis, kolmandas klassis või esimeses klassis hoopiski? See on ilmselt seoses õpetajatega, kes oli parem või halvem või klassiga. Pigem klassikaaslastega ja pigem on need seiku meeles nagu klassikaaslastega. Aga kas Ivo Linnaga oled isiklikult kasutanud? Ei ole kahjuks tuttav, oleme kohtunud, oleme juttu rääkinud, aga, aga noh, me, me ei ole tuttavad. Ma, ma ei saa öelda, et ma nüüd olen tema tuttav. Aga sa oled tema muusika austaja ja nüüd üks selline provokatiivne küsimus, et kui Ivo Linna peaks väikese kiiruse ületamisega sulle vahele jääma, kas sa suhtud temasse kuidagi teistmoodi, kui seal autos istuks mingi mister x lihtsalt. No ma kardan küll, et suhtun sest me kõik oleme inimesed ja, ja, ja elu on selline, et neil on oma sümpaatiad ja ja antipaatiad ja kuigi sa ei tohiks nagu sellest lasta ennast mõjutada, siis noh, mingil määral ikka ta on seda väärt ta ja ta on seda väärt ja ma olen ka päris kindel, et mul ei saa temaga sellist kontakti nagu üldse ollagi. Ja ma võin sulle veel sedagi öelda, et kui siin hiljuti need suured lumetormid olid, kui ta pidi tulema olümpiasangarite vastuvõtule esinema, siis ta hakkas Muumalt tulema hommikul vara juba ja kinnitas mulle, et ta sõitis kogu aeg kuskil 30 50 vahel siis kilomeetreid tunnis. Et ta võib-olla ei satuks nii või teisiti ma seda mõtet sinu sellise karmi otsuse alla. Ja mis siis muud kui aasta 65 ja kui sa väidad, et sa olid tõesti tol ajal alles teises klassis, ma ei tea, kas viiteid kuulasid juba või teises faasis veel mitte, vist see tuli hiljem, see tuli vist ikka hiljem. Nii et las olla siis selline eelajalooline lugu ansamblilt rock Hotell. Missegi kar ajas kõik plika tähtpäev, meenub esmane suu, higised käed. Ent klouni peab, see ei lähe metsa. Aastas. Päris välja saetud kitarr ei tundu siis võimalik päikese all. Kui makki sai sees käes käärid ja liim, kas taipad, aeg peatub siin? Aasta siis? Atlas. Küsige baare, puis käes, käis spido servani muusikat täis rom Virtsuvertorid sest see ala leia ning kuivas ootaslik pra. Aasta siis. Järgmise loo puhul olen kindel, et väga hea meel on minu kolleegil Jansa Elgulal, kellega me koos seda plaadi põgeniku saadet teeme, sellepärast et Villu Vane leidis, et ka ansamblilt juustament peaks üks lugu kindlasti olema. No justament peab olema selles nimekirjas, ma ei saa nagu ilma. See on selline ehe eesti kant. Drive'i see on selline ehe eesti kantri ja, ja need on mõnusad lood ja mõnusad sõnad ja mõnus siis ja mõnus hääl ja mõnus muusika. Ja see lugu, mis tegelikult ei ole küll siitkandist pärit, vaid kuskilt kaugemalt, aga igal juhul väga tore pala nimega, kui saabub hommik. Ja kui saab siis ka see rada lõpetada. Olen mõelnud. Väikse valgustel oled minu hing. Need olid siis kaks vaprat võitluskaaslast ansamblist justament Toomas Lunge ja Jansa Elgule aitas ka kaasa Villu Vane, sa ütlesid just, et Jansa Elgulaga on sul olnud üks konkreetne kontakt läbi raadioeetri, millega seondub ka järgmine pala, mida me kuuleme. Täpselt nii. Ja see juhtus mõned aastad tagasi ühel jaanilaupäeval, kui ma olin suvilas ja asjad olid kõik enam-vähem valmis pandud ja, ja siis ma vaatasin, et mida nagu kuulata, tahaks taas kuulata head lugu ja see oli lint riide äsja välja tulnud, teine kassetist, kui ma ei eksi, kus peal on Lili Marleen. Ja ma avastasin, see kassett on jäänud linna. Ja siis ma istusin autosse, hakkasin sõitma linna poole, kuulasin raadio kahte käis jaanipäeva jaanimäng mille sisu on siis selles, et Jaan annab enda asukohta asukoha kohta vihjeid. Ja auhinna saab see, kes siis tema nagu kõige rutan üles leiad. Ja ma olin parasjagu Pärnu maanteel, hakkasin ära pöörama Kadaka puiesteele, kui kui Jaan, kes oli siis Jaanelgule. Selleks Jaaniks rääkis, et ta on Tallinna linnaservas kõrges kohas ja ta ümber on palju kajakaid. Ja siis mul äkki plahvatas, et ta võib olla Tallinna pääsküla prügimäel. Ja ma veel viimasel hetkel keerasin ära, et sõitsin siis Vabaduse puiesteed mööda edasi ja ja keerasin, mõtlesin, et lähen vaatan, mis ta seal teeb, nagu mul ei olnud see mäng üldse mõttes, ma mõtlesin, et lähen, soovin nagu talla kajajad jaanilaupäeva ja vean törtsu juttu. Seda on tema poole ja siis siis siis kuulen, et mulle läheneb üks valge auto, ise keeras ära, et nüüd tuleb üks hall autod, sõitsid nalja, autoga mul ikka välja plahvatanud. Ja kui ma sõitsin temani, siis sain nagu aru, et, et nüüd on nagu pahast. Et mina tegelikult olin just nagu lõpetanud sellise igapäevatöö raadio kahes, et ei ole nagu kuidagi sobilik ja ei tohi mingil juhul seda auhinda võita. Aga no niimoodi läks ja nii oligi ja nii me seal siis trügime serval soovisime teineteisele head jaanipäeva ja. Kui kaua Jansa oli seal juba istunud ja oodanud, kas ealisel kajakate seas nagu natukene niisugune keeruline ta oli seal natukene aega ikka olnud. Et no üldiselt puhas nägi välja. Üldiselt küll jah, selles mõttes pole hullu. Nonii ja siis vaat nüüd me läksime kuidagi jutuga, mitte päris Rapaga prügimäele, aga Lili Marleen siis nüüd Lindpriid siia. Et see oligi see asi, et ma läksin seda kassetti tooma, et kuulata seda laulu ja Tõin leegagi ära ja ma sain siis veel väikese õlle ja vorstid juurde. No näed, nii et igati kasulik, selline väikene kõrvalpõige kõrvalpõige just. Aga mis siis muud kui lindpriid ja Lili Marleen, see kuulus-kuulus, meloodia. Kasarmu ees väraval öisel kõnniteel, latern tookordse ära, seda särab nüüdki. Ja ootab, et, et ma taas kohtuksime tänaval. Kui, siis leeli Marle. Kui siis leeli Marle. Laternamaa kaitsetime. Kauni tonni maitsel Me paariute ühenda. Mis sest, et rahva ülestõusu me nägime vaid eile tõi Moua leeli Marle. Tunneb kuigi mina viibin kaugelt kui iialgi saabuma Ulila öisel puhkuse, tõotan sulle kaugelt kaitse kraavist või kui igav haka laad sind ootan jälle teema. Et kui see leili Maar. Tulisi lülima. Kui siis Liivimaa Kui siis Lili Marleen See oli siis surematu meloodia, mida väidetavalt teise maailmasõja ajal kuulata nii ühel kui teisel pool rindejoont, nii et hea muusika. See ei, ei tunne vist mingeid. Piir ilmselt küll mitte jah, ja ka selle loo puhul on see esitlus kuidagi eriti hingeminev ja see tundub nii kaunis lugu olevat, et mulle kohutavalt meeldib. Meil on aega jäänud veel tänase plaadi põgeniku saate viimase loo jaoks ja Villu Vane tahtis mängida midagi ansamblil Ruja. Ja noh, mina vaikselt lükkasin ette ühe sellise loo, mille nimi on asfalttee, sellepärast et see seondub ka ju tegelikult sinu elukutsega. Sa ütlesid, sul pole midagi ka selle vastu, millest siis austus Ruja vastu. No see on nagu see on nagu ka omaette klassika, nad on mänginud ju nii kaua ja nii palju ja nii hästi ja nende lood on ju kõik ka sellised huvitavad ja ja nad nad ei ole võib-olla sellised, mida sa kuulaks nagu päevast päeva, aga, aga vahetevahel, aga vahetevahel just nimelt tahaks midagi sellist erilist. Selge aitäh, Villu Vane ja loodame, et asfalttee on ohutu kõigile meie liiklejatele ja loomulikult liiklejad ise peavad ka selle eest hoolt kandma. Et see ohutu oleks. Kena, et tulid siia oma muusikavalikuga jõudu tööle ja vähem õnnetusi. Aitäh. Sest kahti pannud üldse mitte see kahtraali ausaltöelda harjumatu v saab esmaajalega asfalttee siitsamast jaamast ning läheb põlema.