Siin Tallinn, täna on teie ees kaheksas saade sarjast Raadio mäleta ennast. Selle kujundusega tutvustas ennast uus toimetus, Raadio meelelahutuse toimetus. Ehk algas nüüd võib ehk öelda raadiomängude ajastu ringhäälingus ja igat sorti viktoriinide buum üle Eesti olid jõulud aastal 1965. Nendest neljast mehest, kes rameeto ametlikult eetrisse läkitasid, on pooled manalamehed. Ja Uno Elts Vanu aegu meenutamas on täna selle meeskonna teine pool rameeto raadiomängude ja nime väljamõtleja tolleaegne toimetaja, kirjanik Juhan Saar ja niisamuti toimetaja, praegune Kinoliidu aseesimees Jaan Ruus. Kõneleja Hubert Vellermann oli Rameeto teise koosseisu mees alates kolmandast raadiomängust. Täna oleme aga päris alguse juures, kõhklustes, kahtlustes, veendumustes ja ärevuses. Ja siia juurde tuleb veel lisada Aarne Oit, kes tegi meie muusikalist kujundust ja tegi garameeto laulud. Ja ka tema on juba õiglaskelt kahjuks lahkunud, et rohkem kui pooled nõelad. Tõsi, see oli kummaline aeg, see oli 65, mina olin siis 27 või kaheksa aastane ja see aeg oli ju õieti iimane vabaduse aeg, sest et see 20. kongressi järeltulev vabadus oli alles siis õieti nagu tiibu hakanud lehvitama ja ja kuigi Brežnev oli üks aasta juba uuel postid, aga ta ei osanud ka oma rolli õieti tunnetada ja ei teadnud, missugust ratsut valida. Selles mõttes olime me kõik optimistid. Õhushow oli ka ajalooline optimist ja ta ütles. Meie võidame niikuinii. Tahes, kaotab aga meie oma elus ju rehabiliteerida järk-järgult ka ära eelnevad põhiväärtused. Aga loomulikult ma tahaksin öelda, et ega noh, tollast ajakirjandust ei saa ikka praegusega võrrelda, sest et siis me otsisime neid pragusid ja siis tekkis üks võimalus jälle tulla raadiomängude juurde tagasi, aga veel enne seda oli võimalik raadios moodustada meelelahutuse toimetus, sõda, meelelahutus on ebaideoloogiline sõna, eks ole, sest kui üks toimetus on kõrval, need olid just äsja ümber nimetatud kommunistliku kasvatuse vea toimetuseks, äkki meelelahutus. Sest enne seda oli nõndanimetatud meelelahutuse nalja, sõna oli tegelikult muusikaosakonna juures, muusikaosakonna juures oli kaks-kolm meest, Ülo Vinter oli muusika peal ja mina olin sõna peal staadis. Hardi tiidus oli ka seal siis ja siis just seesama aeg, millest Jaan rääkis, tekkis niisugune aeg, või oli niisugune aeg või tõepoolest järellainetus, veel viimane. Ado komitee aseesimees Aadu Slutsk, jah, siis andis meile võimaluse või ütles, et poisid, tehke meeskond kokku. Ja andis kaks kuud aega, kusjuures need saated ei andnud produktsiooni andnud ja selle kahe kuu jooksul pidid nende ajutrust siis välja töötama selle raadiosaadet toimetuse struktuur, nuri, millel pearõhk oli siis sellel raadiomängul. Ühesõnaga, et oleks aktiivne raadio kuulamise momentidest olla tollal nii tähtis, oli. See oli tollal haruldane juhus, et anti aega kaks kuud. Ja see oli eriline juhus, aga see oli, langes palju muude raadiuse uuendustega. Tol ajal hakkas raadio subPäevakaja. Päevakaja oli 58.-st aastast Aa, see oli juba varem, nojah, näed. Tähendab, see aeg oli 50.-te aastate lõpp ja 60.-te algus oli ringhäälingu res üldse uute vormide otsimise. Ja muidugi Valdo Pant mängisin esimest rolli ja kui me nüüd ütleme, et see oli vabaduse ühe laide lõpp, siis siis me olime optimistid, sest siis tundus asi minema ikka edasi edasi, eks ole. Kui Aado Slutsk, millise võimaluse andis ta Stahli saadete baasil, siis tema Valdo Panti meil ei tahtnud anda. Ütlesite ilma Valdo Pandi nõutsevaldu pant, kui see asi läks tegelikuks ja kui me olime üks kuu aega juba mõned projektid välja töötanud, siis selgus, et ilma pandita ikka teha ei saa. Ja siis Aados Lutsk andis meile ka siis alla, kuna valdu ise oli ka väga huvitatud sellest asjast. Läbirääkimised käisid tol ajal üle terve raadiomaja ja paljude inimestega ja isegi nimepaneku juurde. Kui tulla, siis kuidas kõlab näiteks sa Juhan, käsid ise küsimus väga paljude inimeste käest mis see tähendab, mis mulje jääb? Jah, nimede panekuga oli palju mõtteid ja asju ja rameeto alguses tundus olevat jah niisugune kunstlik ja ja tegelikult on ta lühend, aga siis ta sai kuidagi muutus koduseks ja, ja kui me hakkasime seda kasutama, siis näed, nii, tema läks, see praegu ei kujutagi ette, et see nimi võiks teistmoodi olla. Tol ajal oli ju aeg ka selline, et mujal toimusid ka suured saated ja meelelahutuslikud saated olid väga populaarsed kesktelevisioonis Moskvas oli KV-n saade, siis meie televisioonis oli Kikeriki aeg, oli niisugune. Oli võimalik midagi öelda ja oli lubatud midagi öelda? Jah, just, aga nii algas kõik raadiokuulaja jaoks arhiivilint tähistusega p a, s 15 26. Esimene roll oli jõulupüha 25. detsembri õhtu tänavu 25 aastat tagasi. Kell oli 19 ja 40 minutit. Rameeto tere õhtust, lugupeetud kuulajad. Meil on hea meel teile teatada, et Eesti raadios astub täna eetrisse uus toimetus. Kuulsasse see oli vastsündinu esimene häälitsus. Kas meie vabilini ronk Jaagup ütles teile. Tere õhtust, lugupeetud kuulajad. Ronk Jaagup kannab süsimusta kuube. Tal on pikk kõver Adenaueri nina meenutav nokk ja võtmata uudishimu kõikidel läikivate asjade vastu. Praegu takseerib ta teraselt mikrofoni nähtavasti allaneelamis ees. Ega mul oli, kus Jaagup, sa jõuad veel täna kõnet pidada küll. Nii uus laps, uus toimetus on sündinud. Aga igal lapsel, nii heal kui ka halval on oma nimi. Õigus. Jaagup. Räägime raadio kuulajatel ära, kuidas asi algas ja kuidas uus toimetus endale nime sai? Selleks peame lindirulli kerima mõned päevad tagasi, kui meie stuudios peeti sündimise pidu. Nii algas rameeto, esimene saade, rameeto vastab, mis on rameeto? Rameeto kõnelesid sisse teadustaja nüüd juba manalasse Elfriide Ilves ja tookord noor diktor, praegu kuuldemängude juht ehk peenemalt öeldes raadioteatri juht Härmoza. Ent enne kui rameeto nimepaneku mäng teele sellelt samalt lindilt kuulata anda peame Johan sinu suust ka selle sünnilugu kuulma. Jah, nime panid siis Romeetoderlased rituaali A Ervin Abeli arvule, jällegi Ervin Abelit, nad ühtlane ja no meie hulgas ei ole jah, tähendab Tootsi kiirgumini Toots ja Kiir ja vanameistril Oskar Lutsu järgi, muidugi me pidime ise seda mängu mängima ja ma mäletan, kui me seda seeni hakkasime. Ütleme, et ega mina hakkasin siis pihta või asi ja sina saad, olid kuskil teisel leheküljel optija vedasid lõpuni nii ja siis oli niisiis valdo võttis selle omakorda tegi, tegi tast veel midagi ilusamat, ilusamat ja ja efektsemat, sest ma nagu tead, pandil pidi efektne oleme. Ja siis omajagu. Ervin aadel võttis selle teksti, tema töötas veel omajagu selle ümber, nii et see sai kõvasti ümbertöödeldud. Ja muidugi aga ikkagi seesama, siis Toomus, umbes loomus selle järgi tehtud ja seal lindis olemas, eks ole. Nonii Chrysos. Kriisa. Lisas. Toots Joosep. Ütle mulle üks ilus poisslapse nimi. Joey, sa ei lähe garaaži, targem ikka peavad teised sulle nimesid välja mõtlema. Tead, mida nüüd ma teen? Ma ma teen sulle välja, jah, tean, ma teen sulle välja 100, mis ripuvad 200 grammide. Oi, kuule, sa oled kasvanud. Said nüüd ikka aru, et olen, eks ole, mis sa tead, Ma teen sulle välja 200 grammi õunaveini või mis? 200 grammi õunamahla. Ei ole, ei lähe läbi, ei tule välja. Vaata et mul on küll üks nimi, aga, aga see on väärt vähemalt 200 liitrit õunamahla või sama arvestatud ümber kangema peale. No nii, nii et ma pean sulle siis tegema seda, seda, eks ole. Ja seda, seda ja siis ma ka veel, vaat mis sa siis vaatada, vaata siis, ma vaatan klaasi pealt, kas on väärt ka seda niver sulle ütelda või miks? Ei. Kas sa tead, siis sa pead kohe ütlema? Olgu-olgu no mis ikka teha? Aga tead, mis, Joosep 50 grammi maksad sa ise, eks ole, e teate, edendus üritan, tead, ma ütlen veel parem on 50 grammi, maksan mina. Mis sa keerutad? Kuule, ma võin sulle selle nimega ilmagrammideta ütelda. No vaata, vaata vaata, see on juba mehejutt. Kas mul on neid nimesid koguni 20? Toots, mul ei ole nüüd mõnus, nüüd. Ilus poisslapse nimi painud laupäeva õhtul. Pane tal üks Klaubiskiste püks ära ja valmis, mis teeb üksi. Mis kloun püks? Nimi, see on nimi. Teine Loe, telefoniraamatus, telefon. Mis see tähendab, see tähendab, mis tähendab, tähendab geniaalne laps, väike poeg, läinud isasse, kisendab ja teeb püksi, ongi Plamplististe püks beebidele silt külge ja ongi selge, kellega tegu. Jajah, no küll sa tood, sa oled. Sa oled laps, pole mõni vannivahus taavi või karva Taabased, et pane silt külge. See. Mis see on? Käetoed. Käes on tuli mõni vuuk, Püha Joosep. No kuule, sa esindad nii, nagu oleks nõelapadja alla neelanud Toots. Need on sinu tarkusepudel? Maksan pärast tulebki ära. Puruks lööb kägu, näen objektina. Peab helistama null kolm. Mina nimetan sinu. Toks teosed. Ja ta, igatahes mina nimetasin tema nüüd raameetox proosit. Aga ütle laanil, kuule, kui sul mõistus tagasi tuleb, mis rammeetustasin kogu aeg aja ajavad. Rameeto on Raadio meelelahutuse toimetus on meile ja, ja mina olen nüüd tema ristiisa, mis apaator näppasid ja selle nime praegu rongad. Joosep tehtud, ostetud. Tead sa, sa ära sellest kellelegi patraks ole, jäägu see meie omavahele. Sest mina, mina olen nüüd tema ristiisa, aga sina, sina oled tema vader. Ei noh, kui meetod, veed eks näe, mis sellelt jändist välja tuleb, aga olgu peale, elu peab elama ja tuli, peab põlema ja nalja peab olema. Lograasid rameeto. Kündis pargis tundi paar üks väega. Ja armunud paar pois neiu füüsi sosinal. Sind. See hetk jäi siiski pooleli, sest reproduktor laulis nii. Me ei näe Nato maare. Läks vaevalt mööda tundi paar neist saamas abielupaar, et muutuks perekonnaseis. Veel kord neid, see hetk jäi siiski pooleli, sest jälle kastist tuttav. Kui me tahame meetmeid laulvat vana maare tee. On läinud mööda aastaid paaride neil hällis kaksikute üldse ime lutina, vaid hoopis raadiot, Ruthi jamaga nad jäävad siis kui raadios jälle lauldakse. Ka meetreid hakkavad vaada maare. No ära aga? Ei ja elu ja. Areneda. See oli rameeto laul, tundsite ära, laulis Uno Loop meeskvartett koosseisus Eri Klas, Arved Haug, Kalju Terasmaa ja Uno Loop. Ansambel Emil Laansoo juhatusel. Viise kooli rameeto kuldheliloojalt Aarne hoidilt ja sõnad sinult. Johan Johan saarelt. Sündis muidugi suure pealekäimise ja, ja selle kätte kole kiire oli ja Anne juba tegi viis ja sõnad olgu olla. Need laul pidi olema seal ju selge, eks ole, see oli. Aga sõnad tulid kaunis vaevaliselt. Ma mäletan, et mul oli elasime, siis elasin ühiskorteris. Seal oli veel kolm, kolm peret, oli meid kokku. Üks tuba oli mul, tütar oli pooleaastane ja siis kerge teha ei olnud ruumi kusagil olnud ma nagu tollal mitmeid asju, mis maalne audiga, mõned muusikalitekstidest tegin laule. Nii et seal ametilaul sündis ka siis vannitoas, kus oli siis esiti kõige vaiksem ja sai õigeks ajaks valmis ka. Eriti vale, kui paar päeva üks päev enne seda saadet klameeto vastab, mis tähendab, et see oli meie ava saadel, milles nüüd täna lõigud ka sole. Ja selle laulu laulis sisse ja siiamaani ainsana laulnud. Uno Loop. Jah, vist ja ega seda laulu ju mujal ei kuule, küll aeda sõidab, kontsertprogrammides pole olnud välja arvatud vahe vahemängude. Aga kuidas sündis ronk Jaagup kes hiljem väga palju laineid lõi ja väga kuulus lind oli? Huvitav jah, et kas sa mäletad, kelle mõte või kusse ronk tuli, kas, kas see on hoopiski Uibusse mõte või oli kusagilt ta tuli või oli see valdumata, ma ei mäleta. Mul on raske vanduda, aga ma kardavad, et Hugo Hiibus on selle ronga idee ristiisa ja igatahes ta sellest kõneles ja, ja ta oli väga tegev selle rongatoomisega ja, ja loomaaia nimetamisega, nii et minu meelest oli see Hugo Võis olla küll jah, kuigi peab ütlema, et Valdole meelsusest Khanis rituaalsed ja sümboolsed asjad väga kuidagi oskas tähtsustada ja ühte või teist asja või stseeni või nähtust oskas ta väga ilusti välja mängida. Ronk oli ka sellepärast, et nagu ringkondades kündja, eks ta sealt siis muidugi ja ilmselt see ronk Jaagup tuliga võib-olla ka saksa Ööbulist, eks ole, täiesti õõnes, peegeliste täiesti võimalik, siin on ka Soome Maido sööbullist alateadlikult need, need mingid asjad võisid oma mängija ja kindlasti. Aga muidugi see Uivus, vappi ronk, meie väga ilus olla. Jaagup Romeeto vapilinnuna on andnud veel ka nimetuse Tartu Ülikooli Tudengiansamblile rajakas veidi hiljem, sest et nende vapiks oli rajakas, on surnud lind sama ronk, pea alaspidi. Ja samas ansamblist on nüüd tulnud Priit Pärn näiteks, kes sai oma esimese nalja huumorikooli seal, nii et vot niimoodi kujunevad traditsioonid, kummalised seosed. Ma tulin ajaloolist tõde teada saama, kuidas selle ronk Jaagupiga siis tegelikult on. Kuulajale teadmiseks, olen Hugo Hiibuse ateljees, jah, see oli niisugune väike tore tuumik, kes seda Romeetod tegema hakkas. Mulle tundus, et juba sel ajal tunted naljaga on asi sutsu kuiv või niisugune mehaaniline ja nalja pole ja satiir asendas nalja. Ja siis nad mõtlesid, et asja natukese inimlikumaks teha. Minu arvates selle tõttu just see lind välja mõeldagi. Et kui ei saa inimlikku nalja teha, siis las loom teeb nalja. Lindu ei saa ju tsensor kinni panna ja selle tõttu oligi, seal on minu arvates väga kaval väljamõeldis, et niisugune lind, ronk on ju ka arukas lind. Meil nagu arutati seda, et papagoi ei sobi liiga eksootiline ja noh, meie jaoks liiga liiga imelind, aga noh, rong või varajases või see on niisugune hall eestimaa lind selle tõttu sisselind välja mõeldagi. Tead see, kes selle mõttega välja tuli. Praegu Juhan ja Jaan ütlevad, et Hugo töö mulle tundub, et me vist valduga kahekesi, kui nad nii meie peale sokutavad, siis mingisuguse elu ka või see põhimõte hakkas kuidagi sellega peale Suputada raskuspunkt loomade peale, et mitte inimesed ei vastuta. Ja pealegi tekitab alati paksu verd ka see, kui mingisugused küsimused lahendama keegi siis öeldakse, et pole objektiivne ja aga selle jaoks oli niuke loom, looma võiks kasutada ka fortuunaks näiteks või et noh, kes otsustab need keerulised küsimused ära loomal on London, seda naljaga pooleks ja naljasaade ta oligi ja ma arvan, et siis olime meie ristis Valdeku kokku. Igatahes meil siinse valdu võistluse tihti. Tal on siin all valdo üleval ja ega ta naljalt mööda ei läinud tööle ega tagasi, kui ta ei koputanud mu ukse peale, nagu see papa papa saatuse teema. Ta oli nii delikaatne, kui mul aega oli, tegin lahti. No aga mul oli tema jaoks nii palju alati aega. Ja siis ma tean, et pooled ööd. Me arutasime talle väga südamele lähedane küsimus see, et kuidas seda asja meelelahutussaadet, et seda vähe raadios ja kui ta seda teha, ma tean, et ta rääkis rameeto Maretu, Remaato ja need variandid käisineeris, kuhu ta kombineeris, tal olid blokid täis neid ja siis me arutasime koos siin ja see oli sutsu paroodia sellele et me nimelühendit absurdi tulid, niisugused neil nagu alates juba NLKP ja ENSV ja need olid kõik nime lühendid ja sisse rameeto pidi ka olema niisugune. Ja nüüdse ronk loom loomadega keerulisem linnuga oleks lihtsam ja teised linnud olid kõik niisugused vidinad ja väikesed ja varblased ja nendega oleks keerulisem olnud neid talitseda või nad ei ole soliidsed ja nad ei paista välja. Nii et ma tean selle mängu tuua siis just hobuse varblase paned jah, ja varblane pastaga vidinate lendab minema ja seda on raske üldse vaos hoida. Ja ai, öökull oli ka üks variant, et see pidi arukas olema, jaga, leidsime tööpõld on võib-olla liiga hariduse või liiga, kipub sinnapoole, et naljad mulle kipub, võib-olla ronka niuke tõtta, tõtta, käib ja niisugune natuke naljakam võib-olla. Ja sellepärast vist jäigi, nii et ma kardan, et me kahe peale võib-olla mõtlesin, et Jakob, mis jäi nüüd minu peale, igal juhul selle kuju, väljajoonistamine, graafiline kujund, seirega nägid ka ju vaeva, ma tean, et sul oli neil ka kümneid variante ja kombinatsioone ja nojah, algul oli seesama, meil võimutsesid sotsrealism, siis pidi ju nii sulg sulehaaval tegema selle. Ega me leidsime, et see ei ole koomiline põrmugi ja me ka seda mitmel moel tegime, aga siis tuli imelihtne nisugune lahendus. Kraak seal niisugune, nagu ta on rongal jalad härrale, niisugune dok, ega ta vait ei ole, alati niuke jäigi, nokk lahti ja niisugune must silm ja ja nii ta lõpuks tuli, koomiline ja nagu nagu erksavõitu valdul hakkas äkki üks meeldima seal ütles Hoiu, nii jättagi, see on hea. Ja see lihtne variant, aga see tuli võrdlemisi algul, see oli üks esimesi lahendusi. Vaat kui uhke kell. See oli ka vana siin ja see on vanem kui Romeeto veel. Ja ma tean, kui eks selle rõngaga saigi siin naljade. Mõnikord ma mäletan, kui sina isegi tegid saadet temaga, kui ronk oli vahekohtunik ja teda sai meelitada, siis niimoodi pandi lihatükk. Et kas ta selle võtab ära meie võta või ma ei mäletagi, kuidas need reeglid olid. Ja ma tean, et see ronk oli mõnikord niisugune, eks edev ka, ta vaatas inimesi ja ta ei pööranud lihal eriti vist toidetud palju või ma tean, et pant kunagi ütles, et söödavad ronga kõhu täis, et teda tuleks hoidannakse toodilist loomaaiast või kui ma ei eksi. Et söödavad kõhu täis, et enne Romeeto saade tuleb tal kõht tühi hoida. Ronk on ise aktiivne, loom võiks, panime kõhu täis, enne ja siis ta liha vastu eriti huvi tundnud, ta tihti tundis huvi rohkem publiku vastu või ma mäletan, et seal üks tütarlaps, kes talle seda liha andis, ta näksis seda seelikut seal, selle võrgu või puuris. Nii et ta oli huvitatud daamist rohkem kui sellest lihast, mis talle selle bändi. Nii et temaga sai nalja ka, muidugi seal kohapeal õigustas ennast. Läheb veel viis või 10 aastat ja siis võib sellesama ronga ja rameeto raadiomängu täpselt niisugusel kujul uuesti käima panna ja ta on jälle värske. Ja minu arvates ongi nii, et ega head ideed on alati värskedega heade ideede fananegi. Minu arvates selle esimese variandi võib tõepoolest uuesti välja tuua Ronkurnitsoritselt vana rong kella tõenäoliselt kauem kui me kõik kokku ja võib-olla kauemgi rameeto või noh, vaevalt ta nüüd kauem elab kui nali ise. No mina soovitaks teda veel uuesti, väärib ju kasvõi juubelisaateks tuua seda teenetega naljameest uuesti lahvet. Tol ajal. Ja tõepoolest esimest korda julgesid ettevõtted välja panna auhindu. Tollal ei olnud reklaamfilmi ja ei olnud neil asutusi, aga asutustelt kõikidel olid Seklaami summad. Ja neil polnud nende reklaamisummadega midagi teha, sest ühiskond Greklaamida nagu ei osatud ja ja tõepoolest, kui me seal ametud tegime, siis oli üks kanal, kus nad said reklaami teha, nii et millest tuli nagu tuluasutus külas ja nad said oma raha kasutada. Ja mitte ainult, et neil ei olnud midagi reklaamida, aga need ei olnud ka tõesti võimalik rakendada. Et olid kindlad asutused, seal oli kindel arv inimesi, lihtsalt ei saanudki asutused oma raha kuhugi kulutada. Ja veel üks asi, ma mäletan, ettevõtetel lubati ühe kõrge määrusega, oli see meie, Moskva pidi muidugi olema Moskva oma reklaami otstarbel maha kanda enda toodangut. Ma mäletan just Me uurisime Uno Eltsuga, sedasi oli üks kõrvallause palju punktilises määruses ja siis hiljem, toetudes sellele paarile sõnale, oli võimalik anda ettevõtte toodetavaid asju ja esemeid meie reklaami summadeks, sest mingi algus ja paber pidi olema ei saa ju otseselt kõrvale hiilida. Sellesama nähtuse hinnal tekkis kahju reklaamil. Kaks jah, tähendab ja ilmselt meie rameeto oli üks neid teerajajaid karika abil võib võime võime vist peaaegu nii-öelda. Aga kui siin oli juttu ka Unueldsuste meestest, siis untsu kohta tahaks mõned väga soojad sõnad öelda. Tema on ju meil tuntud pillimees. Akordionimängija akordionivirtuoos oli omal ajal väga kuulus Erik teiste ajad, kus ta pidi minema Ameerikasse ülemaailmsel võistlusel, aga seda tuli vahele, ilmselt oleks ta seal saavutada suuri tagajärgi. Aga kummaline oli see või vaimustav oli see, sellel mehel oli harukordne organiseerimisvõime ja energialaeng. See, kuidas tema majandus meie majandust korda tegi ja kuidas ta selle üles töötas, seal ikka ime ja endiselt hiljem me nägime juba sedasama energiat juba selles, et see uus raadiomaja, mis vana kõrvale kerkis, tema oli see mees, kes siis seda asja siin ajas kelle energiat on siin väga palju sees. Samuti rääkides meie Hannoidist viisirohkest mehest ja meie armastatud kerge muusika loojast, laululoojast, mida, noh, me kõik teame, mis järjest need ei kao kuhugi, ka sellel mehel oli suur organiseerimise võime ja, ja energia. Ja mõlemad nagu ikka, head organisaatorid, tegid seda kuidagi sundimatult ja vaikselt ja loomulikult ja asjalikult, jäädes ise nagu kuhugi tahaplaanile ikka reseeritavaid esiplaanil. Jah, sest meie teised Valdo Pant, mina ja Jaan Luus ega me eriti organiseerimisega eriti silma paistnud, need tegin rohkem seda teistpoolt tööd. Siit aga edasi tutvustab Rameeto ennast ise oma esimeselt arhi. Tähelepanukinnitused kohvik Tallinn tervitab Rameeto toimetust soovib palju õnne kõigile meie kuulajatele, palub lahkelt külastada kohvik Tallinna ja annab üle sünnipäevakingiks 10 torti, millel kunstiliselt kujundatud sõna rameeto. Õnnehällilapsele soovib ETK VL-i Põltsamaakombinaat ja toob kingiks partii oma kõige paremaid margiveine Põltsamaa 25 ja Põltsamaa kuldne. Siin on kaks meest, suur kast kaenlas, teinud Telegram. Kutsun sisse. Vaat nii suuri telegramm ei olnud kiviajal ka kaks meetrit pikk, kas ja kuidas? Kolm pool mööda tuleb. Nõmme peal 37842. Jah. Telegram kaaluks saati hooliga Telegram ja kuna need, et raadiotehase punane RET pere tervitab lootusrikast jõngermanni ja saadab temale hõbelusika asemel hõbehäälse Estonia kolmemm sirgu, jõudsasti rameeto. Need kingitused ja auhinnad mängiti raadiokuulajaile. Küsitleti inimesi, kes ikka kitsamaks ehitasemaks mängisid Eesti kaardi, kuni lõpuks peaauhind raadio, Estonia kolmemm Aegviidus koha leidis. Kogu aeg oli Valdo pandil kaasas auväärt žürii. Kuulakem, kuidas Rameeto esimene peaauhind omaniku leidis seda inimlikku ja kuulaja taustavat reportaaži ning mängu tasub eriti täna selles mõtte kaotanud rutus meenutada. Eks ole vaikne aga vaikne siin tahaks sosistada. Ja kuidas lõhnab nagu maal mändide, lume ja bensiini järele? Eks ole, aga see viimane on meie autost pärit, tähendab vanu loosiratas, mis veeres läbi kogu Põhja-Eesti, peatub nelijärvel Piibe maantee maja number 30 ees. Jaa, majakese aiaväraval võtab meid vastu meie tänane fortuuna, seltsimees rei, mõnus lambanahkset kasukas peretaat. Kas te kuulate Eesti raadiot? Mina kuulan küll, kõhn ta viimane hommiku esimene, mis tööd te teete või olete Teina Lenaal pensionär? Pensionär? No siis läheb küsimuse teine pool Laan all, algus oli põllumees ja peale seda siis olin ütelda Jänedal veskis oli mölder või ei. Siis kaaluja, vilja, ka videoga. Siis on meil õige hea fortuuna. Tunnetasin lähikonnas inimesi ei pea eriti vahejärve ääres, ike suuremalt osalt kõigiga, nii hea läbisaamine on küll. Head naabrid, kõik on. No võtame siit. Urbukse on Luikmel, see on siin, on siis on, Veltsid, on. Randlad on siis on, siin on Teemused, on, kliendid, on, siis on Leemetis siis on käkid, on Kipparis, kokad, taliskokk, nimi, kooki, mitte Nani, jah. Ühesõnaga, terve rida heade inimeste nimesid. Aga, ja mis siis, kui teil mingi kummalise juhuse tõttu oleks võimalik ühele nendest perekondadest ja ainult ühele teha mingi heategu? Väike suur kõik oleneb õnnest. Missugused valiksite, mõtelge natuke, see on tähtis otsus. Mina mõtlen seda, et seal on leeme, Salme, teeme tema jäini enneaegu leseks ja lapsed ja poeg on sõjaväes. Mina nii leian teda, tema on ja kena inimene. On palju tänu teile, Te aitasite, sel perekonnal võita. Raadiotehase punane RET ühe kõige parema raadiovastuvõtja mille annab üle toimetus rameeto estraadist. No ei ole, ei saa olla kahjusele sellest ja seda enam, seda enam rõõmustab see meid. Aga teile, lubage üle anda. ETK Velli Põltsamaa põllumajanduskombinaadi poolt üks rameeto nimepäeva kinke, see on pudel Põltsamaa veini, kaon Chnasi läheb tarbeks noomiga siis pühad tulemas. Ma olen poolt head vana aasta lõppu, teile sisekael on tal hea pika igale nii kange ei ole, kui pealt paistab see, peaasi, et ta on. See on, on veel kord, palju tänu nalja, täna. Keha kõige Leemeti pere elab, tema on seal üle järve kohe kollale, vajab. Tähelepanu tähelepanu mikrofoni ja filmikaamerate ees on seltsimees Salme Leemet. Rameeto suure õnneloosi võitja. Ei usu jah. Ei oska hea meelega uskuda. Teie, seltsimees Leemet võitsid loosi tulemusena kõige kallima raadioaparaadi, mida Nõukogude liidus üldse valmistatakse ja ühtlasi kõige parema seal raadiotehase punane RET. Supervastuvõtja Estonia kolm m. Palun tooge sisse. Usute? Või ikka ei usu? Usute reid juba pääle, täna näete, viljon siin Aino, vaatame ülevaatamine. No ilus, ilus, ilus kogu verega. Nuga on vaja, ei, perenaine ist jõe. Panther, õlgen alles peale. Virvakaup täisvärk number on 37842 ja rahulikult ainult nii, et aparaati pooleks ei lõika. Siis saate kaks väiksemat. Täna teie kannate raudtee, lase vormirõivast. Keelena, töötate koristajana koristajana. Kas siin Aegviidu jaamas Tallinna balti jaama Tallinna Balti jaamas, kus kohal? OS vaksalis. Ahaa, tähendab Tallinna raadiokuulajad, kümned tuhanded inimesed, kes praegu meid kuulavad ja igal õhtul hommikul läbi uue jaamahoone astuvad, näevad tihti teid seal, mis kindlasti. Teie olete üks neid häid haldjaid, kes seal suure pika harjaga ja saepuruga kõik selle seal välja jälle liit, mida meie oma lumiste jalgadega sisse kanname ja kas uues jaamahoones on nüüd see töö nagu kergem, kui vanas on puhtam ja puhtam, enam näeb välja ja neid annab vist võrrelda umbes niisama nagu, nagu teie seda vana pildisele uuega. Kui suur teie pere praegu on? Kodus ei ole, palju teil lapsi on, kolm. Kas üks on seal ahju juures ja kuidas tema nimi on rajat, reetaks ütlemisi, astu korraks siiapoole, kus ta õpib, sest öelda ilmselt veel ei käi Tallinna Ülikooli pedagoogilises koolis, mida teie raadiost kõige rohkem kuulata? Muusikat, missugust sümfoonilised, eks ole, ei kerge ooperit, ei kergel rusikat, aga nüüd teised poega armees telerit ära, on abielus ja töötab Aegviidu lasteaia ja siin on siis troonipärija. Kuidas su nimi on? Kassa raadiot ka kuulata ja mis saateid kuulaks, kas te saate, kas tuleb hea uni pärast seda saadet? Ei tule. Nonii, peabki. Noh, tütardega on juba kord nii, et nemad sirguvad, sirguvad, lähevad järjest ilusamaks ja siis ühel heal päeval neid enam kodus ei ole. Ja vaat selleks puhuks kulub emale selline pill vist päris ära, et siis taigen selleks osaks. Lülitage palun, perenaine nüüd esimest korda elusa pildisse, näidake, kuidas seda teha. Kitsamasse või ei, see on vale, läks valesti. Kipuvad logisema ning meile tulevad murelikud kirjad. Lugedes taolisi kirju, kus kõik vaatame, kas muusikat ka kusagilt tuleb tekib kange tahtmine. Krumm eemaldab. Ma pean nimelt selles, et sisemise magnetantenniga praegu vaatame, see on ainult kohalikud jaamade kuulamiseks. Siiski midagi tuleb. Mis on teie lemmikpala? Minul on kõik kenad ja jääb nüüd aga uuest pilist kuulama. Väga kena. Nonii, meie õnneratta, veeremine on nüüd lõppenud. Veeres õigest uksest sisse, ütleme kõike head. Head aastat, aitäh teile, käepillil oleks pikk iga seda väikest poissi vähemalt esimesel kolmel aastal ärge pilli juurde laske. Küll aasta Ma loodan, et vähemalt 10 10 kindlasti. Nii oli see Aegviidu metsavaikuses nikeri järve kaldal ligi veerandsada aastat tagasi. Nüüd on seesama majaperenaine Salme Leemet on nüüd pensionil tütred kõik pesast lennanud, ainult poed on siinsamas. Salme Leemet on ammu vanaema. Entromeeto alguse pea õnneloos Punase Reti supervastuvõtja Estonia kolmemm on siiani kodu uhkuseks ja rõõmuks. On hea tervise juures ja mängib laitmatult. Siis oli see põhitöö, esialgu, kui te alguses töötatud päevad mõned ööd, olin kari seltsis kõike ette valmistasite välja mõtlesite alates nimest mängust, mängukoodeksist ja kõigest muust, mis sinna juurde kuulus. Kõige suurem jah ja kõige raskem ülesanne oli muidugi selle mängu struktuuri ja mänguvormi väljatöötamine ja ta läks sujuvalt ja oleks lihtne, aga mitte liiga primitiivne. Ja kui sai selgeks juba see väike suur ring, tähendab, mäng toimus meie raadioteatrisse või seal saalis ja seal siis võitsid ja võitlesid meeskonnad aga kogu aeg siis Antiga raadiokuulajate suure ringi küsimused, et ühesõnaga see tegelikult suurem auhind läks ka raadiokuulajatele, väiksem auhind läks siis kohapeal. Kui see süsteem oli selgeks saanud, siis muidugi oli mängu lihtsam teha, aga noh, seal olid kõik muud fortuunad ja kõik. Ronk Jaagup ja kõik niisugused asjad tulid sinna juurde. Et see mõtlemine oli kõige raskem ja muidugi seal SAISis. Noormees Jaan Ruus, kes tollal töötas noortesaadete toimetuses, sai just juurde värvata, tol ajal oli ta siis vaimukas ja noormees, mäletad, siis olid sul paksud juuksed välja, praegu on sul nii targalt lugeda taganenud, habe on nüüd seal juba siis sa olid nii tural, nii entusiasti ja mõtteid kõvasti täis. Ja eks need olidki ilusad õpipoisi aastad ja ma arvangi, et mul langes selline tagasiside roll, kus mõlemad kolleegid olid väga aktiivsed ja ma olin nagu niisuguses rollis, kelle peal nähtusi asju kontrolliti. Ja siis ma olin ka kõige noorem, võimalik, et ma suutsin ka siis just sellest energiast ehk midagi öelda, aga ma tahtsin just öelda jah, et see rituaal selleks jõulukingiks tegelikult see oli ju 25. detsembril eetris ja varjatult oli see jõulukink, see on ka üks ajastu märk, et otse ei saanud öelda, aga noh, seal on, kes samal ajal langes teadvalt samal ajal, kusjuures kõik teadsid ja, ja seal üldse üldse tollel ajal omale kõik teadsid, et et iga perekond on jõululaupäeval õhtul kodus, aga, aga sellest loomulikult ei räägi. Ja tol ajal läksid ju ka kõige esimest korda jõululaulud jõuluajal jah, see võis ka nii olla. Või talvelaulud, kasutasid, jõulusid aisakell ja Dennis, mis olid siiamaani väga keelatud, vähemalt sel ajal mängida ei tohtinud. Aga publik ilmselt võttis seda väga hästi vastu, sest et, et raadio oli ikka veel vala kultuuriasutus, raadiot kuulati ja see vorm kingituse andmine ja raadiomäng nagu ise tõi juhuse meieni rängalt determineeritud ühiskond. Ja noh, andis ka inimesele nagu lootust, sest kõik oli nagu meil ette määratud ja äkki äkki nad teevad hoopis nii. Jah, et väike saatuse ja õnnemäng on elus ikkagi olemas. Ja siis tuli pühapäev 26. detsember 1965. Kell on viis, pärast lõunat. Raadioteater on rahvast pungil. Algab Rameeto esimene raadiomäng. Mängujuht Valdo Pant. Tere õhtust. Mõnusat videvikutundi. Rameeto. Ei tee vist päris õigesti ei arvanud, see ei ole veel meie raadiomängu algus. Ma tahaksin ainult enne seda teile nelja silma all paar sõna öelda. Te kuulete saalima, sumiseb nutikate, massid kogunevad rinda pistma. Saali seinal on lustakate karikatuuride keskel suur rameeto embleem tuttav must ronk, tema elus originaal, meie tragi jagati ise on puuris keset lava. Teil on praegu viimane aeg üles otsida raadiolehed, kus on avaldatud rameeto talongid. Mida te sealt välja loete? See oleneb juba teie nutika, sest ma arvan, et nooremad võiksid valmistuda ka võistluste tabelit pidama. Kadabel oli raadiolehes. Me arvame, et see ei ole mitte vähem huvitav ega pingeline, kui samasuguse tabeli täitmine näiteks mootorrattavõistlustel. Aga eelkõige tahtsin ma teile veel kord tutvustada üht ammu tuttavat häält. See on Elfriede Ilves, kelle kätte täna anname küsimused teie jaoks, palun. Niisiis, minu ülesandeks on täna esitada võistlus, küsimusi teile, lugupeetud kuulajad, kõigis kodudes. Sest siin saalis võistleb vaid murdosa raadiomängu suurest perest, mille moodustate teie. Esitan teile küsimused alati pärast seda, kui siin saalis on vastused antud ja hinnatud. Loen küsimused ette kaks korda, et jõuaksite nad kirja panna. See tähendab, et teravat pliiatsit otsida. On viimane aeg. Ongi kõik edukat nuputamist. Ma arvan, et leppisime kõige olulisemas kokku. Kuid nüüd on mul aeg minna, sest just praegu tehti saal pimedaks ja meie Jaagupile koondati uhked punakaspunktvalgus. See tähendab seda. Kuid küll ta kohe kuulete. Kord kõndis pargis tundi paar üks väega. Noor ja armunud paar võis neiu küsis sosinal. Kas siin tohib? See hetk jäi siiski pooleli, sest reproduktor laulis nii. Me ei näe Ma tooma ei. Me tahame elada. Ja ja. Läks vaevalt mööda tundi paar neist saamas abielupaar, et muutuks perekonnaseis. Veel kord neid, see hetk jäi siiski pooleli, sest jälle kastist tuttav. Me. Maare teedi. Ja. Läinud mööda aastaid neil hällis kaksikutega üldse ime lutina, vaid hoopis raadiojaamaga, nad jäävad siis, kui raadios jälle lauldakse. Ka meetmeid nakkavad. No me ära ka Külalised, lugupeetud raadiokuulajad. Rameeto ja tema vapirong Jaagup ütlevad teile, tere tulemast Eesti raadio. Rametooriumi. Sõnarametoorium on vana ainult üks päev, kuid ma loodan, et te saate sellest kõik aru, sest see on tuletatud üldtuntud eestikeelsest sõnast rameeto, mis tähendab Raadio meelelahutussaadete toimetus. Täna esitab parameetodeile puhkuseks ja vaimu teritamiseks Rameeto esimese auhinnalise raadiomängu. Kõik löövad kaasa. Ja keegi teist sõidab täna kojuveoautoga. Kuidas kõik läks ja rameeto raadiomängude vigurid on juba uus teema? Uuessaatesk raadio mäleta ennast. Kohe on ka keskee pärast südaööd uudiseid jätkab rameeto meelsete lugudega rameeto kolmanda koosseisu mees Vello Mikk.