Ja tere hommikust, tere hommikust kõikidele meie arvukatele kuulajatele, rahvateenrite aeg jälle, nagu igal laupäeva hommikul kell 11 on käes. Ja täna siis siin vikerraadio stuudios kolleegid kõik kolm nagu me oleme, Külli-Riin, Tigasson, Eesti Päevaleht, Mart Linnart, Eesti Televisioon ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Samuti endiselt Eesti televisiooni palgal. Noh, tänane saade on siis niisugune, et kogu see nädal ja kogu see meie praegune aeg on, on on Lennart Meri aeg. Ja mida muud siis ma kõikidele teile, head kolleegid ja kõikidele teile head raadiokuulajad, võin öelda, kui sügav kaastunne teile ja meile kõigile selle puhul, et, et meil seda president enam ei ole. Selline inimene meie hulgas oli oli puhas õnn ja ime, ta sattus õigel ajal õigesse kohta. Ma usun, et te jagate minuga seda arvamust, me jõuame saates kindlasti rääkida sellest veel veel. Jah, olen sinuga täiesti nõus, et see oli suur vedamine, et just sõjajärgse Eesti esimene president oli, oli niisugune ja Lennart Meri kohta võiks öelda. Ta ei olnud mitte ainult poliitik, ta oli filosoof, nii et kui Platon oma nägi ideaalses riigis, et riiki võiksid valitseda filosoofid, siis ma arvan, et Lennart Meriga oleks rahul olnud. Ja see ei olnud tegelikult vedamine üksnes Eestile, vaid ka teistele nii-öelda Ida-Euroopa riikidele kuna ta aitas tegelikult parandada kogu seda kuvandit. Jah, Lennart Meri, ütleme. Me siin ka eile arutasime mardiga niisama, kuna me tegime koostööd siis et kuivõrd palju ta nii-öelda meie meie elu nagu edasi nihutas, kuivõrd palju ta aitas meie suuri rahvusvahelisi eesmärke lähemale tuua? Noh ega seda vastust ju ei ole, eks ole. Kuivõrd pall Lennart Meri persoon aitas nii-öelda meid lähemale tuua Euroopa liidule ja NATOle, mis olid meie 90.-te suured eesmärgid, seda selle üle me võime arutlema jäädagi. Alguses räägiti väga palju sellest, et, et noh, et Eesti on ees, Eesti on edukam kui tema naabrid Läti ja Leedu, aga lõppkokkuvõttes me maandusime ikkagi. Ühes kastis ja, ja ühel ajal Jah, võib-olla see Ida-Euroopa liitumine Euroopa Liidu ja NATOga olid naguniisugused maailma ajaloolised protsessid, mis mis toimusid nagu oma omasoodu ja ühe väikese riigi presidendist, peaministrist, valitsusest sõltumata, aga, ja, ja nagu sa ütlesid, seda ei ole võimalik mõõta eriti tagantjärgi või sel ajal. Aga. Andis Lennart Meri sellega, et ta oli just niisugune president, nagu ta oli mingisuguse panuse Eesti ühiskonna hingelist arengusse või, või vähemalt tahaks seda loota. No räägime siis meie Lennart testi muidugi veel, aga, aga ma tahan muidugi seda öelda, et ega ma päris ilmaasjata ei soovinud kõigile meile kaastunnet. Meie siin võime soovida, aga, aga selgub, et meie president ei tohi soovida. Väikene lustakas vahejuhtum, mida meie ajakirjandus on jälle hakanud kõvasti suureks puhuma. Nii kahetsusväärne kui sega leinanädalal ei ole. No tõepoolest, Eesti on juba kord niisugune ühiskond, kus igast väikesest asjast tehakse skandaali ja mõni asi jäetakse nii-öelda lõbusa vahejuhtumi tasemele ja mõni asi kirjutatakse suureks, kusjuures minu teadmisi ja andmeid mööda täiesti ilmaasjata seekord. Et kui me räägime sellest kaastundeavaldusest, mida, mida siis meie vabariigi president istuv president Arnold Rüütel ühele televisiooni toimetajale teisipäeva hommikul, kui kui kogu rahvas oli noh, ütleme leinas ja, ja mustas masenduses siis kaastunnet avaldas, siis siis selgus, et, et see väike vahejuhtum, mis ei olegi mingisugune vahejuhtum iseenesest, vaid mis nii-öelda Insaidžeugina või sise siseringi naljana telemajas nii-öelda suureks puud ja, ja, ja ma ei tea, kelle poolt hoopis teine tähendus anti siis sai sellest jällegi niisugune vemmal meie, meie presidendi nii-öelda tüvitamiseks. Kusjuures pealtnägijad tõesti kinnitavad, et president ei avaldanud kaastunnet Eesti televisiooni toimetaja Õie Arusoole. Tema abikaasa lahkumise puhul mitte mitte mingisugust märki ei ole selle kohta, et president oleks ajanud proua Helle Meri, Õie Arusoo segamini. Ja olles mõlemat inimest korduvalt oma elus näinud, on ka suhteliselt keeruline neid segamini ajada, aga paraku paraku see meie, meie elu praegu nii skisofreeniline on, et, et, et väiksed asjad ja olematud asjad puhutakse puhtaks suurteks. Või ma ei tea, kuidas teie, teie seda kahe 200 asjana. Ei, see asi on ühest küljest tõesti nagu telefonimängus, aga teisest kyljest. Paraku meie praegusel presidendil on juba selline maine, ta on korduvalt juba varem ajanud asju segamini nagu näiteks kas või vabariigi aastapäeva kõnes ja nõnda edasi, et ta lihtsalt on, on haavatav sellistest. Kuule, sa pead silmas vabariigi aastapäeva paraadi täpsed ja meie kõigi õnnitlemist võidupüha. Jah, et tal on lihtsalt selline mainet, ajab asju ja inimesi segamini ja paratamatult, et et see on ka hea pinnas selliste valede kuulujuttude võtmiseks tõe pähe, kui sa tõesti väidad, et see on vale. Aga no samas ka minu arvates tegelikult on, on väga kahetsusväärne, sellise kurva sündmuse taustal on nüüd jälle lahvatanud uus selline seltskonna seltskonnakroonikat vääril intriig. Nojah, eks me kõik saame aru sellest viljakast pinnasest, mille peale see või mille, millelt see teooria nagu üles ehitati, millal sa küüdi reisi mainis, et aga aga noh, eks on, selge see, et ajakirjaniku kohus on kontrollida seda, mida ta, mida ta kirjutab, mida välja ütleb ja ja kui seda alati ei tehta, eks, eks siis see on jälle üks niisugune asi, mis mis heidab varju kogu ajakirjandusele, mis, mis paraku Eestis on Laiema üldsuse silmas silmis võtmas nagu niisugust noh mitte liiga usaldusväärset ja skandaalihimulist mainet. Jah, no nii palju, kui mina eile tõesti meie toimetaja Õie ka rääkisin, siis oli situatsioon ikkagi väga, väga lihtne. Et seisis seal tuntud ekspoliitik, kellele president siis kaastunnet avaldas ja kuna kuna aerosooli tema kõrval, siis viisaka inimesena pistis meie president ka temale käe pihku ja, ja see oli ilmselt niisugune hetke emotsioon mis, mis tõesti vääriks võib-olla pigem hoopis kiitust kui, kui sellist laitust ja niisugust noh narritamist, aga, aga paraku läks see seekord niimoodi. Aga samas, minu arvates ka tegelikult presidendi kantselei reageeris natuke sellele asjale üle. Kui nüüd lugeda seda pressiteate teksti, mille nad välja saatsid. Et mul on ausalt öeldes selline tunne juba umbes veebruari lõpust alates vabariigi aastapäevast alates, et kuidagi Eesti ühiskond elab nagu hoopis teises rütmis või teise hingamisega kui, kui teised Euroopa riigid, et et mujal maailmas räägitakse sellest, et Iraan tegemas omale tuumapommi, et maailmas hiilib ringi linnugripp, aga meil on põhilised meedia teemad, on kõigepealt, et presidendi vastuvõtul, kes kellega oli, mis kellelgi seljas oli seejärel suur arutelus vastika üle millise kõrvarõngaid sobib kanda, milliseid mitte ja nüüd siis sellisel kurval ajal niisugune niisugune asi puhutakse üles. Ma olen sinuga küll ei, täiesti 1000 protsenti nõus, et see on pisut ja mitte enam vist pisut skisofreeniline niisugune olukord, mis, mis tegelikult meie meie riigis ja ühiskonnas on nagu tekkinud, et et uudistejahil jaa, jaa, väga sageli ka kolletuvate uudistejahil olevad ajakirjanikud ka noh, nime poolest tuntud ajakirjanikud, kes, kes võib-olla alati oma tegevust ei kontrolli või kes arvavad, et nendel on kõik nagu lubatud või või nendele antakse väga palju andeks, kui nad midagi taolist teevad siis nii palju kui ma ka näiteks meil on Eesti Televisioonis olemas niisugune oma siselist, kus siis inimesed avaldavad oma arvamusi otse ja ja avameelselt, ma vähemalt loodan niimoodi. Mida siis nagu kõrvalised silmad ei, ei pääse vaatama? Nii ma siis, kui sul ei ole õigeid neid paroole ja sissepääsulubasid siis siis niipalju kui sealt lugeda, see oli see, see vahejuhtum pälvis täiesti ühemõtteliselt halvaks. Vanu osa sai halvakspanu osaliseks, et siin ei ole nagu, nagu mitut moodi nagu nagu mõtlemist, et pärast seda hakati veel tegema nalja, et, et ma ei tea, kas ma sinuga tohin, eks ole, Mart või, või ma ei tea keegi teinegi, kelle, kelle, kelle nimi ja nägu on, on Eesti avalikkuses samuti tuntud. Üldse tohin rääkida või? Järgnevat torgatakse sind ajalehe lehekülje peale. Seda enam mul on tõeliselt kahju, et, et üks Eesti televisiooni lipulaeva autoritest langeb lihtsalt nii madalale Jah, ja kui sa siin tõid, meenutas, et seda svastika juhtumeid, siis ma siis ma märiks siia juurde, et, et see ei ole nagu ainult ajakirjanduse siivsest konkreetselt selles vastika asja ikkagi võtsid üles. Kaitseminister võttis üles kaitseminister, algatas sel teemal uurimiseni hätta. Ja ajakirjandus kajastas juba juba siis seda, seda sise sisejuurdlust kaitseväes. Samas kui näiteks umbes samal ajal pühitseti Soomes sisseväeosa lipp, kus oli, kus oli haakrist peal ja ei olnud mingit skandaali selle ümber. Nojah, ütleme see see teema nüüd õnneks nagu ammendanud veel täna vist oli lehes uudis, et kaitseliit on teinud nagu sellest järeldused ja ja on karistanud ist loomitusega nii seda tütarlast kui, kui ka tema otsest ülemust, et nad ei teinud õigeid järeldusi või ei olnud piisavalt ettevaatlikud niukse ehtekandmisel. Aga. No oleme ausad, ega ega kui keegi tahab president Rüütlile auku kaevata selles mõttes, et ta ise loobuks selle augu kaevamise eesmärk, nagu on siis see, et ta ise loobuks kandideerimast uutel valimistel, noh, ega siis selleks ei olegi enam väga palju vaja teha, sest et ma arvan, et tema, tema 13 aastane lapselaps on, on selleks piisavalt palju juba ära teinud, nii nagu ka tänane tänane leht kirjutab ja, ja politsei uudis, mis on siis pärit esimesest märtsist? On tulnud välja, et seda väikest tütarlast on nähtud siis mingisuguse alkoholiga koosolemises ja mingisuguses noortekambas, kus, kus tarbiti alkoholi ja noorelt viidi politseijaoskonda ja seal selgus, et et üks neist on siis ka presidendi lapselaps. Nii et see on, see, on see nüüd muidugi märksa tõsisem asi kui. Ja see on nagu sisuline asi võrreldes selle selle looga, aga mida me siin praegu rääkisime, et tegu on, on kahetsusväärse asjaga ja kuigi perekond rüütlid väitsid, et nad saavad oma lastelastega ise hakkama ja nad peavad nendega pärast neid lossipidusid suuri vestlusi, siis selgub, et need vestlused vist ei ole nagu tulemust andnud. Jah, see on ausalt öelda nagu asi, mille pärast mul rüütlist siiralt kahju on, sest et see on ikkagi ma arvan, et tal ei ole siin väga palju endal ära teha. Jah, muidugi võime öelda, et tuleks paremini kasvatada oma lapsi, lapsi ja mis iganes, aga aga ma arvan, et see on niisugune asi, kuhu ka presidendi võim nii-öelda ei ulatu. See. Noh, me võime meenutada, kas või kas või USA presidendi Bushi tütreid, kellega pidevalt oli probleeme ja loomulikult heitisse varjuga nende isale. Ja see on kurb lugu, ma ei oska muud midagi öelda. Ja see on osaliselt ka ealine iseärasus. Ei, seda kindlasti, seda kindlasti, ainult et kui need nii-öelda ealised iseärasused kipuvad korduma ja, ja seadusega tõesti korduvalt pahuksisse minnakse sest alles nagu trahvid välja kirjutati nüüd siis nagu teine juhtum, siis noh, ütleme mõnes teises situatsioonis ja mõnede teiste vanemate puhul võidakse teha teistsuguseid järeldusi, aga, aga antud juhul saavad vist järeldused olla ainult nii-öelda poliitilised või. Kui paraku tõesti need juhtumid ja, ja ka see, et nagu Mart ütles, et Rüütli puhul langevad alati sellised kuulujutud seoses unustamisega väga viljakale pinnasele et see kõik tegelikult annab tunnistust sellest, et, et et teda võetakse ilmselt palju vähem tõsiselt oma ametis. Jaa, aga mis puudutab, ütleme kui me tuleme tagasi selle nii-öelda olematu teema juurde ehk siis selle kaastunde avaldamise teema juurde tõeliselt tõeliselt marginaalne ja, ja üks üks üks nõme vahejuhtum iga igas mõttes, siis ma olen ka seda meelt, et presidendi kantselei ja tema nii-öelda avalikkusega suhtlejad on, on kõvasti üle üle reageerinud, et kõik need avalikud kirjad ja ja Ekspressi peatoimetaja vastused ja kõik, kõik seda, noh ei, ei peaks olema, et ma arvan, et president ja tema institutsioon peaksid olema palju suuremad ja palju kõrgemale, et, et ei ole vaja hakata reageerima niisugustele asjadele hakata eriti just noh, tõesti selles vabariigi aastapäeva juhtumit nagu konteksti võttes, et et kuna seal selline oli, siis loomulikult avalik arvamus kaldub jälle sinnapoole, et näed, Eero Raun peseb jälle presidenti puhtaks. Kusjuures tõesti antud juhul noh ei, ei ole üldse võrreldav asjaga. Ma ei mäleta, kas oli Briti kuningakoda, aga ühel kuningakojal, igatahes Lääne-Euroopas oli selline strateegia pressiga suhtlemisel, selliseid kuulujuttude peale lihtsalt ei reageeritud, kuna leiti, et kui hakata iga väikest killukest ümber lükkama, klopib veel enam seda vahtu üles. No võib-olla ma ei tea, ega ma ei ole Eero käest küsinud, aga, aga võib-olla arvati, et, et noh, tänan nimetamata ajakirjanik ja nimetatud väljaanne on sedavõrd nii-öelda väärikad ja väärilised, et nende peale peab kuidagi teisiti reageerima. Võib-olla ma ei tea, mõne mõne kollase väljaande peale ei ei oleks nisukest vohh viha Kadrioru poolt tulnud, aga, aga noh, nad võiksid arvestada sellega, et ta, ajakirjanikud ja, ja, ja ajalehed muutuvad ajas ja mõni väljaanne, mis mida on nagu suure õhinaga loetud ja ainult tõe pähe võetud, siis ka seal on aeg-ajalt märgata selliseid kolletumise märke paratamatult, nii et nii nagu nii nagu ka suurtes päevalehtedes, nii nagu ka televisioonis ja raadios aeg-ajalt võib kõiki neid samu protsesse näha. Et veel kord, et iga asja peale iga iga kärbse tapmiseks ei ole vaja tingimata suurtükist pauku teha. Ja ma arvan, et ka nii mõnigi ajakirjanik, kes on ise kokku puutunud presidendi kantselei töötajatega, on, pole tähele pannud, millise agarusega nad teinekord siluvad ja kohati ka muudavad presidendi väljaütlemisi, et mul on endal üks kogemus, kui ma olin teinud presidendiga värvijõud ja tahtsin selle presidendi kantseleisse, siis ülevaatamiseks, see oli nendepoolne tingimus. Ja ühes kohas, kus president oli minu küsimusele vastanud sõnaga jah, tegid nemad ettepaneku muutuse ümber eix. Et ma arvan, et selline foon on, on, on, on loodud, et kui nad üritavad, kui nüüd Eero Raun üritasite siluda, siis seda võib-olla ka paljudes toimetusel lihtsalt naerdi selle pressiteate üle. No ja kuidas sellega oli, kas lehte läks ei või jah. Lehte läks nii, nagu president ütles. Eestis jah. Selge sa tahtsid midagi. Tähendab, niipalju, et võib-olla jah, oleks pidanud mingisugune reageering tulema Kadrioru poolt aga kindlasti oleks võinud olla palju vaoshoitum ja palju lühem kui ta, kui ta tegelikult oli. Jah, ma olen ise ajakirjanik ja teinud seda tööd juba võib-olla liiga kaua, aga ma olen ikkagi seda meelt, et iga Kraksatuse peale, mis leheveergu satub või või, või, või eetris maha hüütakse, et iga Kraksatuse peale ei pea tingimata Kraksetusega vastama, niiet. Ja see oli veel väga hüsteeriline kraaksatust, kus öeldi, et kõnealune ajakirjanik muutub paariaks inimeste silmis ja nõnda edasi. Ja, ja noh, see on ilmselt ilmselge üle üle ülereageerimine, et veel kord, et president ja tema institutsioon on, on, on kõrgemal kui ja, ja, ja see on just see küsimus, et, et mida, mida nagu Lennart Meri Meile õpetas oma oma nii-öelda olemisele ja käitumisega. Et sageli võib-olla liigagi ja tema kaastöötajad väga sageli rõhutavad, et presidendile tuleb nii mõndagi, rõhutasid omal ajal vähemalt et presidendil tuleb nii mõndagi andeks anda, sellepärast et ta on president ja mõningad sellised asjad, aga, aga me oleme täna Lennart Merist kuritegelikult vähe rääkinud. Räägime temast ikkagi veel. Sest et see mees on väärt, et temast rääkida ja tema tegudest nii-öelda õppetunde võtta. No üks küsimus, mis praegu nagu esimeste leinapäevade järel on, on väga jõuliselt avalikkuse ette tulnud, on Lennart Meri mälestuse jäädvustamine. Ma ei tea, kuidas teile tundub, aga, aga minu minule see see argo ideoni idee anda siis Tallinna rahvusvahelisele lennuväljale. Lennart Meri nimi ikka väga meeldib, kohe koledasti meeldib ja, ja ma arvan, et, et seda peaks ära tegema kõige kiiremas korras, mõistagi mitte enne ei ole või ei ole vaja nagu kiirustada, enne kui, kui Lennart Meri on, on maha maetud, aga, aga üsna üsna ruttu. Ma arvan, et, et selle aasta või selle poole aasta jooksul päris päris kindlasti peaksime tegema. Nojah, üle üle poole aasta, nagu küll, ei saa vist oodata, siis hakkaks asi imelikuks minema. Kui meenutame, et USA-s New Yorgi lennuväli sai John F Kennedy nime kuu aega peale presidendi surma. Ja ma olen sinuga täiesti nõus, mulle see mõte ka meeldib ja nii palju, kui ma olen inimestega rääkinud neile enamikule. On see ka meeldinud. Et tõepoolest see on sümboolselt nagu Eesti Eesti värav laia maailma. Millist funktsiooniga Lennart Meri tegelikult väga oluliselt täitis just selle aknaraiumine maailma nii-öelda. Ja kuna on maailmas väga auväärsed eeskuju tulemas, siis, siis ma arvan, et sõnagemat Ja minule ka see idee meeldib, et ta on lausa geniaalne oma lihtsuses nagu öeldakse ja aga, aga noh, mis on nagu selle asja teine pool, on see, et et, et, et ma usun, et samas nagu riigi poolt peaksin toimuma ikkagi mingisugune koordinatsioon ja järelevalve erinevate teiste, tema kinnisvaraarendusprojektide ja ehitiste puhul. Et, et seal hakatakse nagu Lennart Meri nime kuritarvitama, et tegemist on väga populaarse isikuga ja ma imestaks, kui keegi, kes ehitab järjekordset plaasat, üritab sinna tema nime panna, et meil on juba kogemusi olemas nagu näiteks Saaremaal Georg Otsa Spa Kui sa arvad, et see on nii-öelda vale nimi vales kohas Ma ei arva, et see on vale nimi vales kohas, aga ta on kohati nagu üle ekspluateeritud. No ma arvan, et Eestis väga see nagu ei saagi juhtuda, sellepärast et ütleme, Georg Otsaga veel noh, tema on nii-öelda tähendab tänase päeva kontekstis ikkagi apoliitiline tegelane aga, aga Lennart Meri nimega ei saagi väga-väga laiutama hakata, sellepärast. Ta juba praegu on esimesi märke näha selgelt poliitilisi nii-öelda poolt ja vastu argumente, et, et kui siin noh ütleme avalikkusele enamus ajalehe ajalehed ja televisioon, raadio on nagu, nagu väga valdavalt selle hea ettepaneku poolt. Siis me juba oleme mõningaid niisuguseid ettevaatlikke arvamusi kuulnud, et ei tea, kas äri kõigepealt ärme ärme kiirustame, eks ole. Ootame ikka selle asja ära, mis, mille taga kumab juba niisugune noh, mõte, et, et noh, mõtleme, et äkki äkki kuu aja pärast tuleb mingeid paremaid mõtteid ja lausa vastu vastu on ju olnud, eks ole, ka eile Keskerakonna esindaja Enn Eesmaa ütles, ütles meie eetris välja, eks ole, et sinu loos, et, et tema on selle vastu seda otse ja väga selgelt. Nojah, ta ütles, et pigem ei, pigem ta ei toeta, et andes mõista, et võib-olla Lennart Merele endale ei oleks see meeldinud või mis iganes. Aga noh, see, et valitsus võttis praegu seisukoha, et et ärme nüüd kiirusta selle asjaga ja kõigepealt on vaja matused väärikalt läbi viia. No sellega ma iseenesest nõus, sest et noh, tõesti see ei ole niisugune asi, mida peaks tegema uisapäisa ja raudtee. Ja eile, kui ma intervjueerisin riigisekretär Heiki Luuti sel teemal, kes ütleski seda, et ärme kiirusta ja kõigepealt on vaja korraldada väärikad matused Siskondalt pärast küsisin, et kas teie mitte riigisekretärina, vaid Eesti vabariigi kodanikuna Heiki loodina toetajate seda, seda mõtet, siis ta ütles, jah, see on hea mõte. Jah, see on, see on ühtaegu lihtne, samas muidugi eestlasi kui ukse ettevaatlikke ja konservatiivseid inimesi võib muidugi tagasi hoida see, et, et kuidas, mis mingile suurele mujale, eks ole, kus lennukid lähevad välja või inimesed käivad sagivad edasi-tagasi anda nüüd konkreetse persooni nimi, kes, kes on nii elav alles alles meie meie meie ettekujutuses alles oli meie keskel ja et noh, imelik, eks ole. Aga neid näiteid on maailmas nii palju vaid Pariisis saarte kolli lennujaam ja New Yorgis Kennedy-nimeline ja Münchenisse, Straussi nimega. Ja ei, seda küll, aga, aga ütleme need on nii-öelda näited, mida nüüd selle ettepaneku pooldajad toovad, aga samas kui, kui käia mööda maailma, siis mööda Aafrika ja Aasia lennuvälju, siis on teatavasti seal on paljude diktaatorite ja, ja igasuguste tüüpide kurjategijate nimed on antud lennuväljadele, nii et noh, see on, see küsimus, on, on nii ja naasugune. Aga antud juhul kahtlemata on see oleks see noh, ma ei tea, 110 protsenti sümboolne, et Lennart Meri nime nimi oleks, oleks sellel lennuväljal alates sellest vahejuhtumist, eks ole, selle WC-ga, mis, mis on Lennarti teinud nii-öelda. Legendaarseks paljude teiste selliste sündmuste kõrval ja lõpetatakse tõepoolest sellega, et, et see on seal õhuvärav lendamisega Meril olnud väga palju selliseid sümboolseid asju ja nii edasi, nii edasi. No kuule, me eile just Mardiga rääkisime, et selgus, et me teineteist ei tundnud veel 94. aastal. Aga, aga vägisi tuleb üks, üks seik meelde. Me olime koos mõlemad ajakirjanikena 94. aasta juulis vene vägede väljaviimise lepete sõlmimisel nii-öelda siis kajastamas seda ajakirjanikele. Ja, ja kui me eile hakkasime seda meenutama, siis teatavasti Lennart Meri lendas Moskvasse tšarterlennuga või spetsiaalselt üüritud lennuki peal olid minu meelest kirjad Aeroflot tol ajal. Või Ma ei mäleta, minu meelest oli ja, ja kui me maandusime Moskvas. Me vaatasime, et me oleme kuhugi põllu peale sattunud, et Eesti vabariigi president on tema lennuk on suunatud kuhugi põllu vahele, et ei saanud üldse aru, kus me oleme tuul, ulus ja, ja, ja muru oli niitmata ja asfalt oli konarlik ja siis selgus, et me olime taga kuskil mingisugust tagavara lennuväljale pandud meid. Ja ehtsalt niisugune Lennart Merile liitumine kohe-kohe selle selle visiidi alguses, mis tõepoolest on nüüd ajalooline ja mida mida, mida hinnatakse ka Lennart Meri nii-öelda saavutusena ehk siis vene vägede kiire väljaviimine teatud tingimustel muidugi siis ka Eesti vabariigi president ja üldse riigipead saabuvad Moskvasse siis tavaline diplomaatiline protokoll näeb ette, et vastas on Venemaa peaminister. Ja kui peaminister ei saa tulla, siis on vähemalt tema esimene asetäitja või vähemalt mingi väga väga tunnustatud inimene ja tuntud inimene. Selgus, et tol korral Lennart Meri oli saadetud vastu võtma ja see ei olnud kindlasti mitte juhuslik vaid see oli mõeldudki teadliku solvanguna oli saadetud peaministri asetäitja põllumajandusküsimustes. Ehk siis tollases vene hierarhias ma praegust ei, ei tea, nii täpselt, aga, aga ma arvan, et noh, umbes kuues kuni kaheksas asepeaminister ja keegi lennukis keegi ametlikust delegatsioonist tegi selle kohe kindlaks läbi läbi lennukiakna vaadates, et kes on saadetud sinna vastu. Ja keegi ei teadnud, mida nüüd, mis nagu toimuma hakkab ja, ja noh, tavaline sool-leib oli tüdrukud olid seal rahvariietes, olid vastas ja nii edasi nagu, nagu see peaks tegelikult olema. Aga aga väga sügavalt sümboolne oli muidugi tol korral Lennart Meri käitumine, kes läks trappi mööda alla, kes ei teinud nägemagi seda vastu saadetud asepeaministrit, kes surus kõigepealt kätt lilleneiul ja soolaleivapakkujal. Sellega oli Eesti vabariigi president näidanud koha kätte sellisele Jänedale diplomaatilise protokolli rikkumisel. Jah, ja see oli väga iseloomulik Lennart Meri niisugune võime väga kiiresti reageerida vastavalt olukorrale. No tõesti ei olnud väga palju aega mõelda ja, ja see, et minna mitte sulle vastu tulnud ametniku juurde, vaid lilleneiu juurde, no selle peale annab tulla ikka see, see lugu läks ju edasi veel, kui me ajakirjanikud olid siis läinud läbi sellest piirikontrollist ja pandud sinna väiksesse mikrobussi, passid olid meilt ära korjatud ja siis antise paks passide back back pärast mikrobussi meile kätte, jagage laiali omavahel ja siis ma hakkasin neid laiali jagama ja selgus, et on samas pakis ka kodanik Lennart Meri. Kas seal oli mitmeid Eesti diplomaadipassi teatavasti musta värvi kuldsete tähtedega ja seal oli mitu sellist musta värvipassi kaant ja siis me hakkasime vaatama neid passi ja siis selgus, et ka Eesti vabariigi presidendi passile visatud nii-öelda kirjanike passide hulka. Et see oli, see oli tegelikult foon, milles siis tol ajal tol päeval Moskvas Eesti vabariigi president ja teda saatnud 1000 isikut eeskätt siis välisministeeriumi seltskond oli, oli siis nagu visatud. Mitte keegi ei teadnud tol hetkel, mis hakkab tegelikult Kremlis toimuv aga, aga selline esimene märk ja kui, kui ma kuulsin lennukis uhkeid, et et Lennart lihtsalt teed, see ei pea mitte selle lilleneiu juurde minema vaid sa pead kõigepealt tervitama seda vastu tulnud asepeaministrit. Alles pärast me taipasime, et Lennart Meri oli kõigist targem kõigist läbinägelikum ja ta tegi seda nimelt. Et nii ta kavandas seda asja, kui ta oli teada saanud, kes on talle vastu saadetud. Jah, tona alguses vähemalt mitte miski ei viidanud sellele, et Moskvas võiks mingisugune läbimurre või mingisugune lepingute allakirjutamine tulla, nii et see tuli täieliku ootamatusena. Aga ma tooksin nagu ajaloolise paralleeli või näitaja, et ajalugu kordub, on see, et kui nüüd üle maailma saatsid riigijuhid Eestis kaastundeavaldusi Lennart Meri surma puhul, USA president, Suurbritannia peaminister, Saksamaa kantsler, Prantsusmaa peaminister, siis Venemaalt, kes saatis kaastundeavalduse, kellele saatis föderatsiooninõukogu. Väliskomitee juhtiv Margeelov. Riigikogu väliskomisjoni juhtidele noh nii et oma tasandil Jah, see on sügavalt sümboolne ja kas keegi Venemaalt üldse tuleb matustele, ega me ei tea ja ja, ja see, see nii-öelda see, see ei saa kindlasti olla juhuslik, sest et Vene Vene diplomaatias selliseid juhuslikke asju ei tehta, nii et see ei olnud ka seltsimees Margeelovi isiklik nii-öelda hea tahte avaldus, kus ta lahkunud presidenti kiitis ja, ja rääkis toredast suhtlemisest, mis seal on olnud vaid, vaid see on tegelikult täpselt seesama asi, mis, mis toimus 94. aastal ja ja mis noh, nii-öelda vähem ilmekal kujul on, on ka vahepealsetel aastatel toimunud. Just nimelt jah, see koha kätte näitamine või diilid, aga noh, eks eks me ise pea oma kohta paremini teadma ei vaja seda kättenäitamist. No igal juhul on, on selge, et meie järgmine president ja, ja tegelikult noh, ütleme president kui nii-öelda Eesti välissuhtluse Lipulaev, või, või, või eesliin tegelikult kogu Eesti välispoliitika peab olema nende nende asjade puhul ikka ikka väga-väga hoolas. Ja näitama, et me saame tegelikult aru, mis toimub ja vastavalt reageerima sellel taustal näiteks kasvõi see meie praeguse presidendi viimane Moskvas käik siis enne üheksandat maid, eelmine aasta, eks ole. Ta kohtus patriarh ja kus ju täiesti juhuslikult astus uksest siis Vladimir Putin. Ja kõik ülejäänud seltskond löödi sealt toast välja ja toimus nii-öelda kuuesilmakohtumine. Mis on minu hinnangul Eesti välispoliitika, ütleme viimaste aastate kõige suurem fopa niisugune nähtav, selge ämbrisse astumine, niisugust asja ei ei tohi juhtuda. Jah, sellepärast ju vene press ja vene ametlikud kanalid kirjeldasid, mida siis kõneldi seal ja keegi ei teadnud, kas kõneldi seda või, või ei kõneldud või kõnelda midagi muud. Läks suureks vaidluseks õigete sõnade üle. Ja jällegi seesama, millest me rääkisime, olgu see siis, eks ole, kas meie president sai kõikidest asjadest õigesti aru ja kõik need muud jutud, kusjuures mitte mingit alust arvata, et, et meie president ei saanud asjadest valesti aru, vaid sai täiesti õigesti aru. Ometi eks ole ka Eesti avalikkuses kõik see, mis meediast läbi käis, kaasa arvatud netikommentaarides. Kõik see on, on niisugune, mis, mis jällegi loob üldise fooni. Ja see ei ole ainult presidendi asi, see ei ole tema nii-öelda renomee küsimus on kogu riigi küsimus. Vaieldamatult nii, et noh, selliseid asju nagu ei, ei tohi lubada ja ja kui keegi ütleb, et nüüd meil on hoopis teine tegelikkus, üheksakümnendad on vähemalt möödas ja ütleme selline ristide sorkimine USA presidendi gloobuse peale, selline noh, sellise diplomaati aeg on möödas, siis võib väita, et ei ole, et teatud riikidega suheldes selliste noh, ma ütleks paariariikidega, aga taoliste riikidega, kes harrastavad sellist poliitikat ja sellist diplomaatiat selliste riikidega suheldes ei ole need ajad möödas. Nendele riikidele tuleb kogu aeg näidata koht, kätte tuleb hoida pea püsti, mõistus selge ja käituda vastavalt. Paraku see nii on. Jah, see tuleb olla löögivalmis, nagu, nagu oli Lennart Meri siis kui ta läks lilleneiut õnnitlema. Jah. Ta oli tõesti löögivalmis ja ta oli alati löögivalmis ja ta ei jätnud kunagi ühtegi võimalust kasutamata, et nii-öelda Eestile mainet teha. Eestile positiivset ja head head mainet teha tuleb veel üks, üks teine seik meelde. Me olime temaga koos Kuveidis, mina jällegi teda saatva ajakirjanike delegatsiooni nimetatakse rohkem, et see ajakirjanik oli peale peale minu ja meie meie kaameramehe ja ja oli oli kuues detsember, mis on teatavasti Soome vabariigi iseseisvuspäev ja suur aastapäev, nii nagu meil 24 veebruar. Ja siis uuriti välja, et Kuveidis on Soome saatkond, loomulikult Lennart Meri ilma kõhklemata võttis programmiga Soome saatkonna külastamise ja läks kõigepealt surus kätt Soome suursaadikul kes oli väikesel sellisel poodiumil ja, ja kogu maailma diplomaatiline korpus, sest Kuveit teatavasti kuigi väike ja ja pealtnäha tähtsusetu, kuid naftariigina ülimalt oluline ja diplomaatiline korpus on seal suur. Ja, ja õige pea oli Lennart Meriga koos sellel koos Soome saadikuga sellel poodiumil ja võttis ka õnnitlusi vastu kogu maailma diplomaatiliselt korpuselt nendelt samadelt inimestelt, kes seal parasjagu olid ja, ja kui küsiti, et kes see on, siis öeldi, et see on Eesti vabariigi president. Nii et neid neid asju neid asju oskas, ta oskas ta suurepäraselt. Nii, aga tuleme nüüd muude teemade juurde, mis mis, mis meile ka nagu väga korda lähevad. No ma ei tea, milline, nagu teie valik on, aga, aga räägime nagu eesti teemadel, ehk edasi. Midagi õudsat toimub tegelikult meie meie tänavatel. Kui me ikkagi mõtleme selle jubeda mõrvaseeria peale, mis on toimunud viimaste kuude jooksul, siis siis kõik nad on kõik, nad on väliselt nagu sarnased, mõrvatud on noori tütarlapsi, noori, täies elujõus kauneid tütarlapsi. Kuigi mõrvad on väga erinevad, mõrvad on erinevate inimeste poolt korda saadetud ja ja, ja kõik, see on nagu teada ja viimane nendest toimus alles tegelikult üleeile. Aga, aga mingisugune väga-väga ohtlik tendents selle selle asja juures on väga ohtlik märk on, on jõus. Nii paljud neist on toimunud päise päeva ajal avalikes kohtades ja nõnda edasi. Et mind paneb see küll nagu mõtlema sellele, et mõned poliitikud ja, ja tema nii-öelda arvamusliidrid on öelnud, et Eestis peaksid olema relvad kättesaadavamad, kui nad praegu on, aga mulle tundub, et need mõrva praegu on olnud üsna sellised sellised spontaansed. Ja, ja nagu üldteada, et mida kättesaadavamad relvad, seda rohkem selliseid asju juhtub. Jah, eks nad on tegelikult vist praegugi küllalt kättesaadavad neile, kes kes väga tahavad saada endale. Ja noh, mina ei ole üritanud saada, mul ei ole tulirelvaga. Ega üldiselt tähendab, te mõtlete nüüd hankida relva mustalt nii-öelda kuskilt panna mingisugune pakk Jakobsoni või, või ma ei tea rohelisi raha tähti laua peale ja, ja, ja võid osta kuskilt nurga tagant relvaga ka ametlikult on võimalik relva hankida, ainult et ma ei ole väga veendunud, et see on nii-öelda nende mõrvade ja relvarelvade kättesaamise vahel, on, on niisugune lausotseseos. Jah, ma ka natuke, noh, kui me võtame nüüd konkreetselt need mõrvad, millest me räägime, on kui tapeti Victoria tari, siis oli tegu äpardunud palgamõrvaga, noh, on selge, et palgamõrvar ei hangi endale legaalselt ametlikul teel relva. Jah, kui noh, kus sa lase see narkomaan, kes tappis Muugal selle noore tütarlapsed ja üks mõrvali noaga sooritatud Üks oli arukülas jah, nüüd Tallinnas hommikusel tipptunnil ehitajate teel ohvriteks ikkagi kõik noored naised ja, ja motiivid väga, väga erinevad, aga, aga niisugune ei oska ühisnimetajat leida. Võib-olla see on niisugune karistamatuse tunne, aga ma tean, et tegelikult selle taga on, on kogu see lai probleemistik, mis tegelikult on, on meie nii-öelda kogu selle päästeteenistusse ja jõustruktuuride sees politseis, päästeametis ja mujal ka. Nojah, ütleme, et ühtegi neist nendest mõrvadest ilmselt politsei oleks saanud ära hoida ükskõik kui kuid hea ja tugev, ta on. Noh, siin teine nagu küsimus, mis tuleb ette, on see karistuspoliitika? Väidab justiitsminister Rein Lang, ja, ja on väitnud ka mitmed teoreetikud, et et üldise üldise kuritegevuse taset nagu rasked karistused ei vähenda, pigem vastupidi. Aga on loomulik, et avalikkusele paistab see natuke teistmoodi noh, kasvõi sedasama. Üleeilne mõrv jälle oli tegu mehega, kes oli ennetähtaegselt detsembrikuus vanglast vabanenud. Ja vist siis oli ka vahepeal olnud hullumajas ja sealt avanenud Nende mõrvate puhul vähemalt kahe juures oli tegu narkomaaniga. Nii et siin ikkagi on ka on ka need probleemid. Et et mul on tunne, et midagi on nagu väga valesti, et sellised asjad saavad, saavad juhtuda. Ameerikas on muidugi on uuritud sedagi, et lisaks sellele, et, et relvade suurem kättesaadavus üldiselt suurendab mõrvade taset ühiskonnas on väga palju, on ikkagi ka uuritud seda, kuidas mõjutavad kõikvõimalikud ütleme, vägivallafilmid ja vägivaldsed arvutimängud seda, kuidas inimesed üldse mõtestavad enda endale tähendab inimelu ja mida tähendab surm. Kui oled neid näinud tuhandeid koordi teleekraanil, inimesi suremas, siis lihtsalt see paratamatult muudab midagi, kasvõi alateadlikult. Jäävam Mart meenutas siin nii-öelda ennetamist ja nii-öelda seda kogu seda justiitsministeeriumi poolt seaduse poolt. Eks väga paljud probleemid olla siin ka sellesama viimase avarii puhul ju räägiti, et kui palju ta ähvardas ja saatis sõnumeid ja helistas ja ja kõigele vaatamata ma tean ka ühte ühte juhtumit enda lähi ringkonnast, kes, kus, kus on tegu nagu ähvardamisega ja anonüümsete telefonikõnedega ja nii edasi ja selle vastu ei saa mitte midagi ette võtta. Tähendab, kui sind otseselt nagu rünnatud ei ole enne enne seda politsei nagu ennast liigutama ei hakka. Ja kusjuures seal nagu võib otsese silla tuua, eks ole, et ähvardusele sellisele telefonitorusse sosistamisele, mida, mida tegelikult ju paljud, noh, Eesti Eesti inimesed on, on rääkinud, et on juhtunud nende elus. Maniakid lihtsalt tegutsevad vabalt ja nendega ei saa mitte midagi ette võtta, sellepärast et pole vastavaid seadusi. Jah, ei ole ju lähenemiskeelu. Seadus tõstis ja teine asi. On lähenemiskeeld, ega siis ei hakka seda inimest mingisugune politsei saatma ja valvama, et tõesti, see ei lähe nägele suhtesse. Jah, aga ei tehta kõige lihtsamaid toiminguid, mis, mida tegelikult viiksid nagu soovitud tulemuseni, kas või telefonide kindlakstegemine, telefoni pealtkuulamine, reageerimine kohe, kui, kui midagi sellist on, on toimunud. Tähendab, siin tuleb muidugi järgmine probleem, politseil on, on muudki teha, politseil on politseinike on jäänud niivõrd, läheks 2000, et ametikohta vist on täitmata tänase päeva seisuga umbes üle üle riigi. Iga päev vist läheb kas üks või kaks politseinikku absoluutselt, iga jumala päev lahkub politseistruktuurides töölt üks või kaks inimest. Nii et see on, see on probleem, mis nagu noh, ma ei tea. Kui selle kohta öelda prioriteet, siis on see sõna lagastamine, et see peaks olema kohe ja nüüd tehtav. Aga, aga paraku nagu ma ei ole kuulnud, et sel teemal nagu midagi ette võetakse Jah, mulle meenub siin päris ammusest ajast üks valimisloosung politseinikule palka, pätile malka paraku on see siiamaani ellu viimata. Erinevate valitsuste poolt. Selle Eesti kõrge kuritegevuse taseme taga on siiski paljuski ka sotsiaalprobleemid ja sotsiaalpoliitiline võimetus kus inimesed, noored langevad koolist välja, hakkavad narkomaanid, eks, ja nõnda edasi. Nojah, aga narkonarkomaania taga on taas, eks ole see õiguskorra küsimus, et narkootikumid on nii kättesaadav. Aga siin küsimus ei ole ainult ainult politseis, vaid ikkagi ka ennetuses kõige parem kuritegevuse ennetus on siiski see, kui, kui lapsed saavad hea hariduse ja Nojaa, aga ütleme küll, kui me ei lähe nii-öelda päris rohujuure tasandile, seda enam, et rohtu praegu pole, eks ole, on lumehanged, et kui me vaatame nagu nagu sellele reaalsele olukorrale, mida me saaksime nagu täna ja kohe muuta sõidame mööda mööda Tallinna või ma ei tea suvalisi linna tänavaid, sõidame mööda meie maanteed. Ma ise sõidan suhteliselt tihti mööda ühte maanteed. Ja ma ei ole seal näinud viimase, ma arvan. Aasta jooksul näiteks ei vabandust, eksin ühe korra olen näinud politseid. Ta sõidab mööda Tallinnat ringi, tähendab, mitte mingisugust lootust ka ei ole, et, et sind joomase peaga näiteks roolist maha võetakse. Ei ole lihtsalt, sest et politseinik ei ole, neid pole näha ja neid pole olemaski. Kui ma ei eksi, siis Tallinnasse Tallinna ümbruse sihukeste jäänud kaks patrulli tööle ja mida, mida teeb kaks patrulli sellise linna juures nagu on nagu Tallinn näiteks. Nii et, et see, see kolossaalne tegevusetus, käed rüpes istumine lihtsalt vaadatakse pealt, kuidas politseinikud, päästetöötajad, tuletõrjujad lahkuvad lihtsalt IGA PÄEV massiliselt töölt, see on, see on lausa võtult ju kosmoses mõõtnud. Paraku see on nii. Jah, ja küsimus on, eks ole, palgast, miks nad lahkuvad, samas kui pidevalt riigieelarve rekordiliselt tõuseb? Nii et nagu teoreetiliselt peaks seda raha olema, et küsimus on ikka selle raha jaotamises, kuhu ja kui palju anda, mis need, mis need prioriteedid on. Ja ilmselt see asi läheb ikkagi nüüd edasi ja aasta pärast on meil valimised, siis ma ei tea, kui, kui valimisloosungite valimisplatvormide sisse ei, ei kirjutata niisuguseid lubadusi, et noh, tõesti, et politsei taastaks oma renomee, et politseisse inimesed tahaksid tagasi tulla, seal makstakse inimesele rasketeest tööst tehtavad väärilist palka, et tuletõrjujad ei jookseks minema. Et uued uhked tuletõrjeautod ei oleks nii-öelda poolikute meeskondadega ja nii edasi ja nii edasi, et inimesi ei alandada nelja ja 5000 krooniliste palkadega brutopalkadega, et kui kõike seda nüüd valimistel ei väärtustata, siis, siis noh, on küll midagi midagi väga-väga imelik kui sellepärast et noh, turvatunne ja, ja sellised asjad peaksid inimesel olema nagu, nagu esmatähtsad kõik, kõik muu peab selle järele tulema. Paljudele poliitikutele on, on Eestis meeldinud rääkida seda, et jätame raha inimestele kätte, inimesed ise teavad kõige paremini, mida sellega teha ja nõnda edasi, aga paraku ja Eesti just sellist sellist turvatunnet et me teame, et politsei töötab korralikud, et me teame, et naftareostust suudetakse korralikult ära ära koristada. Seda ei saa inimesed niimoodi üksikisiku tasandil endale osta, see on asi, mida ainult ainult riik suudab pakkuda. Ja no ega ma isiklikku turvameest endale ukse taha ei pane ja, ja ei, ei käi, eks ole, tavalise inimesega kaasas turvamehed, mõni käib, eks ole, suusatamast turvameeste saatel, aga, aga teine noh, ei, ei jõua endale võib-olla toidupalukest joosta, nii et, et see, see, need asjad on, see on puhas jama jutt, et noh, jätame rohkem raha kätte, et siis nagu turvatunne, et sellega saab. Vahest sa saad endale midagi muud teha, sa oled tarbimist suurendada ja saad võib-olla tõesti riigi niisugune mass suureneb ja, ja sealtkaudu tulevad mingisugused hüved, aga, aga turvatunde tekitamine igas mõttes on, on ikkagi eeskätt ju riigi asi. Nii et see, see valija, kes, kes järgmistel valimistel valib sellise erakonna, kes turvatundest kui ei räägi mitte üldisi sõnu, vaid vaid, aga konkreetselt see on loll valijas ja kahtlemata see süüdistagu ennast ise ainult iseennast. Ma usun, et see turvatunde tagamine ja politsei toetamine kirjutatakse sisse küll päris paljudesse valimisprogrammidesse, iseküsimus on selles, mis nendest edasi saab peale valimisi, sest et noh, eks neid on enam-vähem igal valimistel on nad programmides sees olnud. Paraku Jaaja koondunud kogu sellel taustal, mis toimub, eks ole, see siin meie siseministri käitumine kes, kes on nüüd lõpuks ometi hakanud tunnistama, et jah, on probleemid, et jah, raha ei ole, sellepärast inimesed lahkuvad selle pärast kannatab ennetustöö ja uurimistöö ja kõik. Kuigi ta läks samas keskkriminaalpolitseis ja sakutas, tutistas seal neid, nii et need küll sai, eks ole, mida me ka lehest lugesime, et ärge viriseks tehke parem rohkem tööd. Aga, aga võib-olla see keskkriminaalpolitseis on nii, et seal tõesti on mingisugused muud muud probleemid ja muud pinged, aga, aga mis puutub, nagu nagu noh, riigi turvatunnet, inimeste turvatunnet kõige laiemas mõttes, alates liiklusjärelevalvest ja lõpetades igapäevase linnatänaval liikumisega. Noh, need need asjad on ikka nii hulluks läinud, et, et ma arvan, et minister mitte sellepärast, et ta isiklikult oleks väga süüdi või et ta peaks nii-öelda noh, isiklikult tundma, et näed, ma olin vilets vend, et kui eelarve jagamine käis, siis ma ei suutnud nagu rahandusministri käest rohkem välja pigistada või või, või et koalitsioonileppes ei õnnestunud panna neid punkte, mida ma tahan siis kasvõi lase minu pärast tähelepanu juhtimiseks sellele röögatult koletu jubedale probleemile peaks peaks midagi rohkemat ette võtma kasvõi tagasiastumiseni välja. See, see ainult kui, kui ta on ratsionaalselt mõtlev poliitik, siis ainult suurendaks tema enda populaarsust tema, tema erakonna populaarsust. Paraku, mis, mis meid praegu vastu võtab kogu kogu riigis, kui me vaatame kas või seda, mis, mis meedias avaldatakse ja mida valitsusliikmed räägivad, siis tegelikult vaikus vaikusime ei kuule midagi. Mul oli väga kurb lugeda seda intervjuud, kus Laanet ütles otse välja, et paistab, et lihtsalt sisejulgeolek ei, ei müü, poliitilised poliitilised müüb inimestele siis jutt sellest, et anname tasuta internetti, tasuta bussisõidu ja nõnda edasi. Ja pensionäridele 500 krooni, eks ole, jah, et see, see kahtlemata, aga juba 700 700, juba nüüd juba 700 ja. Ja selle Eestis või temale palgata isikliku turvamehe. Jah, ja ega see asi läheb nagu kaugemale, see probleem ju ajab oma juuri ja oma liiteid ju igale poole, ega siis see pole ainult nii-öelda politsei küsimus või, või siis päästjate küsimus või tuletõrjujate küsimused. Et olukord, hulla, vaatame kogu seda nii-öelda laiemat spektrit meie haldussuutlikkust, meil on üks kopter, eks ole. Meil on meile nüüd selgus, et meil ei ole mitte ühtegi õlitõrjelaeva, mis, mis suudaks praegustes tingimustes siinsamas Tallinna lahe suudmes juba juba juba töötada, eks ole, nendes nendes jäätingimustes, mis, mis on eile alles me kuulsime uudist, et et see kauaoodatud kaunikene, mis lõpuks valmis sai, eks siis nüüd juba peaaegu kurikuulus reostustõrjelaev Eva 316 et läks kohale vaatas ringi, tegi natuke tööd ja siis tõstis käed püsti ja ütles, et ei saa, pole nendes oludes ei ole võimalik. Ainult et mis on need olud, need on täiesti tavalised eesti olud, siin ei ole mitte mitte midagi muud rääkida. Ja siis need kolm, kolm Soome laeva, mis saavad, eks ole, mis on varustatud ja mis töötavad ja mis päästavad meid praegu, et, et see, see mitmeid tonni õli ei, ei oleks meil täna õhtul või homme hommikul naisele Naissaare rannas. Jah, sest seda päästelaeva Eeva sai nagu ju tükk aega oodatud ja oli tükk aega juttu sellest nagu messi eest, eks ole. Et nüüd tuleb ja hakkab korjama ja nagu sa just märkisid, mis nad ja mis need erilised olud siis on, need on need olud, mis valitsevad Eestis, kui mitte üle poole aasta, siis pool aastat kindlasti. Mis oleks saanud siis, kui oleks olnud need 30 kraadised külmad, mis meil siin olid jaanuaris-veebruaris? Praegu ju tegelikult on? Üsna üsna leebelt. Ja ma ei ole kuulnud, et Soome laevadel oleks nagu probleeme olnud, et kui vaja, siis jää purustatakse, tehakse temast jääsuppi ja ikka korjatakse päike hakkab seda õli soojendama, mis on jää peal ja see valgub juba juba maha, eks ole. Vabandust, mitte maha, vaid vette siis, siis nemad saavad töötada, tähendab loomulikult Soome riik on kordi kordades rikkam riik, aga, aga, aga see on noh, elementaarne asi, mis, mis, mis, mis meid ohustab praegu, mille peale me peame mõtlema? Jah, ja kui sa mainisid, et meil on üks kopter siis piirivalve tähendab, piirivalvel praegu ju ei ole vist ühtegi kopterit, sest see vana myy saadeti nii-öelda pensionile ja, ja uus kopter Itaaliast tellitud peaks tulema selle aasta lõppu, sest kui järgmise aasta alguses Jah, selle selle, selle laega ja, ja et no seda näidet on korduvalt toodud, et kui, kui ütleme hullud kalamehed Pärnu lahel ja Peipsil korraga uppuma hakkavad, siis üks kopter peab valima kummad ära, pastakas kas Peipsi oma või Pärnu lahe omaette. Et ei olegi midagi muud nagu muud muud valikut, sest et üks kopteri ju mitmele poole ei jõua. Jah, aga samas nagu Ansip ütles, et meil läheb järjest paremini kogu raha, riigieelarve suureneb, olümpiamedalid tulevad. See ongi see, et ega mis me siin viriseme, eks ole, et elu läheb järjest paremaks ja, ja eelarve kasvab ja, ja kõik, kõik läheb, kõik paistab nagu väga hästi, me rääkisime sama asjaga muide spordi olümpiamängude ajal, kui kui kolm kulda saime, et et meie saime, eks ole, kes siis sai, kes meie on, kas on Eesti riik või on see iga inimene eraldi või, või on see spordiametnikud, või on see olümpiakomitee? Ja ma usun, et me jõudsime üsna üksmeelse järelduseni tei. Et medalid kuuluvad Kristiina šmiguni tiimile ja Andrus Veerpalu tiimile ja nemad on need saanud. Paraku on ka nii, et paljude asjadega, nii et kõrvalised inimesed antud juhul kui me räägime kõrvalisest, eks ole, meie valitsusest, kes siis ei tohiks olla kõrvaline, soojendab ennast mingisuguste noh, ütleme majandusprotsesside valgel. Aga samas, et see kurtmine siin liiga kõlama ei jääks, siis, siis praegu on ju võime ennast vähemalt lohutada sellega, et, et ta on ikkagi ikkagi riike, kus on asi palju hullem kui meil, et ma pean silmas neid praegusi, selle pühapäevaseid, Valgevene presidendivalimisi. Nojah, kui me hakkame võrdlema, siis mõningat jah, öeldakse ju, et niimoodi, et mine käi erakorra Moskvas või kuskil Venemaal ja mine või mine keera Valgevenes ja siis sa tuled tagasi, see tahan kunagi viriseda, eks ole. Ja see on ju siinsamas lähedal 700 kilomeetrit eemal. Ei olegi vaja Somaaliasse sõita. Ja noh, Valgevene Valgevenest me võime rääkida, kahjuks meil hakkab nagu aeg otsa saama, aga aga huvitav on muidugi see, et niisugune anomaalia nagu seda on president Aleksander Lukašenka reziim. Et ta ikkagi püsib veel? Jaa. Jaa. Mulle tundub küll, et see on, et nende valimiste tulemustes ei ole. Ei ole kahtlust, et ükskõik kui palju see opositsiooni häälisel saab ma arvan, et ta saab suhteliselt palju, siis ametlikud valimistulemused seda ei nüüd. Ei, ei, ei kajasta, aga aga, aga see, mis Lukašenka on Valgevenes 10 miljoni inimese kallal toime pandud, see on omajagu väike ime. Võttes arvesse kogu seda nii-öelda tausta, naabreid, kõike, mis, mis ta kaasaegses maailmas toimub. Aga seisab suuresti toimida ikkagi tänu sellele, et Venemaa kaudu subsideerib teda. Kuna nad saavad saavad naftat ja gaasimaailmaturuhindadest mitu korda odavamalt ja see on tegelikult kaudne subsideerimine, siis nad töötlevad seda müüvate Lääne-Euroopast edasi maailmaturuhindadega sellesse majandus paljuski püsib. Ja vaata Jah, ma ei, ma ei. Kas see nüüd on ainult see, see odav nafta, mille peal see püsib? Majanduslikult küll. Sest et noh, kui sa sinna läksid valimistulemustest, siis ma arvan, et Lukašenko võidaks need valimised kindlalt ka ilma igasuguse võltsimised, sest tõepoolest rahvas toetajatele rahval olemas nii-öelda need, need lihtsad väärtused Katus pea kohal, no kui, kui valimised toimuksid tõesti demokraatlikes tingimustes ehk siis tingimustes, kus kõik noh, antud juhul presidendikandidaadid oleksid võrdsetes tingimustes, kõik saaksid võrdselt ajakirjanduses ruumi ja eetriaega ja, ja kui toimiksid nii-öelda kõik nii-öelda turumajanduslikud hoovad, siis vaevalt küll, et Lukaženko edasi kaua võimul püsiks. Kui oleks, kui oleks täielik sõnavabadus ja nii edasi, aga noh, me muidugi võime meenutada ajaloost, et ka Stalini režiimi rahvas toetas, samuti toetas ta Saksamaa natsirežiimi. Lukashenko toetavad siiski Valdemalt valdavalt vanemad inimesed kellel on madalam haridus, väiksem sissetulek, nooremad muuhulgas on siiski rohkem sellist rahulolematust, aga samas nendel, kes, kes kardavad seda režiimivahetust, on selles mõttes õigus, et, et niipea kui nüüd Lukašenka asemel tuleks riigi etteotsa mõni demokraatlikult valitud liider. Selge, et, et see Venemaa keeras kinnine odava energia moonid, millel praegu nende majanduses näiline näiline turvalisus püsib ja, ja ütleme, teatud riskirühmadel läheks elu majanduslikus mõttes halvemaks. Mida nad kardavad. Kusjuures kindlasti, sest et noh, see on täiesti loomulik igasuguse diktatuuri puhul, et kui ta kokku variseb, siis mingiks ajaks toimub kaos. Küsimus on Kestab nonii, ei jõua praegu rohkem rääkida. Ma olen kindel, et Eesti ajakirjanduses, Valgevene presidendivalimisi sellest on palju juttu. Väike ime on ka see, et Eesti vaatlejaid Eestist pärit vaatlejaid ja Eesti ajakirjanike Lukašenko režiim üldse Valgevenesse valimiste ajaks laskis. Ja, ja eks sealt hakkab siis tulema nii-öelda uudiseid tuleb juba praegu ja eriti homme-ülehomme ja Valgevene presidendivalimistel valgevene problemaatikale tervikuna on pühendatud ka teisipäevane Eesti raadio argipäeva saade. Nii et ootame valimised ära ja vaatame, milliseid värve sealt veel juurde tuleb. Praegu aga lõpetame. Aitäh Külli-Riin, aitäh, Mart ja ka meie järgmine rahvateenrite saade, muide juba kevadel. Neljas väga kevadine veel ei ole, aga, aga kalender näitab, et kevad tuleb ja juba ülehomme, nii et lootus on, et päike tuleb ja päike jääb ja hakkab seda raskeid olusid ka ära sulatama. Meile aitäh kuulamast ja kena nädalavahetust.