Kas keegi nägi kuumaselejaid Leena? Oli siin just ja enam ei ole. Siis õieti on, ma ei mäleta. See on see, see motivatsioone, kui keegi leiab, palun tooge tagasi asi see motivatsioon on. Kaotatud motivatsioon. Ausalt leidijat palutakse. Siidi Tammari saade. Motivatsioon põhjendamine põhjendus. Inimese tegutsemistahet soodustavad tegurid. Motivaator, inimkäitumist mõjutav jõud, võõrsõnastik, lehekülg 375, kirjastus TEA, Tallinn 1990. Suurused, mida kasutatakse aine koguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta näiteks aine kujul kraagi miinus A kulmude veerandi nurk kujul. Nii nad õpivad. Kui nad oma kooliasju arutavad, siis arva, räägivad nad vaimustusega sellest, mida on teada saanud, ise avastanud, välja mõelnud, loonud kui tore on mõnes tunnis vaielda. Nad räägivad sellest, mitu lehekülge anti ühes või teises aines õppida. Mis hinde keegi sai, millel on matemaatikas või füüsikas järel töö. Tundub, et paljud neist ei ole innuga asja juures. Koolirõõmust ja selle puudumisest ja sellestki, et kaotatud motivatsiooni ei tasu siiski ainult kooliseinte vahelt otsida on meie tänane saade. Me räägime ühe noormehe koolist lahkumise ja eneseteostamise lugu aga ka teisi lugusid. Ott on igati tänapäevane noormees, 19 aastane firma juht. See on isegi tänases Eestis natuke erandlik, aga ei pane arvatavasti kedagi eriti imestama. Ta tunneb elu ja teab, kuidas asjad käivad ja korraldatud on. Tunneb ka seadusi ja oskab keeli. Tal on äripartnereid kogu maailmas kõige kaugemad neist Jaapanis. Oma haridusteed tõendava dokumendina on noormehel ette näidata 2001. aasta kevadel saadud seitsmenda klassitunnistus sest 2001. aasta septembris kohe kaheksanda klassi alguses otsustas ott, et koolide rohkem ei lähe. Ta leidis, et seal pole mingit mõtet. Noormees oli siis 14 aastane ja selleks ajaks umbes pool aastat tööl käinud. Ja ma läksin vastavalt siis eelmisel kevadel tööle poole kohaga, kõigepealt kooli kõrvalt ja astavat suver, jätkasin täiskohaga väga meeldivasse kollektiivi küll hoolimata ütleme sellest, et ma ei osanud tol hetkel palka, küsid, ei olnud juhtival kohal ja nii edasi. Ma olen rahul. Ühesõnaga see asi algas tegelikult väga juhusega pooleks. Ma töötasin parasjagu ajakirjade kirjastuse IT osakonnas ja me mõtlesime IT-osakonna poistega kolmekesi, et mille pärast me anname kõike seda raha ära mingisugustele, arvutimüüjatele. Et miks me ise ei võiks siis hulgi osta, endale müüa. Ja selle peale sai mitte midagi firma juhtimisest, ega raamatupidamisest teades sai mindud ostetud riiulifirma ja hakatud müüma kõigepealt siis sellele ainsale ühele kliendile, ehk siis olime, müüakse ostjaks ja edaspidi hiljem laienes. Mida arvavad kooli poolelijätmisest gümnaasiumi õpilased? Nemad on olnud selle saate tegemisel osalised. Nad on pannud oma mõtteid kirja ja aitavad neid ka teieni tuua. Kui on ikka väga hea töökoht, kus makstakse, siis jätaksin ka mina praegu gümnaasiumi pooleli. Ma tõesti ei tunne, et siin midagi väga vajaliku õpiksin. Kooli kõrvalt töötamine tasub end kahtlemata ära siis kui tegemist on perspektiivika tööga, kui inimesel on võimalik teda huvitavasse maailma sisse elada. Samm-sammult edasi liikudes on ta vajalikus seltskonnas juba oma inimene. Hiljem on ta teistest omaealistest, kes alles ellu ja ülikooli astuvad mitu sammu ees. Selle aja peale, kui teised oma õpinguid lõpetavad. Esimest töökohta otsivad, on nemad juba omale tõsiseltvõetavad tegijad. Noored ei taha sõltuda vanemate rahakotist, sellepärast tuleb tööle minna. Lihtsalt kiiremini täiskasvanuks kui teised ja elab hoopis teistsugust elu. Näiteks hakkab tööl käima või pereelu elama. Selliseid inimesi on päris palju ja tegelikult ei lähe neil asi untsu ja millestki huvitavast nad ka ilma ei jää. Praegu on võimalik õppida ka siis, kui oled viiekümnaas. Eestis on viimasel ajal järjest sagedamini hakatud nimetama ühte arvu ja see on 1500. Keskmiselt nii palju arvatakse olevat lapsi, kel jääb koolitee pooleli 1500 ühes õppeaastas. Haridusministeeriumi kokkuvõtte eelmisest kooliaastast ütleb, et põhikoolist lahkus 1176 õpilast gümnaasiumist 992. Klasside lõikes on kõige kriitilisemad 10. koolist lahkunud 520 õpilast, üheksas lahkus 461 ja 12. lahkus 306 õpilast. Nende arvude juurde tuleb lisada väike kommentaar. Nimelt ei ole siia arvestatud paljusid alla 17 aastaseid lapsi, kes ka koolis ei käi. Aga kooli nimekirjades siiski püsivad. Kott muide püsis kooli õpilaste nimekirjas veel oma kolm aastat pärast sealt lahkumist. Riigikontrolli pressiteade üheksandast detsembrist 2002.-st aastast lühendatult riigikontroll uuris haridusministeeriumi tegevust koolikohustuse täitmise tagamisel. Riigikontroll tegi tulemusauditi, mille eesmärgiks oli hinnata haridusministeeriumi arvestust nende laste üle kes koolis ei käi ning mida on tehtud selleks, et koolikohustust täidetaks. Selgus, et kuigi ministeerium on viimastel aastatel koolikohustuse täitmise parandamisele suurt tähelepanu pööranud, pole teada, kui palju lapsi ei omanda põhiharidust ega ka seda, kuidas teha kõik võimalik koolikohustuse täitmise parandamiseks. Riigikontroll analüüsis koolikohustuse täitmise tagamist seetõttu, et teema mõju ulatub kaugele üle selle otsestest piiridest. Ainult hästi korraldatud põhiharidus loob eeldusega muu hariduse edukale toimimisele. Samuti on teemal haridusvaldkonnast laiemgi ühiskondlik tähendus. Kui pole infot, kui palju lapsi koolis ei käi, pakutakse 1000 kuni 35000 mis põhjusel nad seda ei tee ja kuidas neid koolis käima panna, tähendab see tänavalaste arvu suurenemise ohtu ning laste kasvades üha suuremaid sotsiaalseid ja kriminaalseid probleeme mis puudutavad kõiki inimesi. Haridusministeeriumi vastuses riigikontrollile on lubatud täpsustada koolikohustuse täitmise mõiste, samuti põhjusi, miks siis nii palju lapsi ikka koolis ei käi. Ka räägitakse abinõudest, mis tuleks tarvitusele võtta näiteks õpilaskodud tasuta koolilõunaõpetaja täiendkoolitus. Riigikontrollil on lähiajal plaanis järelaudit haridusministeeriumis pealkirjaga riigi tegevuse tulemuslikkus koolikohustuse täitmise tagamisel kus hinnatakse, millised kulud kaasnevad ühiskonnale seoses õpilaste põhikoolist väljalangemisega näiteks kuritegevus, töötus ja teised sellised asjad. Esimesena tuleb haridusministeeriumil vastata küsimusele, mis põhjusel langevad õpilased põhikoolist välja ja kui paljudel neist jääb põhiharidus üldse saamata. Ametnikud muide ei saa kasutada selliseid termineid nagu rõõm või jumal hoidku, õnn. Seega nad ei küsi, kas lapsed on koolis käies õnnelikud. Kas kasutatakse mõistet motivatsioon? Mul on selline tunne, et kool jagab tarkade inimeste tarkust ja mul endal pole sealt suurt midagi juurde mõelda. See on nagu inimeste programmeerimine. Kas ei peaks inimene ise oma kalduvusi ja huve rohkem rakendada saama selles suunas, nagu tema seda soovib ja õigeks peab? Mõned, kes koolist lähevad, on otsustanudki seda teha. Paljudel ei ole selleks lihtsalt julgust või võimalust. Nemad siis käivad koolis, aga ei ole seal õnnelikud. Kindlasti on ka suur surve lapse tuleviku suhtes see mis võib tekitada trotsi ja sellepärast hakatakse just nimelt puuduma pahandusi tegema. Kui vanematel on palju raha ja noored tunnevad, et saavad kõike, mida raha eest on võimalik osta võtab see ära õpimotivatsiooni. Lõppude lõpuks on ju meil nii palju eraülikoole, kust raha eest saab haridust tõendava dokumendi ikka kätte. Ta kõige ohtlikum on sattuda õpetajaga konflikti. Ma tean mitut inimest, kes on sellepärast sunnitud kooli vahetama, et õpetaja lihtsalt kiusab ja see võtab lapsel närvid nii läbi, et ei suuda enam õppida. Veel vähem selle õpetaja tunnis vastata. Olete märganud, maailm muutub? Mis sai edasi otist, kes sel ajal, kui ta endised klassikaaslased hakkasid põhikooli lõpetama oli loonud oma esimese firma. 15 aastase firma juhi kaks kaaslast olid 22 23 aastased tudengid. Nemad olid IT-tehnikud, mina alustasin esse, juhtisin asja ka, noh, see asi sai formaalselt kuskil poolteist aastat hiljem ära vormistatud. Siis me üldse eemaldasime nemad osanike ringist ja, ja tegelesin ma täitsa üksi edasi. Ja nüüd on sul mitu firmat, ettevõtteid, kui selliseid on kaks, siis ütleme juriidilisi isikuid eraldi äriprojekte vastavalt aegadele vähemalt viis. Nii lühiajalise kui pikaajalisi, siis segamini. Ja sa juhid neid kõiki Sanad inimestele tööd. Jah, vastutad nende elu ja tervise eest ja loomulikult. Nende aastate jooksul oled sa pidanud väga palju õppima, järelikult. Okei, kahtlemata ma olen õppinud siis täpselt seda vastavalt, mida mul vaja on, aga ma ise ei teadvusta ega ei suuda kokku lugeda, et kui palju ma olen tegelenud õppimistega, kas minu õppimine näeb välja täpselt niimoodi, et kui ma tunnen, et ma midagi ei tea, midagi ei oska? Siis ma lihtsalt jooksvalt asjade käigus võtan ja teen selle selgeks. Meil on infoühiskond, mitte midagi ei ole sellist, mis nõuaks hullutegemist, et saada saada mingisugune uus info omandatud. Ja sageli, sa ei pea selleks oma laua äärest üldse püsti tõusma, et kõik teada saada. Mitte kunagi kas laua äärest või kohvikust maja, eelistan kohvikuid. Hea küll, kaks kuud tagasi mul ei olnud veel mitte üheski kontoris isikliku kohta ma lihtsalt ei tundnud vajadust. Nüüd tänaseks üks koht on aga, aga ma väga tihti seda ei külasta. Tähendab, seal on mitu kontorit ja mul on hetkel kolm kontorit, kõike täitsa ei saa emaili ja telefoni vahendusel aetud, aga selle jaoks on vastavalt nõupidamise ajaks ma lähen kohale, eks ole, ja, ja, ja ta on nii-öelda üllatusvisiite, aga aga ma ei leia, et mul töö tegemiseks oleks vaja mingisugust kontoripinda, kus ma enne ütlesin, et ka üllatusvisiite vajalikuks. Aga loomulikult, see on üks juhtimise osa. Siin saadab noor firma juht lendu mõned kriitikanooled vanemate tegijate aadressil. Teema, juhtimiskoolitused. Ma ei näe mitte mingit vajadust, ma olen käinud nii pulli pärast ühel juhtimiskoolitusel ja ütleme, juhtimiskoolitused on väga vajalikud inimesele, kellel on peas segapundar, eks ole, juhtimiskoolitusel sai õpi, mitte midagi, tegelikult reaalset uutvaid, vaid juhtimiskoolitusel tehakse selgeks, kuidas oma oskusi välja tuua ja nii edasi. Inimestega suhtlemine ja ma eeldan, et sa hoolid oma inimestest. Ja loomulikult, aga ütleme, seal on väga suur osa just nimelt sellel, mille kohta ma ütlen, loomulik, võib-olla. Võib-olla teised kahjuks suurem enamus Eesti juhte ei ütle ja ei saa öelda selle kohta loomulik ja, ja eks nad peavadki siis nii-öelda koolitustele minema ja laskma vägisi endale tuupida mingisuguseid selliseid üldreegleid ega ütleme sisuliselt juhtimine nagu ka väga paljud muud elualad ei olegi ju tegelikult raamatust õpitavad raamatusse õppinud mingisuguse stampsituatsiooni selgeks. Kuid tõenäosus, et sul selline konkreetne situatsioon elus tekib, on minimaalne, et see, mida õpitakse ja mida tänapäeval õpetatakse, on suhtumine kellel see suhtumine on õige, üldised eesmärgid on paigas. Ei ole just suurel mahul vaja sellistesse koolistustesse kallist raha panna. Kus see suhtumine ja eesmärgikindlus tuli arvab Ott äkki, et eliitkool jõudis seitsme kooliaasta jooksul siiski anda selle kindla jalgealuse ja julguse. Seda jalgealust ta mulle päris kindlasti ei andnud. Mida ta mulle andis, on üldteadmised kõigest, ma ei ole mitte kunagi kahtluse alla seadnud algkooli ja, ja põhikooli vähemalt poole põhikoolist vajalikust kahtlemata vajalik. Sest et kool annabki alguse poole edasi sellised üldisemad teadmised kõigest, mida saab hiljem vastavalt vajadusele siis edasi arendada. Aga, aga minu enesekindlust ma ei oska sellele vastata, kust ma selle saanud olen. Ma oskan öelda ainult seda, et täitsa muidu alus, et sa oled enesekindel, jah. Kas see on üldse nii, et noored ongi väga enesekindlad, ainult et mõned löövad läbi mõnede löö läbi? Ütleme, suurem enamus meil inimestest ei ole enesekindlad, et nad on enesekindlad täpselt nii kaua, kui tuleb võtta vastu otsus või ütleme, üldises vormis vastutada. Aga see on see, kus tegelikult enesekindlus hakkab rolli mängima. Kas kool annab kindla jalgealuse? Siinkohal on sobiv teha tagasivaade veebruari alguses toimunud konverentsile kooli roll ühiskonnas, mida peeti Tallinnas vanalinna hariduskolleegiumi aastapäeva tähistamiseks. Seal. Konverentsil oli üks sõnavõtjatest kirjanik Jaak Jõerüüt, kes kooli rolli ühiskonnas ja seda, milline inimene sealt peaks kord väljuma mõõdab hoopis teiste ühikutega kui keskmine hinne või pähe õpitud materjali. Hulk. Jaak Jõerüüdi sõnavõttu saab lugeda ka 16. veebruari Postimehes pealkirja all. Kool võiks anda inimesele eesmärgi. Hakkasin mõtlema milliseid inimesi ma tahaksin oma elus kohata. See tähendab, milliseid omaduste idusid võiksid nad koolist kaasa saada. Kuidas kirjeldada inimest, kes peab vastu pidama õnnelikuks jääma sõltumata muutuvatest trendidest paratamatutest, revolutsioonidest, looduskatastroofidest, saabuvatest, lahkuvatest, armumistest, loterii, võitudest, autoõnnetustest. Oskus ise mõtelda. See tähendab, et inimesel võiks olla mingigi arusaamine mis poolestada teiste inimestega, sarnane ja mispoolest on ta teistest erinev. Ta võiks ära tunda oma isikupära, sealjuures nii head kui vead. Aialeks võime oskust harjumust hakata kasvõi sammhaaval eristama oma mõtteid ja veendumusi, nendest, mis on üldiselt liikvel ja mida pseudoautoriteedid, trendi, tegelinskid ja müügikulud teistele pähe määrivad. Ainult iseseisva mõtlemisabile hea õnne korral leiab inimene elu jooksul paremini vilja üles oma tee rajab. Ainult selle omaduse abil saab inimesele selgeks, mida tasub kõigist vanadest kultuurikihtidest võtta ja mida jätta. Oli meie klassis üks poiss, kel jagus nutikust, arukust ja loogilist mõtlemist. Algklassides oli ta viieline, põhikoolis läks laisaks kätte. Tal oli vist igav ja hinded kukkusid kolinal. Nüüd on hakanud läbi käima Viru keskusest chillivate inimestega ja kasutab ka meelemürke. Kümnendas klassis on võtnud endale pähe, et koolis käimine on mõttetu, tegevuskokkuvõttes on ta lihtsalt üks elumees ja elumehed, onlain. Kuulsad filmistaarid on ka kooli pooleli jätnud, aga on sellele vaatamata väga rikkad. Või siis noorte iidolid Tanel Tatter näiteks laias kroonika peol, et näete, kõige seksikam mees, edukas, pealegi võib ka ilma haridust. Talla ma ei usu, et lõputunnistus mulle eluks vajaliku tarkuse annab. Ometi peame koolis käima, siis see kõik annab meile tuleviku ja võimaldab olla edukas. Edukus võrdub raha ja raha on meie elus aina tähtsam. Tahan elada teistsugust elu, kus asi pole ainult rahas. Kui ma koolist ära läheks ja ise otsima hakkaks. Võib-olla ma leiaksin siis mooduse teistmoodi elada? Ma arvan, et elus peab saama teha rohkem neid asju, mis rõõmu pakub. Tallinna Ülikooli teadlastel on valmimas uurimuskool, kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. Uuriti üldhariduskoolide. Bilansi üle Eesti välja oli valitud kolm klassi. Seitsmes, üheksas ja 11.. Uuringus osales kokku 3838 õpilast. Samuti küsitleti õpilaste vanemaid, kellelt saadi tagasi üle 2000 ankeedi. Ankeedi täitis ka enam kui 500 õpetajat ja rohkem kui 100 koolijuhti. Kokku oli neli erinevat küsimustikku. Osa küsimusi näiteks väärtuste kohta kordus kõigis neis. Töögrupi juht, Tallinna Ülikooli professor Marika Weisson. Tegelikult kõik lapsed lähevad kooli alguses suure huviga ja tahavad seal rõõmuga käia, aga kahjuks peab ütlema, et meie uuringu tulemused on küll sellised, et seda koolirõõmu lastel, kui nad on jõudnud juba seitsmendasse üheksandasse klassi, on üsna vähe, näiteks väärtust ja taas oli koolirõõm kõige viimasel kohal ja esimesel kohal meie laste ja ka nende vanemate jaoks on õppeedukus kõige tähtsam on õppimine hinnete tagaajamine õpetajate jaoks ja koolijuhtide jaoks esikohal oli hoopiski turvalisus. Et tegelikult meie ühiskond ilmselt ei ole väga turvaline ja, ja meie uuringus ja on ka paar küsimust selle kohta, kui palju on koolikiusamist ja tõepoolest seda on üsna palju. Ja hämmastav on veel see, et meie lapsed tunnistavad, et nad on ise rohkem kiusajad, kui neid kiusatakse. Ja loomulikult on poisid suuremad kiusajad tüdrukud ja, ja see on võib-olla üks asi, miks lapsed natuke kooli kardavad. Kahjuks tuli ka meie uuringust välja see, et õpetajad kiusavad vahel lapsi, et ka kuskil seitse protsenti, kui ma õigesti mäletan, seda arvu oli neid lapsi, kes tunnistasid, et nad ei julge kooli minna, sellepärast et õpetaja kiusab. Noh, ja muidugi nagu siin juba eelnevalt mainisin, päidukus kõige tähtsam asi ka üle viie protsendi oli neid lapsi, kellel on tõepoolest halvad hinded, kellel on lausa kahed tunnistusel ja hinded on siis need, mida hirmsasti taga aetakse ja mis siis ka natukene nagu tuli välja, meie uuringust on seotud poolist puudumisega, nii et kooli ei julgeta minna, sellepärast et on õppimata kardetakse halbu hindeid saada. Aga eks neid põhjusi ei ole kindlasti veel teisigi. Sellepärast et meil tuli välja, et lapsed on üle 70 protsendi kõikidest meie vastanutest tunnistas, et nad on väsinud. Üle kolmandiku oli neid, kellel on peavalud, kõhuvalud igasugused, et probleemid tervisega isegi üle 40 protsendi oli neid lapsi, kes juba hommikul kooli minnes on väsinud, et siin on nüüd vaja teha kvalitatiivset uuringut, edasi uurida, et mis on need põhjused, miks täpselt juba hommikul väsinud on. Ilmselt on nende une jäänud lühikeseks, aga et ja miks see nii on ja miks nad vähe magada saavad ja miks nad sellised nõrgukesed on, me peame neid asju veel edasi uurima. Kooli pooleli jätta ka sellepärast, et ei jõuta osta kõike. Mis seal käimiseks vajan, normaalsetest riietest rääkimata. Paljud lihtsalt põevad, et nad ei saa olla. Tasemel ühe jaoks võib kooli ajal tööl käimine olla hävitav, teisele parim variant elus edasiliikumiseks. Vahel tuleb siiski lõpuks ühe või teise kasuks otsustada. Sageli jääb kaotajaks kool, sest normaalse elu jaoks on vaja raha ja mitte vähe. Kui kuulu stiilseid ass Soomest pakuks mulle tööd ja elukohta, võtaksime kohe koolist paberid välja, läheks kõrvetaks vinüüle, koguks kuulsust. Kuid samas mõtlen, mis saab siis, kui midagi seal. Tean paljusid, kellel on kodus probleeme, mis lihtsalt ei võimalda koolis käia. Mõned on väga väsinud ja selle pärast ei jaksa kooli tulla. Ma olen ka kooli kõrvalt tööl käinud, olin siis alles kümnendas klassis ja töö oli päris raske. Õnneks tuli mulle mõistus õigel ajal pähe, jõudsin koolis teistele järele, mõtlen praegu, et seda tööd oleks saanud ka teisiti korraldada, aga tööandja lihtsalt ei hoolinud kordagi. Ei küsinud minu käest, kuidas mul koolis läheb. Mida pidada väärtuseks? Ajaga muutuvad kõik mõisted ja, ja muutubki väärtuste mõiste, siin oleks nüüd päris huvitav kõrvutada neid väärtusi, see on tehtud näiteks pingist pinki uuringus aastakümnete jooksul Airi Liimets ja tema isa Heino Liimetsa juhtimisel. Selge on see, et noh, näiteks kultuurilised väärtused, et ei ole võib-olla nii olulised, kui nad olid omal ajal näiteks ma tean, et tol ajal käidi rohkem teatris ja kontsertidel, õpilased olid nagu rohkem sellistest asjadest huvitatud, sellised inimesega seotud väärtused võiksid olla olulisemad, kui nad tegelikult meie uuringus välja tulid. Ka selline hoolivus, kaastunne, sest need mõisted olid meil olemas selles reas ja tegelikult nad ei olnud väga kõrgel kohal, nad olid üsna üsna keskpaigas või isegi keskpaigast natuke tagapool. Seda loeb uuringust välja professor Marika Weisson aga anname nüüd korraks jälle sõna otile. Tema hindab asju oma kogemuste ja vajaduste skaalal. Ja siin peab ta üheks tänapäeva inimesele vajalikuks lausa vältimatuks omaduseks. Võib-olla läbirääkimisoskust seega ütleme laiemalt, suhtlemisoskus, mis sa arvad, oled sa geenidega midagi hästi head kassa saanud? Midagi on kindlasti kaasasündinud, kuid suur osa on arendatav ja, ja tegelikult arendatav enamikel inimestel, mille suureks eelduseks on see, et tajutakse vajadust näiteks läbirääkimisoskuste vajadust kuna tegelikult on igal inimesel vaja mitmeid kordi päevas just nimelt pidada läbirääkimisi, mille iganes osas. Tead, sa ikka veel, mis maailmas toimub ja ja kuidas elavad need, kellel ei lähe võib-olla nii hästi, pead sa seda vajalikuks teada? Tean küll ja mul on ka oma tutvusringkonnas on väga palju selliseid inimesi, kellel ei lähe nii hästi. Aga kusjuures huvitav on selline asjaolu, et väga paljud inimesed, kellel siis niimoodi nimetades ei lähe nii hästi on oma eluga täpselt sama rahul ja sama õnnelikult nagu mina. Lihtsalt seal on küsimus selles, et, Kellegi jooksu nunn, siin meenub muinasjutt sinilinnust. Oti legi pole teema võõras ja ta suudab mõiste kohega defineerida. Jah, seda senini nimetatakse eesmärgiks. Kui inimesel on enda jaoks paika pandud eesmärgid ja ta nende suunas liigub, siis see inimene ongi väga suure tõenäosusega õnnelik ekskeskkond, siis ütleme, keskkond igatpidi mängib ka loomulikult rolli. Aga see on jällegi küsimus selles, et millisena konkreetne inimene kujutab ette oma ideaalkeskkonda, see on täpselt sama asi, et mõnele meeldib Talv, mõnele suvi. Mis sulle meeldib keskkonna poole pealt. Ma olen selline imelik inimene, et Ma suudan peaaegu et kõik teha enda jaoks nauditavaks. Aga samas kui mulle midagi ei meeldi, siis ma tean, et mul on alati õigus püsti tõusta ja ära minna. Suudad ja tahad teha kedagi väga õnnelikuks. Kindlasti ma suhtun hästi heategudes mis on siis siiralt hea, tead, üks osa heategudest on, on see, mida, mida küll nimetatakse heategudeks, kuid mis tegelikult on ostmised, ostu-müügitehingud, neid ka on kahtlemata vaja teha, et, et läbi lüüa, sa oskad neid sooritada suurepäraselt. Ja loomulikult seal me jõuame tagasi juba läbirääkimiste juurde, aga need tegelikud head. Aga tegelikult heateod on esmalt juba väga kasulikud heateod tegijale enesele läbi aegade on soovitatud erinevate juhtimiskirjanike poolt ja nii edasi ja nii edasi, et parim võimalus ennast proovile panna on teha iga päev üks heategu, ilma et see inimene, kellele sa selle head ja tegid, teada, saaksid sina selle tegid. Oled sa seda teinud? Olen küll, jah, paljud ei suuda, paljud ei suuda niimoodi teha, see on see tunnustusvajadus. Kui mujalt tunnustust ei leia, siis, siis tuleb teha nii-öelda vägisi heategusid ja sealt tunnustust leida. Absoluutselt kõik, mida inimene teeb. On egoistlik, mingit pidi teeb ikkagi kõik endale iga inimene. No aga mis siis on heategu, ütleme see mõiste heategu nii laialivalguv, et heategu võib väga paljudes asjades näha kas või mida nimetatakse üldiseks viisakuseks, eks ole, eetikaks, teed ukse lahti, kellelegi lased ees sisse minna. Missuguses koolitunnis seda õpetatakse? Kirjanik Jaak Jõerüüdi esinemisest vanalinna kolleegiumi aastapäeval Suur osa täiskasvanud inimesi ei mõtle sellele et absoluutselt kõik inimesed sõltuvad teistest ning et just selles igapäevases tähenduses just praktilisi alevi sidemeid, arvestades piima ostmisest, pesude hankimisest tänava pühkimisest alustades. Asjakohane üks pühalikuks peetav mõte. Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks. Vabastage see mõte liigsest paatosest. Ja te näete, kui vajalik see on. Iga päev hommikust õhtuni emelistessemmessini. Viisakust tahaks lihtsalt viisakust, veerand, mitte seda, et kõik igal tänavanurgal eetikast ja moraalist pasutaksid. Tere ja head aega. Tänases palun võiks küpsustunnistuse saanud inimesed ometi olla. Inimlikkust tahaks. Rohkem kohata lahtlust ja heatahtlikkust. Lugupeetud kirjanik pani oma kõnesse ju tegelikult meie kõigi ootused kaasinimestele. Tema esinemise mõte oli see, et kool võiks anda inimesele eesmärgi olla inimene. Ott, kes 14 aastaselt koolist lahkus, on samale järeldusele jõudnud oma keskkonnas, elades tekkivatele küsimustele iseseisvalt vastuseid otsides. Kuidas aitab kool inimest selle eesmärgi poole liikumisel? Emeriitprofessor Viive-Riina Ruus. Meie mõte oli seda uuringut tehes aidata neid lapsi, kes on koolis kuidagiviisi kas väljakukkumise äärel, kes on õpetaja või lastevanemate arvates probleemsed, et püüda välja selgitada need tegurid, mis sõltuvad koolist vastukaaluks ka võib-olla mõne tegija õpetajate suust kuuldud arvamusel, et noh, kui kodu on juba niisugune, ega siis midagi teha pole või kui sellel lapsel foniga nii madala intelligentsiga siis midagi teha peale meie nagu algne hüpotees oli selline, et kool saab midagi ära teha. Ja praegu need andmed, mis meil on, mis seda põhjuslikke seoseid vaatavad on meile üsna selgeks teinud, et koolikliimast sõltub ikkagi üsna palju. Loomulikult see ei korva kõiki neid muid eelmisi tegureid, aga meie andmetel võib-olla isegi ma ei julge protsente päris nimetada, aga ligikaudu pool on siiski nagu kooli teha ja koolikliima teha, et me saame last rohkem aidata, kui me tegelikult aitame. Meil tekkis üks niisugune huvide rühm nagu ütleme, aktiivsed sportlikud ja tehnoloogilised huvid. Ja nii palju me küll vaatasime, et nende hulgas on rohkem põhikooli õpilasi, kellel domineerivad need huvid ja rohkem poisse. Ja tõepoolest on mul niisugune tunne, et mingisuguseid tehnilisi, tehnoloogilisi huvisid ja paiste võib-olla noh, nii sihukest Bartliku dramaatilisi kirgi me suudame nagu vähe rahuldada. Ja meie õppekavas on ka vähe ruumi jäetud niisuguste huvide rahuldamisele, see on see, mis ma julgen praegu öelda, päris huvitavad andmed on muid õppeainete populaarsuse koha pealt ka päris üllatavad, julgen öelda. Esimesel kohal, mis on minu arvates väga positiivne, nii eesti kui vene koolis on meelisõppeainete nimekirjas, on Kehakultuur. Kuna meie õpilased on väga väsinud, siis ma arvan, et siin tasuks teha väga olulisi järeldusi, et me peaksime kehalist liikumist rohkem andma. Muide, saavutasime misele kehalise kasvatuse populaarsuse väga palju selle tõttu Eestis. Et need nõukogude aegsed rasked normatiivid said nagu ära võetud. Aga teisel kohal ütleb, et on Eesti koolis küll kolmandal vene koolis teisele Kült keskeltläbi teisel andmeid, kokkuvõttes on püttisi arvata, mis seal all matemaatika mis on väga positiivne, arvestades kogu seda kõrgtehnoloogilist keskkonda, mis meil järjest rohkem meid ümbritsema ka. Nii et see on tõesti väga positiivne kuskil seal kolmanda koha peale langeb noh, ütleme Lääne-Euroopa võõrkeeled väga positiivselt hindavad vene õpilased eesti keele õpet ja palju positiivsemalt. Kristlased, mis on mõtlemise koht, ma leian, tööõpetus on meil väga positiivselt hinnatud, eriti eesti koolis. Siit peaks ka väga olulisi hariduspoliitilisi järeldusi tegema. Kuidas tehakse hariduspoliitilisi järeldusi ja otsuseid? Kas näiteks uue riikliku õppega valmistajad arvestavad teadlaste uurimistöö tulemusi? Avalikkuse ette jõudnud teadetest on aimata pigem õpetajate omavahelist võitlust viimse vere piisoni, oma aine, iga punkti teema lehekülje eest ja õpikute kirjastajate huve, poliitilisi ambitsioone, Ki siiski räägitakse ka väärtustest ja õpitava seostest eluga. Õppekavasse ei saa kavist sisse kirjutada hoolimist, võimalust õpetajat usaldada kooli lapse vajadus suhelda, oma elu probleeme oma õpetajaga arutada. Ene-Silvia Sarv, Tallinna Ülikooli teadur, tegeleb kooli kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulekut uurivas töögrupis õpetajat puudutavate küsimustega. Usaldusõpetaja ja õpilase vahel on suhteliselt väike, meil on üle 30 protsendi neid lapsi, kes ütlevad, et neil ei ole koolis ühtegi õpetajat, kellele oma mure usaldada. Kui ma seda küsisin nüüd loengu käigus õpetajatelt, kes koolis töötavad, siis nemad lõikasid mulle, aga laps ei peagi õpetajat usaldama. Tallo murede kurtmiseks koolis psühholoog, see oli mulle üllatav vastus, sest et ma arvan, et see oli ka reaktsiooniks selle vastu, kui ma ütlesin, et näed, nii suur protsent, tunne, kuidas siis õpetaja ütleb, et jah, me oleme nisu ja enamus kolmandikul lastel pole usaldusväärset õpetajat. Ja muidugi on tore ju see, et, et meil on ikka ligi kolmandik, need õpetajad, kes on äärmiselt positiivse hoiaku kani laste suhtes, lapsi arendavad, toetavad noh, tõesti lapsekeskselt õpetaja kasse, kolmandik jaksab vedada kõike. Jälle ma ütleksin, et eks oleneb koolist, kui sa oled üksainus esindaja või teid on kaks sellest kolmandikust mõnes koolis, siis kindlasti mitte kooli, kogu koolikultuur tervikuna on vastupidise või teistsuguse suunaga. Aga neid koole on, on päris palju, kus niisugune risk tundub olevat õige tugev vähemalt küsitluse põhjal. Ja ma arvan, et vähemalt nad suudavad muutusi initsieerida ja teisi kaasa tõmmata. Võib-olla väga inimvaenulik, pisike maakool, vabandust ja võib-olla väga inimsõbralik suurlinnakool näiteks Lasnamäel või, või koplis kuskil. Nii et need jooned lähevad mööda teisi ja muuseas, ühe ma tahan veel kummutada. Joon selle vahel, kuidas õpetaja suhtub lastesse ja uuendusmeelne, ta ei lähe mööda vanusepiire. Kelle töö on õpilasest hoolida? Ega meil koolis seda eriti arutatud ei ole, et miks keegi ära läheb või minema saadetakse. Ise arvan, et sellisesse seisu jõudmise üks põhjus võib olla motivatsioonipuudus. Pole lihtsalt motivatsiooni koolis käimiseks, paljud ei saa lihtsalt aru, miks nad peavad koolis käima. Ma arvan, et neid asju võiks klassis arutada, kui keegi uuel poolaastal enam kooli ei tule. Aga ega keegi ei hooli. Õpetajad on vist isegi rahul, et ühest tülikas tüübist, lahtiseid õpilastele ei lähe suurt miskit korda, sest põhielu elatakse mujal, sõbrad ja huvid on väljaspool kooli ja nii võibki juhtuda, et keegi, kes sinuga seitse kuni kaheksa aastat ühes klassis käis, on juba ammu õpilaste nimekirjast kustutatud. Sina aga ei märkagi, kool võiks eluga rohkem seotud olla. Ma arvan, et seksist jääb tänapäeva noorus rohkem kui mõni õpetaja aga samas ei oska paljud neist toime tulla oma konfliktidega kodus ja koolis. Meil ei ole sellest kellegagi rääkida, ega keegi küll eriti huvi ei tunne, mis neist edasi saab. Meie riigis peab igaüks omadega ise toime tulema. Koled, laisk. Siis kannata nüüd ise, see on päris kole, kui pärast üheksandat klassi sind oma kool ei taha ja siis sa jooksed koos paljude omasugustega ühest koolist teise ja teed mingeid katseid ja tunned end nagu orjaturul. Ja siis lõpuks maandud kusagil teises linna servas sulle tundmatute inimeste keskel ja ei oska endaga suurt midagi ette võtta. Mina arvan, et see on liiga karm karistus selle eest, et oled saanud kolmesid ja õppimine võtab rohkem aega kui teistel. Põhikoolis võiks rohkem rääkida sellest, mis elu on ja mida veel võiks pärast põhikooli teha. Tähtis on tunda rõõmu sellest, mida teed. Eesti vabariigi seadused on ajaviite lugemine, enamus näituseks siis minu konkurentide eestvedajaid ei ole mitte kunagi suvatsenud näiteks otsast lõpuni läbi lugeda kas või töölepinguseadust. Neil ei ole õrna aimugi, mis on üldse nende kohustused, mis on nende õigused mingisuguses situatsioonis. Sellega ma loon tegelikult endale konkurentsi, seal tunne täitsa, otsekui mängid loomulikult tore mängida ja ongi nii ja kõik inimesed mängivad, see oli ühes juhtimisalases raamatus reegel, et jällegi üks neist paljudest reeglitest, et olla edukas. Mõtle nagu kolmeaastane laps, väga hästi töötab, see läti keele otsustasid ära õppida. Lihtsalt täiesti niisama, tol hetkel mul ei olnud seda töödega äridega seonduvalt vaja, suhtlemiseks samuti mitte. Mulle Lätimaa meeldib, ma aeg-ajalt ikka hakkab Tallinnast mitte midagi teha ei ole, siis sõidan Riiga ja olen seal natukene aega, aga sisuliselt läti keel, see idee tuli mul lihtsalt tomati pähe. Siiski ütleme äri ajades ma ei saa läti keelt kasutada, kuna ma lihtsalt ise ei julge. Sest ütleme, ma võin teha mingisuguse vea ja ja sellega ennast väga valesti väljendada. Sind alt enam tõmmata ei saa? Ei saa jah, sellega seoses on päris huvitavad situatsioonid olnud ka. Ega ma siis reklaami sellises olukorras, et ma oskan läti keelt, milleks, milleks jaapani keelt pole sa veel ära õppinud? Jaapani keelt ma ei ole veel õppinud, jah, lihtsal põhjusel mul ei ole seda aega, et minna oskaks, Tokyosse Eestis ei õpetata, muidu õpiksid vä? Õppisin kindlasti. Jaapani keel on esiteks meeletult lihtne enamus inimesi seda ei tea, nad arvavad, et nad on väga keeruline õppida. Tegelikkuses jaapani keeles on kaks käänet. Aga kust sa tead, mul on endal tuttav, kes on siis seotud minu jaapani äridega ja kes räägib puhtalt jaapani keelt, temal on meeletu konkurentsieelis teiste üle, seetõttu just seda keelt räägid. Mul ei ole nende aastate jooksul mitte ühteainsamat korda tulnud pähe sellist mõtet. Vot seda oleks ma nüüd koolis õppinud. Ja puht sellesama pärast, et et meil on infoühiskond, ma saan, leian kogu selle info, mida mul vaja on. Mul läheb võib-olla pool tundi kauem aega, aga ma leian selle info sellegipoolest. Ja seal on küsimus ka selles, et kui nii-öelda kontrolltöökorras midagi ära õppida, siis see on mõne aja pärast ühest kõrvast sisse, teisest välja, eks ole meelest läinud lihtsalt lisaks meeletu ajakulu kuid kui teha endale selgeks see, mida konkreetsel hetkel vaja on siis on ta juba sellest hetkest sajaprotsendiliselt praktiline. Minu mõistes hea haridus on praktiline haridus. London Business koolis oleksin ma hetkel sees. Kui mul vähegi oleks praegu seda aega seal õppida. Hetkel on minul see sissetöötamise aeg, ma ei saa praegu endale seda lubada, et ma kõik jätan sinna, kus nad on ja ja lähen ja tegeleb, tegeleb nüüd oma haridusega. Ma arvan, et lähema 15 aasta jooksul kindlasti ja, ja see aeg ongi nii pikk. Kuna ütleme, kui me vaatame nüüd ülikoolides näiteks siis London vises kuulis üldist vanusetaset, siis ka see jääb sinna kusagile 30 35 kanti. Kõik järele kuri ja loomulikult kooli tahan ma minna tegelikult täpselt kahel põhjusel. Esiteks et näha, mis asi see on, mis see tipptasemel kool on ja ja kui suure väärtusega see informatsioon siis tegelikult on. Kas ta on üleväärtustatud, on ta alaväärtustatud, eks ole. Puht seda lisaks tahan ma sinna minna selleks et oma elu lihtsamaks teha. Nii arvab koolist elust ja selle mängureeglitest noormees, kes oma teadmised, suhtumised ja tulevikunägemuse on omandanud iseseisvalt. Tema õpikuks on viimased viis aastat olnud internet. Tema õpetajaks elupraktika on ta saanud tööd tehes. Küllap on temasuguseid teisigi, aga see ei saa olla reegel. Koolivajaduses ei kahtle ju temagi. Ainult ta soovib teistsugust kooli ja ta pole ainuke, kes nii soovib. Viimase kolmveerand tunni sees räägitu kokkuvõtteks sobib Tallinna Ülikooli professor Tiiu Kuurme mõtte. Kool sellisena on ennast ammendanud, sest koguses otsa kultuuriline kontekst on niivõrd teine, milline ta iial varem olnud ei ole, et keskaegsete kaanoni Te alusel loodud kool, mis on siis kinnistunud modernismi perioodil, saanud juurde niisugused modernistlikud, kõvad Kaananid, et need on väga vastukäivad sellega, mida lapsed kogevad mujal maailmast, lapsi lihtsalt ei inspireeri kool sellisena, nagu ta on. Aga noh, see on niisugune ülemaailmne probleem ja sellega väga murelikult ratas, teadlased tegelevad. Praegu me võime kogu aeg ainult välja tuua neid kurbi arve ja kurbi järeldusi, et asjad on nii, nii, nii. Aga noh, ootaks muidugi valgust tunneli otsas. Kes laseks valguskiire tunnelisse? Tänan kõiki, kes selle saate valmimisele kaasa aitasid. Neid, kellelt sain vihjeid ja infot, oli palju ja nad olid abivalmid. Külliki Valdma ja Anna-Maria Currel aitasid kõik selle, mida kuulsite eetri valmis saada. Jaan Tootsen ja Jaak Johanson. Tänud eilegi. Eriline tänu oma õpilastele, Lasnamäe üldgümnaasiumist ja kuristiku gümnaasiumist. Olen teilt palju õppinud. Sigrid, Kristel, Kadi, Marion, Lauri, Kirill alla ja Richard. Loodan, et tundsite meie koostööst sama rõõmu kui mina. Ja muidugi ott, kelle kasvamist olen näinud tema tite east peale. Loodan, et nimi, mille sulle selleks kolmveerand tunniks panin, meeldis sulle. Mina olen Heidy Tammarilt.