Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku esmaspäeval juba 24. oktoobri sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. Prantsuse võimud alustasid täna kalee sadamalinnas ise tekkinud põgenikelaagrist inimeste evakueerimist. Olukord on praegu rahulik, Chung linna tuntud laagris on tuhandeid peamiselt Suurbritanniasse pääsu ootavaid migrante. Inimesed teavad, et homme tulevad esimesed buldooserid ja hakkavad laagrit pikali lükkama. Samas on seal hästi vaikne ja inimesed ootavad, et mis siis homme saama hakkab. Rahvusvahelise valuutafondi Eestit külastanud delegatsioon märkis, et Eestis toimunud kiire palgatõus ja nõrk tootlikkuse kasv hakkab kahjustama Eesti konkurentsivõimet. Harju maakohus mõistis möödunud kevadel Tallinnas Tartu maanteele suur avarii põhjustanud Oliver kobingile tingimise vangistuse. Maanteeamet kinnitab, et kõik riigiteedel hooldustegevad ettevõtjad on libeduse tõrjeks valmis. Eesti keele Instituudi tulevik ja võimalik liitmine Tartu ülikooliga selgub siis, kui kõik poolt ja vastu argumendid on põhjalikult läbi kaalutud. Kõik võetakse väga rahulikult, et mingisugust tormamist kindlasti ei tule. Rahvusraamatukogus algas Kultuurinädal, eestlased täna ja 25 aastat tagasi. Kuna Rahvusraamatukogu kogu kogu Eesti ilmunud trükisõna, siis see, mis siin peidus, need on tegelikult peegeldab meid endid väga hästi. Norra meedia teatel hakkab rahvusvaheline spordikohus Kristiina Šmigun-Vähi dopingujuhtumit arutama sel nädalal. Ja ilmast. Ilm on pilves ja nii eeloleval ööl, kui homme päeval sajab vihma ja lörtsi, öösel kohati ka lund. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss, saartel kuni pluss viis kraadi. Homme päeval jääb õhutemperatuur vahemikku pluss üks kuni pluss kaks saartel kuni pluss seitse kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda prantsuse sadamalinnas kalees, algas täna inimeste evakueerimine ise tekkinud põgenikelaagrist, kus tuhanded migrandid ootavad pääsemist Suurbritanniasse. Kal ees on kohapeal meie Brüsseli korrespondent Johannes Tralla. Aga need on hetkel olukord suhteliselt ootusärev ja samas üle minu ootuste isegi rahulik, et siin on kaks sellist põhilist kohta, kus praegu sündmused arenevad, üks koht on siis džungel ise põgenikelaager, kus afgaanid põletavad asju, on seal tunda sellist, et noh, nii-öelda viimsepäeva meeleolu, et inimesed teavad, et homme tulevad esimesed buldooserid ja hakkavad laagrit pikali, aga samas on seal hästi vaikne, praktiliselt pole näha politseinikke ja inimesed ootavad, et mis siis homme saama kab. Palju organiseeritum on olukord džunglist umbes ühe kilomeetri kaugusel, kus inimesi suunatakse järjekordadesse, väga suur politsei kohalolu on siin ja inimesed siis liiguvad bussidega registreerimiskeskustes üle kogu Prantsusmaa. Täna väljub umbes 60 bussi ja esimene buss väljus hommikul kell kaheksa. Need inimesed, kes seisavad seal järjekordades, on esimesed vabatahtlikud, kes ise soovivad džunglist lahkuda ja paluda varjupaika. Prantsusmaal kellega ma rääkisin, olid küll väga entusiastlikud ja ütlesid, et nad on valmis oma saatuse usaldama prantsuse riigi kätesse, sest ega keegi ju tegelikult ei tea, kuhu nad viiakse Prantsusmaal tekitanud üle riigi umbes 7500 kohta neile, kes siin kalees on viimased kuud nädalad olnud. Nad saavad valida kahe piirkonna vahel, aga see on ka kõik, et esimene buss väljus siit umbes 600 kilomeetri kaugusele Burgundiasse. Selge on ilmselt prantsuse võimudel on mõistlik viia inimesed pigem kaugemale, et nädalate pärast seda laagrit siia uuesti üles ei ehitataks. Kui me üldse näeme siin mingisugust protestija streiki selle vastu, et laager kinni pannakse siis juhtub lähipäevadel, kui politsei hakkab päriselt ka laagrit seestpoolt tühjendama. Hetkel käib nii-öelda kogu politsei tegevus ikkagi kilomeeter eemal ja inimesed teevad nähtavalt koostööd. Rahvusvahelise valuutafondi ehk IMF-i Eestit külastanud delegatsioon märkis, et Eestis toimunud kiire palgatõus ja nõrk tootlikkuse kasv hakkab kahjustama Eesti konkurentsivõimet, jätkab Janek Salme. IMFi delegatsioon lõpetas täna iga-aastase Eesti majanduspoliitikat hindama visiidi. Selle käigus keskenduti Eesti väikese majanduskasvu põhjustele. Eelkõige huvitasid IMF majanduse konkurentsivõime, tööturu olukord, tootlikkuse tõstmise võimalused ja riigi roll majanduses. IMFi delegatsioon märkis, et Eesti majanduskasvukiirus on viimasel ajal pettumust valmistanud. Peamised kasvu pidurdavad tegurid on olnud suuremate kaubanduspartnerite majandusolukord, Euroopa Liidu raha kasutamise vähenemine ning põlevkivisektori probleemid. IMFi delegatsiooni juht Christoph klingen ütles pressikonverentsil, et järgmisel aastal peaks Eesti majanduskasv siiski kiirenema 2,5 protsendini. Annektiivigi palgad on samal ajal jätkanud palju kiiremat kasvu kui tootlikkus. On oluline tunnistada, et selline lahknevus pole kestlik ja võid kahjustada konkurentsivõimet. Lahendus peab tulema võrrandi mõlemast osast. Tootlikkust tuleb suurendada ja palgad peavad vastama majanduse alusnäitajatele, ütles klingan. IMFi hinnangul teeb Eesti valitsus juba küllalt palju majanduskasvu edendamiseks. Samas saab IMFi hinnangul tootlikkuse edendamiseks veelgi rohkem ära teha. Klingoni sõnul saab näiteks laiendada innovatsiooni ja õppeprogramme ning aktiivseid tööturumeetmeid. Ka on vaja kaasata täiendavalt tööjõudu, viies edukalt ellu töövõimereformi, aga samuti vähendades praegu suhteliselt suurt valitsussektorit, ütles kringel. Eesti Panga president Ardo Hansson ütles pressikonverentsil, et Eesti pank on juba pikemat aega murelikult jälginud nii tootlikkuse kasvu, mahajäämist, palgakasvust kui ka ettevõtete kasumite vähenemist. Tema sõnul peab majandusele tulevikku silmas pidades riigi poliitika rõhuasetus olema kasvuvõimekust suurendavatel meetmetel. Samas ei pea Eesti pank õigeks riigi sekkumist nõudluse ergutamiseks, ütles Hansson. Meie seisukoht on, et praeguses olukorras, kus tööhõivepalgaga kas on suhteliselt kiire, et hoida sellist konservatiivset Kont ja otsuseid langetada lähtudes riigieelarve pikaajalisest jätkusuutlikkusest seda silmas pidades ja mitte niipalju siis lühiajalise kiirenduse saavutamiseks. Aga ma arvan, et majanduskasvu võtmeküsimus on siis sihtturgude areng ning ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordivõimet. Harju maakohus mõistis tingimisi vanglakaristuse noormehele, kes põhjustas Tallinnas Tartu maanteel mullu kevadel 13 vigastatu ka liiklusõnnetuse. Ühtlasi peab noormees hüvitama neljale kannatanule kokku 45000 eurot. Lisakaristusena võttis kohus temalt kaheks aastaks ja kuueks kuuks ära juhtimisõiguse. Oliver kobing varasema eesnimega. Gregor kinnitas kohtule, et süüdistus on talle arusaadav ning ta tunnistab end süüdi põhja. Ringkonnaprokurör Rainer Amur taotles kohtuvaidluses Kovingile lühimenetluses kahe aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust, millest kaheksa kuud oleks pidanud olema reaalne vangistus. Kannatanute esindaja Indrek Sirk ütles, et šokivangistus oleks olnud antud olukorras õigustatud. Kannatanute positsioon on olnud selline, et sellise raske kuriteo toime pannud isik tuleb vähemalt mingiks ajaks ühiskonnast eraldada. See ei pea olema kaheksa kolmeks aastaks, nagu nõudis prokurör. See võib olla ka mõni kuu, aga šokivangistus oleks selles olukorras olnud õigustatud. Maaeluministeeriumis toimunud põllumajanduse ja maaelu arengunõukogul arutati, millest lähtuda erakorralise kriisiabimaksmisele Eesti loomakasvatajatele. Põllumajanduse esindusorganisatsioonide hinnangul tuleks kriisiabi eelarvest 80 protsenti kasutada piimakarjakasvatuse toetamiseks ja 20 protsenti seakasvatuse toetamiseks. Uku toom käis kohal. Erakorralise kohanemistoetuse nime all läheb jaotamisele 15,6 miljonit eurot, sellest kaheksa miljonit saadakse Euroopa Liidust. Rahaga toetatakse piimakarja ja seakasvatajaid, just seal on olukord kõige raskem. Eesti piimalehmade arvukus on vähenenud viimase kahe aasta jooksul 13 ja kodusigade arvukus 23 protsenti. Minister Urmas Kruuse. Piimandussektoris toetust võiksid saada kõik lehmapidajad, neid on Eestis üle 85000 natukene ja seakasvatussektoris kindlasti nagu eelmine kordki oleks prioriteet uus kolmas tsoon ja emised. Ja Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus Seakasvatuse toetust võiks jagada emisepõhiselt natuke kõrgema määraga, kolmanda tsooni emistele ja, ja madalama määraga siis teiste tsoonide emistele. Kui see nüüd kõlas sarnaselt, siis päris üksmeelel ministeerium ja põllumeeste organisatsioonid raha jaotamise põhimõtetest siiski ei ole. Veel kord Urmas Kruuse. Piimandussektori ja seakasvatussektori vahel võiks proportsioonid olla kuskil 13 protsenti toetust siis seakasvatussektorile ja piimalehmadele 87 põlvkonda evolutsioonil on teinud ettepaneku, et see võiks olla üks viiele, see tähendab seda, et 20 protsenti seakasvatussektorile, aga emiste puhul on see, et meie oleme vaadanud, et ka seekord võiks saada väljaspool uut kolmanda tsooniga sead. Ja see puudutab just tahad. Pooled väljaspool tsooni olevatest ettevõtetest kasvatavad emised ja pooled mitte, et kui me vaatame üldist survet seale sektorile, siis puudutab kogu sektorit. Piimakarjakasvatajate abistamise kohta ütleb Sõrmus nii. Täna, kui piima kokkuostuhind on olnud juba paari aasta jooksul palju madalam kui tootmiseks tehtavad kulutused, on ka kõige tublimate piimakarjakasvatajate finantsvarud otsa saanud või saamas ja seetõttu selline kriisiabi aitab lihtsalt leevendada ja pikendada neid otsuseid, mis noh, mida paljud on ka teinud, ehk tegelikult tänaseks on väga paljud juba otsustanud piimakarjakasvatuse lõpetada. Otsus peab olema vormistatud novembri lõpuks, siis tuleb sellest Euroopa liidule teatada. Maanteeamet kinnitab, et kõik riigiteedel hooldustegevad ettevõtjad on libeduse tõrjeks valmis ja kui peaks tulema raske talv, suudetakse ka rahastamise mõttes paindlikult reageerida. Olev Kenk käsitleb teemat. Aktsiaseltsi Järva Teed uhiuues Khania teehooldemasina juht Kalle Haasma ütleb, et mehed ja masinad on libedaja ootuses olnud juba nädal aega. Üks mees on siin ka peale kaks meest on kadunud põhimees nagu siin, kes käib kogu aeg kontrollimas. Kui ta helistab teistele kaela välja, mida selle masinaga teha, annab lund lükata, soola puistata. Suvel annab liiva vedada kruusele kasse alustajaga lükata. Samal ajal peavad ööpäevaringset valvet ka tee, ilmajaamad ja dispetšerteenistus. Paide teemeister. Koidulugu ütleb, et arvuti ise siiski ühtegi meest libedusetõrjele ei saada. Arvutis on näha kõik teetemperatuurid, teepinnaseisundid, õhutemperatuurid ja seeme, mis soola kogused spetsiifilised andmed, mis teoldajal oma töös vajalik on, kes saadab mehed reaalselt teele kibedus tõrjuma. Patrullautojuht läheb tööle ja valvemeister otsustab ka, kes on valves dispetšeri saadud info ometi oluline otsused tulevad kõikidest komponentidest kokku. Valgevenest tellitud sool jõudis Järva teedelattu juba neljandal oktoobril. Hooldejuht Alvar Aedma ütleb, et nüüd pole enam ühtegi takistust, et mehed ja masinad välja saata. Baasmasinaid on meil 15 tükki, mis on varustatud kolme tera kajal. Soola, puistoriga ja traktoreid on meil üheksa. Treilereid on viis. Mehi on meil 40. Meil on mitu meistripump Leon Kosaliaga Roosna-Allikule, et seal on osaliselt masinad. Kui kiiresti peate reageerima? Teed on jagatud kolme kategooriasse ja tallinlane, kui näiteks ongi kolmas kategooria ja sinna peale peame reageerima kahe tunniga. Maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valti kinnitas meie raadiouudistele, et riigimaanteede libeduse tõrjeks on valmis kõik lepingupartnerid. Rahalised mahud on enam-vähem samal tasemel, et olulisi suurenemisi Eestis tervikuna ei ole. Aga kui peaks juhtuma tulema väga raske talv, kas on võimalik paindlikult reageerida? Kindlasti on meil paindlikkus olemas. Kui liiklejaid on tähelepanekuid riigimaanteede korrasoleku kohta, siis tuleks helistada maanteeinfo lühinumbril 15 10. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tallinnas avati täna pidulikult ligi aasta aega remondis olnud Viru tänav. Remondi käigus rekonstrueeriti Viru tänav, kuninga tänav ja vana turg jalakäijate liikumisalaks. Sõidutee ja kõnnitee viidi ühele tasandile ning osa tänavast suleti autoliiklusele. Samuti remonditi tänava alla jäävad kommunikatsioonid ning parandati sademevee ära juhtimist ning uuendati tänavavalgustust. Tööde lepinguline maksumus oli 3,4 miljonit eurot. Linnapea Taavi Aas ütles, et sellega ehitustööd piirkonnas ei lõpe. Kui seda siin vaadata, siis tõesti Viru tänaval nüüd ühes tasapinnas jalakäijate tee, aga see, mis muutumas on hobujaamast siis kuni Vabaduse väljaku nii tulevane peatänava nii-öelda peatänava trass mis samamoodi saab olema suunatud eelkõige jalakäijatele, kergliiklejatele, ühistranspordile, nii et selles mõttes selles samas piirkonnas siin tulevikus ootab meid päris suured suured muutused ja see projekteerimine juba käib ja ma loodan, et aastal 2000 2018 on võimalik ka selle ehitamisega pihta hakata. Haridus ja teadusminister maris Lauri külastas täna Eesti keele instituuti ning kõne alla tuli ka instituudi võimalik liitmine Tartu ülikooliga. Uku Toom jätkab. Ettepanek alustada läbirääkimisi Eesti keele Instituudi ühendamiseks Tartu ülikooliga tuli ministeeriumist eelmise aasta augustis. Sellest ajast peale on tehtud analüüse ja peetud erinevaid kohtumisi. Instituut ühendamise mõttest ise vaimustuses ei ole. Direktor Tõnu Tender. Me ei ole õppe-teadusasutus, ülikooli põhieesmärk on anda kvaliteetset haridust, teha peadus. Eesti keele instituudi peaeesmärk on olnud ikkagi tegelda eesti keele arendamise ja uurimisega. Fookused on erinevad. Teine oluline asi on kindlasti ka see. Eesti keele Instituudi võimaliku liitmisega väheneks ikkagi üks koht tugipunkt, kus eesti keele uurimise arenemisega süstemaatiliselt tegeldakse. Riigil oleks ikkagi keerulisem suunata eesti keele korraldamisse. Oma seisukohad on öelnud välja valitsust nõustavad institutsioonid, teadus- ja arendusnõukogu ja Eesti keelenõukogu. Esimene toetab ühendamist, teine praeguse olukorra säilimist. Maris Lauri ütleb, et mingi otsuse tegemisega tema ei kiirusta. Siin osas mina võtan ja kuulan väga palju erinevaid osapooli siis kindlasti tuleb kaaluda, sest kindlasti on olemas positiivseid aspekte, negatiivseid aspekte, on probleeme, tuleb vaadata, kas on olemas mingid teised lahendused probleemidele, et mina võtan seda asja väga rahulikult, saades aru Eesti keele Instituudi asendist Eesti nii-öelda rahvusteaduste ja Eesti ühiskonna nõnda maines ja silmis, et kõik võetakse väga rahulikult, et mingisugust tormamist need kindlasti ei tule. Ja Lauri Ilison igasuguste asjadega tuleb alati mööda minna edasi. Veendumusega tehakse asja õieti, aga enne peab tekkima veendumus, et asja tehakse õieti hetkel, minul ei ole seda veendumust ja nii kaua ma proovin siis infot endale pakkuda. Teadus- ja arendusnõukogu ettepaneku kohta ütleb minister nii. Panin just sellise soovituse, nagu ta tegi. Aga ma tahan ka rõhutada ka soovitus ei ole ju veel otsus, et muid soovitusi võib olla igasuguseid. Ja kui lõpuks otsustamiseks läheb, siis nagu ma ütlesin kõiki poolt- ja vastuargumente kaalutadestav tehases. Rahvusraamatukogu uurid kultuurinädalal, kuidas on ühiskond, eestlaste identiteet ja kultuuri tarbimine 25 aastaga muutunud? Erle loonurm jätkab. Kultuurinädal eestlased täna ja 25 aastat tagasi annab Rahvusraamatukogu direktori Janne Andresoo sõnul Rahvusraamatukogu varasalvede kaudu huvitava ülevaate aja jäljest eestlaseks olemises. Rahvusraamatukogu. Peidab endas ju tegelikult lugusid meist endist, kuna Rahvusraamatukogu kogu kogu Eesti ilmunud trükisõna, siis see, mis siin peidus nii-öelda on, tegelikult peegeldab meid endid väga hästi, kus me olime 25 aastat tagasi. Kus me oleme täna nädala jooksul arutletakse sotsiaalühiskondlike teemade üle ning toimuvad vestlusringid kunsti, filmi ja muusika vallas. Arutletakse ka näiteks kultuuriajakirjanduse rolli üle ühiskonnas. Kunstiteadlane ja kultuuriajakirjanduse uuringu autor Johannes Saar hindab kultuuriajakirjanduse üldist olukorda Eestis heaks. Murettekitav on saare sõnul kultuuriajakirjanduse sisulise fookuse nihkumine kultuurilt endalt toodete tarbimisele. See avaldub väga spetsiifiliselt, näiteks kirjanduse asemel räägitakse raamatust, kunsti asemel räägitakse näitusest muusika asemel räägitakse kontserdist ehk siis kultuuriajakirjanduses on võtnud tarbimissoovitaja hoiaku ja kõnetab lugejat nii-öelda tarbija reaalsuse keeles. Tulemuseks on teatav kriitilise distantsi kadumine ei käsitleta laiemaid sotsiaalseid probleeme, vaid jagatakse soovitusi, mida teha täna õhtul või siis nädala lõpuks. Samuti toob Saar välja, et noortekultuuri tarbimine muutub järjest meediakesksemaks ning just noorte hulgas on ka enam neid, kes kultuuri üldse ei tarbi. Indrek Ibrus, Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse juht ütleb, et iga traditsiooni elujõulisus peitub selle kaasajastamises. Kui me mõtleme kultuuri ägenemist sellise funktsiooni keskselt siis seda nii-öelda mõtestamise funktsiooni ja kindlasti edendada, aga kõiksugu muud vormid, olgu need audiovisuaalsed, olgu nad interaktiivsed, olgu need Muntimediaalsed lihtsalt need uued viisid, tuleb leiutada ja välja mõelda ja siis ma tõstaksin kriitilise noodina, esinejaid võib olla näiteks meie oma, rahvusringhääling ei ole piisavalt aktiivselt sellise nii-öelda digitaalsete vormine otsimisega seni piisavalt tegelenud ja sellele võiks edaspidi panna suurema rõhu. Rahvusraamatukogu kultuurinädal kestab 28. oktoobrini. Ja ilmast räägib meile nüüd sünoptik, maile Meius, palun. Läänemeremaad jäävad täna veel kahe erineva rõhkkonna piirimaile. Loode-Venemaal laiub võimas kõrgrõhkkond, Kesk-Euroopa kohal on tekkimas aga uus osatsüklon. Kahe erineva rõhkkonna vastastikusest survest tingituna tuul rannikualadel, puhanguline ja madalrõhuala toel lisandub ka niiskust. Täna õhtul on veel peamiselt pilves ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub kagutuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Homme päeval jõuab Kesk-Euroopa kohal tekkiv osatsüklon Leedu kohale kuid selle tihedam sajuala ületab Eesti lõunapiiri juba eeloleval ööl. Seega tuleb meil ööl vastu teisipäeva pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma, kohati ka lund. Teeolud halvenevad. Puhub ida- ja kagutuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks, saartel kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma. Puhub ida- ja kagutuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis, pärastlõunal nõrgeneb veidi ja pöördub rannikul kirdesse ja põhja. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss kolm, saarte rannikul kuni pluss seitse kraadi. Ja sõna nüüd sporditoimetusele Juhan Kilumets, palun. Norra meediaväljaande TV2 andmetel tuleb Kristiina Šmigun-Vähi dopingujuhtum rahvusvahelise spordiarbitraaži kohtus arutlusele sel nädalal. Kohtuistungi alguses teavitas meediat maailma antidopingu agentuuri sportlaskomitee juht Becky Scott. Enne 2014. aasta Sotši olümpiamänge. Selgus, et Šmigun-Vähi 2006. aastal Torino olümpial antud a ja hiljem kabi proov viitavat halvale analüütilise leiule ja on seega osutunud positiivseks. Sportlane ise proovide tulemustega nõus ei olnud ja Šmigun-Vähi advokaadid otsustasid nii tulemused kui ka proovide võtmise meetodeid kohtus vaidlustada. Siiani on nii maailma antidopinguagentuur, WADA, rahvusvaheline olümpiakomitee kui ka Šmigun tiim vaikinud. Šmigun-Vähi võitis Torino olümpial kaks kuldmedalit. Korvpallur Kristjan Kangur kerkis teist kohtumist järjest oma koduklubi varesekangelaseks, kui tabas taaskohtumise viimastel sekunditel olulise kolmepunktiviske Itaalia meistriliiga kohtumise sprindis. Eneliga oli varese mõni sekund enne normaalaja lõppu 73 76 kaotusseisus, kuid Kanguri kolm punkti viisid mängu lisaajale. Varese võitis lõpuks kohtumise 91 81. Kokku viskas Kangur 11 punkti ja võttis kuus lauapalli. Varese on hooaega alustanud kahe võidu ja kahe kaotusega. Margus hundi koduklubi Cincinnati Bengals teenis Ameerika jalgpalliliigas NFL nelja kaotuse kõrvale kolmanda võidu, kui alistas võõral väljakul 31 17 kleeblanud Prounci. Hunt teenis küll mänguaega, kuid statistilisi näitajaid kirja ei saanud. Ostioni ringrajal sõidetud vormel üks sarja USA etapi võitis Mercedese sõitja Lewis Hamilton, kes edestas meeskonnakaaslast Nico Rosbergi Mercedes, et said kaksikvõidu sel hooajal juba viiendat korda. Kokku on Hamilton Ronja. Rosberg on kahe peale võitnud 18-st etapist 16. Kolmas orjoostinist Daniel Ricardo reed pullil ja neljas Sebastian Vettel Ferrari. MM-sarja üldarvestuses on liider Rosberg, Hamilton kaotab talle 26 punktiga. Aitäh sporditoimetusele sellega ongi 24. oktoobri Päevakaja lõppenud rahulikku õhtut ja kuulmiseni.