Ja oleme nüüdishelistanud sireli mesinduskeskusesse esindustallu, mis asub Hiiumaal ja räägime selle talu omanikuga. Peep Matvergiga, tere hommikust. Tere hommikust. Meile veel ei küsimus siis Võrtsjärve kandist. Jaan Jaan ja küsimus oli, tuli tema otsestest praktilistest loodusvaatlustest Võrtsjärve kaldal, kus tema oli koos mesilastega liikunud õielt õiele lillest lillesse ja, ja, ja jälginud seda, et kui sa ühe õie juures peatud vaatad, mis seal toimub, näiteks on sihuke väike-õis, siis sinna tuleb mesilane ja võtab sealt kõik, mis võtta annab, nii et juba näha on, et ta tiirutab seal ringi ja justkui ei leia enam midagi, lendab minema. Ja kui sa jääd, kui inimene, vaatleja, ehk jaan jääb sinna õie kõrvale veel pisikeseks ajaks põrnitsema, tuleb siin alati kohe varsti uus mesilane ja muudkui tulevad ja tulevad ja tema mure oli selline. Kas need mesilased ikka saavad sealt midagi? Ehk siis kas, kas mesilased suudavad võtta mednektarit ka sealt, kust on juba ära võetud? No see sõltub ikkagi eelkõige taimedest ja sõltub ilmastikust. Päike paistab või on soe ilm ja piisavalt niiske siis ikka need taimed, mis nektar istavad, need eristavad seda küllaltki pidevalt. Ja kui me siin on sealt üle käib, siis natukese aja pärast sellele uus, need, keda me ise laule aega on umbes seda on raske öelda, see sõltub kõik taimedest, noh näiteks lõunama taimed, töötu, sealne mesi ka päris odav on eristanud seda väga-väga intensiivselt. Põhjamaadel on see vähem intensiivsem. Aga see lihtsalt taimedes näiteks ristik on väga hea meetaim ja aga öelge ikkagi umbes ajamääratlus, et mis läheb tunniga taastub näiteks niisugune idee on ikka kuskil ikka kuskil minutitega jälle natukene selle uut rahvast ja egas eelmine mesilane ei pruugi ka selle päris tühjaks võtta, sest kui ta teab, et kõrval on võib-olla seal jälle suur rohkema hektariga õis sinna peale. Kui palju teil sireli mesindustalus üldse kokku mesilasi on? No selle koha pealt pole miljonär A väga ohtlik, väga ohtlik ja kuidas nad praegu ennast tunnevad hetkel? Praegu nad tunnevad ennast arvatavasti suhteliselt rahulikult, sest talvesööt on antud ja ja nad on rohkem nagu tarus ja kobaras hoiavad seal sooja ja. Ja, ja kui ma seda arvu küsisin, siis ma tahtsin küsida, et mis te arvate, kas nende TM miljoni või mitme miljoni mesilase seas on ka selliseid, kes niisama moepärast lendavad, õielt õiele jäi, tegelikult on laiskvorstid ja ei panustage mee kogusesse tarudes. Vaevalt küll see ikka neil geneetiliselt tugevalt sees ja ja see ikka sõltub teatud määral tõust ka muidugi. Nii et vedelvorst ja seal ei ole nagu inimeste seas. Ei usu, ainukesed kes muidugi kahetsevad seda sügise tulekut, on mesi, et need on need isased mesilased, need lihtsalt lüüakse talvel talveks nagu tarust välja, et liigsööjad juba. Nii, ühesõnaga muide sa jäid ikka ei sallita asse siis ära küll. Selge pilt ja suur tänu vastuse eest vastas enam kui ammendav, eks ole, ja vastas neile sireli mesindustalus Peep Matverk kaugelt Hiiumaalt kaugelt Hiiumaalt, et vastas oli siis lühidalt see, et ära muretse, jaan sealt õie seest saappel, seda nektrija küll jätkub ka teisele kolmandale mesilastele ja tõenäoliselt jätuks jätkuks veel ka sulle, kui sa läheksid pärast seda sealt vaikselt nokkima.