Kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku teisipäeva, 25. oktoobri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Öösel Tallinnas juhtunud raskes liiklusõnnetuses hukkusid kolm noormeest. Politsei usub, et õnnetuse põhjustajaks võis olla liiga suur sõidukiirus. Saab öelda, et tegemist oli ikkagi ühe sellise vale otsusega, mis sellise tagajärjeni vihisev, ilmselt see sõidukiirust selleks on, aga mingisugustest liiklushuligaan nendest me täna siin kindlasti rääkida ei saa. Tänavune aasta põllumees on Lembit Paal, kes on Jõgevamaa Pajusi valla suurim tööandja. Mees majandab kolme eri põllumajandusettevõtte kaudu 1000 pealist, piimakarja ja sama suurt karja järelekasvu. Tema rohumaadel kasvab 200 lihaveist haritavat maad on 2300 hektarit. Mis mees see teie tööandja Lembit siis õigupoolest on tõsine tegija tänada majanduspoliitikat silmas pidades ja põllumajanduspoliitikas. Põhja-Prantsusmaal kalees toimub teist päeva nõndanimetatud džunglisse instituut, isetekkelise põgenikelaagri evakueerimine ja lammutamine. Tallinn loodab lähiaastatel muutuda ühistranspordisüsteemi paremaks, luues uusi terminale ümberistumiseks ja tehes liinivõrku kiiremaks. Üheks võtmeküsimuseks peaks olema see, et ümberistumised muutavast kiireks, mugavaks ohutuks, siis tõenäoliselt suureneb ka kasutust ja spordis ja Eesti jalgpallimeistrivõistlustel võõrustab Rakvere tarvas tänases ainukesest mängus Nõmme kaljut. Tiitlilootuse säilitamiseks peab Kalju tänase kohtumise koitma. Ilm püsib pilves nii eeloleval ööl kui ka homme päeval sajab lörtsi ja ka vihma. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss neli, homme päeval pluss üks kuni pluss neli kraadi ja teedel võib olla libedust. Ja nüüd kõigest lähemalt öösel Tallinnas pärnamäe teel juhtunud raskes liiklusõnnetuses hukkusid kolm noormeest, kes kõik olid Viimsi kooli abituriendid. Veerand ühe paiku öösel sõitis Audi A4 Iru silla poolt Viimsi suunas. Auto kaotas juhitavuse ning paiskus pärnamäe teel Aigro mäe bussipeatuse juures paremale teelt välja vastu puud. Sõidukit juhtis kaheksateistkümneaastane noormees, kel oli esmane juhtimisõigus. Peale tema oli sõidukis ka kaheksateistkümneaastane ja 19 aastane noormees, kes samuti hukkusid kõikidel reisijatel. Tal olid turvavööd kinnitatud. Uku Toom jätkab. Pärastlõunal jagati ajakirjanikele täiendavaid selgitusi Rahumäe politseimaja hoovis andsid vraki kõrval, milles ainult väga suure fantaasiaga inimene võib autot ära tunda. Kommentaare põhja prokuratuuri liiklusjärelvalvekeskuse juht Hannes Kullamäe ja põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur. Midagi väga täpset muidugi praegu Enn ekspertiise ja juurdlus ei räägita. Selge on see, et liiklusolud ja teie iseloom õnnetust ei tinginud. Rainer Amur. Käisin ka ise sündmuskohal ja võrreldes sellega, mis meil täna praegu siin näha on, siis sellel hetkel ei olnud ei lund, ei libedust, ei vihma ega midagi, et tegelikult teeolud olid, olid head nähtavus, oli hea, et valgustusele ka väga hea. Kuidas siis õnnetus ikkagi toimus, Hannes Kullamäe. Et sõiduk kaldus enneliks, on nats vastu puud, sõitmist, vastasvööndisse, sealt läks oma sõidusuunda tagasi ning teepeenrale ja vastu puud. Mõlemad on nõus, et ilmselt põhjustas õnnetuse valesti valitud ja liiga suur kiirus. Hannes Kullamäe. Kiirusenumbrit ma ei saa öelda täna, palju see kiiruse oli, kuid kindlasti selle me saame hiljem teada ja siis oskame öelda, palju see kiirus oli. Kindlasti saame täna seda öelda, et et see kiirus ei olnud 50 nagu antud teelõigul ette nähtud. Lõplik kiiruse number selgub kohtuekspertiisi instituudis, aga muidugi tekib küsimus, kas juht polnud mitte joobes Hannes Kullamäe vastust andma ei kiirusta. Täna me seda ei saa öelda, kas ta oli joobes ja öelda, et see selgub hiljem. Ekspertiisi käigus. Rainer Amur on veidi konkreetsem. Praegustel andmetel ei ole alust hetkel arvata, et seal näiteks alkohol, alkohol oleks olnud, sest kohapeal mingeid viiteid sellele ei olnud, ei olnud alkoholipudeleid autos, ei olnud isikutel alkoholilõhna, et et selle tõttu hetkel pigem võib öelda, et alkoholi siin mängus ei olnud, aga täpse vastuse saab öelda pärast seda, kui tuleb lahangu tulemused. Õnnetust keegi pealt ei näinud. Politseile teatas juhtunust möödasõitja, kes sattus sündmuspaigale veidi hiljem. Poistest veel nii palju, et mingeid varasemaid korrarikkumisi neil ei olnud. Rainer Amur. Me räägime tegelikult noortest ja kuna rikkumisi ei olnud mitte mingisuguseid, siis saab öelda, et tegemist oli ikkagi ühe sellise vale otsusega, mis sellise tagajärjeni vihisev ilmselt see sõidukiirust selleks on, aga aga mingisugustest liiklushuligaan, nendest me täna siin kindlasti rääkida ei saa, et taustad olid puhtad. Tänavune aasta põllumees Lembit Paal on Jõgevamaa Pajusi valla suurim tööandja. Mees majandab kolme eri põllumajandusettevõtte kaudu 1000 pealist, piimakarja ja sama suurt karja järelkasvu. Tema rohumaadel kasvab 200 lihaveist haritavat maad on 2300 hektarit. Olev Kenk. Ainuüksi 1000 piimalehmaga kalana suurfarmi on aktsiaseltsi Pajusi Aabeeeff ainuomanik Lembit Paal investeerinud ligi neli miljonit eurot pisut rohkemgi koos tütre ja pojaga. Majandatavatesse teistesse ettevõtetesse. Mees piimakarjast loobuda ei kavatse, kuigi eelmine aasta lõppes ettevõttele suure kahjumiga. Lembit Paal. Ja kui nüüd piimaliitri hinna seda väljendada, siis kuus senti Tigale piimakilole maksime siis peale. Ja muidugi, kõige kurvem hetk oli selle aasta suvi, kus kahel kuul juunis ja juulis kukkus piima varumishind alla 200 euro ja septembris hakkasin veidi tõusma ja oktoobris on väike hinnatõus olemas. Me loodame küll, et see suurem kriis on nüüd ikkagi möödas ja ka piimatootjatele paistavad nüüd helgemad ajad. Varsti-varsti. Lembit Paal ütleb, et ta pole kordagi mõelnud lehmapidamise lõpetamisele sest investeerimislaenud tuleb tagasi maksta ja ta tahab rahuliku südamega oma töötajatele silma vaadata. Kalana, suurfarmi, lüpsja, agu, kaer. Mis mees see teie tööandja Lembit siis õigupoolest on tõsine tegija tänase majanduspoliitikat silmas pidades ja põllumajanduspoliitikat siis tihtipeale küsinud enda käest, et mis puu see mees on, et pilt on näidanud seda, et eraldi eraldavad sõkaldest Seemeliga ellu jäänud ja usume, et see kõik jätkub samas tugevas vaimus. Lisaks loomapidamisele ja nende tarvis söödakasvatamisele tegeleb Lembit Paal, vanade hoonete korrastamisega. Peab kodust Talumuuseumi, lööb kaasa kohaliku elu korraldamisel ja on tunnustatud lõõtspillimängija perearstist abikaasa küll libal. Miks on nii, et üks mees jõuab ja Me näeme ju ka maal poed, aga niisama aja surnukslööjaid. No ilmselt on nii, et kes teeb, see jõuab ja tal on unistused suured ja enamuse viib täidega. Kui ma võtan otsuse vastu, siis ma ka vastutan selle eest. See selline kollektiivne vastutus see on, ma ei tea, mulle sobib nagu selline variant, et ma ise otsustan ja ise täidan neid otsuseid. Maailm on ju nii põnev. See oleks ju rumal. Et kui me sellest kõigest osa saada ei tahaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Jõgevamaalt Välisuudised võtab kokku Indrek Lepik Põhja-Prantsusmaal kalees toimub teist päeva järjest džunglisse ristitud mitteametlike põgenikelaagri lammutamine ja seal elavate migrantide evakueerimine. Nädalavahetuse seisuga oli laagris üle 5000 migrandi, kellest ligi 2000 viideraile. Enamik laagri elanikke viiakse vastuvõtukeskustesse üle Prantsusmaa kohaliku vastutava ametniku. Seržinski sõnul on enamik migrantidele aru saanud, et nad ei saa paleesse jääda. On mõistlik ja. Selgitame neile, et on mitukümmend bussimist neitsit ära viib. Selgitame, et siinsamas lõpetatakse kogu laagri tegevus. Ma usun, et nad saavad arukamad. Osa neist veel tõrgub, kuid üleüldiselt saavad nad kõik aru. Kalee serval asuvas laagris elas eri hinnangutel kuni 8000 peamiselt Afganistanist Sudaanist Eerit reast pärit migranti, kes ootasid võimalust pääseda edasi Suurbritanniasse. Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve lubas eile, et kõik laagris elanud saatjata alaealised, kellel on Suurbritannias omakseid, pääsevad üle La Manche'i Inglismaale. ÜRO on saanud teateid ISISe poolt korraldatud hukkamisest Mosuli lähedal. Teiste seas on tapetud 50 endist politseinikku, ütles ÜRO inimõiguskomisjoni esindaja Rupert kolvil. Teeme seda. Kuulsite Fifty vrakki pliisofessades. Pin Houdini. Enne peokingad said. Pühapäeval tapsid ISISe liikmed 50 endist Iraagi politseinikku, keda nad olid hoidnud pantvangis Mosuli lähedal. Me kardame, et see jääb viimaseks, teataks sellisest parvest Kaarsusest. Kordame üleskutset Iraagi valitsusvägedele ja nende liitlastele, et nad kindlustaksid selle nende sõdureid, ei asuks ISISe kontrollitud aladelt põgenenud tsiviilisikute vastu kättemaksuks vägivalda rakendama. Andmed on kolvili sõnul esialgsed ning saadud allikates, mida ei ole võimalik julgeolekuga kaalutlustel avalikustada. Hukkamised leidsid väidetavalt aset eelmisest kolmapäevast pühapäevani. Iraagi valitsusväed, kurdi Pešmergib ning USA eriväed valmistuvad enam kui miljoni elanikuga Mosuli tagasivallutamiseks. Moosulaniisesse suurim tugipunkt Iraagis. Itaalia panin, pank, maanteed ei baskides. Siena teatas 2600 töökoha kaotamisest umbes 500 pangakontori sulgemisest. Pank teatas kolmanda kvartali puhaskahjumiks 1,15 miljardit eurot aasta tagasi samal ajal oli pank enam kui veerand miljardi euroga kasumis. Panga aktsia on aasta algusest langenud üle 70 protsendi. Analüütikud kardavad, et Itaalia pankade kehvad majandusnäitajad on viinud riigi panganduskriisini. Euroopa Liit on seni keelanud Itaalia riigile oma varadest pankasid otseselt aidata. Samas kardetakse, et pankade pankrot võib ka eurotsooni uude kriisi paisata. Ja tagasi Eestisse, Eestis ootab liigeseproteesijärjekorras ligi 10000 inimest. Ootajatele tähendab see ligi kolme aasta pidevat valu ja kangeid rohtusid. Kuigi haigekassa enda dokumentides seisab, et liigeseproteesi peab ootama poolteist aastat, on reaalne ootejärjekord kaks korda pikem. Madis Hindre lugu. Samal ajal kui valitsuskabinetis arutatakse, mis moel haigekassat edaspidi rahastada, ootame 10000 inimest. Liigeseproteesijärjekord. Liigese asendusoperatsioonile on viimastel aastatel üha pikenenud eesti traumatoloogia-ortopeedia seltsi presidendi Karsten Maasalu sõnul tähendab ootus inimestele kuni kolmeaastast piina ja kolme aastat võib hakata lugema alles hetkest, kui inimene päriselt ka ravijärjekorda jõuab. Need, mida saab tablettidega vähendada, vaevuseid peale määrida kõik taastusravi, et kõik need etapid on juba läbitud ja vaevused on selleks hetkeks juba viimase piirini jõudnud, nad enamasti kasutavad karke, mõnel juhul ka ratastooli. Neil peab olema pidev valu, sealhulgas ka öine valu. Haigekassa on kehtestanud selliste liigeseoperatsioonide maksimaalseks ooteajaks poolteist aastat, samas tuleb Katre Maasalu ravijuhtude arv, mille eest haigekassa maksab, on viimaste aastate lõikes hoopis pisut vähenenud. Lisaks seisab suurenevate ravijärjekordade taga inimeste pikem eluiga, aga ka see, et esimeste 20 aastat tagasi pandud proteeside kulumistäht, et aeg hakkab vaikselt pärale jõudma. Eestis tehakse aasta jooksul ligi 2700 liigesevahetusoperatsiooni, arstide hinnangul võiks selle arvu kasvatada ligi 1000 võrra. See aga nõuaks, et haigekassa eraldaks liiges asenduseks aastas ligi neli miljonit eurot rohkem raha kui täna ja siit jõuame taas valitsuskabineti juurde. Sotsiaalministeeriumi asekantsler maris Jesse tuletab meelde, et ministeerium on oma ettepanekud esitanud ning see, kust ja kui palju haigekassale lisaraha leitakse, sõltub poliitilisest otsusest. See on taas üks näidetes kahjuks paljudest, kus tervishoius on järjekorrad raha ebapiisavuse tõttu. Ühtlasi tähendab maris Jesse, et neli miljonit, mida oleks vaja liigesevahetuseks, on vaid murdosa tervishoiu sektori kogu rahavajadusest. Lisaraha vajadus on suurusjärgus 200 miljonit, ütleksin ma, ja siis seal on nagu erinevad asjad sees, nii et otseselt täna teadaolevad järjekorrad kui ka ootel oleva uued teenused ootel olevad uued ravimid ja nii edasi. Katre Maasalu toob samas välja, et kui räägitakse sellest, et kogu süsteem vajab lisaraha, tuleb mõelda ka sellele, et kohati tähendaks rahasüst hoopis kokkuhoidu. Liigesvaludega patsiendid koormuvad EMO osakonda, sest kui inimesel on ikkagi nii meeletu valu, siis ta paraku läheb ja pöördub sinna EMOsse. Nad kasutavad tohutus koguses valuvaigisteid, paljudel juhtudel ei saa nad iseseisva liikumisega hakkama, ehk nad vajavad oma sugulaste tavate abi. Proteesi hind on tegelikult sageli soodsam kui koguneid üldkulusid, mis sellega kaasnevad. Kata. Palusime muret kommenteerida ka haigekassal, kuid neil on teema veel pisut uus. Sestap on haigekassa valmis liigeseproteesi sest rääkima alles pärast homset koosolekut. Tallinn tahab lähiaastatel muuta ühistranspordilinlastele atraktiivsemaks, selleks plaanitakse näiteks uusi terminale ümberistumiseks. Kärt Kelder räägib lähemalt. Tallinn tellis Tallinna tehnikaülikoolilt uuringu, mille ülesandeks oli välja selgitada linna ühistranspordisüsteemi puudujäägid. Kuigi tulemused pole veel täielikud, tõi transpordi planeerimise professori Dago Antovi välja paar olulist parandamist vajavat tegurit. Eelkõige tasuks vaadata üle need liinid, kus tegelikult tänane koormus on hästi väike, kus mingitel põhjustel liine üldse kas ei kasutata või kasutatakse väga väikesel, vähemalt ma ei oska öelda, miks need liinid ja kuidas nad on tekkinud, aga nendega on ilmselt probleeme. Teine pool, mis puudutab nagu süsteemi, on need, kus liinid on täna ülekoormatud mingitel aegadel tõenäoliselt mitte terve päeva. Et seal tasuks kaaluda siis selle teenuse parandamist. Eelkõige on tänane Tallinna ühistranspordivõrk selline, kus väga palju ümberistumisi toimub samuti kesklinnas. Üheks võtmeküsimuseks peaks olema see, et need ümberistumised muut hästi kiireks, mugavaks, ohutuks ja siis tõenäoliselt suureneb ka kasutus. Üks terminal on meil olemas, mis töötab sisuliselt täna oma võimete piiril. Et see, mis me nüüd lähema paari aasta jooksul peame lahendama, on see, et kuidas tekitada sinna terminali nii palju ruumi juurde, et me tegelikult saaksime kogu selle vajaduse rahuldada, võiks tulla kõne alla Balti jaam ja üleüldse ei pea olema süsteem selline, kus linnas on ainult üks termin. Tallinna abilinnapea Taavi Aas ütles terminalide laiendamise peale on juba mõeldud. Viru juures kindlasti jääb alles terminal, seal tuleb mõelda sellele, kuidas seda terminali tulevikus laiendada, ka siin on meil tegelikult mõned mõtted olemas, et kuidas seda arendada ja miks mitte balti ja kindlasti üks olulisi terminale saab olema ülemistel, mis on siis tulevane raudtee sõlm kuhu saavad sõitma ka linna kaugbussiliinid, kuhu tulevad kas siis linnalähiliinid ja loomulikult tuleb siis mõelda ka teiste nii-öelda väiksemate terminalide, mis jooksid omavahel siis liiklust erinevate linnaosade vahel. Linnaosades on kõne all eelkõige Lasnamäe ja Põhja-Tallinna ühistransport, kuhu tuleks Dago Antovi arvates kaaluda ka omavahelise ühenduse loomist. Ühistransport ei ole veel hetkel Antoni hinnangul võimeline autodega konkureerima sest kõik asjatoimetused saab pea sama kiirelt, kuid mugavamalt auto kaetud. See on ka tema sõnul põhjuseks, miks näiteks koolivaheaegadel ummikud linnas väga pole. See on tõsine küsimus tegelikult, et järk järgult iga-aastaselt on tegelikult auto kasutus laste kooliveol kasvanud ja tegelikult meie kooli ümbrusele koolide ligipääs tegelikult ei ole sellised, mis sellist koormust ette näeksid, see tekitab tõsiseid probleeme. Ühistransport on siin mingi variandina kasutuses. Aga, aga eelkõige küsimus selles, et praegu vaatame näiteks enamusi, koole, siis peab ütlema seda, et keskmine bussipeatuse kaugus koolist jääb suuremaks kui see, kui kaugele tegelikult lapsevanema autoga kuulijaid saade tahab. Sõit. Tuleval nädalal tähistab oma kaheksakümnendat sünnipäeva teenekas koorijuht ja helilooja Alo Ritsing. Sel puhul esilinastub homme Ahti Tubina ja Sirje Pärismaa koostöös valminud portreefilm kuulmata. Kuskil kumiseb kodu. Madis Hindre. Aasta koorijuht, Tartu linna aukodanik üldlaulupidude dirigent enam kui 400 koorilaulu tiitleid, mida Alo Ritsing on aastate jooksul välja teeninud, võib üles lugema jäädagi. Neljandal novembril tähistab Alo Ritsing oma kaheksakümnendat sünnipäeva ning sel puhul esilinastub homme Tartus Tubina saalis dokumentaalfilm pealkirjaga kuulmata. Kuskil kumiseb kodu. Filmid. Stsenaristi Sirje Pärismaa sõnul hämmastab teda Alo Ritsingu nooruslikus ning mass noorus. Põlvel on oluline roll ka teda Porfereteerimas filmis. No ütleme, et esimesed paarkümmend eluaastat oli alu elus kesksel kohal sport ja spordi tegemine ja muusikatundidest pill, õppimisest pigem viilis, aga kuna tema muusikust iha sellest väga suurt numbrit ei teinud, vaid ta laskiski lapsel tegeleda sellega, mis lapsel on südamelähedane, siis võib-olla see oligi siis ka tõukeks, et ta nii-öelda saiumas tennised ära teha ja hiljem jõudis muusika juurde. Kusjuures põlise tartlasena on Alo Ritsingu kodustaadioniks läbi aegade ikka olnud Tamme staadion. Hommikukargasin magamistoa aknast välja ja need isa-ema ei näinud ega kuulnud ja siis ma läksin siia ja siis, kui kõht tühjaks läks, siis sain koju sööma. Muusikuna on Alo Ritsing väga hiline ärkaja, tõdeb Sirje Pärismaa. Elleri muusikakooli jõudis mees alles pärast Tartu ülikooli bibliograafia õpinguid aga missugune on Alo Ritsing dirigendina? No ma ütleks, et tal on isegi võib-olla sellist kaks nägu on koori ees seistes, et aeg-ajalt võid ta selline väga konkreetne ja kuri on võib-olla vale sõna, aga noh, ütleme pigem nõudlik. Aga samas kui vaja, siis patsutab meistrile õlale. Filmis ongi üks stseen, mis on Jaapanis filmitud, kus ta ikka päris korralikult kurjustab. Ma vaatan otsa, suu kinni, kurat, Wharton lõpus. Nagu mai tea, luure, kas ei suuda? Totardeestikuna. Seda, kuidas Alo Ritsing Tartu akadeemilise meeskooriartistid nagu poisikesed läbi võtab ning kui palju motivatsiooni küljest kasu on, näeb juba homme Tubina saalis, aga ka neljandal novembril Ritsingu sünnipäeval Eesti televisiooni ekraanil, kui näeb ka palju muutsest Ritsingu, mitmekülgne, nii koori ees kui kogu oma pikas elus pidule. Mullu nisu järgmine roaming minna sinna laululavale. Laululava. Ei, mina üksinda, mõtlen, et kõik see oli, aga see võiks. Kui ma saaks, ma pööraks selle tagasi uuesti. Maha sadanud lume tõttu oli liiklusettearvamatu maanteeameti liiklusekspert Villu Vane, rääkis Indrek Lepikule. Millised teeolud Eesti teedel praegu on ja millega liiklejad arvestama peaksid? Täna on esimene, lumi on suuresti küll kadunud, kuid Ida-Virumaal on põllud ja heinamaadel päris valged ja eks see andis ka liikluses tunda. Hommikul tööle sõites olid kiirused väiksemad ja see on õige, sellistes võib öelda pea talvistes teeoludes sõites peabki olema ettevaatlikum ja sõitma väiksema kiirusega raskeid õnnetusi. Nüüd teeoludega seos, tuntud on juhtunud üks, kus siis õnnetuse esmases teates oli märgitud, et võis olla seoste oludega. See juhtus Valgamaal, kus üks veok sõitis teelt välja, paneks kõikidele liiklejatele südamele, et sõite mõistliku kiirusega ja kui teeolud ei ole head, siis kindlasti vähendad sõidukiirust, sest nagu teada lubatud sõidukiiruse, ei ole meil ju kohustus. Kas homseks hommikuks on ka mingit soovitust anda, mida sa tänahommikused teeolud võrreldes praegu näiteks päevaste Pühtlustegagi? Ilmaennustus ei luba vist suuri miinuskraade, aga kuna see temperatuur on selline nullilähedane, eks siis tuleb ka valmis olla selleks, et varahommikul või hilisõhtul võib tekkida libedust ja kuigi teehooldajad on väljas, siis paratamatult puistur korraga igale poole ei jõua, nii et mingil hetkel tee võib-olla ikka libe. Seetõttu tasub vaadata ja jälgida, milline tee on ja siis vastavalt sellele ka korrigeerida sõidukiirust. Ja lörtsi sellest ilmast räägibki nüüd lähemalt sünoptik Kertu sild. Eelolev Leeda liigub madalrõhkkond Leedu vahelt üle Eesti kirdesse. Ööl vastu kolmapäeva tuleb pilves ilm, aeg-ajalt sajab lörtsi ja vihma, kohati ka lund. Mandril puhub muutliku suunaga tuul kolm kuni seitse, saartel ja rannikul põhja ja loodetuul viis kuni 11, hommikupoolikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on pilves ilm, aeg-ajalt sajab lörtsi ja vihma, õhtul saju võimalus väheneb. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on üks kuni neli, saartel kuni kuus kraadil. Liiklusolud püsivad kaheti, halvad. Spordisõnumid võtab kokku Ragnar Kaasik WTA tennise aastalõputurniiril Singapuris võitis Punase grupi mängus maailma esireket sakslanna Angelique Kerber täna kuus. Neli, kuus. Kaks, šveitslanna Simona Halep bit. Kerberile oli Se kahest mängust teiseks võiduks. Aleppil on nüüd kirjas üks võit ja üks kaotus. Tänases teises mängus alistas ameeriklanna Madison Keys slovakitari Dominika Džibulkova kuus. Üks, kuus. Neli. Keys jätkab samuti ühe võidu ja ühe kaotusega. Džibulkova on kirjas kaks kaotust. Valges grupis peeti esimesed mängud eile. Svetlana Kuznetsova alistas kolmes setis Agnieškaradwanska Karolina Pliškova võitis samuti kolmesse discarbiinia Mugurussad. Võrkpalli maailmameistrivõistluste teine valikturniir peetakse Eestis. Turniiri kuupäevad on 23. kuni 28. mai 2017. Eesti MM-valiksarja vastased selguvad homme kell 14 Luxemburgis toimuval loosimisel. Selleks moodustub viis kuueliikmelist gruppi, kust igaühest saab Eesti vastaseks ühe rahvuskoondise. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel tänases ainuke selles mängus on kell 19 Nõmme Kalju võõrsil vastamisi Rakvere tarva. Ka Kalju võidu korral on nii neil Tallinna Levadial kui ka Tallinna FC Florat kõigil kaks vooru enne lõppu 72. Üks punkti. Neid edestab vaid Tallinna Infonet, kellel on sama paljudest mängudest kogutud kaks punkti rohkem. Eelviimase vooru mängud peetakse tuleval nädalavahetusel. Eesti meister selgub tõenäoliselt viiendal novembril, kui teiste hulgas lähevad omavahel vastamisi Kalju ja Infonet ning Levadia ja Flora. Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool võõrustab täna liigakarika kaheksandikfinaalis Tottenhami. Mängu võib saada ka Klavan ise, kuna peatreener Jürgen Kloppi sõnul saavad osad põhimehed liiga mängude vahel puhkust. Kohtumine algab kell 21 45. Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna euroteekond jätkub täna võõrsil, kui-Prantsusmaal kohtutakse FIBA Europe Cupi mängus kell 21 ala grupisoosiku porteesiga. Avamängus jäi Tartu eelmisel nädalal kodus ühe punktiga alla austerlaste Uber varti kannersile. Korvpalli Balti liigas mängib Rapla Avis täna võõrsil Liepaja, aga siiamaani on Raplal kahest mängust kaks võitu ja grupi saa ollakse esikohal. Tänane kohtumine algab kell pool kaheksa. Aitäh sporditoimetusele. Te kuulsite teisipäeva, 25. oktoobri Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass, kena õhtut ja kuulmiseni.