Kuus ja Päevakaja võtab kokku kolmapäeva, 26. oktoobri sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. Britid saadavad kevadel Eestisse saabuva pataljoni koosseisus lahingvarustusena tankid, jalaväe lahingmasinad ning taktikalised droonid. Reformierakonna ja Siim Kallase erimeelsused on selleks korraks lõppenud. Kallas kinnitas, et uut erakonda ta ei tee. Mina tulin siia selle plaaniga tõmmata joon alla, et, et inimesed ka energilised, minu toetajad leidsid, et aitab küll. Eesti Panga hinnangul kinnisvaraturul ülekuumenemise ohtu veel pole. Samas võivad jätkuv kinnisvara ja palgakasv ning inimeste liigne optimism sellise ohu tekitada. Täna lõpetatigalee ise tekkinud põgenikelaagri likvideerimine. Enne lahkumist süütasid senised elanikud oma eluasemed. See on olnud uskumatu inimlik kogemus. Šansside muma. Riigikontrolli hinnangul on riigi kinnisvarapoliitika olnud saamatu, viimasel viiel aastal on riigi kinnisvarakulud suurenenud 40 protsenti. Helsingi raamatumess keskendub tänavu Põhjamaade kirjandusele ja kultuurile. Eesti kirjanikest on messil esindatud Andrus Kivirähk, Madis Jürgen ja Rein raud. Kui Soomes eesti kirjandust loetakse, sest tahetakse just seda lähiajaloolist kogemust Eesti võrkpallimeeskond sai täna teada Tallinnas toimuva maailmameistrivõistluste valikturniiri vastased. Ja ilmast eeloleval ööl ja homme päeval on pilves ja kohatise sajuga ilm, öösel võib tulla ka lörtsi. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kolm, saartel kuni pluss viis kraadi. Homme päeval jääb temperatuur pluss kolme ja pluss seitsme kraadi vahele, saartel on kuni pluss üheksa kraadi. Briti kaitseminister Michael Fallon ütles, et kevadel Eestisse saabuva Suurbritannia pataljoni relvastuses hakkavad olema tõenäoliselt tankid Challenger kaks ja jalaväe lahingumasinad, Warrior ning taktikalised droonid. Fallon ütles ajalehele Wall Street Journal, et koos briti üksusega tulevad Eestisse ka Prantsusmaa ja Taani üksused. NATO kiitis juulis heaks nelja pataljoni paigutamise igasse balti riiki ja Poola. Täna kohtuvad Brüsselis NATO kaitseministrid ja saate ajal peaks meie Brüsseli korrespondent Johannes Tralla saama kommentaariga kaitseminister Hannes Hanso-lt. Reformierakonna juhatuse tänasel koosolekul osales ka erakonna auesimees ja presidendikandidaat Siim Kallas ning arutati viimasel ajal kõlanud erimeelsusi. Uku Toom jätkab. Tegelikult oli ette teada, et need, kes ootavad teravate arveteklaarimist, peavad pettuma. Taavi Rõivas teatas kohe alguses, et arutelu oli asjalik ja süüdistused maha võetud. On täiesti selge, et ei ole võimalik ega ka põhjust kuidagi süüdistada kedagi noa selga löömises ja ma arvan, et need teevad, said kõik küsimused, mis olid, said kenasti küsitud ja kenasti vastad. Ka ei lausunud rõivas ühtegi halba sõna peasekretär Nebokaati kirjaviisi kohta tema pöördumistes kollase poole. Küll aga tegi torke Kallase suunas. No mina isiklikult ei ole teinud saladust sellest, minu hinnangul oli see täiesti ebavajalik artikkel tollal seal äripäevas, et minu meelest ahvatlevad fraktsioonis ja juhatuses said, et presidendivalimiste kired, mis tunnistanud loomulikult olid, et need teemad olid selleks ajaks tegelikult juba omavahel läbi räägitud ja see tõmbas võib-olla jällegi korraks selle hoo üles. Mis koht on aga Siim Kallasel edaspidi erakonnas? Kindlasti me räägime temaga sellest ja, ja ma usun, et nii nagu ka teiste Erakonna asutajate kogemus ja seisukohad on ka Siim Kallase seisukohalt erakonnas alati oodatud ja ma loodan, et ta on valmis ka erakonna arengusse, panustab. Peaminister tuttas riigikogu infotundi, ajakirjanike ette astus Siim Kallas. Mina tulin siia selle plaaniga tõmmata joon alla, et, et inimesed ka nii-öelda niisugused väga energilised minu toetajad leidsid, et aitab küll, nii et noh, see oligi asja sisu ja mida siis küsiti, et ega tegelikult väga palju ei küsitud. Tegelikult küsiti muidugi esiteks ma teen uue partei või mitte, et kas ma seda kinnitan, et ma ei tee, mida ma siis ütlesin, et ma ei tee, et seda plaani ei ole. Milline plaan siis on, et ausalt öeldes, ega mul mingit konkreetset plaani praegu ei ole peale selle, et ma tahaks oma ideid ja võimeid ja teadmisi rakendada ja noh, selleks on olemas ka igasuguseid vorme, mitte selleks, et peaks kuskile tingimata viiele kohale pretendeerib. Noh, et eks ma lülitun märksa aktiivsemalt kui seni nendesse sisulistes aruteludesse ja seda ma näen praegu nagu, mis ma tahaksin osaleda jah, et mul ei ole praegu nagu mingeid muid plaane. Mis puutub erakonna käitumisse presidendivalimistel, on Kallasel siin Rõivasest mõnevõrra erinev arvamus ja kuigi ta oli kogu aeg kinnitanud, et aitab erimeelsustest, vastas ta siiski lõpuküsimusele. Kas sõjakirves on maha maetud nii praegu nii? Ja tuleme nüüd tagasi meie esimese teema juurde ning Suurbritannia otsuse juurde saata Eestisse kevadel koos 800 mehega ka oma tankid, lahingumasinad ja droonid. Nüüd on meil olemas ka kaitseminister Hannes Hanso kommentaar. Tänahommikusest Wall Street Journalis saime lugeda, et Suurbritannia toob Eestisse 800 meest, tanke, jalaväemasinaid ja droonid, mida siis täpsemalt, kas me teame ka praeguse seisuga mitu tanki mitu jalaväemasinate, mitu drooni tuleb ja millal? No minu meelest on tähtis ennekõike see, et mitte. Okei, või mitu jalaväe lahingmasinad, aga kuhugi kiiresti NATO on suuteline reageerima 100 päeva tagasi Varssavis otsustasime asju ja täna on selge, et järgmisest kevadest on britid meil kohal, osalevad kevadtormil ja meie julgeolek on palju parem. Ka Prantsusmaa panus on väga oluline siin, et ka nemad, ma ei saa veel detaile öelda, panustavad pigem raskema poolse tehnikaga, nii et see pilt, mis meil on Eestis, ütleme siin juunist alates või isegi järgmisest kevadest on oluline oluliselt erinev sellest, mida täna on ja palju parem. Et tanki mürinat saab kuulda päris palju. Ja prantslastel, mida võime siis täpsemalt oodata ja ka taanlased on ju tegelikult olemas? Jah, järgmisel aastal tulevad meile lisaks brittidele prantslased on välja käidud number 300 noh ja ka nende tehnika, millega nad tulevad, on enam-vähem sarnane sellele, millega tulevad britid, ehk siis raskepoolne. See on väga oluline, et, et meil on kaks nii tähtsat partnerit mõlemad tuumariigid, lisaks kõigele Euroopa mõistes väga arvestatavad ja maailma mõistes väga arvestatavad sõjalised jõud, kes on valmis tulema ja olema nii-öelda eesliinil koos meiega. Venemaa on alati sellistel puhkudel öelnud, et NATO sammud ei jää vastuseta. Kas te näete, et see tänased sõnumeid võivad tegelikult kruvida pingeid Venemaaga veelgi kõrgemale? Mina arvan, et ärme iseennast rumalaks tee. Me reageerime sellele, mida Venemaa on teinud ja kahjuks jätkab selle tegemist. Seetõttu on eriti oluline, et NATO on olnud enda vastu aus ja reageerib vaatamata kõikidele nendele riikidevahelistele, sensitiivsustele või tundlikkusele. Väga jõuliselt ja väga õigesti, aga, aga proportsionaalselt meie kindlasti mingit külma sõja aegset tank tanki vastu lennuk, lennuk ei vastu või laev laeva vastu. Suhtlemist Venemaaga ei taha, aga Venemaa peab aru saama ühest asjast. Iga kord, kui nad vinti peale keeravad, siis NATO on suuteline reageerima, nagu me ka näeme. Ja teistel teemadel rahandusminister Sven Sester andis täna riigikogule ületuleva aasta riigieelarve eelnõu. Koalitsiooni poolt kasvu eelarveks ristitud dokumenti esitles minister järgmise sõnavõtuga. Rahandusministeeriumi analüütikud hindavad, et meie majandus hakkab taas kiiremini kasvama, sest meie peamiste kaubanduspartnerite Soome, Läti, Leedu majandusolukord paraneb ja ka Venemaa majandus taastub. See tähendab välisnõudlus ja selle toel ka Eesti ettevõtete võimalused kaupu ja teenuseid eksportida kasvavad. Kuna inimeste sissetulekud kasvavad jätkuvalt kiiresti, kasvab ka tarbimine, see omakorda kasvatab majandust ja maksutulu. Samuti kasvavad hüppeliselt riigi investeeringud ning Euroopa Liidu raha kasutamine, mis taas toetab majanduskasvu, sest majandusse tuleb lisaraha. Selle tulemusena kasvab Eesti majandus järgmisel aastal eurodes mõõdetuna 5,2 protsenti ning hinnamuutusi arvesse võttes 2,5 protsenti. Kui te küsite minult, kas see on piisav, siis ma ütlen, et ei see ei ole piisav, oleksime võimelised palju kiiremas kasvus, kui meie väliskeskkond sellist kasvu toetaks. Rahandusminister Sester rõhutas muuhulgas oma sõnavõtus, et riik ei taha olla enam palgakasvu eestvedaja. Ta tõi välja, et kui eelnevad kolm aastat on riigisektor selles vallas esirinnas olnud, siis käesoleva aasta esimese poolaasta andmete põhjal on tõstnud palkasid kõige rohkem erasektor. Opositsioonipoliitikud kritiseerisid oma sõnavõttudes aga eelarve-ettevõtluse vaenulikkust, viidates nii aktsiisitõusudele kui riigisektori ebapiisava kärpimisele. Eesti Panga hinnangul on kohalikku finantssektorit ohustavad riskid lähiajal väikesed sammas, teatavaid ohte siiski eksisteerib, jätkab Indrek Lepik. Enamik finantssektori toimimist ohustavaid risk on väikesed, tunnistab Eesti pank. Kuigi väliskeskkonnast tulenev määramatus on mõnevõrra suurenenud ja tööturu tasakaalustamatuse tingitud riskid on jäänud püsima, tähendavad ohte ettevõtete varasemalt kogutud finantspuhvrid, majapidamiste suhteliselt hea rahanduslik olukord, pangandussektori omavahendite kõrge tase. Eesti Panga president Ardo Hansson juhib aga tähelepanu asjaolule, et nii tööjõukulud kui kinnisvarahinnad on jätkuvalt kasvus, ei näe. Nii palju lühiajalise riskina, et võib-olla aasta poolteist tagasi. Me nägime, et Eesti kinnisvarahinnad tõusid päev üsna kiiresti, nüüd on täheldame, et need hinnad on enam-vähem stabiliseerunud või nad kindlasti kasvavad aeglasemalt kui palgad. Nii et selles mõttes lühiajaliselt see väga palju muret ei tekita. Aga me teame, et see nagu vaatame sellele olukorrale otsa, et on ikka võimalik pinnas loodud mingisuguseks uueks laenubuumiks. Panga asepresident Madis Müller tunnistab, et viimases kvartalis on hinnatõus jällegi kiirenenud, ehkki nii lühikese perioodi põhjal ei taha pank kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Keskpangana, miks me sellest kõigest räägime, on siis selge riski mõttest üldine keskkond, mis on loodud tulenevalt madalatest intressimääradest ja inimeste sissetulekute suhteliselt kiirest kasvust ja siis võib kiirema hinnatõusuni taas kord viia, ehk siis eeldused selleks on kriisiks on olemas, kuigi see veel täna realiseerunud ei ole. Kinnisvarafirmade hinnangul on hetkel turg tasakaalus ehk kõik pakutav ostetakse ka ära. Selle põhjuseks peetakse eelkõige turu tallinnakesksust, mis ühena vähestest omavalitsustest aasta-aastalt kasvab ning muidugi toetab nõudlust jätkuv palgakasv. Viimast kinnitab ka Hansson. Kui inimesed hakkavad mõtlema, et see palgakasv, mis iga aasta kuus pluss protsenti muutub pidevaks, siis näevad, et see kestab 20 aastat. Mõtlevad, et see laen on selle võrra päris otstarbekas võtta samal ajal laenuintressid kui prognoosid, et need on ka pikaks ajaks madalad. Ka paljud kodumajapidamised võivad üsna samal ajal tulla järeldusele, et tasub laenu võtta. Kui pangad samal ajal seda laenu pakuvad ka siis võtad need mahud hakata palju kiiremaks kasvama. Välisuudistest teeb nüüd ülevaate Erle Loonurm. Põhja-Prantsusmaal kalees asuv põgenikelaager on tühjaks tehtud mitu päeva kavandatust varem. Tuhanded põgenikud viibisid juuliks nimetatud laagris, oodates võimalust Suurbritanniasse pääseda. Võimud kiirendasid evakueerimisprotsessi seoses põgenike süüdatud tulekahjudega. Kalee piirkonna prefektuuri juht Fabio emissioon sõnul on see Prantsusmaa jaoks tähtis ja emotsionaalne hetk. See on olnud uskumatu inimlik ja kogukondlik kogemus ning nüüd saavad nii prantslased kui põgenikud ette keerata uue positiivse lehekülje, sõnas naine. Kõik evakueeritud inimesed leiavad endale prefektuuri juhi sõnul peatuspaiga Prantsusmaal ja saavad alustada uut elu. Püssi sõnul on laagrit kontrollitud tänav ning sinna pole enam jäänud ühtegi inimest. Evakueeritud on üle 5000. Prefektuuri juht rõhutas ka, et laagri lõplikku likvideerimist kiirendatakse, et paika jääks võimalikult vähe objekte, mida oleks võimalik süüdata. Venemaa võttis tagasi palve lubada oma sõjalaevad Hispaaniasse Uta sadamasse, öeldi täna Venemaa saatkonnast Madriidis. Tanja on meedia vahendusel teadet kinnitanud. Üksikasju, miks Venemaa palve tagasi võttis, ei avaldatud. Suurbritannia peaministri Theresa May pressiesindaja ütles, et riik on mures võimaluse pärast, et Venemaa sõjalaevad saavad Hispaaniast tankida. Pressiesindaja sõnul jälgitakse olukorda tähelepanelikult. Zeuthen Hispaania eksklaavi Maroko rannikul alates 2011.-st aastast on käinud seal varusid täiendamas rohkem kui 50 vene sõjalaeva. Ajaleht El Pais teatas Hispaania diplomaatidele viidates, et Hispaania tagasi Vene sõjalaevadele varem antud sadamaloa, kui kuulevad, et laevad siirduvad Süüria poole, et osaleda sõjategevuses. NATO peasekretäri Jens Stoltenberg ütles kolmapäeval, et alliansi liikmesriigid võivad ise otsustada, kas lubada Vene sõjalaevu oma sadamatesse varusid täiendama. Võimet. Hispaania külalislahkust on arvustanud mitmed NATO riigid. Peagi Eestisse visiidile saabuv Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu ütles rahvusringhäälingule antud intervjuus, et viimastel kuudel toimunud suhete soojenemine Venemaaga ei tähenda suunamuutust senises välispoliitikas ning liitlassuhe USA, NATO ja sealhulgas ka Eestiga püsib endiselt tugev. Naaberriikides kestvate konfliktide asjus kinnitas välisminister, et nii Süüria kui ka Iraagi puhul toetab Türgi nende riikide territoriaalset terviklikkust ja poliitilist ühtsust. Intervjuud Türgi välisministriga saate lugeda rahvusringhäälinguportaalist. Riigikontrolli hinnangul pole valitsus 15 aastaga riigi kinnisvarapoliitikas üksmeelele jõudnud. Kulud kahe kordistuvad remondivajadus on aga juba praegu ligi 500 miljonit eurot. Kinnisvarakorralduse reform on arenenud sisuliselt koordineerimatult aeglaselt jaa prognoosimatult, sõltudes ministeeriumide üksikotsustest, seisab riigikontrolli auditis. Endiselt pole ka teada, kui palju ja millist kinnisvarariik oma ülesannete täitmiseks vajab ning kust võetakse hoonete korda tegemiseks raha. Riigihalduse minister Arto Aas toonitas aga, et kuigi valitsuse kinnisvarastrateegias esineb puudusi, peab ta riigikontrolli kinnisvaraaruande metoodikat nii ulatuslikke ja hukkamõistvaid järelduste tegemiseks puudulikuks. Aas pole nõus riigikontrolli järeldusega, kus öeldakse, et kinnisvarateenuste korraldamine riigiasutuste jaoks ei ole säästlikumaks kujunenud. Kuna analüüsi valmis oli vaid 11 kinnisvaraobjekti, ei ole see üldistamiseks piisav, märkis aas. Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo peab aga sellist väidet demagoogiaga. Tegelikult see metoodika on rahandusministeeriumiga läbi käidud ja tänu sellele, et nii-öelda riik ja siis riigi kinnisvara aktsiaselts arvestavad neid kulusid erinevalt, siis nende võrdlemiseks ongi see, et sa pead võtma need objektid, kus sa saad võrrelda enne ja pärast ja see oli see, mis nii-öelda kogu selle portfelli peale meil õnnestus leida. Aga tegelikult kui võtta nagu faktid siia kõrvale, et siin minister peaks kindlasti vaatama ka riigieelarvet ja seal toimuvat muutusi, mis on seotud kinnisvarakuludega. Kui võtta periood aasta 2010 kuni siis aasta 2015, siis riigi kulutused kinnisvaral kasvasid 40 protsenti. Ja nüüd, kui võtta nüüd edasi järgmine periood, et aasta 2016 kuni 2020 siis see kasv on ligi 100 protsenti. Et ilmselgelt nii-öelda see näitab seda, et noh, see protsess, mis toimub, see toob kaasa ka selle, et riigi kulutused kinnisvaral hakkavad kasvama. Sel aastal sai kirjanduspreemia möll Bucker Price'i esimese USA kirjanikuna pool pidi oma romaanide sel laudteest. Teos on salvav satiir USA rassipoliitika suunas. Eestis on mitmeid Bukari preemia pälvinud teoseid, tõlkinud kirjastused Varrak ja Pegasus. Marie Pullerits küsis Pegasuse kirjastajad Tiia Kraudilt. Kui tõenäoline on Buckerite võitjaid näha ka Eesti raamatupoodides? Maailma mastaabis on man Buckeri kirjanduspreemia kindlasti väga oluline. Kahjuks ei saa öelda, et rahvusvaheline kirjanduspreemia ja selle äramärkimine näiteks raamatu kaanel mõjuks Eestis lugejaid väga ligitõmbavaks. Kindlasti on väärt kirjandusel oma väärikas austajate grupp, aga sageli on tegu väga mahukate vahel ka väga konkreetselt meile võõrast kultuurilist keskkonda või sündmust käsitlevate raamatutega. Seega me ei saa Eestis nende raamatute müügiedus kuigi kindlad olla. Kas pool peeti auhinnatud teos on plaanis eesti keelde tõlkida? Esmapilgul tundub, et tegu on Ameerika kontekstiga ja natukene kaudselt sarnaneb raamat ühele varasemale Buckeri võit sellele, milleks oli BBC-d ERRi väike jumal Texasest. See osutus Eestis üllatavalt edukaks, nii et võiks olla isegi 2016. aasta punker osas üsna optimistlik. Kuueteistkümnendat korda peetav Helsingi raamatumess vaatleb seekord Põhjamaade kirjandust ja kultuuri. Rohkem kui 1000 kirjaniku, teadlase, poliitiku, kultuuritegelase ja arvamusliidri seast leiab ka kolm eesti autoreid. Kärt Kelder uuris, missugune on Põhjamaade looming ning kuidas läheb eesti kirjandusel meie põhjanaabrite juures. Helsingis toimub 27.-st kuni 30. oktoobrini raamatumess, mis keskendub tänavu Põhjamaade kirjandusele ja kultuurile. Küsisin Loomingu raamatukogu toimetaja ja skandinaavia kirjanduse tõlkija Anu Saluäär käest, missugune on Põhjamaade kirjandus ja kuidas Eesti sinna sobitub. Kõik teame kindlasti kõige rohkem Põhjamaade sõbrannadele noodiktuaari põhisele, Põhjamaade kriminaalkirjanduse tohutut edumaailmas, aga noh, see ei ole kogu Põhjamaade kirjandusvõistluse mõista praeguse kriminaalkirjandusel matnud kogu skandinaavia kirjanduse alla. Tõeline põhjamaade kirjandusse jääb pigem sinna Chrisina klassika valdkonda, ütleme Trinter, kihksen sellised nimed, kes hakkavad nagu tänapäeva inimese silmist kaduma, aga üldiselt nagu ajaloo proovida, nagu peaksid vastu pidama. Kas on näha, et kas Eesti kirjandus ka sobitub kuidagi Põhjamaade kirjanduse hulka või pigem? Skandinaavia kirjanduse kuldvara oli Eesti vabariigi alguses üsna esile väga palju loeti väga palju tõlkeid, ehkki ja kirjanikud kindlasti õppisid sellest. Aga praegu ma nagu hästi ei näe enam neid ühendusjooni, et pigem ma ütleks, et me vist tunneme Soomet paremini, eesti kirjanikel on rohkem nagu võib-olla soome kirjandusega rohkem ühist. Eesti kirjanikest on messil esindatud Andrus Kivirähk, Madis Jürgen ja Rein raud Rein raud, kes esitleb messil oma teost täiusliku lause surm tõdes samuti, et eesti kirjandus meeldib soomlastele ning seda eelkõige meie lähiaja loopia kultuuride sarnasuse tõttu. Täiusliku lause surm tegelikult ilmus juba sel kevadel ja on ka Soomes päris hea vastuvõtu osaliseks saanud pärast seda, kui rekonstruktsioonil läks kohe väga hästi, siis kirjastaja veel enne kui täiusliku lause surm oli eesti keeles ilmunud juba ostis õigused ära ja tellis tõlke selle peale. Ehk siis see teema, mida te kasutate, rakkavad sarnaste huvi. Näib nii, jah, see on niisugune tunne, on küll, et kui Soomes eesti kirjandust loetakse, siis tahetakse just seda lähiajaloolist kogemust. Mul on juba olnud kohtumisi lugejatega, tähendab, sest need küsimused, mida esitatakse nagu tihti nii nagu põhinevad mingil isiklikul kokkupuutel ka Eesti lähiajalooga. Kui hästi sobitub teie arvates Eesti kirjandus Põhjamaade kirjandusse ja mis seal erinevused on? Niisugused teatavad viisid näha inimsuhteid või see, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad, mida nad oluliseks peavad, mida nad ütlemata jätavad, see võib olla, ühendab meid tõesti, nagu sellise põhjamaise mentaalsusega rohkemat hästi sobib Põhjamaade konteksti, ma arvan, väga hästi. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma ja lörtsi ning paiguti tekib udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, hommikuks pöördub edelasse ja lõunasse ning tugevneb saartel ja rannikul kuni 10, puhanguti 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl miinus kahest pluss kolme saartel kuni pluss viie kraadini. Homme päeval on pilves ilm, mitmel pool sajab vähest vihma. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15, õhtul kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval pluss kolmest pluss seitsme saartel kuni pluss üheksa kraadini. Sõna nüüd sporditoimetusele, kus olulisemad teemad võtab kokku Karl, Mihkel Eller Rahvusvaheline võrkpalliliit loosis täna maailmameistrivõistluste valikturniiri alagrupid. Kokku loositi kuus gruppi, neist ühe turniir toimub järgmise aasta mais Tallinnas. Eesti meeskonda loosiõnn ei soosinud, kuna kõige tugevamast kausis tõmmati meile vastaseks Venemaa meeskond ning veel tuleb vastu astuda Montenegro, Rumeenia, Ungari, Kosovo koondistele. Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril on meie võrkpallurid pääsenud neljal korral. Enne valiksarjas on korduvalt jõutud viimasesse ringi. Ka sel korral on meie koondise eesmärgiks alagrupis kindlasti teine koht hankida ja pääseda seega kolmandasse ringi, kus mängitakse kuue meeskonna vahel välja veel üks MM-pilet. Kuna Euroopa on võrkpallis tugev maailmajagu, siis reeglina pääseb MM-ile siit 10 koondist. Eesti võrkpallikoondise peatreener Rainer Vassiljev. Oleks võinud minna vähe lihtsamalt, aga vaatame nüüd positiivses võtmes just niipidi, et esiteks võimalus meil mängida kodusaalis ja võimalus meil mängida sellise suure võrkpalli maa vastu nagu Venemaakodusaalis, et ma arvan, et see on meie võrkpallipublikule ikkagi sihuke korralik maiuspala, aga tegemist on ikkagi Venemaaga, kus On mängijaid palju, kus on oma võrkpallikoolkond olemas oma võrkpallistiilis ju olemas, et loomulikult on väga tugev vastane ja ega me ei taha mitte keegi omale seada väiksemat eesmärki, kuid ikkagi sinna vähemalt teine koht ja järgmisse ringi pääs. Norra meedia sõnul tuleb rahvusvahelises spordikohtus sellel nädalal arutluse alla Eesti suusataja Kristina Šmigun-Vähi dopingujuhtum. Täna võttis Šmigun-Vähi vastu sõnaga tema endine konkurent Katerina näimonova. Omaaegne Tšehhi suusaäss ütles, et teda üllatas šmiguni tugevus 2006. aasta Torino olümpiamängudel. Erinevalt teistest sportlastest saabus eestlanna võistluspaika vaid päev enne starti, kui teised sportlased olid kohal juba nädal varem. Norra telekanali TV2 intervjuus arvas tšehhitar. Šmigun võis olümpiamängudeks valmistuda kohas, kus dopingukütid teda üles leidnud. Šmigun-Vähi võitis 2006. aasta Torino olümpial kuldmedali 10 kilomeetri klassikadistantsil ning suusavahetusega sõidus. Korvpalliliigas NBA alustas tänavusel hooajal tähelepanu keskpunktis olev kõõnes teid Wolves hooaega kaotusega, kui koduväljakul jäädi koguni 100 129. San Antonio börsile. Mullune meister Cleveland Cavaliers alustas seevastu toega oma staatusele kohaselt, kui koduplatsil mängiti seal 17 88. Üle uue näo saanud New York. Aitäh sporditoimetusele sellega. Tänane Päevakaja lõpetab rahulikku õhtut ja kuulmiseni.