Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 31.-st oktoobrist. Stuudios on toimetaja Janek saane. Päästeamet vajab järgneva 10 aasta jooksul oma eesmärkide täitmiseks 148 miljonit eurot lisaraha, tõi välja osaühingu finantsakadeemia tehtud uuring. Kui me raha piisavalt juurde ei saa, eks me siis peame hakkama koos kohalike inimestega ja ka parlamendiga ja kõikidega ühiselt arutama, et millised need valikud on, selleks, et tagada päästeametile jätkusuutlikkus. Riigihalduse minister Arto Aas saatis kooskõlastusringile haldusreformiks vajalike valdkonna seaduste eelnõud, millega on kavas tugevdada omavalitsust nulli ja anda neile suurem vabadus piirkonna ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liikme Urve Palo sõnul on tema ise ja mitmed tema erakonnakaaslased seda meelt, et Reformierakond tuleks võimult tagandada. Ringkonnakohus kohustas riigiprokuratuuri jätkame uurimist juhtumeid, kus politseibussilt saadud löögi tagajärjel hukkus Tartus kahekümneaastane mees. Pealetungil olevat Iraagi väeüksused, jõudsid äärmusrühmituse ISIS käesolevasse Mosuli linna. Prantsusmaa lõpetas ametlikult rahutagamismissiooni, Kesk-Aafrika vabariigis on mitu aastat ehitajaid oodanud spordimõis Järvamaal leidis jaanuaris uue omaniku ja nüüd on seal alanud ulatuslikud ehitus- ja renoveerimistööd. Tegeleme vanade seinte puhastamisega vanade maalide otsimisega. Kalev Cramo korvpallimeeskond mängib täna õhtul Tallinnas VTB Ühisliiga raames, avas täna, aga öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab veidi, mõnel pool tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, saartel hakkab puhuma lõunatuul, mis tugevneb hommikuks nelja kuni 10 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi, läänerannikul pluss üks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval pilvkate tiheneb, keskpäeva paiku jõuavad saartele vihma ja lörtsipilved. Õhtul levib tihe sadu mandrile ning läheb üle lörtsiks ja lumeks. Kohati tuiskab. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi, rannikul kuni pluss viis kraadi ning teeolud halvenevad. Päästeamet vajab järgmise 10 aasta jooksul oma eesmärkide täitmiseks 148 miljonit eurot lisaraha, tõi välja Osaühingu finantsakadeemia tehtud uuring. Siseminister Hanno Pevkuri sõnul võetakse uuringus välja toodud võimalikud variandid aluseks, et osapooltega arutada, millise päästaja rahastamismudeliga edasi minna, jätkab Tõnu Karjatse. Auditist selgub, et päästeamet vajab eeloleval 10-l aastal jätkusuutlikkuse tagamiseks 150 miljonit eurot vastasel juhul tuleb mõelda teenuste vähendamisele. Siseministeeriumi päästeamet nendivad ette paraolukorra on tekitanud aastatepikkune võlg, mida ametisisesed ümberkorraldused pole suutnud kõrvaldada, räägib päästeameti juht Kuno Tammearu. Päästeamet on pika aja jooksul tegelikult vastu, on väga palju erinevaid samme, et leida enda seest vahendeid, et olla efektiivsem ja Me oleme komandovälisel tasandil koondanud ära iga neljanda ametikoha ja selle raha suunanud enda, siis me oleme saanud ka riigilt raha juurde. Näiteks palgatõusuks. Me oleme saanud riigilt raha juurtega teatavatest investeeringutest, kuid tänane audiitor ütles, et sellest ei ole ikkagi piisav, seda raha on vaja rohkem. Või siis tulevikus on vähem teenuseid. Tuleval aastal vajab päästeamet 52 miljonit eurot, päästetehnika uuendamine katab sellest poole. Kuno Tammearu kinnitas, et organisatsiooni sisemist Koidu enam rakendada ei saa. Siseminister Hanno Pevkur ütleb, et siin tuleb teha riigieelarvelisi otsuseid. Muudatused päästeameti töös vajavad selget põhjendust ja üksmeelt ka kohalike omavalitsuste tasandil. Palju sõltub sellest, milline tõepoolest saab olema järgmise riigieelarvestrateegia arutelu ehk vaade nelja aasta peale riigieelarve täpselt samamoodi see, et kas ja kui palju me saaksime veel loota tehnika uuenemisele, sest me teame, et järgmisel aastal on suurusjärk 90 uut päästeautot tulemas. Ja eks seejärel siis saab arutada seda, et kui me nüüd võtame võimalikud valikud, siis loomulikult esimene eelistus oleks see, et me saame raha juurde. Kui me, kui me raha piisavalt juurde ei saa, eks me siis peame hakkama koos kohalike inimestega ja ka parlamendiga ja kõikidega ühiselt arutama, et millised need valikud on selleks, et tagada päästeametile jätkusuutlikkus ja tagada see tehnika, millega välja sõidetakse ja see maja, kust välja sõidetakse. Nii siseminister kui ka päästeameti juht rõhutasid ühiskondliku kokkuleppe vajadust, kuidas päästeameti tööd edaspidi korraldada. See võib tähendada ka ülesannete ja teenuste osalist jagamist erasektorile. Selle näiteks on tuletõrjeinspektorite tööülesannete andmine korstna pühkijatele. Pikemat aega avalikult Reformierakonda kritiseeriv Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Urve Palo ütles meie uudisteportaalile, et tema ise ja mitmed tema erakonnakaaslased on seda meelt, et Reformierakond tuleks võimult tagandada. Umbusalduse avaldamine peaminister Taavi Rõivasele on erakonnas veel läbi arutamata. Riigikogu liige Palo ütles, et sotsiaaldemokraatliku erakonna sees on Reformierakonda kriitiliselt suhtuvaid inimesi palju. Palo lisas, et temal isiklikult on väga suur kiusatus opositsiooni algatatud Rõivase umbusaldusavaldust toetada. Palo sõnul oleks Eesti demokraatiale ja Reformierakonnale valitsemisest lahkumine kasulik. Riigikogu opositsioonierakonnad kavatsevad peaminister Rõivase umbusaldusavalduse esitada seitsmendal novembril. Riigihalduse minister Arto Aas saatis kooskõlastusringile haldusreformiks vajalike valdkonna seaduste eelnõud, jätkab Kai Vare. Riigihalduse ministri Arto aasa sõnul saavad vallad ja linnad haldusreformi eesmärkide saavutamiseks senisest suurema rolli piirkondliku arengu suunamisel ja suurema vabaduse teenuste pakkumisel. Eelkõige me räägime piirkonna arengu kavandamisest, piirkonna ettevõtluskeskkonna arendamise ülesandest ja samamoodi siis loome võimalus esimest korda omavalitsustel luua ühisasutusi mis siis saavad täita teatud teenuseid, funktsioone koos naabritega, et ka peale ühinemisi võib jääda selliseid valdkondi, kus on mõistlik teha piirkondlikult koostööd ja, ja selleks peab olema õige regulatsioon. Üks näide omavalitsuste rolli suurenemisest on Arto aasa sõnul ühistransport. Kui täna maakondlikku ühistransporti formaalselt korraldanud maavalitsus, et siis tulevikus me tahaksime minna üle ikkagi piirkondlikele ühistranspordikeskustele, kus siis riiki esindab maanteeamet ja ka rahastus on riigipoolne, aga ühistranspordikeskuste asutajad on ka kohalikud omavalitsused, nii et tekiksid suuremad keskused, kus saab ühendada erinevaid transpordiliike, kus saab ühendada maakonnaliine kohalike liinidega ja tulemuseks peaks olema parem ühistransporditeenust. Eelmisel nädalal tutvustati omavalitsuste rahastamise kavandatavat mudelit, pooleli on veel arutelu maavalitsuste tuleviku üle. Jah, lisaks rahastamismudelitel aga on meil ka maavalitsuste teema veel päevakorras, oleme korra neid suvel valitsus arutanud. See seisukoht, et maavalitsused tuleb reformida, on, on kõigile arusaadav. Täpne tuleviku mudel saab loodetavasti paika novembrikuu jooksul. Kõik me teame ütlust, kui saad üle koera, siis saad üle sabaga. Haldusreformi puhul on koer, omavalitsuste ühinemine rahastamismudel ja muud muudatused on saba. Kõige keerulisem osa haldusreformist ehk omavalitsuste ühinemine praegu käib ja selleks on kõik vajalikud rakendussätted olemas ja loodetavasti järgmise aasta valimisteks. Protsess saab õnnelikult läbi, et kõik muud muudatused nii ülesannetes kui rahastamise osas saavad jõustuda alles peale seda, nii et praegu tuleks eelkõige keskenduda ühinemistele. See on kõige keerulisem osanud meie haldusreformi temaatikast. 20 aastat ei ole seda suudetud teha. Aga näiteks kohalike omavalitsuste korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid on paarikümne aasta jooksul muudetud 75 korda, nii et et ülesannete rahastamisega on palju lihtsam toime tulla kui, kui omavalitsuste ühendamisega. Aga siingi on praegu selgroog murtud. Valdkonna seaduste eelnõud loodetakse parlamenti arutamiseks saata veel selle aasta jooksul. Tartu ringkonnakohus kohustas riigiprokuratuuri jätkame uurimist juhtumis, kus politseibussilt saadud löögi tagajärjel hukkus Tartus 20 aastane mees. Ringkonnakohus nõustus kannatanu esindaja aga, et asjast tuleb teha täiendav liiklustehniline ekspertiis ja selgitada välja tegelik ohu tekkimise aeg politseisõiduki jaoks. Kohus leidis, et praeguseks kogutud tõendite vahel on vastuolu. Kohtu hinnangul on jäetud kõrvaldamata kahtlus patrullsõidukit juhtinud politseiniku ütluses, et ta nägi kahte sõiduteed ületavat inimest vaid hetk enne kokkupõrget. Kriminaalasjas käivitati uurimine mullu 21. novembril, kui alarmsõitu teinud politseibuss sõitis varahommikul Tartus Riia ja Akadeemia tänava ristmikul ülekäigurajal otsa jalakäijale, kes hukkus. Tänavu juulis koostas Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör menetluse lõpetamise määruse ja esimesel septembril jättis riigiprokuratuur selle kohta esitatud kannatanu esindaja kaebuse rahuldamata pöördus kannatanu esindaja Tartu ringkonnakohtusse. Tartu ringkonnakohtu määrus on lõplik ja seda ei saa vaidlustada. Välisuudised võtab kokku Erle Loonurm. Prantsusmaa lõpetas täna ametlikult rahuvalvemissiooni riigi endises koloonias Kesk-Aafrika Vabariigis, prantsuse kaitseminister Iivledriaan. Sellel missioonil oli kolm eesmärki. Esiteks lõpetada massitapmised, teiseks lükata käima demokraatlik protsess ja seada sisse ÜRO kontroll. Need kolm missiooni on täidetud, aga see ei tähenda, et prantsuse väed lahkuvad. Maailma kõige vaesemate riikide hulka kuuluv Kesk-Aafrika Vabariik langes kaosesse ja verevalamise 2013. aasta märtsis. Pärast seda, kui enamjaolt islamistidest koosneva selleka mässulised kukutasid kristlasest presidendi François posise. See vist kokkupõrgete puhkemiseni kristlaste rühmitusega. Prantsusmaa käivitas operatsioonis sangari 2013. aasta detsembris, millega toetati riigi stabiliseerima saadetud kahteteist tuhandet ÜRO sõdurit. Tipphetkel osales operatsioonis 2500 prantsuse sõdurit. Täna külastas Rootsis Lundi linna Paavst Franciscus ning esimest korda ajaloos tähistas katoliku kiriku juht reformatsiooniaastapäeva üheskoos protestantide esindajatega. Luteri ja katoliku kirikute dialoog üksteise mõistmisele ja leppimisele jõudmiseks on kestnud juba 50 aastat. 500 aasta taguste sündmuste meenutamiseks olid ühisel palvusel Lundi katedraalis paavst Franciscus ja luterliku maailmaliidu president piiskop Munib Younan i ja peasekretär pastor doktor Martin Junge. Lundis oli ka Eesti ühisdelegatsioon, kuhu kuuluvad Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan ja Eesti kirikute nõukogu peasekretär pastor Ruudi Leinus. Pealetungil Vlad Iraagi väeüksused jõudsid Mosulist. Uudisteagentuur Reuters teatel on Iraagi üksused sisenenud Mosuli garama piirkonda Iraagi vägedele reale. Tumm Osulile on kestnud kaks nädalat. Mosul on viimane äärmusrühmituse ISIS. Käesolev Iraagi SUUR LINN. ISIS vallutas Mosuli 2014. aastal. Linnas elas 12 aastat tagasi umbes 1,8 miljonit inimest linna ISISe käes olemiseks, seal on sealt lahkunud umbes pool miljonit inimest. Liibanoni parlament valis täna presidendiks sõjaväe endise juhi ja riigi kristlaste liidri Michellouni. Sellega lõppes üle kahe aasta kestnud poliitiline. Vaakumhääletusel viibis 127 parlamendisaadikud ning Auni toetas neljandas valimisvoorus neist 83. Valituks osutamiseks läks kandidaadil vaja vähemalt 66 saadiku toetust seaduse alusel Peab Liibanoni president olema kristlane. Liibanon oli pärast Michel Suleimani tagasiastumist oma ametiaja lõppedes 2014. aasta mais 29 kuud presidendita. Selle aja jooksul nurjus 45 katset uue riigipea valimiseks. Prantsusmaa ja Hiina käivitavad ühise investeerimisfondi välisriikides tehtavate investeerimisprojektide jaoks. Sellest teatas Pekingis prantsuse välisminister Jean maakeroo, kes kohtus Hiina välisministri vangiga. Euro sõnul on Suurbritannia uue tuumajaama ehitamine hea näide sellest, mida Prantsusmaa ja Hiina koos nägema hakkavad. Saksamaa majandusminister Sigmar Gabriel, kes peaks sel nädalal Hiinat külastama, kritiseeris aga eelmisel nädalal Hiinat, mainides muuhulgas, et Hiina piirab Euroopa ettevõtete tegutsemist. Sealsel turule jätkab Mall Mälberg. Asi algas ministri kirjutisest Päevalehele Tibelt, kus ta rõhutas, et Hiina ostab Saksamaalt kokku võtmetehnoloogiat, liikudes ringi pika nimekirjaga. Neid huvitavatest strateegilistest tehnoloogia kompaniidest oma kompaniisid kaitseb Hiina samal ajal ülevõtmise eest diskrimineerivad tingimustega. Pinge tõusis kohe, kuna minister pani sisuliselt Hiina viimastele tehnoloogiakompaniide ülevõtmistele Saksamaal piduri peale. Lisaks nõuab Gabriel, et Euroopa Liit võtaks Hiina suhtes karmima seisukoha. Tema sõnul ei peaks Euroopa taluma sellist sohki Hiina poolt, eriti arvestades seda, et Saksamaa on üks kõige avatumaid majandusi välisinvesteeringutele. Hiinas, vastupidi takistatakse Euroopa kompaniide otseinvesteeringuid ja ülevõtmiste suhtes rakendatakse eriti diskrimineerivad tingimusi, ütles minister. Saksa seaduste järgi saab valitsus blokeerida ülevõtmisi ainult siis, kui need ohustavad energiajulgeolekut kaitset või finantsstabiilsust. Nüüd tahab majandusminister sellist üleeuroopalist turvalisus klauslit, mis peataks kõikide nende firmade ülevõtmise välismaalt, mille tehnoloogia on regiooni majanduse tuleviku seisukohast strateegiliselt tähtis. Täna esitas Peking vastulause Saksa majandusministri seisukohale, öeldes läbi välisministeeriumi pressiesindaja, et Hiina muutub järjest avatumaks. Osa otsis üles Joa. Aga mida ma tahaksin rõhutada, on see, et Hiina ja Euroopa on eri arenguastmetel. Meie juhtimisstiil on samuti erinevad, aga igal juhul on Hiina valitsus teinud kõik endast oleneva, et olla avatum. Meie välisinvesteeringute ligimeelitamise poliitika pole muutunud. Me tahame võrdväärsed, avatud ja läbipaistvat invest keerimis kliimat, mis oleks ühesugune nii Hiina kui välismaa investoritele, sealhulgas Saksa ettevõtetele. Me soovime kindlasti turu reegleid, rahvusvahelisi juhtimisstandardeid arvestada, aga kohalikke seadusi, rõhutas Hiina välisministeeriumi esindaja. Euroopa Liit praegu aru, kas anda Hiinale detsembrist alates turumajandusliku riigi staatus. Peking arvab, et pärast 15 aastat maailma kaubandusorganisatsiooniga ühinemist oleks õige Euroopale tepsaga dumpinguvastaste tollide rakendamise Hiina kaupadele raskemaks kuna sellega rikutaks õiglast hinnapoliitikat. Ja tagasi Eestisse. Kultuurkapital ei eralda rahapuuduse tõttu kunstimuuseumidele ja selle seotus voorus raha kaasaegse kunsti ostmiseks. Muuseumit esindajate hinnangul on tegu läbi mõtlema otsusega, millest kahju saavad eeskätt kunstnikud, jätkab Heleri all. Summad, mida Eesti kunstimuuseumid saavad riigilt, on tavaliselt mõeldud pärandkunsti ostmiseks. Kaasaegse ja moodsa kunsti ostmiseks mõeldud raha on juba aastaid tulnud kultuurkapp Vitalilt. Sel aastal otsustas Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu kaasaegse kunsti ostmiseks raha mitte eraldada, põhjuseks rahapuudus. Sihtasutus Eesti kunstimuuseumi juhatuse liikme Sirje Helme sõnul on tegu läbimõtlematu ja lühinägeliku otsusega, mis muudab Eesti kunsti välja oluliselt vaesemaks. Kuna Kultuurkapital raha jäävad ostmata. Ka need teosed, mille osas läbirääkimised kunstnikega peetud olid. Sirje Helme. Seekord siis tuli selline otsus, mis oli meile muidugi üllatav, selles mõttes halvasti, üllatav, et me olime ja kunstnik, kelle lubanud me olime nendega läbi rääkinud. Tavaliselt need läbirääkimised kestavad siin mingi pool aastat, kui mitte kauem, kunstnikega ja nihe Eve niukses jumalasse olukord, et tegelikult ei saa neid endale. Kõige rohkem on muuseumide esindajad nördinud just selle peale, et otsusest varem märku ei antud ja selle tagamaid neile lähemalt ei selgitatud. See on nii suur ja põhimõtteline otsus, et seda ei saa lihtsalt öelda, et aga võib-olla me järgmine kord mõtlen ümber teie eelarves ehitatakse ära ja kas need paremini sinna mingi ostusumma võin, pane, aga me peame teadma. Nii et see oli nagu meile nagu üllatav, ütleme nii olulise otsuse jaoks kogu Eesti kunstiajaloo ole, et lihtsalt tuli nagu Habsi lihtsalt ametlik teade, et me ei taasta seekord. Sihtkapitali nõukogu liige Berit Teeäär rõhutab, et tegemist ei ole kaugeleulatuva ja kultuuripoliitilise otsusega. Teeääre sõnul taheti selle otsusega juhtida tähelepanu hoopis laiemale probleemile. Nimelt on suur osa sihtkapitali vahenditest juba ette kinni pandud ja süsteem tuleks ümber kujundada. Me tahtsimegi juhtida tähelepanu sellele, et kuskilt otsast tuleks seda koormust meie sihtkapitalile vähendada, tegelikult võiksid selleks olla kunstiinstitutsioonide tegevustoetused ja tegevustoetused on ikkagi oma kogusel, et niivõrd suur väljamaksete hulk, et selle all kannatab väga palju üksikisikute, siis kunstnike loometegevus ja selle toetamine, mis tegelikult on ikkagi sihtkapitali prioriteediks. Ühe lahendusena võiks teeääre sõnul tegevustoetuste maksmise viia üle Kultuurkapitali Alt Kultuuriministeeriumi alla ministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis ja sõnul on Kultuurkapitali sihtkapitali nõukogu otsus üllatuseks ka neile ja ka ministeerium ei oska praegu alternatiivseid lahendusi välja pakkuda. Ma olen selles mõttes nõus, et kindlasti on siin võimalik neid rahastamispõhimõtteid korrastada institutsioonide tegevustoetusi rohkem tuua ministeeriumi alla, aga selliseid selgeid lahendusi täna sel päeval ikkagi öelda ei saa. Mitu aastat ehitajaid oodanud purdi mõis Järvamaal leidis jaanuaris uue omaniku ja nüüd on seal alanud ulatuslikud ehitus- ja renoveerimistööd. Kevadel läbi viidud siseviimistlusuuring tõstab esile purdi mõisa peahoonest leitud väärtuslike seina- ja laemaalinguid, aga samuti ruumide struk. Kaunistusi jätkab Olev Kenk. Kunstiakadeemia dotsent kilka Hiiob ütleb, et valdavalt barokne purdi mõisahäärber on imekaunis, ent kahjuks liiga ala uuritud. Siseviimistluses jätta, et mis on need kõige põnevamad detailid, on duct detailid, mis tundub, et on ainsamat üks siseviimistlusdetailid, mis on tõepoolest, pärinevad siis sellest ehitusajast või barokiperioodis see vorm, mis sealt avaneb ja mis sealt alt välja tuleb, see on täiesti hämmastav, kahjuks üks uhke maaling, mis on teada, et seal oli, lõhuti välja üheksakümnendatel, milles on erakordselt kahju muidugi. Aga siis jah, see saalimaaling, mida me oleme nüüd siis välja puhastanud, nii palju, kui teda puhastada on. Et on üks 11. algselt oli siis liikuv maalingu kohta väga erakordne, väga, väga kaunis maaling ja koridori laes on ka üks sihuke väikemaalingu väli, mis jälle hästi palju informatsiooni sellest ruumi struktuurist. Praegu ta on justkui sihuke tükikene kuskil keset lage sihuke pisikene, nii et tegelikult niisugune mõisa uurimine on üsna kompleksne tegevus, et vaadates ühte asja hakata aru saama hoopis nagu teistest asjadest. Purdi mõisa omandas tänavu jaanuaris Põlvast pärit Tallinna ehitusettevõtja Kaupo koolsar. Omanik soovib mõisa tulevikus kasutada erinevate sündmuste korraldamiseks, kus saab ka ööbida. Mis seisukorras mõisahoone oli ja mida jõutud poole aastaga ära teha, selgitab tööde juht Toomas Velsker. Hoone oli nagu oleks jah, et omanik oleks killu maha visanud ja minema läinud. Keldripõrandad olid tegemata, midagi alustatud, aga kõik oligi niisugune. Poolitan ja ka mõisapark oli nagu kehvas olukorras mida remondi käigus on juba õnnestunud ära teha. Vanad põrandad, üles võetud, uued põrandad valatud. Tegeleme vanade seinte puhastamisega vanade maalide otsimisega. Esialgsetes plaanidesse mahuvad peahoone ja pargi korrastamine aga samuti valitsejamaja ülesehitamine saunakeskuseks ning teenijate maja taastamine majandushooneks. Mõisa ümbritsev maakivi ja metallaed saiust korda. Mõisa omanik Kaupo Kolsar mikrofoni ette tulema ei nõustunud, lubades anda esimese intervjuu purdi mõisa peahoone taasavamisel. Rahvusring Pallingu raadiouudistele. Olev Kenk Paide. Ilmast räägib sünoptik Kertu Sild. Täname ilma kujundanud madalrõhkkond eemaldub õhtul kaugele Venemaale ning tuul vaibub kõikjal. Ööl vastu teisipäeva on Eesti kohal nõrk rõhuväli. Ilm on pilves selgimistega ning kohati sajab veidi. Mõnel pool tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, saartel pöördub tuul lõunakaarde ja tugevneb hommikuks nelja kuni 10 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, läänerannikul pluss üks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval läheneb Lõuna-Skandinaaviast aga uus aktiivne madalrõhkkond ning pilvkate tiheneb. Ennelõunal on sadu nõrk ja harv keskpäev, vaiku jõuavad saartele vihma ja lörtsipilved. Õhtul levib tihe sadu mandrile ning läheb üle lörtsiks ja lumeks. Kohati tuiskab. Tuul puhub lõunakaarest neli kuni 10, saartel puhanguti 13 meetrit sekundis. Pärastlõunal tugevneb kagutuul kuus kuni 12, rannikul puhanguti 17, saartel kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm, saarte rannikul kuni viis kraadi. Eile õhtul Mehhikos peetud vormel üks MM-etapi võitis britt Lewis Hamilton oma suurimat tiitli konkurenti eile teisena lõpetanud meeskonnakaaslast Nico Rosbergi edestas ta seejuures kaheksa sekundiga. Hooaja lõpuni jääb sõita veel kaks etappi, Rosbergi edu Hamiltoni ees on 19 punkti. BC Kalev Cramo korvpallimeeskond võõrustab täna õhtul VTB Ühisliiga igas oma hooaja neljandas kohtumises Kasahstani klubi aasta nad. Hetkel on Kalevil kolmest mängust üks võit ja kaks kaotust. Astanaal on neljast mängust kirjas kaks võitu ja kaks kaotust. Kohtumine algab juba õige pea kell 18 30 Saku Suurhallis. Inglise jalgpallimeistrivõistlustel peetakse täna 10. vooru viimane kohtumine, kui tabeli alumise poole mängus võõrustab tõuksiti kell 22 Wonsid. Pärast kümmet vooru on tabeli tipus aga äärmiselt tihe. Liidrikohta jagavad 23 punktiga Manchester City, Londoni Arsenal ja Liverpool, neljas on ühe punkti vähem kogunud Londoni Charlesi. Kolme punktiga jääb liidritest maha viiendal kohal asuv Tottenham. Naiste võrkpalli meistrite liiga teises ringis kohtub Kohila homme tugeva Serbia klubi Belgradi Vi suuraga. Esimeses eelringis alistas Kohila kahel korral Seitsmekordse Montenegro meistri paariluga. Homse olukorra teeb raskemaks asjaolu, et mängude rohkest nädalavahetusest taastumiseks on Kohilal vaid üks päev. Peatreener Peeter Vahtra homsest vastasest. Seda, et on tehniliselt head, pikakasvulised, väga võimsad, see on päris selge. Serbia on maailma võrkpalli riike, nii meeste kui naiste võrkpallis ja selge on see, et olümpiahõbemedali naiskonnas seal need tippmängijad mängivad Nendes kõige tugevamat ühes maailmaklubides, siis Belgradis mängib järgmine ešelon, ütleme nii, B-koondis, B-koondis, kes A-koondisest palju alla ei jää, et, et sealt tuleb kõrgelt ja kõvasti. Tänane Päevakaja on lõpule jõudnud, head õhtut ja kuulmiseni.