Tere taas kuulama rahvateenrite saadet ja ütleme siis ära, kes täna laupäevasel päeval siia stuudiosse on jõudnud. Kõigepealt Peeter Ernits, Maalehe peatoimetaja. Tere, Peeter, tere. Tere. Rein Veidemann, Postimees ja Tallinna Ülikool. Tere päevast. Ja saatejuht on Mart Ummelas. Alustaksin tänast saadet ühe tsitaadiga ana ilmunud Postimehe kultuurilisas, kirjutab kunstiteadlane Andres Härm. Kui kõrvutada kommunismi ja kapitalismi, siis erinevus ei olegi nii suur. Kommunism nägi tavainimeses peamiselt tootjat, kapitalism, tarbijat. Esimene muutis linna isikukultuse, teine tarbimisvabaduse vaatemänguks. Esimene pühitses töörahva vabaduse sildi all nomenklatuuri diktatuuri. Teine isikuvabaduse sildi all kabik kapitali oma head orjamist kõigile. Sellega ma tervitan sellel nädala hullusid päevaseid, osturallit ja kõike muud. Eriti tähelepanuväärne on see nomenklatuur, millest on ka viimasel ajal palju juttu olnud ja tõepoolest, kapitalistlikud nomenklatuuril ei ole tõesti selles mõttes midagi. Ma ja tihtilugu ei ole ka isikut. Läheme aja v kommunistlik nomenklatuur, Kuiga kapitalistlik väga kevadiselt väga lõbusas meele ühitada. Tegelikult muidugi jah, sellepärast, et on kapitalismi pidupäevad ja need tarbimisüritused on see, mis on kapitalismis inimeste jaoks kõige meeldivam võimalus tarbida. Stockmanni parkla on nii metsik, et ma pidin tegema ühe ringiga üles sõitma ja uuesti välja tulema uuesti mina sinna üldse ei lähe, parkida saada tagasi. Ja, ja, ja noh, sama asi on Tallinna Viru keskuses ja tegelikult omal kombel ka terve Pirita tee on ummistunud inimestest, kes lähevad ehitusmessil. Nii et just see hetk kevadest, kui kõik inimesed tunnetavad ja täiel rinnal naudivad kapitalismi vabadusi Et on ka võimalik nautida muidugi vaevatesse Kivitsema lähevad ka ehitusmessile. Ja ongi lausa ju selles mõttes et niisugust asja nagu me ei kujutanud ette, et noh, te teate, et aeg-ajalt räägitakse stressi maandamise võimalusest nimelt ostu, mis on siis šoppamisest sappa ehk siis ehk siis ostlemisest kui ilus eesti keelt kasvatada, ostlemine kui stressi maandamise vahend, aga aga muidugi, sellele järgneb tohutu, nii nagu igasugusele kõvale viinajoomisele jätkub hirmus pohmell, kui sa hakkad pangale tagasi intresse, praegu jagatakse neid krediitkaarte, muide, käisin pangas ja suure üllatusega vaatasin kohapeal ja seal olid nii-öelda augustatud krediitkaardid erinevate piltidega. Sa saad valida enda niisuguse erineva niisuguse pildikujulise krediitkaardipilt, mis sulle meeldib, nii et teatav esteetiline moment ka juures. Tõepoolest tõeline kapitalismi pidu. Ja tegelikult selles mõttes on tõesti erinevus nüüd vanaajaga, et kui Eesti näitustel vanasti korraldati mõni Messis, käidi seal põhiliselt vaatamas seda, mida ei olnud saada, ma mõtlen vene ajal vaid need konservid ja, ja muud asjad, aga nüüd tõepoolest, kui sul on piisavalt raha ja vahendeid, siis ah võib muidugi endale sellise asja hankida, aga noh, muidugi on küsimus selles, et kas seda rahapaberit ikkagi piisavalt on või ei ole. Aga tegelikult ei tahtnud muidugi pühendada oma tänast saadet ostmisel ostlemisele, nagu sa ütlesid Rein vaid tahtsime rääkida ühest teisest pidu pidupäevast, mis meie riiki on tulnud nimelt presidendi valimise pidupäevast sellel nädalal, siis lõpuks me saime endale 12 suurepärast kandidaati. Jah, selle rahvateenrite juba eelreklaamis. Äsja välja kuulutatud see, et tegemist oleks nagu mingisuguse Iludusvõistlusega ja tõepoolest selle 15 kandidaadi väljakäimine ning nende käsitlemine kipub võtma seda kuju, et tegemist on mingisuguse iludusvõistlusega ja erakonnad, erakondade esindused Riigikogus on nagu mingisugused žürii liikmetest, siis nüüd hakkavad seda asja kaaluma siis erinevate kandidaatide sääre pikkust siis rinnaümbermõõtu ja, ja, ja, ja samuti ka esinemisesinemisoskust. Nii et selle koha pealt natuke sarnasus sellel on. Ja see ongi viinud mind mõttele, et et me ei tohiks liiga tõsiselt kaasa minna selle iludusvõistluse projektiga selle pärast, nagu juba, mis kuu aega tagasi siin saates ma ütlesin, et minu meelest selline eufooria, mida muidugi meedial on pidupäev, tõeline pidupäev meediale, sest et on millegagi lehti täita. Et et rahvas on ikkagi võrdlemisi kõrvale jäetud kogu sellest kampaaniast, mis nüüd lahti on läinud, kuigi esinetakse rahva nimel ja, ja ma tahan ikkagi meenutada seda, et kõik erakonnad olid pidevalt rõhunud juba mõni aasta tagasi siis riigikogu valimisel oli seal lausa nende programmides, et rahvas peab saama valida oma presidenti otse. Aga nüüd nii-öelda pakutakse sisseriide näol umbes valitakse välja seda, seda, seda kõige ilusamad, kõige kobedamad siis. Vaat see on, see on, sellepärast mina suhtun väga skeptiliselt kogu sellesse rallis ja, ja, ja, ja. Ja tahan olla suhteliselt madalat profiili pidada. Jah, siin ma vaatasin eelmisi presidendivalimiste eelseid asju, mida ma kirjutasin ja mida kirjutati ja meil ei oleks räägitud, kui palju see maksma läheb igale kandidaadile ma mäletan, et seal oli mingi poole miljoniga, räägiti tol ajal see kampaania ja Toomas Vavilovi kusagil ka 300000 kaja. Aga noh, see on selline ka selline nüanssest tegelikult. Tegelikult jah, valivad ju tegelikult mitte rahvas, vaid see 101 mäe otsas ja kui hakkama ei saa, siis suurendatakse seltskonda võetakse kohalike volikogude esindajad juurde ja ja siis nii, et selles mõttes, ega rahvas ja ega tal ei ole suurt midagi. Aga samas muidugi peab ju arvestama ka sellega, et tal võiks olla ikkagi mingisugune mingisugune usaldus rahva seas, kui otseselt nagu kuidagi mõika. Päris rahva tahte vastaselt vaevalt võiks valida, aga muide mul oli siinsamas stuudios riigikogu uus juhatus mõne aja eest. Ja ma ka uurisin seda, milles siis asi on, miks ikkagi see presidendi valimine rahva puudunugi labi vaiksed, et noh, umbes paarkümmend inimest olid vastu sellele minu jaoks nagu loogiliselt ei ole nad põhja Riigikogus ainult mingeid 23 24 inimest on, eksju vastu sellele, et see ei tohiks. Kuigi on tegemist põhiseaduse muutmisega, siiski oleks võimalik ümber või? Millest siis ikkagi see asi on, miks riigikogu tahab tegelikult ikkagi ise valida presidenti, sest minu jaoks on siin mitu probleemi. Probleem on just näiteks see, et president kui ta on riigikogu valitud, siis ta ju tegelikult on ju ka riigikogu pantvang, mõnes mõttes muidugi. Et noh, tegelikult ju on kogu aeg kardetud kardetud, et millega see rahvas võib välja tulla ja need juba peale need et parteisõdurit, keda keda saab usaldada ja paika panna, sest ta sisuliselt oleks rahvas valiks ta saaks ikka väga võimsa mandaadi, kuigi tal võib olla reaalselt võim on nagu vähe, aga sellisel juhul ta võiks öelda teie nii-öelda närige muru, kuigi ta kunagi ei ütle ilmselt president riigikogule. Aga, ja see on see jaoks muidugi, kartus on ka mõnede isikute suhtes olnud. Nonii hetkeks me peame tegema tehnilise pausi, sellepärast et meie mikrofonid kuuldavasti kõige paremini ei tööta. See ei ole tsensuur, vaid see on tehniline probleem. Hetke pärast jätkame. Nonii nagu Peeter ütles, vahepeal automaatorid on need välja saadetud oks Me võime jutule või see oli muidugi nali, mulle meenus kuku raadio algusaegadest keskpäeva tunnis, kui kunagi tõepoolest sina ukse taha tulid, mõningad tegelased ja, ja tekkis probleeme, aga, aga noh, meil seda õnneks vähemalt siin on puhas tehnikaga. Nüüd Peeter jätkab, sa rääkisid just sellest ja põhjendasid, miks, miks ikkagi riigikogu tahab ise valida presidenti. Noh, igal juhul, kui ühelt poolt on riigikogus sellise kandidaadi paikapanemine haruldaselt raskem, sest tegelikult nii suurt üksmeelt sellises sellises üsna Ni pudistatud seltskonnas mõtlen, kus on palju selliseid rühmitusi on noh, lihtsalt tehniliselt raske ja sealt läbi minna suuresti ainult suhteliselt selline hall tegelane minu arvates, kes ei ole kellelegi midagi halba teinud ja keda on võimalik kontrollida ka veel, eksju et ta ei hakka higise paiseks minema, aga teiselt poolt noh, rahva puhul on ju kogu aeg tegelikult räägitud mõnedest nimedest. Et need võivad siis saada, aga nagu öeldakse pukki ja, ja siis tuleb nagu rääkida muud juttu ja ma arvan, et seda kartus on tänase päevani tegelikult. No ma olen üsna skeptiline selles osas küll, et riigikogu nüüd presidendi valituks saab, sellepärast et juba see kogu protseduur ise tegelikult on siis sinna sisse programmeeritud. Sellise paranoilised hirmud Mis, mida on aastaid võimendatud, on ju tegelikult ikkagi kui vaatad seda pilti, siis käib kogu Eesti poliitiline elu, käib Savisaare vastu, see tähendab, käib lakkamatu ühinemine niisugustes olulistes valiku hetkedel, peaasi et aga seda ninasarvikud eemal hoida mingisugustest otsustavates hetkedest. Siis kas siis temaga sõlmida niisugune kokkulepe, kus ise saab oma positsiooni säilitada ja seejuures teatud oma nishi kontrollida või siis qualeeruda tema vastu ja praegu see tendents jällegi, kui vaatad ka lifti, siis peaaegu noh, vähemasti teatud lehtede kommentaari pidevalt viitavad sellele, et tal on midagi väga kavalat, kindlasti tagataskus tahab ise, mis ta selle rüütli kätte võtab, mida ta plaanitseb seal riigikogus, noh, need on ainult käpiklugude, kes välja käidi. See kõik on niisugune lavastus selleks, et et ikkagi noh, kardetakse totalitaarsed, et Savisaar esindab seda autoritaarsete müüti, tähendab. Ja oi seda, kuid mitte põhjuseta seal. Autoritaarsus. Seda ei kardeta, vaid see on nagu selle turunduskontseptsiooni üks osa luua seda vaenlase kuju, müstifitseerida Savisaare võimeid. Tegelikult mille poolest peaks siis ülejäänud Eesti poliitikud, kes on juba aastaid poliitika tegelenud, vähem võimekad olema kui tema aga, aga teda on hea müstifitseerida ja talle panna külge selliseid asju noh arvestades tema iseloomu, mida ta ei hakka Haagi ka ümber lükkama, me teame, et ta tegelikult armastab sellist suhtumist, et ta on siukene, müstiline. Ja kellele see ei meeldiks, kui, kui kedagi teist siin niimoodi räägitakse, teist sellisest imevõimeid? Supermees, et ülejäänud päevad tegema kambakat, tuletan meelde, noh tegelikult on ju Keskerakond võitnud kahel korral valimised ja esimene kord tehti, noh, võiks öelda, kambakat pandi kolm, tehti kolmikliit, eks ju, ja kuigi 28 kohta sai Keskerakond eelmine kord oli sama võit, koha, kohtade arv sama, aga ma tuletan meelde, tehti juhtumisi tuli nii-öelda sepiku case siis tuli juhtumisi soojendati vanad turu lindid üles ja siis viimasel hetkel, kui valimine oli toimunud abilinnapea panov, pandi kaamerate ees käed raudu ja koalitsiooni sünniks koalitsioone ehmatada nii-öelda ka president, kes siis küll tegi otseselt Savisaarele ettepaneku esimesena. Aga, aga noh, pilt oli ju loodud selline, et sealt enam edasi minna nagu ei olnud eriti tark ja kõik need löögid ja tegelikult oli kaotanud hulga hääli tänu nende kolme asjale. Ja noh, eks siin on ka meedia küsimus, kuidas ikkagi saadi teada ja kus koha peal, mis kellaajal pannakse abilinnapeal käed raudu. No seda protsessi on üsna meedia osa valimisprotseduuris minu meelest üsna täiesti autentselt ja, ja fundeeritud teooriate põhjal uurinud ju praegune kultuuriminister Raivo Palmaru, kes tegi doktoritöö sellest nendest mehhanismidest tegelikult kuidas toimub varjata meedia varjata mõjutamine teatud. Ma valimisprotsessis, nii et seda alahinnata praegu ka eelolevatel presidendivalimistel mitte kuidagiviisi ei saa. Nii et noh, mõnes mõttes ma kutsungi üles oma kolleege siiski mitte eriti selgelt vahet tegema siis arvamuslugude, uudislugude ja, ja, ja nende vahel ma näen lihtsalt teatava hämmeldusega, kuidas spekulatsioonid ja ja arvamused nii-öelda nihkuvad tegelikult uudismaterjalidesse. Kuigi sedagi peetakse juba täiesti normaalseks, et see nii on, kuna praegune ajakirjandusseis on lihtsalt sinnamaani arenenud tuuakse põhjenduseks postmodernism ja mis iganes. Aga ma panin tähele, peeterite, sa enne saate algust lehitsesin. Siis oli see nüüd Eesti Päevaleht, kus Rein Taagepera intervjuudest ilmnes ja seal oli üks väga mul tekitas juba ma vaatasin kodus seda intervjuud, mis oli väga sisukas ja seal oli kaks olulist mõtet, et Taagepera ütles seda, et uue, selle presidendivalimiste käigus põhiküsimus on siiski see usaldus, tähendab, see, sa peab olema president ise, kandidaat peab olema niivõrd ise usaldatav, et ta tõesti ületab need erinevate parteidevahelised ja nende tagatubade vahelised lehmakauplemised ja, ja need võimalikud mängud, millest nüüd on kõige räpasem pool ju lausa välja tulnud ja teine asi on see et, et ta ei tohiks, see president ei, ei tohiks olla, siis enam ei rüütlejaga meri koopia, vaid see peab selles mõttes olema ikkagi nii-öelda positsioneerinud ikka just nimelt selle Eesti jaoks mis hetkel välja on kujunenud. Seejuures tikkis mulle fiks lisa mõtet, aga Taagepera ütleb, et tema jaoks on rong läinud, kui hoopis tema uuesti välja tuua siis nii-öelda musta hobusena või lõpuks mingisuguse lahenduse, sest ma ei, mul on raske uskuda, et riigikogu praeguses koosseisus suudaks 68 häälega, aga uus president riigikogu selle 15 hulgast valida. Ütleme praegusel hetkel tegelikult saab ju neli, neist 12-st on võimalik üles seada igalühel 21 häält riigikogus viita ei anna välja, eks. Tähendab järelikult sellest 12-st neli on võimalik nagu jõuda nii-öelda sellesse, ma ei tea, kas, mis Wordandrik koor või siis lähevad riigikogus jäägis hakata Neist, neljas neis 12-st. Aga ma ei tea, kas enne on võimalik tuua ka mõne ala sellise, nagu sa ütlesid Taageperasuguse või kellelegi veel. Ma ma juhin tähelepanu sellele, et tegelikult kui üks fraktsioon kedagi üles seab, siis on ainult ühel fraktsioonil üldse võimalik üles seada, see on Res Publica fraktsioonil sest üheski teises fraktsioonis enam kahtekümmet ühte liiget ei ole ka, kes, et fraktsioonis on ju ainult 20 liiget. Nii et kui nüüd mitte reformierakonnas arvestada juba soo, Imre Sooääre? Kas see tuleb kokku 21, vist Camitega kaks. Meil on igal juhul, see tähendab igal juhul see väikesed seltskonnad on, see tähendab, et saab olema seda parem koos. Mida aga seda on, ma ei tea, mina ei usu, et see praeguse seltskonna puhul tuleb kõne alla. Tegelikult, ja see selle nädalakoosolek juba näitas, et see asi on suhteliselt lootusetu, sellepärast et noh, osal erakondadest oli ju ettekujutus, et juba praegu valitakse välja mingi väiksem grupp kelle osas siis üritatakse leida seda üksmeelt, aga nüüd me teame, et kogu otsustamine on veel kuu aega edasi lükatud, algab see nii, nagu me juba ajalehtedes näeme, see üldine sõelumine mis ausalt öeldes minul küll nagu ei, ei ei sisenda lootust või usku, et nüüd see üldine sõelumine kõigi 12 hulgast nüüd võimaldaks kellelgi niivõrd palju esile tõusta, sest et tegelikult on ju kõik suhteliselt võrdsed kandidaadid, kui sa vaatad kasvõi tänase Postimehe kineid lühiintervjuus. Nad ju ei erine praktiliselt üksteisest kuigivõrd. Küsimus on tegelikult selles, et noh, tegelikult on 101. inimeses ja tegelikult ei olegi palju 101 inimest küll jaotatud erinevatesse erakondadesse, mõned on nagunii ja naa ripakil siin vahel, aga tegelikult ei ole suur arv ja tegelikult tuleb leida nende seast sellise et saaks 68 poolthäält, eks, ükskõik mis moel loogilised et erakonna juhid, aga kuna see hääletamine ei ole ju nimeline on salajane, siis ja ka on viidatud ka selle peale, et noh, et öeldud, et kolm häält on puudu. Noh, siin on räägitud küll. Endise Res Publica vist on olek rebase tehingust või väidetavast tehingust siin linna tasemel, eks ju, aga on viidatud ka sellele, et mis see kolm või viis miljonit oleks. Sest küsimus, et kas tõesti on ükskõik, ütleme nii-öelda laiemas kontekstis, et kes siin selles väikses, kuigi geopoliitiliselt strateegiliselt olulises kohas istub presidendi toolil, kuigi tal võimu veel võib-olla ei ole. Aga, ja siis arutleda üle, et noh, kas on kolm või viis miljonit. Noh, see on tegelikult tühine summa, et näiteks ma vabandan muidugi riigikogu liikmete eest, et, et on võimalik üldse arutleda sel teemal, aga, aga selliseid Jutega räägitakse. Ja mitte sugugi ainult mingi turunaiste seltskonnas. Et võib-olla tehingud on ammu tehtud juba. Ja see ja sellisel juhul võib-olla see konsensus juba olemas kusagil kellelegi kellelegi. Aga muidugi märjaks teised mõttetankid juba, kes. Siis väliste mõte märkide järgi vaadata, siis on seal küll üks kandidaat, ainult kes võib-olla oleks nii-öelda. Võib-olla ma võib-olla need kõrgemad on. On võib-olla seal mingi paranoia, aga, aga miks mitte selles ka mainida seda võimalust? Üldine kontekst lihtsalt võimendab niisugust arutluskäiku ka see, et selle kolme hääle nii-öelda lahendamine, tegija lahendamine ei ole sugugi võimatu. No selge on see, et ega meie presidendi isik ei ole sugugi ükskõikne suurriikidele, see on täiesti sellele ida ja lääne oleme ida läänepiiril. Me teame, mis ümberringi toimub, siin lähedal, valgevene juhtum, eks ju, mis saab Ukrainast? Venemaaga on probleeme läänel üha rohkem ja rohkem ja selles plaanis on muidugi vägagi tähtis, kes ka isikuna siin meie presidendiks on ja ärge unustage, kes on presidendid Lätis ja Leedus. Jah, veenda näiteks kolm puudu olevat saadikut ära või, või on juba? Ma arvan, et see ei ole eriti eriline eriti suur, arvestades kõike seda maailma poliittehnoloogia kogemusi, kui, kui kellelgi peaks olema huvi Ja kahtlemata on seda riigikogus lihtsam teha juba kui vali ja mees loomulikult. Sest kõigepealt juba konfidentsiaalsust on palju raskem tagada, aga isegi ilma selleta tegelikult selle 68 hääle nii-öelda pooldajale saamine, noh tegelikult see on väga hea suhtlemine ja, ja. Kokkulepped, eks ju minu meelest täiesti reaalne, kui vaatamata sellele, et nad on erinevates erakondades, aga nad on kõik isiksused, neil on oma vaated. Oma arvamused, eks ju. Ja ikkagi raekoja riigi koosseis annab tegelikult vist selleks võimaluse, mida näiteks eelmise riigikogu koosseisud ei andnud, sest praegu on tõesti selline jaotus, kus ühe, kahe kolme hääle nihkumisega on võimalik see asi lahendada. Ega minagi välistaks seda, aga minu skepsis on lihtsalt seotud sellega, et presidendivalimised on lihtsalt osa sellest üldisest poliitiliste jõudude heitlusest, mis ikkagi fokusseerub tuleva aasta riigikogu valimistel ja nagu juba vist aasta tagasi, kui toimusid kohalikud valimised, siis juba ju kommentaatorid ja ka politoloogid ja ütlesid, et et viidatud olisi Rein ruutsoole. Et kohalikud valimised tegelikult on riigi presidendivalimiste, riigikogu valimiste eelvoor selles mõttes, et et kohalike valimiste kaudu pannakse paika siis valijameeste proportsioonide ja kontroll valijas meeste üle siis parteide erakondade kontroll valijameeste käitumise üle ja, ja presidendivalimised on, on selles mõttes olulised. Et pool aastat saab ju kasutada, tähendab selles seda presidenti kelle, kelle ütleme soovitusele nimekirjas president kas või riigikogust sinna läheb. Ega see niikuinii kohe pööratakse selle erakonna, nende jõudude kasuks. Kelle presidendikandidaat läbi läks seal see boonus hääled, eks see poos, see on see sümboolne kapital, mida hakatakse realiseerima poliitiliseks kapitaliks ja seetõttu ma arvan, et et poliitikud omavahelistes arutlustes üsna küüniliselt või täiesti nii-öelda pragmaatiliselt, sõltuvalt sellest, kuidas me neid hindame, seda arutluskäiku mõtlevad selle peale loomulikult. Lähevad, sest see on ju tegelikult on ju, see on jumala õige, et praegu on küll, noh, hakkas 184, aga mis siin on veel selle uue uue riigipea, nii, aga, aga tegelikult on põhiline ikka järgmise aasta märts ja jõudude vahekord ja kes siis peaministri toolile, milline valitsus siis tuleb, eks ju. Ja, ja see seos sama protsess eelmiste kohalike valimistega, kus pandi võimalikud valijamehed ja paika ja nüüd need siis, kes siis saab sinna Kadriorgu need boonus hääled sealt, mis paratamatult tulevad. Eriti kui on tegemist poliitilise kandidaadiga kellelegi nimekirjas praegu esitatud. Nii et need on üks sama protsessiga. Ja tegelikult see niisugune pinge ongi ju, nagu sa väga õigesti ütled, Peeter, tingitud sellest, et need on tekkinud teatav ajaline distants riigikogu valimiste ja kohalike valimiste vahel ja selle tõttu on nagu erinevatel alustel valitud, need kogutakse riigi kogukonna valitud, me teame Res Publica suure edu tähe all, aga kohalikud valimised olid juba Res Publica jaoks täielik läbikukkumine ja siit ongi tekkinud see pinge, mille pärast nüüd Riigikogus olevad jõud tahavad pigem ise valida selle presidendi. Kui jätta seda valijameeste teha. Krediit on, krediit on ju täielikult läbi kukkuda, vaagub sisuliselt selle. Valimiskünnise piiril, aga samas on kõige suurem esindatus riigikogus, eks ju, see on väga teravad käärid tegelikult, eks ju. Ja samas on jälle vastupidi nii-öelda valijameeste kogus on, on täielik valitseja tegelikult rahvaliit ja valimisliidud, milles on küll nii ja naad kedagi ja ka Keskerakond. Nii et tegelikult need võim, võimu, need erinevad tasandid on väga suures vastuolus ja kontrastis ja tänu sellele siis seda tulebki vaadata. Miks? Ühelt poolt, kui krediit on tegelikult läbi, aga, aga veel kuni märtsini on võimalik seda kasutada, krediitkaarti nüüd on käes. Aga tegelikult on. Aga raha enam nagu ei ole, raha enam ei ole kontol, aga ja see on selles mõttes mõnes mõttes skisofreeniline olukord. Sealne teataval määral niisugune poliitiline hasartmängija, ütleksin niimoodi. Res Publica poolt praegu, ühesõnaga jagada veel lubadusi ja ühineda. Me räägime ühinemisest ka natukene, aga ma tahtsin pandi kohtadesse presidendi kohta ka rääkinud, nüüd seda, et on väga palju esitatud niisugusi, kauneid põhjendusi, miks peab president olema selline või teistsugune, et kuivõrd tõsiselt saab üldse niisugustesse väidetesse suhtuda, et president peab olema selline ideede generaator, arvamusliidrid, Lott polüklot ja nii edasi ja nii edasi. Kas tegelikult selle kallis, kas tegelikult sellest rääkida, seda tehakse ausalt või on see ainult niisugune küüniline? Ideaal on ju suurepärane, kõik needsamad. Tagasi nimetasime kõik polüplot, ideede generaator, ühendaja, alli peaga, suurepärane välissuhtleja. Taagepera ütleb lääneliku kehaga Tanel ja kehakeelega. Kõik suurepärane, aga reaalne tegelikult elu on ikkagi hoopis teine, sageli, et reaalne elu on see, et iga rahvas väärib oma seda, isegi kui ta narr, vintsisugune, tühi kott siin seina ääres Lehtsand, kuna riigipea, et kui keha on selline, siis ei pea, sa ei saa olla ju? Jah, nii et selles mõttes, et see on ideaal ja loomulikult oleks hea. Aga noh, kes sellele vastu vaidleks, ma arvan, keegi meist ja vaevalt ka keegi kuulajatest vaidleks selle vastu, aga, aga kuidas sellist sellist tegelast leida, ma ei taha öelda, et Eestis ei ole selliseid tegelasi, neid on küll ja küll, aga millegipärast nad ei taha või ei jõua sellesse nii-öelda sellesse mitte ainult vooru, vaid ka enne sind. Mind huvitab nüüd, kuidas see asi edasi hakkab minema, selles mõttes, et jah, toimub nii-öelda vooru siis väljaselgitamine, aga siin on ühelt poolt tänuväärne tee, avalik-õiguslik raadio, Eesti Raadio käivitamine on esimene presidendikandidaatide testimise juba esimene, et see tähendab seda, et need signaal, mis erakonnad riigikogus andsid avalikkusele on võetud tegelikult tõsiselt vastu. Ja nüüd algab, nagu öeldakse, avalikkuse testimine või nende presidendikandidaatide testimine avalikkuse ees. Et kui nüüd seal keegi osutub ikkagi väga hästi esinenud kaks ja, ja, ja pärast seda üllatust pakub üllatusi, eks ole, siis tekivad meel huvitavad niisugust emotsionaalsed lahknemised. Et avalikkus hakkab kalduma ühe isiku poole, aga tegelikult tagatubades on kokku lepitud, et siiski teine, siis tekib üks uus skisofreeniline olukord. See tähendab, et nad natukene meid keritakse nagu üles selle. Seal on kolm tasandit, üks on rahvas ja siis on rahva esindajad erinevatel tasandilt nii-öelda kohaliku kui ka keskvõimu tasandil, eks ju. Ja nende eelistused ei pruugi olla üldse langeda kokku, eks ju. Ka eelmisel korral näiteks, ma uurisin põhjalikult eelmise presidendivalimiste ajal, need olid täiesti erinevad nii-öelda erieelistused, nii mida rahvas, mida kohalikud volikogude juhid, eks ju, ja mida siis? Muide, ma tahaksin siinkohal ka ühe niisuguse omapoolse subjektiivse märkused, tahtsin sellest tänases kas ei olnud Toomas Hendrik Ilvese vastustes noh, räägitakse sellest, et president peaks olema niisugune mõttetank. Ja, ja noh, kuulama niimoodi teadlasi umbes ja sellist arvamust siis siin tihtilugu unustatakse ära, et ka praegusel presidendil on väga suur tugev akadeemiline nõukogu ja ma olen ka mõne komisjoni esimehega rääkinud midagi neist või naist sellest nõukogust on ka meie valitsuses kuulda võetud või riigikogus ega ei ole küll, et tekib ikkagi küsimus, et siin jälle mängitakse niisukese tühjale kaardile, öeldakse jah, me teeme niisuguse tohutu mõtte keskuse ajukeskuse ja hakkame pakkuma välja ideesid tegelikkuses tegelikus Eesti poliitikas ei ole kunagi poliitikud vaeva poliitikud olnud huvitatud mingisugusest sellisest juhtimisest kadriorust ja vaevalt et seda ka edaspidi tuleb ega ei olnud seda Lennart Mere Jah, seda küll jah, sest tegelikult ka isegi eelmiste valimiste ajal, kui Arnold Rüütlil oli ju see, ma ei mäleta, kuidas see instituut oli, mis ta oli kus olid needsamad suur osa nendest nii-öelda Eesti säästva arengu ei olnud, see oli teine Endla tänaval oli see ja kus ka mina osalesin seal aastate jooksul, seal arutati kõige erinevamaid asju, kõige, et tipptasemel tipp tippteadlase tasemel ja, ja ja suur osa sellest seltskonnast on praegu akadeemilises nõukogus või vähemalt oluline osa, nii et selles mõttes, et aga jah, ega nende hääl tõesti Jalgel valimisseaduseelnõudes, millistes arengu kontseptsioonidesse oleks nii kajastunud hiljaaegu Teaduste Akadeemia arutas ka küsimust Eesti riik ja tähendab teadus ja poliitika seostest jõudsid järeldusele tegelikult ju teadlaste arvamusega üldse keegi eriti ei arvesta, Eesti riigis ei ole üldse sellist süsteemi loodudeks. No selles mõttes, et mina nagu ärriti, usu sellistesse väidetesse, nüüd selline tark ja kaugelenägelik, noh, ütleme akadeemiline president, kes on ka üks variant, et tema võiks nüüd olla see, kes hakkab nagu riigi suunda määrama või juhtima, seda teevad ikkagi poliitikud, seda teevad ikkagi vastavalt riigikogu valimiste tulemustel. Siis üks akadeemilise nõukogu liikmetest professor Eduard Raska. Tema komisjon on saanud küll hakkama tõsise mehe teoga nimetama Ta on välja anda terve raamat seal eelmine aasta kuskil sügisel ilmus Eesti edu hind ja, ja tõepoolest üsna siis tõsisel akadeemilisel usaldusväärsuse taustal on kõiki neid faktoreid uuritud mis on teinud Eestist niisugused väljaspoolt on ta väga särav ja, ja edukas, aga, aga sisemiselt ikka väga habras, karvaline, seest siiruviiruline ja seal põhjas ja seal päris südamikus on ikkagi väga palju moraalsed mädanemist, aga ka siis vaesust, häda, viletsust, et mis selle mõnikordki Potjomkini Aia aia taha või plangu taha peidetud. Aga huvitav, mitme riigikogu liikme laual see raamat. Mina, mina kordan seal raamatu pealkiri, Eesti edu hind, ma ei ole seda raamatut töötlesid, tsiteerita olengi näinud, kuigi ma olen selle üsna põhjalikult läbi tudeerinud ja see on kümmekond teadlaste artiklite, mis põhinevad ikka tõepoolest sisulistele, akadeemilistele, uurimustele. Aga ma rõhutan, et ma olen aastaid olnud seotud ja vaadanud seda inimarenguraportit isegi kirjutanud kunagi seal, aga ma olen jälginud ja kirjutanud selle selle kajastamisest ausalt öeldes seda on kogu aeg vaadatud läbi pikkade hammast, et milleks seda vaja, sest alles nüüd, viimasel ajal, kus on hakanud tõusma inimarengu indeks nii-öelda rahvusvaheliselt, siis on natuke räägitud kogu aeg, samas selle räägiti kogu aeg sellest eduhinnast. Ja loomulikult, see on selline intertuur, mida mis ei lähe nagu kokku selle. Tekibki see oluline vahe tõepoolest, et ühelt poolt on ju lausa Erakonna nimeks pürgiv erakordse sümboolsus astmega loosung ja Eesti eest, eks ole, aga, aga kui hakkad, tähendab nii-öelda konkretiseerima vead, need nii-öelda haarad laiali selle Eesti eest, siis selgub, et kuskil ahvamatel astmetel kaob, see pudeneb, see suur ilus kõrgeväärtuslik ideaal, nii nii peeneks vahetusrahaks, et hoia ja keela. See inimarengu aruande teater tõi, tekitas mul ka sellise assotsiatsiooni tihtilugu meil ju ka riik esineb nagu reklaamloosungi eksime, tegelikult kaupluses müüakse kaupa, ega ükski kaupmees ei taha tunnistada oma kauba tegelikke omadusi, väärtusi, eks ju, ta teab neid, aga ta ei ütle neid kunagi välja, et ka meie riigis on väga palju asju, esitatakse nagu reklaam loosungina mille, kas ehk varjatakse seda tegelikult kauba väärtust või vähest väärtust, mul tuli see lihtsalt seoses sellesama kohukeste näitega, mida nüüd on uuritud ja selgub jah, et nad sisaldavat loppis taimer mis on iseenesest väga tervislik, eks ju, aga aga see on ka väike pettus, eks ju, et noh, niisukese läikiva koore sees või läikiva pakendi sees võib ju tegelikult meile müüa ka ju hoopis midagi muud. Ma küsisin selline, eks selline, mis te arvate, mis seal vahe tomati, mobiiltelefoni või saadiku müümise vahel? Võiks arvata. Raha on ainult erinev. Ei vahe on selles, et kuna tomat ja mobiiltelefon ei lobise liigselt ja vähenda sellega oma turuväärtust Veegile, kes omal ajal Res Publica tegelikult selle suurepärase valimistulemuse saavutas ja saadikud ära hindas ja paigutas Selle peale võiks muidugi küsida, et kui ühiskonnas peaks olema võrdsus, siis, et võib-olla mõni saadik võiks olla kõnevõimetu näiteks siis oleks ta kõiges selles mõttes, et ma tahan öelda. Et, et kõik on nagu kaup ja seda on ka käsitletud nii-öelda kaubana tegelikult selles praeguses kapitalistlikus. Tegelikkuse tegelikkuses ja seda käsitletakse nii, et olek Rebane püüdis väidetavalt seda teha, siis see on tegelikult seesama liini ju kõik on müüdav, kõik on ostetav, kõigel on hind, eks ju. Ja ja saadikute puhul võib-olla tõesti erinevalt tomati ja mobiiltelefoni müümisest, eks, et tema hind võib langeda. Oleks rebase väljaviskamine Res Publicas muidugi käis kuidagi üllatavalt kiirelt. Ta käis ju mõni päev enne ühinemist Eesti eest, eks. Muidu oleks olnud ju väga narr. Seda sleppi kaasa ei tohtinud, nojah, et see Eesti eest, see on nüüd selle nädala selline teine suursündmus ja võiks öelda, et ka küllaltki suur üllatus või isegi vapustus eelkõige ma mõtlen Isamaaliidu liikmete jaoks, kes ma usun ikkagi vanaerakonnal ja, ja niisuguse konservatiivse rahvusmeelse erakonnale, ükskõik kuidas mees võiksime suhtuda sellesse, aga me peame tunnistama, et Isamaaliit on ikkagi olnud ükski tõsiseltvõetava maid erakondi läbi kogu Eesti iseseisvusaja eks ju, omada oma põhimõtete järgi räägime seal ja, ja noh, seal on ka olnud oma nii-öelda musti lambaid hulgas, aga aga siiski ei saa öelda, et Isamaaliidu maine nii-öelda tervikuna oleks kunagi väga madalale nagu tõupuhas, selline. Puhas selline selline organism ja nüüd mille kohta ma ei ütleks, tõupuhast on selline, et Res Publica keeemmo tead noh, selline jah, igal juhul mitte tõupuhas, teine on selline nagu krantsi moodi, selline selline täpselt ei ole teada, isa ema ja ühel hetkel on ta ühtemoodi ja ma tuletan meelde, kasvõi see, et kuidas Res Publica siin Taagepera nägemuses, milline oli, kuidas tema need heitlemised on toimunud hiljem, eks. Nii et igal juhul üks on nagu tõupuhas ja teine on väga selline krants jah, selles mõttes pigem klassi moodi asju ja kuidas nende ühinemisest siis. Tere ei tea, kas tuleb sõna krants omal ajal enne teist maailmasõda, Eestis oli üks mees, kes tahtis aretada välja kohaliku koeratõu ja andagi talle nimeks krants. Ja sellest tuli see krantsi nimi, et tegelikult, eks noh, Res Publica puhul, jah. Seal ei ole suhteline, tähendab et neil on väga elujõulised ja sageli rohkem kui sellised tõupuhtad. Sellisel moel on ka kodus finantskrahh meelde karjakoeraks mõeldud jaga, mida nendest ühinemisest, ütleme sellise võrdlusega? Jah, eks näis, muidugi üks on suurem ka krants on tunduvalt suuremaks kui. On öeldud, et esmane probleem on ikkagi leida selline karismaatiline juht, sellepärast et kumbki seniste erakonna seniste erakondade juhtidest ju ei ole eriline rahva innustaja ja tribüünidel esineja. Jah, aga tuletan meelde, kuidas eelmine kord Juhan Parts sinna jõuti, ega see. Ega see eriti kerge ei olnud, eks. Ka täna jälle ilmus kuskil intervjuu siis Isamaaliidu jess peaministri Mart Laariga, kes ei välistanud võimalust, et temagi on võetav selle valimistasemel valitavana. Uue erakonna esimeheks. Ehkki vapiloomaks on Jüri Luike rohkem ja peetud jah, kuigi. Ma arvan, et Jüri Luik on, ta lihtsalt hoiab madalamat profiili ja ta ei hakka siin. See on üsna pingeline töö tegelikult olla parteijuhina ja ma arvan, see hoiab teda lihtsalt tagasi. Ja mida see ühinemine siis tegelikult hakkab tähendama varast riigikogu valimisi, kui näiteks tõepoolest Res Publica isegi ületa künnist. Jah, see on sama asi, et kui nad tegelikult praegu teevad kuigi ametlik nii nagu peaks nagu olema ühinenud, aga kui selgub tõesti märtsikuus, eks ju. Et tulemused on nagu sellised, et nimekirjas on küll proportsionaalselt pandud näiteks ühte ja teist, aga ka Isamaaliit saab oma jätkuva sellise noosi nagu prognoositud või natukene võib-olla rohkem, kuna arvan, temal on potentsiaal nagu rohkem. Ja, ja samas kui Res Publica kas jääbki sinna valimiskünnise alla või kusagil seal kõigub? No ma ei kujuta ette, selline see on nagu kes vene maalikunsti klassikaliselt ebavõrdne abielud, et selline rauk oli norra neiu käevangus, eks ju. Et siis tekivad tõesti probleemideks. Aga kolleegid, me ole meenutanud selle ühinemise taustal ühtteist ühinemiskatset, mis jäi küll ütleme kohaliku tasemele ja on andnud ka oma võrse siin Tallinna pildis just sotsiaaldemokraatide ja rahvaliidu ühinemisvahepeal, ju oli see lausa nii keritud juba, et see peaaegu hakkavadki läbirääkimised toimuma. Et ilmselt see siiski kuskil selle tee esimesel neljandikul tajuti ära tajuti, et see päriselt ikka nii lihtsalt ei käi ja ja. Nojah, siin on, muidugi, on veelgi suurem see erinevus nii-öelda suure ja väikese vahel, kui me mõtleme organisatsioonide peale, sest rahvaliit on ikkagi praegu endiselt liikmeskonnad kõige suurem ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond vist on praegu riigikogu parteilist kõige väiksem oma liikmeskonnale. Nii et noh, selles mõttes see vahekord on niivõrd See on nüüd ühelt poolt volüümi küsimused ja teiseks on jälle isikute vahel, eks ju, kes juhivad? Nojah, ei kujuta väga hästi ette, kuigi mõlemad maamehed eksioni Villu Reiljan kui, kui Padar, eks ju. Kuigi samal ajal jälle vägagi erineva maailmavaatega. Jah, ühed on näiteks, sime Aalzemylutisioloogide ühed on nagu piimamehed ja teised on nagu lihaveised ja kas nad ei ole. Päris nali ei ole aga üldse see üldine tendents on muidugi suurepärane, et loomulikult peaks vähemaks saama ja peaks nagu ühinema. Aga kuidas see välja tuleb ja mis sellest saab, need katsed tehakse ja see on. See näitab, et asi on õiges suunas, liigub, aga, aga teine asi on, kuidas ta välja kukub. Vaata minu meelest teater pigem Eestis on läbi aegade olnud juba esimese iseseisvuse ajal, et nende ühinemised pigem on teataval määral kokkupõrked, millest jälle kildudena eraldab uusi erakondi. Et konsolideerumine kunagi ei ole absoluutne, et seal võivad keegi ühineda, aga siis eraldub jälle mingi seltskond moodustab oma mingisuguse partei, nii et ma, ma ei usu, et see Eestis ikkagi kusagile nelja partei või kolme partei tasemele jõuab lähimatel kümnenditel, sest neid huvigruppe on niivõrd palju ja nii erinevaid, et et noh, ma ei näe seda. Kas selles võrdlemisi tõenäoliselt siiski mingeid konflikte tekitavast ühinemisest võib olla kasu ka rohelisele parteile, kes ennast praegu hakkab konstrueerima, et nad võiksid saada sealt endale noh, liikmeskond, liikmeid ja elektoraat ja niikuinii tähendab, kuna elektoraat läheb ümberjagamisele. Sest meie rohelised ei ole ju sotsiaaldemokraatliku kallakuga, need on pigem sellised konservatiivsed. Ei, mina arvan, et see, mida, mida siin Res Publica eelmiste valimiste eel nii-öelda sellist saavutused, seda rohelised ei suuda vähematki saavutada midagi sellist, aga, aga, ja ma arvan, paraku sellise suhteliselt marginaalseks eskonnaks praegusest väga kitsa niši kitsa nišiga sellel teemal nagu eriti palju räägikski. Pigem on palju huvitavamad, on need nii-öelda need, millest me siin rääkisime, et kuidas õnnestub nii-öelda eesti CTU loomine Ja ja pigem, ma kujutan ette, et näiteks Marek Strandberg võib ju isikumandaadi saada. Ja see võimalus on olemas, aga kas nüüd sellepärast roheline erakond mingit positsiooni saavutama, iseküsimus? Aga nüüd selle CTU, see oli päris põnev isemis, mainisid Kristlik-Demokraatlik Erakond. Kui ma nüüd õieti mäletan, siis üks Isamaa eelkäijatest oligi teha, olen. Ja seal oli veel mitu niisugust ERSP muidugi kõige tuntum. Tegelikult võiks öelda, et Isamaa juur on ju ERSP-s. Ja ma tahan öelda, et neil on sarnasust küll olemas ja, ja räägi, aga seda on, neid kolme tähte on, on kasutatud viimasel ajal ka nendel otsustajate seas päris tihti. Et näiliselt tegelikult ta ei olegi nii nii erinevad, kuigi omal ajal riigikogu saadikute majas oli neil mõlemil nii Reformierakonna tuba, telefone kasutati kui Isamaaliidu tuba ja kõik lootsid tuleb järel, kasvaks tagasi ühe juures, kui algul pidid teisega ühte liitmaaga. Mis te arvate, et Isamaaliidu ei, neil on Tõsi on küll, seesama just selle selle juurika koha pealt, selle kristlik konservatiivse sellised. Ja sellest aspektist muidugi. Tean ma olen ma üsna kõrvalt näinud, et päris head koostööd on teinud ju Reformierakond ja Isamaaliit Tartu tasandil. Nii et me ei välista. Ma ei välista seda, et, et mingil hetkel uues rei uuel ringil tõepoolest formeerub üks suur selline konservatiivne paremerakond kus siis ka Reformierakond võiks lõpuks oma koha leida. Kui näiteks pidada silmas seda, mida Rein Taagepera ütleb, et Eestil on neli parteid nii-öelda suure poliitilise vooluvoolude seisukohalt siis poliitika teostamise voorude seisukohalt oleks neli niisugust Parem-vasak käskija venelast. Venelased emasid, venelaste, mina miskipärast tahaksin rohkem maainimesi näha, ütleme siin rohkem silmas pidada. Kui me nüüd räägime sellest vasaku võimalused, siis noh, see on minu meelest ikkagi Eesti ühiskonnas seda ei ole ja ei tule ka. Aga, aga ma tean, et ma tahtsin veel mõne minuti rääkida lõpuks sellest, kuidas elab kommunism meie täna tänases päevas, siis noh mitte isegi selles plaanis, et ahju ajada kedagi ja vaid vastupidi näidata, et ta tegelikult on väga hästi kohanenud. No jutt on siis eelmisel nädalal esitletud kahest raamatust ja nendes ühe raamatu esitlusele. Me olime Peeter Ernitsaga koos aga teisel raamatu esitlusel, mis oli varem nimelt esitleti siis Vaino Väljase niisugust pidupäevaraamatut. Ta ei sünnipäevaraamatut Fesshristi nagu sakslased ütlevad. Mis siis oli pühendatud Vaino Väljase, kus siis mitmed inimesed tema lähikonnast on ilmutanud oma artiklid ja ma käisin sellel esitlusel ja ja pean möönma seda, et et noh et ma kohtusin väga paljude inimestega, kes, kes, kes minu jaoks olid juba hajunud kuskile kosmoseüksindusse, mis tõi mulle meelde, noh, mõnes mõttes muidugi omamoodi niisugune väga algeline. Nojah, nostalgia. Ja kuna ma olen selles ajas tõesti ka pidanud kulutama valge maja uksi ja siis nägin seal vanu valge maja sekretäre ja, ja neid alamastme sekretäre ja nii et ma pean ütlema, et et need inimesed tõepoolest on täiesti olemas ja muidugi nad on osalton kibestunud kibestumine on peamiselt ilmselt seal põhjal, et väga paljusid neist siiski asjatult tülitatud. Ja selles mõttes noh ma leian, et Eesti ühiskonna, Eesti ühiskond on niivõrd väike ühiskond, et tema, me oleme ikka võrdlemisi pillavalt käinud ringi nende ressurssidega. Mis inimressurssidega, mis meie käsutuses Eesti ülesehitamisega uue juhi ülesehitamise käigus on ja see tuli esile minu meelest üsna ilmekalt ka siis teise raamatu esitlemisel, milleks on mille pealkiri on nooruse patud ja selle raamatu nii-öelda mälestusliku osa ja ongi põhiliselt tema mälestustega tegemist on Vello pilt. Nooruse kunagise nooruse pea toimime. Ja 11 aastat olnud ja, ja sina selleni esitlesime vanade Mart siin ka seal sellepärast et ma elan nagu Ferhabildiga kohtunud mitmete vastuvõttudel ja, ja siis ta kutsus mind sinna, kuigi mina olen noorusega väga vähe seotud, minu esimene trükiproov ilmus ka omal ajal. Aga, aga tõepoolest väga huvitav tõesti oli näha neid inimesi tõepoolest nagu sa ütled reisijat ning kohati oli selline tunne jah, et, et kas, kas tõesti need inimesed kõik on veel elu ja tervise juures sest. Seda, mis missugune propaganda olnud ja missugune tümitamine kogu aeg, kuni, mis on, mis on kulmineerunud selle kommarite ahju? Jah, nojah, aga ma ei tea, tähendab tõepoolest, ega täna sel päeval meil on sõnavabadus ja igaüks tõesti võib välja öelda oma arvamuse kommunistide kapitalistide kohta ma tahaks loota võrdselt. Aga, aga jah, oli üks väga elamuslik ja huvitav sõnavõtt oli seal Indrek Toomelt praeguselt suur ärimehelt, kes siis natukene nagu lahkas, noh, nende ütleks ikkagi vanade kommunistide seisukohalt sedasama suhtumist, mis nüüd on ühiskonnas olnud viimasel ajal ta tegi seda väga tasakaalustatult. Ma ütleksin elegantselt, isegi minule jäi meelde just see mõte, et kogu rahvas ei saa olla metsavennad, mis on iseenesest tõesti õige, et rahvas püüab ka kõige ebasobivam omas ajas ja ühiskonnas ikkagi ellu jääda ja, ja nii-öelda seda bioloogilist elu nii-öelda edasi kanda. Noh see, see on tõsi, aga kas see nüüd selle pärast nagu kommunismi kuidagi vabandab või paremaks muudab, see on seal küsitav. Noh, seal tegelikult need No see igasugused mustvalged skeemid tegutsevad hästi loosungid, mõtle välja mõne loosungi ja see on rohkem väärt, kui võib-olla see asi iseenesest, aga aga mul tuleb meelde, et kui Vaino Väljase nii-öelda see õnnitlemine oli seal, see oli veel mõned päevad varem on siis Regina Meri võttis sõna seal ja ütles, et et Lennarti tool on siin tühi, seekord ta oleks kindlasti siin olnud, seal oli mõni päev peale Lennart Meri matuseid ja, ja veel enam ütles, et need kaks meest tegutsesid nagu paarisrakendis. Ja tõepoolest kuni viimase hetkeni ma mõtlen Lennart Meri lahkumiseni, nii et neid asju tegelikult on laiem, avalikkus ei tea. Ja ühelt poolt see mustvalge käsitluse puhul On see väga viljakas, aga tegelikult, kuidas need seosed tegelikult on ja ja otsustajate suhted? See on teine asi. Mulle tuleb meelde siin siin selles õhinasse kahe erakonna, kui tuldi välja alles esmaspäeval olid televiisoris puha kaks meest, kirjutas talle pidulikult vahetasite neid pidulikel kirju, siis Taavi Veskimägi, tema nisu väga bravuurse esinemisega ja ja tema sellesse programmkõnes jäi kõlama just nimelt see võitlus nomenklatuuri nomeklatuur tungib peale, vot mina nendel eriti üritustel käia, käinud nüüd esid raamatute esitlusel, mis on väga kasulik, oleks lugeda paljudel, võib-olla see nüüd ei olegi päris kena, et ma siin otseselt nendele neid raamatuid siin nii-öelda reklaaminud, aga ma tahan öelda seda ja Mart kindlasti kinnitab, et tegelikult ei ole seda nomenklatuuri ründamist vaja, sest nad on tegelikult paigas. Nendest suurem osa on ju äris suurepäraselt hakkama saanud. No Henno hakkama suurepäraselt henna rosinale tuntud vannitegija Indrek Toomest ei maksa rääkida, kus oli Heino Priimägi, oli üks, kes sõnaraamatu ilmumise tuntud ärimehed. Üks Tartu Ülikooli teadlane tegi ülevaate sellest, mis on saanud EKP Keskkomitee viimase vist kolme koosseisu tegelastest ja mul on hea meel, et mingi 70 protsenti neist oli nagu nii-öelda tegevuses nii-öelda kapitalistlikus tegevuses. Nii et veelkord ütlen ees ja Eesti eest, et Kominestest võib saada tubli kapitalist, seda näidata ka maailma kogemus. Muide, Rein Taagepera oma intervjuus ju ka räägib sellest samast, millest sinagi rääkisid, et must-valge lähenemine on põlvkondade vahetumisest tingitud, lihtsalt on peale kasvanud põlvkond, kelle jaoks kõik see on vaid raamatu tarkuse mälestus. Aga hoolimata tehnilistest viperusteta, mis meil oli täna saate alguses jõudis saade siiski lõpule. Ma tänan Peeter Ernitsalt, Rein Veidemanni ja saatejuht Mart Ummelas järgmisel laupäeval Aarne Rannamäe juhtimisel. Kindlasti uued ja põnevad teemad.