Ja tere hommikust, tere hommikust kõikidele meie kuulajatele. Loodetavasti kevade ja väikese viivituse tõttu on tavapärasest rohkem raadioaparaat paatide ees, kevad on küll käes, aga, aga ilmad võiksid natuke soojemad olla ja näppe ilmselt veel meie kuulajad mulda ei ole saanud. Niiet kui midagi muud teha ei ole, siis mõelge meiega kaasa. Tänases saates Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest ja üle kaua-kaua aja hea kolleeg Ott Ummelas. Praegu uuel ametikohal, ETV, 24 peatoimetaja no sa oled siin meie klubis olnud ka varem ott aastaid tagasi, millega sa vahepeal oled tegelenud ja ma usun, et ka meil on kuulajaskond natukene uuenenud, et et räägi, kes sa oled ja, ja kuidas sind võtta tuleb. Et kas ma ikka olen ajakirjanik endiselt, aga lihtsalt ma tea profileerusimist pisut ümber. Kunagi, kui ma siin olin, millest on vist pisut üle viie aastane, et siis olin, olin teles välisuudiste peal. Siis otsustasin valida Uudisteagentuuri Reuters pakkumise. Läksin Tallinna toimetusse tööle, tegin seal kaks aastat tööd, siis nad pakkusid mulle kolme kohta ja ja noh, parajasti võtsid nii-öelda Eesti koha ära, õigemini koondasid Baltikumist ametajaidis. Jäänudki muud üle, et valisin selle soome koha ja töötasin seal kolm aastat. No nagu öeldakse, noorusrumalusest tehakse üht või teist. Aga nüüd olete televisioonis ringiga tagasi ja, ja ma usun, et meil on selle üle väga hea meel. Nonii. Meie saade läks tegelikult käima juba enne saate signatuuri. Me hakkasime omavahel ja ma ütleks teravalt, aga, aga ägedalt arutlema selle üle, et mida siis ikkagi meie valitsuse praeguse koosseisu esimene aasta esimene sünnipäev on endaga kaasa toonud Andrus Ansipi valitsusel, mis teatavasti koalitsioonivalitsus ja ja mida on sageli niinimetatud ka lüüakse haugikse vähiks, sellepärast et need erakonnad, mis selle moodustavad, on lihtsalt niivõrd eriilmelised ja nende nende programmide, nende eesmärgid on, on niivõrd erinevad. Nende elektro vaat valijaskond on, on niivõrd erinev, et kuidagi teisiti ongi raske raske seda nimetada, aga aga kõigele vaatamata on võib-olla tegu ühe viimaste aastate või vaatad viimase aastakümne ühe stabiilsema valitsusega, sellepärast et et suuri tülisid ju ei ole. On olnud igasuguseid skandaale, väiksemaid ja suuremaid, aga, aga tülisid kui selliseid, ehk siis ütleme sellist reaalset ohtu, et see valitsus peaks nagu laiali minema. Seda ei ole küll nagu, nagu tunnetanud. Olete minuga nõus. Seda küll, jah, mul muidugi oli see kontrast võib-olla mõnevõrra teravam kui, kui teil, sest ma tulin sisuliselt ikkagi eelmise aasta lõpul tagasi riigist, kus on hoopis teine poliitiline kultuur siis Soomest ja et selles mõttes jah, tundus, et äkitselt oli skandaal ja rohkem ja pidi tegelema asjadega, mis, mis muidu tundusid juba sellised kuidagi seljataha jäänud. Täna aga räägime sellest, et, et meil on näotu valitsusjuhi ehk siis parteid kuus, kes kes justkui nagu ei peaks programmiliselt üldse ühiselt midagi suutma ette võtta. Siis Soome ikkagi on näidanud, et nii-öelda vikerkaare värvi koalitsioonid tegelikult suudavad poliitilist stabiilsust tagada küll ja küll riigis. Ja siis on seal niimoodi aastaid käinud, tegelikult Paavo lepase valitsus oli ju peaaegu seinast seina. Jah ja noh, samamoodi tegelikult noh, just, et lipuse mõlemad valitsused ja nüüd Vanhase valitsus. No tegelikult ikkagi ütleme nii, et Keskpartei ja sotsiaaldemokraadid neil ei peaks ju ka nii väga palju olema ühist, aga, aga minu meelest Eestil tuleks ainult kasuks, kui me, kui me suudaksime selliseid nii-öelda Vikerkaare valitsusi rohkem teha. Külli, mis sina arvad sellest aastast? No tegelikult on, on üsna lühike aeg, et, et ühte valitsust hinnata et poliitika on selline valdkond, kus tehtavad otsused ja nende viljad tulevad sageli ilmsiks alles aastate pärast. Ja nüüd, kui me vaatame nüüd seda valitsust, et mis on olnud millega nad võivad uhkustada, et hea majandus, kas see pensionid on tõusnud, et vanemahüvitise maksmine on pikenenud, tulumaksuvaba miinimum tõuseb ja nii edasi, et, et see, et majanduskasv on selline, nagu ta on, et see, see läheb tegelikult ju tagasi juba juba varasemate valitsuste Töö alla ja see tuleb ka paljuski sellest, et me oleme nüüd Euroopa Liidu liikmesmaa aga samas, kui me nüüd vaatame seda negatiivset, mis on olnud ehk siis see, et kuidas on, on nüüd väga ehmatava selgusega tulnud ilmsiks see, et kuivõrd kehvas seisus on meie sisejulgeolek et kas või see, kuidas me ei tulnud toime naftareostuse õigeaegse avastamise likvideerimisega või siis või siis see, mida nüüd selgitab või väidab siseministrile veeremi värske analüüs, mille kohaselt on, on meil politseis ja päästes on täitmata sajad kohad ja inimesed lihtsalt lahkuvad ja keskmise päästi palk on vaid 3500 krooni. No et kas see nagu negatiivne asi ka see läheb tegelikult tagasi juba juba varasemasse aega? No mis on nüüd selle valitsuse puhul, nagu eripärane on, on, on see, mismoodi kõik need osapooled nad, nad püüavad, nagu mulle tundub, käsitleja või nad ei mõista seda valitses nagu ühtse meeskonnana. Ühe näite. Ma mõtlesin täna hommikul rahvaliidu kodulehekülge, kus oli kirjas, et tänu rahvaliidule on keskmine pension nüüd 3100 krooni ja tõhusalt, kus 650 krooni. Et samamoodi üritab väita seda Keskerakond, et see on tänu meile, seda on nagu kõrvalt vaadates natuke inetu jälgida isegi. Keskerakond alustas, ma võin nüüd eksida, aga, aga mulle tundub küll, et rahvaliit pärast hakkas pahandama, kui need teleklipid ilmusid, kuidas Savisaar seisis keset pensionäre ja midagi jõuliselt šestikuleerides püüdis selgeks teha ja seal taustal kõlas tekst, et tänu nendele siis keskmine pension tõusis kuni 3000 kroonini. Ja jah, ma just mõtlesin, et ma ei tea, kas meil on võib-olla ka tõesti see, see üleüldine nii-öelda poliitiline haritus on ka võib-olla mõnevõrra veel madalam kui mujal, aga, aga no tegelikult kui me arenenud demokraatia demokraat jäid vaatame siis, ega kuskil riigis Kas inimestel pähe, et valimiseelsed sest tal ei hakkaks valitsus kiitlema sellega, et nad on pensioni tõstnud, see oleks nonsenss, valitsus loomulikult tahab. Valitsusparteid tahavad tagasi võimule saada ja, ja noh, et selle üleüldse tekib mingisugune dialoog, et kas nad nagu üritavad ausalt kellelegi midagi seletada või mitte, et noh, see on ikkagi elementaarne. Ja täna, mis parteile see on ja, ja samamoodi ei tule üheski, ma arvan, Lääne-Euroopa arenenud riigis kõne alla, see tiks partei hakkab tootma mingeid kuiseid, teleklippe, kus ta reklaamib seda, et vaadake, mis nüüd tänu tänu neile saavutatud. No ega ükski asi ilmselt ei sünni nagu tühja koha peale ja kui need asjad töötavad nii-öelda, kui, kui valijad on niisuguste lihtsate võtetega manipuleeritavad ja, ja viimased valimised ja eelviimased ja üldse kõik need aastad on tegelikult näidanud, et need asjad töötavad ja ja valijaskonda sealt tuleb nendele nii-öelda propagandatrikkidele vastu ja järele ja, ja seesama erakond või needsamad erakonnad saavad jälle väga palju valijate hääli, et kui see töötab, siis, siis tuleb seda seda, seda lehma kindlasti lüpsta. Ja ega noh, väga raske on ju ette heita, et seda tehakse. Mis ma tahtsin maksunduse kohta lihtsalt öelda, kuna kuna sedasama asja mainiti igal pool neljapäeval, kui, kui, kui valitsus ütles, et peeneks on, oli siis, või noh, siis Reformierakonna teeniks suuresti on see maksude alandamine ja, ja noh, loomulikult ma tulen need Soomest ja hakkan, räägime vasakpoolset juttu, aga aga lihtsalt sellised asjad, mida Eestis peetakse nii-öelda üks protsenti kinnitatud tõeks või faktiks tähendab asjaolu, et, et majanduskasvu või seda nüüd läinud paari aasta majanduskasvu pannakse nii-öelda suuresti seesama maksude langetamise süüks või siis maksude maksude tänule. Vähemalt just nimelt et mina ei ole Eestis küll näinud kuigi palju väitlemist noh, nii-öelda teemal või põhjendatud väitlemist, kus, kus tuuakse näiteks uuringuid, et, et mismoodi analoogilistes riikides on, on läinud kas maksu langetades või, või mitte. Et kui me räägime Lätist ja Leedust, kus on olnud täiesti analoog loogiline majanduskasv ja minu teada nii-öelda lähiaastatel ei ole, ei ole neil sama aktiivselt maksu lõigatud või vähemalt mitte kummast mitte mõlemas riigis, et siis noh, lihtsalt iseenesest see põhjuse ja tagajärje asi on meil kahjuks nagu sageli ikkagi minu meelest demagoogiline, et ka Soomes näiteks räägitakse aastast 96, kui nad on lõiganud üksikisiku tulumaksu. Päris palju neilgi on tegelikult asja uuritud päris põhjalikult ja, ja seal ma mäletan, aastatagune maksumaksjate ühingu uurimus tõestas, et tegelikult see maksude lõikamine on ta sisuliselt on jätnud selle maksubaasi samaks ta ei ole, ei tõstnud maksude laekumist ega langetanud. Ja nii et noh, ma arvan, et Eestis võiks lihtsalt rohkem käia nii-öelda faktide põhjal see arutelu, et kas maksude langetamine nüüd suurendab laekumist või suurenda ja noh, teine asi muidugi räägime majandusteadlastega siis soomes millegipärast kõik ütlevad, et aga, aga noh, paari aasta pärast tuleb maksa hakata tõstma Eestis majandusteadlased ütlevad sedasama anga poliitilises diskussioonis, noh, sellest ei ole juttu, me ikkagi räägime jälle Reformierakonna plaanist langetada see 18-le protsendile tulumaks ja nii edasi. Sinuga on raske vaielda, sellepärast et sa oled viimased aastad töötanud just nimelt ajakirjanikuna majandusalal ja, ja oled oled sellega tegelenud ka, aga, aga need kaks asja ei ole üldse omavahel seotud. Nii nagu see pensionide tõstmise värk ega, ega kui vaja, siis üks erakond Eestis tõestab ikka selle ka ära, et tänu temale ainult päike tõuseb ja läheb looja ka, aga sellest targu vaikitakse, et siin omavahel nagu seost ei ole. Kui, kui ikkagi on ette võetud teha niisugune projekt, mille nimi on valitsuskoalitsioon aastani 2007, märts siis, siis ta on lihtsalt niimoodi? Jaa. Jaa, kõik asjad nagu pannakse selle selle kraesse, mis on nagu endale kasulik, kõik need numbrid saab tegelikult ju väänata nii, nii ja naapidi. Kuskil ei ole ju mingit tõestust, et emapalk on siin 15 kuud nüüd jah, selle valitsuse ajal tõusnud kas seal on mingisuguseid tavaliselt seost Eesti iibe ka näiteks või, või ei ole, ma kuulan iga päev või üle päeva, eks ole, kuidas naised ütlevad, ah ma läheks parem lapsi sünnitama. Nüüd saab ju 15 kuud olla, olla oma vana palga peal või ma kuulen seda, et ah ei, ma ei tule sügisel tööle. Et mulle anti nüüd ajapikendust ja ma saan seal lapsega veel kodus olla, mis on iseenesest ju tore ja positiivne. Aga kas sellel on ka mingisugust seost nii-öelda Eesti demograafilise olukorraga iibega, kas, kas meid saab selle tänu sellele sammule rohkem olema? Noh, esialgu mingit tõestust pole. Ja siin on küsimus siiski ka inimeste heaolus ja turvatundes, mitte üksnes iibes. Aga sellega olen ma küll nõus, et et Eestis peaks avalik võim tellima rohkem uuringuid just selle kohta, et milline on ühe või teise poliitilise otsuse pikaajaline mõju. Mulle tundub, et praegu tegeletakse uuringutes hiljal kogutakse ainult mingeid avaliku arvamuse küsitlusi, mida, mida jah, täpselt. Skandaalidest oli juttu selle aasta sees ja me ei taha neid siin väga pikalt üle korrata, sellepärast et selle aasta jooksul me oleme sellest samast kuidas nendest rääkinud küll ja küll ja ja kohati lausa tülgastuseni, aga aga tegelikult, kui me vaatame nii-öelda valitsusele tervikuna, kui vaadata valitsust kui tervikut siis, nagu öeldud, on, on väga eriilmeline ja kõik kolm erakonnajuhti on, on väga erinevad tüübid. Et need tegelikult on olnud nagu persoonide skandaalid oli, eks ole, kohukene ja oli Keila-Joa ja Hanschmidt ja ja noh, reostus ja mis veel noh, ütleme, need on nagu suuremad ja need on kõik seostatavad ühe või kahe konkreetse persooniga, mitte nii-öelda valitsuse valitsuse valitsuse skandaaliks teeb asja võib-olla see, kuidas peaminister Ansip on reageerinud nendele ühele või teisele nihukesele väär nähtele meie ühiskonnas on kas või see kinnisvaraskandaal seal Keila-Joal ja, ja, ja Ansipi seisukohad Hanschmidti asjades, mis on noh, riivasid ikka väga kõvasti eesti inimeste õiglustunnet. Aga aga jah, et eraldi rääkida, et valitsus on, on kistud skandaalidesse aa ja siis on muidugi Marimaal välja öeldud haridusministri lausungeid edasi. Aga jah, valitsuse valitsus ei ole nagu, nagu suuri ämbreid tervikuna. Nojaa, aga kas meil ei ole kogu poliitiline kultuur selles mõttes nii öelda? Kole personaalne, et kogu meie nii-öelda valimistest teen ja tegelikult ka on üsna üsna personaalne, kuigi meil on jah see nii-öelda kahekordselt ülekantav hääl ja puha ja saavad inimesed esindusorganitesse ilma üldse ilma igasuguse normaalse valijate toetuseta, aga, aga ikka meie poliitika on. Ei, see on ei, ma olen nõus sellega, sellega on raske mitte nõus olla, ainult et mida sinna sellest, nagu Ansipi Grass annab väänata. Kui valitsused vahetuvad nii tihti, et ütleme, nelja aastane on see parlamendivalimiste tsükkel, eks ole, ja kui selle aja sees Juba juba on kaks valitsus tehtud, siis on see juba piisavalt palju. See tsükkel on niivõrd tihe, et, et noh, ei teagi, et mida, mida nagu Partsile väänataja, mida Ansipile ja, ja kes on nagu kaasvastutajad ja, ja nii edasi, eks ole, et kogu see temaatika, et, et et valitsus kui niisugune on, on minu jaoks noh, eeskätt just selles süüdi pida, mida Külli siin mainis, et ega reaalseid samme meie sisejulgeoleku nii-öelda tugevdamiseks ei ole astutud, vastupidi selle valitsuse seal on, on ikka need mõrad muutunud lõhedeks. Ja kohati on tegu nagu nagu maavärinaga, et kui ikkagi sa juba mainisid, eks ole, politseid tuletõrjet ja ja me siin saates ka oleme varem nahutanud valitsust selle eest, et tõesti meil on ainult üks lendav kopter, mis, mis noh, on võimeline inimesi päästma ühest Eestimaa punktist teise toimetama ja ja kogu see teemade ring, et no vot selles suhtes valitsus ei ole tõesti näidanud üles mitte mingisugust aktiivsust Tegelikult siin võib jälle näha täpselt sedasama sündroomi samamoodi nagu selles valitsuses olevad erakonnad üritavad öelda, et see või teine positiivne asi on ainult meie erakonna teene siis samamoodi ka nende negatiivsete asjade või skandaalide puhul osutatakse, et oi, et see ei ole meie erakonna valdkond, see on teise erakonna asi. Ja siin on väga vähe sellist meeskonnatööd. No see on jällegi ilmekas näide sellest, et meil on praegu valitsemas niisugune projekti koalitsioon, et üritatakse iga hinnaga vahest olla koos kuni valimisteni, aga võib olla ka mitte valimisteni, vaatame, mis hakkab toimuma näiteks selle aasta lõpul või või mida kõigepealt toovad presidendivalimised, on, ma arvan, et presidendivalimised ei ole niisugune teema, mis sunniks neid parteisid nüüd nii-öelda avalikult lõhki minema ja, ja kui Ansip on siiani suutnud nii-öelda pareerida võtta vastutust ka teiste erakondade tegematajätmiste eest, siis siis ma usun, et kui antakse mingisugune laks enne enne valimisi, siis tuleb vahetult enne valimisi, ehk siis 2007. aasta algust. Mitte varem. Ilmselt küll mõtlesin, et kuna presidendivalimistel on, on nüüd enam, ma arvan, ei ole väga palju inimesi, kes, kes loodavad seda riigikogu, kui. Riigikogu kohuse täitmist seekord ka, et, et siis isenesest. Ma arvan ikkagi, et see valimisfakt iseenesest, et, et, et meil on jällegi mingisugune laiem kogu, kes kes suudab või ei suuda, aga, aga osaleb jälle poliitilises protsessis on tegelikult parem minu meelest just sellest võimu võõrandumise nagu aspektist lähtudes, et ma saan aru jah, et rahvas pooldab presidendi otsevalimist. Aga kui me nüüd nii-öelda tõsiselt mõtleme presidendi võimutäiuse peale, siis, siis oleks nii-öelda hääd tuulde loopimine, et noh selleks peaks tegelikult jälle hakkama presidendi põhiseaduslikku rolli muutma või suurendama siis selleks, et rahvas saaks seda otse valida või selleks, et oleks mingi mingi mõtlesid valimisel. Et noh, tegelikult see, see valimis kuuotsus noh, mis iganes ta ei tule, noh, me kõik arvame, et valimiskogus valitsevad sellised ja sellised meeleolud või tõekspidamised. Aga minu meelest tegelikult on on varem just nimelt sellest lähtuvalt, et, et ma arvan, et, et Eesti needsamad uued Eesti Nogijad ja asjad, need peaksid ikkagi nii-öelda üritama üritama eeskätt vähendada võimu võõrandumist. Nojah, me oleme nüüd jutuga jõudnud sujuvalt presidendivalimisteni või ma ei tea, kas seda asja saab nimetada presidendi valimiseks, on mingisugune Tamur Ghana presidendivalimiste ümber, et kõik need kandidaadid või tegelikult oleks õigem öelda, aga kandidaatide kandidaadid isegi me seda ei tea, kas nad on kandidaatide kandidaadid või ei ole. Et see, see presidendi valimise süsteem, mida nüüd viis parlamendierakonda on ette võtnud, on, on ikkagi oma olemuselt niivõrd kentsakas. Et see jätab kõik otsad lahti, see, see kui ka vahepeal hakatud rääkima siin, et 11.-st maist on, on ul rakendumas nisugune play-off süsteem, noh, mis on termin, eks ole, spordist, et, et kui praegu on 12 kandidaati et siis 11.-ks maiks on neid kindlasti vähem ja on, on nii-öelda poolenisti juba terad sõkaldest välja sõelutud, et tegelikult see ei ole nii? Ei ole ju nii, et, et need, need terad, kes siis nii-öelda sõelale jäävad, et nende seast keegi saab tingimata presidendiks, vastupidi need võidakse üle parda heita. Varem või hiljem pigem hiljem, oodatakse ära kuni kuni viimase hetkeni ja miks mikser, aga kui nad sellist teed on läinud kõikide nende ohtude ja kõige kiuste ega sellest, sest see muidugi aru saada, jah, ollakse sellises patiseisus, et ühelt poolt on, on kange himu president ära valida juba riigikogus. Aga samas samas on on kõigil selge, et, et see on üks ikka, eks, äärmiselt trikitas ülesanne. No see, et miks need kandidaate on praegu nii palju üles seatud, on ikkagi paljuski tingitud sellest, et et presidendivalimised on, on hea koht, kus siis enda poliitika nagu reklaamida ja ja nii-öelda püünele seada. Ja teisest küljest ka ma arvan, et see, kui nüüd iga erakond esitab kolm kandidaati, et see võimaldab neil ka paremini leida kompromissi, et ütleme, kui Reformierakond oleks kohe öelnud, et oma ridadest leiagi presidendikandidaati, et me leiame ainult või pakume ainult ilvest, siis nad oleksid näidanud, et nad on nõrgad, aga ehk kui nad pakuvad kolme kandidaati, sealhulgas siis keegi teisest erakonnast, siis siis see näitaja enam nagu seda nõrkust. Nojah, aga see on ka niisugusel hetkekonjunktuurist orienteeritud otsused, et kõik saavad ju tegelikult aru, et hea lahing antakse alles alates 28.-st augustist ja ja enne seda ja isegi ja nagu otsin, ütles, et tõenäoliselt ka mitte seal, kuna rahvaliit on, on võtnud täiesti niisuguse noh, ühes Ühelt poolt au neile, et nad lõpuks välja ütlesid, et nad nad näevad, et nende presidendikandidaat oletatav, eks ole, ehk siis istuv president Arnold Rüütel on, on praegu nii-öelda äraootaval positsioonil ja mitte siis Rüütel ei ole vaid, vaid noh, tema taga olevad jõud loomulikult alles alles valijameeste kogus tulevad välja nii-öelda oma oma kandidaadiga ja teevad panuse üldse valijad meistrikogule ja lasevad teistel Sibidagi, ütleme selle riigikogu voorude enne ära. Siis ühest, ühest küljest nagu ma ütlesin seal nagu noh, au neile, et nad selle asja asja niimoodi on esitanud lõpuks ometi ausalt ja siiralt. Aga teisest küljest ikkagi põhiseadus põhimõtteliselt näeb ette ju ju valimise riigikogus mis peaks olema ühele poliitikule ühele erakonnale ikka niisugune nagu esmane ülesanne. Nüüd on meil olemas vähemalt üks erakond, aga tundub, et kas kõikide nende vihjete põhjal, kes tegelikult teevadki panuse alles valijameeste kogule, et see, see nüüd väga kaunis meie meie selles õiguses ruumis või, või põhiseaduslikku mõte idee ruumis ei, ei ole ju. Kaunis kindlasti mitte, aga samas ma saan aru, et tegelikult ja Külli-Riin mainisite, et parteidel on loomulikult soodne presidendivalimistel nii-öelda oma oma. Nii-öelda mingisugust poliitilist profiili tõsta ma tegelikult arvan, et mingisuguseid turistlikud eesmärgid pole neil ikkagi olid, sest et noh, on vaja, aga ka riigikogu iseenesest nii-öelda usaldusväärset usaldusväärsust ja mainet parandada ja ja põhimõtteliselt selline nii-öelda demokraatia noh, ma ei tea, kas näitlemine või, või nii-öelda rahvale näitamine, et me siin kõik üritame jõuda ühise laua taga Mida sa pead viimaseid parlamendierakond jah, just kuus tahavadki nii-öelda riigikogu mainet tõsta või vähemalt mingid käigud ja sammud on, on ajendatud sellest, et riigikogu mainet Tulin, ma arvan küll jah, sest, et noh, koos riigikogu mainet mainega ikkagi tõuseb just riigikogus esindatud parteide maine on ju, et nad ju ilma riigikoguta kuidagimoodi ei, ei paistaks silma või noh, nende endi stiimul midagi teha ikkagi tuleneb sellest, et nad saavad riigikogus nii-öelda istuda. Aga lihtsalt see, see tõsiasi, et seda asja nüüd venitatakse maksimaalselt noh, sisuliselt kuni augustini välja. See tundub mulle jälle selliseni dutsed elementaarse veana ja noh, sellega tehakse, tehakse kogu see nii-öelda algatuse, hea asi ikka maatasa. Kui sisuliselt oleks, oleks kokku lepitud selles, et tuleme, teeme selle erakondade ümarlaua, istume kokku ja kui me ei suuda leida seda ühist kandidaati, noh ma ei tea, kuu-kahe jooksul on ju siis on selge, et, et, et me jätke seda tsirkust sisuliselt noh, kuni kuni augustini üle suve, aga poliitik efektiivsusele minu meelest see nüüd küll ei viita. No minul on väga kurb igatahes lugeda seda rahvaliidu avaldust, millega nad distantseeruvad ennast presidendivalimistest riigikogus ja nimetavad siis seda riigikogu riigikogus toimuvaid immisi kitsaks erakondadevaheliseks tagatoa kokkuleppeks. Et, et see on, et ma tõesti meenutaksin, et põhiseaduses on siiski kirjas, et presidendivalimiste esimene voor toimub riigikogus sellise avaldusega. Rahvaliit diskrediteerib meie põhiseadust ja ta alavääristab ka riigikogu, sest me tekivad, tekib küsimus, et kas siis rahvaliidu arvates on ka ruumis riigikogus toimub muude otsused ja seadused, mis seal vastu võetakse, kas ka äkki see on, on kitsad erakondadevaheline kokkulepe? Ja ühes suhtes me saime ka sel nädalal nagu targemaks, kui me siin üsna üksmeelselt vist kritiseerisime nüüd rahvaliitu sellise sammu eest, mina ütlesin küll, et et au neile selle eest, et nad lõpuks nii-öelda oma oma ebasiirusega välja tulevad või eba. Ma olen niisuguse noh, mitte ebaausalasest poliitikasse ausa, ebaausa piirla sageli läheb juriidiliselt korrektse variandiga nagu, nagu, nagu veekogu elu on, eks ole, kõik on pigem nagu näiliselt korras, aga päris korras ei ole. Siis president Rüütel tuli ka nii-öelda jällegi kaude välja, see oli siis kohtumine narvastal kolledži õpilastega, jah. Kes tantsis otsesõnu, küsisid ja võib-olla oli see ettegi niimodi nähtudki, et, et keegi peab selle küsimuse esitama igal juhul väga-väga loogiline küsimus, et kas sa siis kandideerib või mitte. Ja siis Rüütel ütles selle peale, et et ta loodab, et parlament saab ära selle valida, sest on väga palju nooremaid ja väärikaid kandidaate. Ja nii edasi, aga kui asi läheb valijameeste kogusse, siis ta nii-öelda Meil mõtleb Mis on siis ka selge, selge märk sellest, et, et Rüütel ilmselt ikkagi on kandidaat kui, kui valimine läheb valijameeste kogus. Vähemalt minule niisugune. Pigem suurendab seda tõenäosust võrreldes nüüd avalduse eelse ajaga. Jah, ma ei oleks kõleda oodanud nii suhteliselt selgelt viitavat, et ta ikkagi veel ei, ei noh ei tea, mis seal valimiskogus toimuma. Ja veel üks üks hobune, keda raske muidugi nimetada mustaks hobuseks on, on välja tulnud, eks ole, see on siis Keskerakonna juht, Edgar Savisaar on loobunud niimoodi ühemõtteliselt ja sajaprotsendiliselt sellest, et ta ütleb, et ta ei, kindlasti ei kandideeri, et tal on targematki teha. Nii nagu siin varem jutud olid, et tal on, tal on linnas Yana küllalt veel motivatsiooni ja tal on majandusministrina palju motivatsiooni ja ja valitsuses on palju asju ära teha. Ta üsna üsna selgelt annab mõista, et kui, kui tekib niisugune olukord kus ta võiks võita, siis ta kindlasti ka sellesse paati hüppab ja oma osa sealt võtab. Jah, või on tema huvides lihtsalt asjad nagu võimalikult uduseks jätta. No see on siis see versioon nagu, nagu Eiki Nestor ütles, et Keskerakond mängib jälle mingisugust topeltmängu ja mille, mille peale siis Keskerakond väga-väga valuliselt reageeris? Noh, ütleme nii, et poliitikas ikkagi on, on väga-väga vähe kilde, kes ei mängi mingil hetkel mingisugust topeltmängu, et ma arvan ikkagi, et opositsioonil on, on, on ka väga raske öelda, et nad on nüüd kogu Eesti iseseisvuse aja vältel kogu aeg ühes paadis istunud ainult, ja noh, mingit topelt pole mängitud ja, ja noh, siin on näiteid on võtta küll ja küll ja küll Ei, kahtlemata poliitika ongi selline, selline kunst. Aga mida teie arvates peaks tegema, meedia on suhteliselt suhteliselt viletsas rollis, praegu ta hakib mitte väga aktiivselt ja mitte väga januselt neid kandidaate, kes on nagu välja käidud, eks ole, neid kahtteist persooni kuigi samas järgmisel leheküljel ajaleht kirjutab, et, et noh, tegelikult see ei pruugi seni minnagi. Et inimesed võivad oma programme nagu tõstatada ja selgitada. Aga samas nad teevad seda ise ka kuidagi loiult, sest nad ei tea ju, kes nad, mis nende tegelik staatus on arvates, nagu ajakirjandus on praegu pandud suhteliselt kehva seisu ja siin mõned väitlusringid on tehtud, on teles olnud, eks ole, on raadios, siinsamas vikerraadios esimene stuudio on presidendi nii-öelda sellele kampaaniale või, või isegi laisakampaaniaks nimetada nende sellele osavõtjate ringile korraldanud ühe sellise väitluse ajalehed esitavad neile küsimusi. Ainult et noh, kuskil taustal taamal kumab ikkagi küsimus, et milleks kõik see, et võib-olla see on hoopis eetri ja ja ajaleheküljele viskamine, et, et mida me, mida me siis nüüd tutvustame neid inimesi. Esiteks, nad on suhteliselt tuntud meile ja mida neil veel öelda on, kui nad nagu päris kandidaadiks ei saagi. See, et kõik erakonnad ei ole ausalt oma kandidaat välja toonud, see see kindlasti raskendab ajakirjanduse, ajakirjanduse ülesannetega toimetulekut siin ja mul on, mul on sellest ka kahju, sel põhjusel, et väga palju on, on ju kurdetud selle üle, et nüüd kui Eesti on, vaata nüüd oma need suured sihid, ehk siis on nüüd Euroopa Liidu liige, NATO liige ja nii edasi, et meil ei ole nagu seda järgmist sihti või järgmist ülesannet endale püstitatud. Et nüüd selles presidendivalimiste jooksul oleks, sul on just see aeg, kui, kus selle üle nagu rääkida ja diskuteerida, aga kui nüüd siin erakonnad üritavad viimase minutini venitada ja mingeid kahtlasi mänge mängida, siis on seda väga raske teha. Mitte võimatu. Ma arvan, et mida, mida ajakirjandus peaks tegema jah, on, on see, mida just Peeter Tulviste vist oli tema, kes, kes mainisin viimases debatis, et ei tohiks nagu panna presidendile neid lootusi, mida ta ei saa põhiseadusega täita, mitte kuidagimoodi, noh, endiselt on minu meelest, et inimestel vaja inimestele vaja seletada seda, et presidendi roll on, on väga, väga piiratud. Ja niikaua kuni kuni väga paljud inimesed sellest veel aru ei saa, nii kaua minu meelest me, me nagu ikkagi inimeste jälle lootusi heidame kuskile, kus, kus, kus nad ei tohiks olla selles mõttes ajakirjanik peaks ikkagi nagu vähe kainemalt asju hindama ja mõnes mõttes on ju tegelikult see rohkem me pühendame aega nüüd sellele presidendi Presidendi kogu sellele presidendivalimiste temaatikale, seda rohkem, seda vähem me saame tegeleda teiste teemadega. Just nimelt, kui me räägime Euroopa Liidust ja NATOst, noh, suured välispoliitilised eesmärgid on täidetud. Ma arvan, et ikkagi suhteliselt kindlalt on, on, on, on juba moodustatud see konsensus. Et meie järgmine eesmärk peaks olema sisesuhteliselt sisepoliitiline. Meil, meil ei ole tegelikult mingisuguseid väga väga suuri välispoliitilisi unistusi, mida, mida Eesti riik peaks täitma. Noh, eriti rääkida sellest, et meie sisepoliitilised probleemid on nii suured. Jah, aga võtame ott lahti meie põhiseaduse, eks ole, siis oli see paragrahv 73, mis käsitleb president, eks ole, lõige üks ütleb, et president on meie meie esindaja rahvusvahelises suhtluses. Nii et. Mida vähem tegelikult me peaksime presidendivalimistele siis tähelepanu pöörama kui meil, kui meil ei ole välispoliitilises suhtluses, rahvuse suhtluses midagi suurt vaja võita, noh, ma ei tea, kas me tahame tõesti profiiti koguda kuskile mujale veel sõdureid saates või, või nagu ei usu seda eriti meeldivat. Saanud, et president üldse peaks istuma Kadriorus ja istuge seal ja käigu nii-öelda visiitidel Mulgimaal ja, ja Jõgevamaal sandel. Ei, loomulikult me peame. Arvan, et presidendil on ka sisepoliitiline roll, ta peaks ühendama poliitilisi jõude ja, ja mingisugust nii-öelda ka tõesti aitab Eesti Eesti Nokiat, leidub. Kuskil mina tahan seda öelda, et istuge Kadriorus järgu enam välismaleva nina, toppige, see polegi tema ülesanne. Ta võib kindlasti toppida, aga, aga just noh, kuna kuna me peaksime pöörama pilgu Eesti sisse siis tegelikult tuleks ajakirjandusel üritada üritada rohkem tähelepanu pöörata nii-öelda täide saadule võimule. No ma usun, et see avaldus Toomas Hendrik Ilvese jaoks väga populaarne ei ole, eks ole, kes praegu meil juhib nii-öelda arvamusküsitluste järgi ja juhib pika puuga teiste kandidaatide ees. Huvitav on, raske midagi öelda? Ma tahtsin lihtsalt võib-olla märkida seda, et, et me võime nagu presidendi puhul ühest küljest tõesti rääkida tema konkreetsetest ülesannetest ja funktsioonidest, et tal on tõesti võim on küllaltki piiratud, aga teisest küljest jällegi ju tohutu sümboliline võim, et meenutame kasvõi seda, millise, millise põnevusega alati oodatakse neid kõnesid, et olgu see aasta lõppu või uue aastakõne või olgu see kõne vabariigi aastapäeval. Meil on tegelikult ju väga suur mõju Joy mõjujõud ja just nagu sellisel sümbol hilisel tasandil. Aga me ei ole jällegi uurinud, et kas see mõjujõud tuleneb nüüd eelmiste presidentide tegevusest ja sellest, et, et meil olid väga-väga nii-öelda selgelt välispoliitilised funktsiooni või ülesanded siis kus, kus president mängis olulist rolli tegelikult nende nende funktsioonid on nii-öelda kõigepealt ülesannete püstitamisel ja, ja teiseks, siis noh näiteks president Rüütli puhul ka seesama nii-öelda tädi tädi Maali tädi maalile, selle Euroopa Liidu olulisuse selgitamisel mõnevõrra. Et ma lihtsalt arvan, et, No, ja kui vaatame eelmist presidenti, noh polenit Sari on ju, noh, kaks tükki neid ongi, eks ole, siis ärme Pätsi aega tagasi läheme, sest aeg on vist ikkagi hoopis teine, aga aga siis ütleme, meri puhul oli selge see, et talle jäi see, see ülikond kitsaks. Et ta kogu aeg kas vallas tegelikult nii sise- kui ka välisasjades kompis piire, et kus saad nagu üle minna ja ja vahepeal sai ka vastuleppe ja, ja vahepeal ta oma tegevusega suutis piire avardada. Ja, ja ütleme, rüütel on selles suhtes olla kindlasti palju tagasihoidlikum. Ja kes ikkagi vähegi aktiivne inimene on aktiivse eluhoiakuga ja ma näen, et nendest 12-st, kes praegu on üles seatud, on neist enamus siis need, need, need raamid oled igal juhul kitsaks, et kus, aga natukene püüad midagi teha, ikka tuleb piir vastu ja öeldakse, et, et see ei ole sinu asi, eks ole. Sina oled Eesti vabariigi põhiseaduslik president, kellel on vot sellised volitused ja ära sinna oma nina topi ära, ära seda tee ja nii edasi. Presidendi rolli puhul on veel minu jaoks väga oluline see, et ta on siiski mingis mõttes nagu hoid aidanud hoida selle Eesti riigi legitiimsust. Kui nüüd valitsused vahetuvad väga ruttu ja riigikogu ja valitsuse maine on madal, siis president on siiski olnud see riigi institutsioon on, mida inimesed toetavad ja usaldavad ja sellepärast oleks minu arvates väga ohtlik, kui nüüd sinna ametisse astuks mõni poliitik, kes on väga-väga vastuoluline ja, ja, ja kellel on nagu väga tulised poolehoidjad, aga väga, väga vihased, vihased vastavalised, et see nagu täielik, kuid muudaks selle presidendi, presidendi institutsiooni. Jah, aga ma arvan, et kui me tagasi tuleme selle nii-öelda valimissüsteemi või, või selle praeguse playoffi juurde, siis siis sellega on ikkagi minu meelest nii mööda pandud, et kas või need viimased küsitlused näitavad, kui pannakse need 12 kandidaat ritta, eks ole, küsitakse inimeste käest, et mis te neist arvate, et öelge oma eelistused ja siis sinna järsku tekivad sinna juurde hoopis inimestel, kes ei kandideerige just nagu noh, nii nagu Edgar Savisaar on hõivanud. Ootuspäraselt, tegelikult teise kohaga kuigi pikalt pikalt maas Toomas Hendrik ilvesest, aga ikkagi, eks ole, ta ei ole nii-öelda oma erakonna poolt üles tõstetud kandidaat ja, ja neid on ju veelgi. Need, kes on tegelikult meedia vahendusel, no ütleme siin rahvaliit ütles kohe, et et mis ma Hiinas on nagu, nagu esimene sellepärast et need ja noh, väga palju talle tähelepanu pööranud ja andnud talle väga palju ruumi oma mõtete väljendamiseks, tegelikult ilvesel on need seda ruumi kogu aeg olnud, sellepärast et taanduda ruumi endale võtnud ta lihtsalt ise olnud niivõrd aktiivne oma kasvõi ajakirjanduses, ajalehtedes, oma oma kirjatükkidega. Ta on väga armastatud nii-öelda autor raadios ja teles ja kui ta vähegi saab, tema tema suust ei ikka naljalt ei kuule, ta ikka tuleb ja jagab oma oma arvamusi ja oma teadmisi erinevalt mõnest mõnest teisest kandidaadist, nii et noh ja et ta nüüd sellel praegusel hetkel on niisuguse koha peal sellises staatuses, nagu ta on, see oluliselt, ma arvan, ei ole ikkagi temana nagu reitingut oluliselt suurendanud. No ma arvan, et mida ajakirjandus teeb ka ise automaatselt, loomulikult ta ta põhimõtteliselt kohe kujundab oma eelistused ise ja, ja vastavalt sellele jagab rohkem tähelepanu siis näiteks ilvesele võrreldes jänesega ja ja teiste inimestega, kes on, on, oleksid ka võib-olla mingisuguse potentsiaaliga, aga põhiline on see, et, et ajakirjandus võtab, võtab vabanenud stereotüübid jällegi eelmiste presidentide poolt, on ju, me tahaksime tõenäoliselt ka kõik, et oleks meil uus Lennart Meri ja nii edasi, aga küsimus on selles, et ühest küljest me nõustume sellega, et presidendi ülesanded võiksid mõnevõrra nii-öelda nihkuda, võib muutuda või vastata sellele kujunenud olukorrale. Ja teisest küljest me ikkagi võtame neid vanu kandidaat või siis vanu residente ja, ja kuidagi üritama nii-öelda nendele vastu mingit validaat. No veel vastuseks ütleme, Rahvaliidu süüdistustele selle kohta, et Ilves on kerkinud tänu meedia tähelepanule, siis siin on väga palju nii öelda ajakirjanduse spetsiifilisust süüdi või ütleme, tänu sellele Kuleed püüavad leida ruumi, mis on ka minu arust suhteliselt arutu tegu, esitada neid ühte-kahte küsimust kõigile 12-le. Ma saan aru, mingisugune objektiivsuse taotlus on siin olemas, siis ütleme Raadios korraldada debatti või, või televisioonis teha mingit tunnist või kahetunnist debatti 12 kandidaadiga. See on igal juhul läbikukkunud üritus, seda on, on proovitud teha ja see, see lihtsalt ei tööta. Ja, ja kui me ütleme ma olen siin kokku puutunud selle probleemiga väga tihedalt ja selgelt, noh, olles siin üks esimese stuudiotegijaid vikerraadios. Et kui me partei käest küsime, esitame valikuvõimaluse, et teil on kolm kandidaati, aga me meil ei mahu lihtsalt ära siis antakse meile üks öeldakse, võtke seda kui meie esinumbrit. Nii et kuigi keegi kuskil ei ole neid kolme pannud nii-öelda järjekorda, et see on esimene, teine või kolmas on siiski väga, väga selge, kes on esimene, teine, kolmas nendesse nendesse erakondade sees. Ja kuigi parteid seda avalikult ja ametlikult ei afiseeri, siis tegelikult nad nii-öelda saate külaliste pakkudes on, on seda ka teinud. Ja nii ongi tulnud, et tegelikult viis, kuus persooni on, on olnud avalikes debattides osaliselt ja teised. Ja see on tõesti tegelikult selge, et millised kandidaadid on need, keda siis nüüd erakonnad ise ka peavad nagu tõelisteks kandidaatideks, millised kandidaadid on siis pigem need, kes on üles seatud lihtsalt selleks, et, et poliitikutena tuntust koguda ja mainet koguda? Nonii saate lõpuni meil tubli veerandtund omavahel leppisime kokku ja lubasime, et me räägime ka sellest nii-öelda uuest suurest kohtuniku altkäemaksuafääris ehk siis sellest miljonist, mida Ardi Telefon on väidetavalt võtnud, tema süü on veel nii-öelda tõestamata ja, ja kohtus on kohtuni, läheb veel aega ja, ja öeldakse, et enne pole süüdi, kui on kohus sind süüdi mõistnud ja nii see tõepoolest ka on, aga aga asjaomased ise möönavad, et, et tegu on ikkagi väga tõsise asjaga ja Eesti õigus ja õiglussüsteem on, on saanud ikka väga-väga ränga hoobi selle, selle sammuga. Noh nii ta kindlasti ka on. Nüüd. See ei ole esimene juhtum, meie kohtunik konnas ja kui siin kohtunikud ja ja meie ka teised advokaadid ja prokurörid ütlevad, et meie süsteem on saanud ikkagi väga-väga kõva kõva hoobi, siis, siis tegelikult on, on see praegu juba viies ütleme, neli on leidnud tõestamist. Vabandust, kuues viies on pooleli ja nüüdse suvalovi asi saab siis kuuendaks asjaks, nii et et noh, midagi tundub, et, et midagi on ikka väga, väga mäda selles asjas. Minu arvates on väga hea, et sellele jälile jõuti ja, ja ja see asi tõesti tuvastati rikkumine. Selles mõttes jah, et ma nõustun sellega, et, et see Hoop meie meie kohtusüsteemi mainele on on tugev, aga teisest küljest tunnustan jällegi kaitsepolitseid tubli töö eest. Noh, mina oleks võib-olla ebapopulaarsed küsiksite, et, aga kui, kui hea see meie kohtusüsteemi maine on olnud, et noh, ma ei mäleta, ma ei ole seda nii-öelda viimast institutsioonide usaldatavust öelda uuringut selle tulemusi uurinud ka noh, ta ei ole ka pikka aega ei ole olnud ju väga hea ja kohtunikud on ju nii-öelda kõrgendatud riskikategooria üleüldse altkäemaksu võtmise osas. Muidugi, kellel siis veel ainuke asi, mis me võime loota, onju mäetipp nii-öelda on ikkagi võimalikult suur ja see veealune osa on väiksem, et. Ja see ongi see küsimus, et me võime loota, eks ole, aga aga esiteks selle selle pistiseskandaaliga mille, mille summa siis rekordiliselt kas miljon või miljon 100000 krooni on, on tegelikult ju mitte kahtlusele pandud mitte ainult selle, selle kohtuniku, selle konkreetse kohtuniku nii-öelda minevikku vaid tegelikult on kahtluse alla pandud ju kõik need meie kohtunikkonna tegevus ja oma sellepärast suurepäraselt sellest aru, et nii see on ja, ja, ja sellepärast ollakse nagu, nagu endast väljas. Mitte sellepärast, et üks kolleegidest jäi vahele. No kui me siin naljatamisi ütleme poolest koalitsioon töötab hästi, et koalitsioonilepingus on kirjas ka, et korruptsiooni vähendamine ehk siis sellepärast see asi, mille pärast eelmine koalitsioon nagu, nagu lõhki läks, eks ole, tuletame meelde neid mõõdikute süsteemi, mida toonane justiitsminister Ken-Marti Laar üritas nagu kehtestada ja, ja mille, mille noh, tegelikult koalitsiooni eluiga oli juba ammu loetud ja tülid olid juba niivõrd suureks läinud, aga aga see sai siis nagu viimaseks viimaseks piisaks sellest, selles karikas. Aga sul on õigus, jah, tähendab, minu jaoks ongi eeskätt mitte see pistis ei ole mitte küsimus, vaid küsimus on see, et liiga tihti ja ühes intervjuus õnnestus mul seda küsida ka meie praeguselt justiitsministrilt, et et liiga tihti on, on meil olukordi, kus ühe või teise kohtu otsese puhul nagu ma ütlesin, paremal juhul kergitad kulmu või, või kehitab õlgu. Aga halvemal juhul küsib, oled sunnitud enda käest küsima, et mis selle taga on. Et miks selline otsus mul pahatihti need, need otsused, mis, mis kohtutes tulevad, on, on niivõrd arusaamatut. Et nendel ei ole loogilistega mõistliku ega, rääkimata mingisugusest seadusest tulenevalt selgitust, et küsisid ikka, et mis, mis seal taga on, kas keegi tõesti sai kellelgi kellegi tasku, läks sellest raskemaks või, või, või, või ongi nii siukse tüübiga tegu, et, et me teame, et on, on kohtunikke, kelle juurde sattudes sa võid ikka puhta nahaga enam-vähem pääseda on, räägitakse ühest kohtunikust, kelle juures alati saab nii-öelda noh, kergemaid karistusi ja räägitakse kohtunikust, kelle juures alati sa saad hirmsasti mõnitada. Ka kohtualused, tunnistajad, süütut tunnistajat täiesti kõrval, peaaegu kõrvalseisjad saavad, saavad nii õudselt mõnitada, et pärast on, on halb maitse, kui tuled sealt kohtusaalist välja. Aga, aga on ka kohtunikke, kelle, kelle käest saad alati nii-öelda täie rauaga. Et vot see, see, see kohtumõistmise kohtupidamise ebaühtlus on see, mis, mis mind nagu selle asja juures kõige rohkem kui, kui kõik otsused oleksid enam-vähem selgelt, eks ole. Aga siis oleks globitel ja truudel ja märksa raskem tegutseda. No siin, eks põhjus on võib-olla ka ikkagi meie seadustes, et et siin mõne kuu eest ma üritasin välja uurida, et, et kui suuri karistusi lubab seadus naftareostuse eest kõrvutasin seda trahvidega, mida võib näiteks Rate autoriõiguse rikkumise eest ja see kontrast oli, oli oli väga üllatav, et autoriõiguse rikkumist nagu peeti seaduse järgi, kui suuremaks kuritööks, kui naftareostust. Jah, ja ütleme, siin seoses see olegi oma valimised üldse seoses, aga ütleme üks üks kohtuasi noh, kõik, kui, kui me räägime nüüd meie õigusruumist. Siin justiitsminister Rein Lang on öelnud, et et Eesti riigi ja ühiskonna jaoks, sest see on, teen kui nüüd see kuuekordne mõrtsukas, eks ole, tuleb välja noh. Seitsmeteistkümneni selle noormees ilmselt vaimselt tugevalt väärastunud otsustas. Nüüd tähendab tollane tollal siis 17 aastat, nüüd on ta siis kaheksa aastat ära istunud, siis peaks olema 25 aastane. Otsustas maha lüüa, kuus Kopli liinide asotsiaalid sai selle eest kaheksa aastat, nagu öeldud, istus ära päevast päevani, nüüd tuleb varsti välja. Eesti ühiskond on ärevil, loomulikult selline inimene mingit järelevalvet talle taha panna ei saa, eks ole. Tuleb välja, no on selge, kui sa oled kuus tükki tapnud, siis noh. Pea, nüüd järgmisel ei tule tema vastu mitte midagi teha ei saa juba juba ainuüksi otsus, eks ole. Et, et kuue mõrva eest anti kaheksa aastat on, tundub, tundub nii segane ja nii nii hullumeelne, et, et noh, jällegi see on see koht küsida, et teda, aga, aga miks, aga miks nii? Aga seadus rohkem suuremat karistust alaealistele ei võimalda, aga siin nagu tekkis mul ka küsimus, et kas nagu inimene, kes on toime pannud sellised kuritööd ja veel selgitab seda niimoodi, nagu see kõnealune noormees selgitas, et kas ta aga ikka on nagu psüühiliselt päris terve. Et kas siin ei saaks kuidagi kuidagi sellele sellele rõhuda? No küsimus ja ma ei tea, ma kuidagi kõrvutan seda seda asja noh näiteks Soome puhul just mitte mitte vangide küsimusega, vaid vaid sellega, et et Soomes käis ka üks pool aastat või aasta tagasi kõva diskussioon. Pärast seda, kui, kui metroos üks, üks noh, nii-öelda psüühiliselt haige inimene tappis kellegi heast peast lihtsalt kirvega ära tõusis pinnale see, see, see jutt, et tegelikult kuna Soome riigi nii-öelda sotsiaalkulud muudkui tõusevad ja tehingud, rahad eelarves jääb järjest vähemaks, kuna töötegijaid jääb järjest vähemaks ja siis siis ikkagi noh, see selle, selle probleemi ulatus just selles mõttes, kui palju on, on psüühiliselt haigeid inimesi keda enam ei suudeta, nagu öeldakse, hoida seal haiglates, noh, ei ole, ei ole raha selle jaoks, kui paljud inimesed liiguvad tegelikult nende tänavatel ringi kellest me neiut ei, ei või nagu ei tea, mida neilt oodata. Selles mõttes Eesti riik on nagu, nagu natukene. Ma ei tea, kas me peaks nagu laiemalt asja vaatama. Etteheited, võib-olla meil ei ole see üks üks poiss on ju, kes, kes kuus tüki ära tappis, kellest, kellest võiks oodata kõiksugu halbu asju, vaid vaid noh, tegelikult on, on ilmselt neid inimesi päris päris palju, kes, kes noh, esiteks nad ei saa seda vastavat nii-öelda arstiabi, onju. Ja siis neid ei ole võimalik kuskil institutsioonides nii-öelda kinni hoida. Nojah, aga selle konkreetse eksemplari puhul, kelle nimi on siis Aleksander Ruubel, et tema puhul tekkis juba siis küsimus, et hea küll, ta oli 17 alaealine, rohkem ei saanud talle väänata, anti nii-öelda praktiliselt maksimum ja noh, mis, mis on mingisugune seletuseks olla, mingi loogika on seal olemas, kuigi kuus, kaheksa aastat, see on nii, et noh, üks koma aastat ühel ühe mõrva eest, eks ole, et noh kuidas ühe aasa seal ära tapnud, siis oleks ta saanud, ma ei tea, kui palju, kolm-neli aastat ja kahe eest oleks saanud juba kaheksa, eks ole. Ülejäänud ülejäänud tulid nii öelda boonusena. Väga küüniline arutelu, aga, aga põhimõtteliselt miks, miks siis selle selle noormehe puhul ei rakendatud nii-öelda vaimset ekspertiisi, miks teda ei pistetud, sinna hullumajja võib pista ju ma ei tea, mis väga-väga-väga noori inimesi, kui, kui ta on ikkagi niivõrd vaimselt ebastabiilne. Kõik see, see nii-öelda ebaloogilisusi, et, et me räägime siin, et toonekurg Jaak, me teame, kus ta lendab, eks ole. Me teame, et ta tuli samasse lompi tagasi, kus ta, kus ta eelmine aasta oli, ta käis vahepeal ära Egiptuses Etioopias ja, ja kogu tema marsruut on teada, aga vot mida see konkreetne vene noormees, eks ole, hakkab, hakkab tegema. Ja aga mõnes mõttes ma mõtlen, et noh, me oleme nii-öelda arenevas riigis, et, et just sedasama otseselt arene kaheksa aastat tagasi on ju, et, et me väga hästi mõistame, et Eesti riik on näiteks 94. aastal, kui Estonia uppus oli, oli, oli hoopis teine, kui, kui kui praegu on ju samamoodi peaksime aru saama, et siis, siis oli ka kaheksa aastat tagasi. See oli kaheksa aastat tagasi, oli, oli aasta 98, eks ole, kus käisid täiel rinnal juba meie läbirääkimised Euroopa liitu saamiseks ja NATOsse pääsemiseks, et et seda, seda nüüd päris 94.-ga ei võrdle, sest et areng tol perioodil vahemikus 93 neli kuni kuni eelmise sajandi lõpp, eks ole, oli ka äärmiselt kiire. Aga ega see ei tee olematuks, ma arvan, et mitte ainult Kopli liinide, vaid, vaid paljude nii-öelda getode prügikasti elanikud võivad hakata jälle oma elu pärast värisema, et üks tuleb välja ja ja neil on täielik õigus seda teha, ega, ega, ja ongi nagu nagu lang ütles, et ega muud ei saagi teha, kui ainult hoiatada politseid, et vot selline eksemplar nüüd tuleb, läheb jälle päevavalgust ja ja tuleb meie keskel elama. Ja nii see paraku on, vot sinna ühesõnaga me jõudsime oma jutuga, kui me rääkisime Ardi suvalovi pistise pistiseskandaalist, aga paraku paraku see nii on. Ja natuke on saate lõpuni veel aega, mõtlesime, et, et pühendaks selle nii-öelda välispoliitikale ja kuna see teema on tihedalt seotud ka meie oma asjadega, siis ehk siis ajagi ajaleht või ajakiri keskus, ajaleht, vist pigem pigem ajaleht avaldas siis nii-öelda Eestis esimesena ametlikult Need. Prohvet Muhamedi mõnitavad. Mõnede arvates mõnitavad pilapildid. Kui mina oleksin Juku-Kalle Raid, kui mina oleksin, kes, kus ei peatoimetaja, siis ma ei oleks seda teinud. Ma ei tea, kuidas teie. Mina noh, nüüd ma ka enam nagu seda ei peaks mõttekaks, sest et tema argument oli just see, et ootame, kuni kuni asi jahtub, siis nii-öelda ja samas ta ta toob põhjusena seda, et, et oleks vaja inimesi informeerida sellest, mida nad arvavad. Et minu jaoks need asjad nagu teineteisega ei haaku või pigem isegi vastuolus, et kui, kui asi ei ole enam päevakorras, siis inimeste nagu informeerimine ei ole ka väga, väga pädev õigustus. Et me teame, et Eestis elektroonilised kanalid ikkagi avaldasid need karikatuurid ja ja minu meelest inimestel oli võimalik leida neid karikatuure. Ma arvan ka üsna üsna lihtsalt Kessiga huvi tundis võrguväljaandest kuskilt nad ikka leidis ja nad on siiamaani üleval, et, et mingisugune informeerimine seal noh, natukene natuke imelik, kusjuures õige on, on minu meelest nendel, kes ütlevad, et kõrval oli tegelikult ju väga asjalik kommentaar Hardo Aasmäelt. Seal lehes. No see kommentaar ja pildid absoluutselt omavahel ei ole seotud, kuigi kommentaar käis täpselt piltide juurde. Kui keegi tahab nüüd selles kontekstis Eesti riigile või välismaal missioonil olevale konkreetselt siis Iraagis või Afganistanis olevale eesti sõdurile selle asja pärast nagu midagi teha siis siis teda absoluutselt ei huvita see, see, see oli mingisugune kommentaar või seal mingi informeerimine või, või selgitus, tähendab, need pildid avaldati ja sellega on asi asi mutt. Lihtsalt ütleksin, et et noh, on selline populaarne otsingumootor Google, kust, kust saab väga hästi nii-öelda jälgida, kui palju asju Eesti kohta avaldatakse, tuleb lihtsalt. Endale tekitada nii-öelda see otsingu, selline jälg näiteks Eesti Eesti nimel Estonia või selle põhjal lihtsalt vaatasime, et kui paljud lehed siis üle maailma üles korjavad selle uudise ja noh, oli oli ainuke ainuke märge tuli kuskilt lõuna-Lõuna-Aafrika portaalist selle kohta siis et selline asi on laiali läinud, mis noh, põhimõtteliselt peaks rahustama inimesi küll. Nojaa, aga see võib olla nagu viirus, eks ole, kui ta sealtkaudu juba võib edasi minna. Ühesõnaga mina ei tahaks olla selle väljaande peatoimetaja nahas, kui kui kas või ühe eesti sõduriga välismissioonil midagi sellepärast juhtub. Ja garantiid anda, et ei juhtu, ei saa loomulikult mitte keegi. Ma kasutan siin oma nagu lemmikväljendit, et meil kõigil on õigus tõmmata tikku. Aga ärme palun teeme seda bensiinijaamas. Ja see ongi minu minu jaoks on kogu selgitus. Ja eraldatud aeg on, on täna läbi. Külli-Riin Tigasson vaid Tummelas ja Aarne Rannamäe olid täna siin vikerraadio Rahva teenrite stuudios ja meie saatele kordusrikka õhtul pärast üheksat ja uute esinejatega juba järgmisel laupäeval aitäh kuulamast.