Tere päevast hea raadiokuulaja, kes juhuse tahtel või mis veel soovitavam täiesti teadlikult oled oma raadiovastuvõtja häälestanud ooperigurmaanide lainele, sellepärast et Ta on just äsja alanud ja meil kõlas avamäng nagu, nagu kohane. Ja selleks oli suure geeniuse Mihhail Glinka avamäng ooperile Ruslan ja Ludmilla üks võluv instrumentaalorkestriteos, mida esitatakse mitte ainult ooperi avamänguna, vaid ka seda võib kuulda sageli kontserditel. Ja tänane saade tuleb natukene instrumentaalsem, kui ta on tavaliselt olnud, aga kindlasti lubame teile head muusikat. Ooperist me ei saa üle ega ümber ja, ja see muusika on siis kas inspireeritud või, või otseselt ka ooperist. Aga seal mängivad teinekord tabatud pillid ja kuulete päris päris huvitavaid võtteid ning kooslusi. Sellepärast et minu külaliseks täna on rahvusooper Estonia orkestri ant trompetimängija Priit Aimla, tere päevast päevast. No Priit kõigepealt teeme ühe sellise asja, et sinu nimi on Priit Aimla ja kindlasti sn tüdinenud museni sinu käest seda küsitud, aga aga tegemist ei ole tuntud poliitiku ja humoristiga, ehkki omal alal oled sa samasugune professionaal, mis neid seob peale nime olete te sugulased või, või tuleb sul meelde, kuidas teid on segamini aetud või äkki on teda sinuga segamini aetud? Igasugu lugusid on olnud ja võib-olla, et need viimased aegu kipument vähemaks jääma, sest et ilmselt need, kellele nimelt kõrva või silmatorkavad on juba hakanud asjast aru saama. Naljakaid lugusid on olnud tõesti. Aga need ulatuvad aega, kus kanti üle Harari. Ja, ja siis juhtuski niimoodi, et Eesti kontserti endise riikliku filharmoonia kassasse raha järgi minnes minu nimekaim kolleeg Priit Aimla jäi rahast ilma, sest et selle raha olin võtnud välja mina. Siit sinu jõukus siis jah, just täpselt kahjuks tuli mul see raha sinna tagasi viia mingi mingi hetke pärast, aga sugulased Te olete, ei ole, ei ole kuskilt kaugelt kavatsust, aga aga ma tunnen teatud sugulust selles mõttes, et Britannia poeg nimega Siim Aimla on tänaseks päevaks väga tuntud saksofonist ja pedagoogina džässimuusik. Et selles mõttes teatud sugulusmuusikaringi pealt on juba ühendamas ja noh, su nimekaimust juttu lõpetades olgu-olgu öeldud, et ka teda on ooperikülastajate hulgas märgatud, nii et küllap Temaski on selliseid gurmaanlikke kalduvusi meiega lähen oma saate jutule aga edasi ja, ja kindlasti kuulajat huvitab ja ka mind on ammu huvitanud, et, et mis, mis elu elab tegelikult üks ooperi orkestri orkestri ant, kes ju tegelikult Ta istub seal augus nagu kaevur pingviini, munder seljas ja, ja lavale ta suurt ei näe, et äkki ja kas siis tundeliselt või vähem tundeliselt kirjeldaksid seda. Seda tunnet, mis on orgestrandil, kui orkester on 70 kaheksakümneliikmeline istuda õhtust õhtusse seal orkestriaugus ning mängida. Tohutult põnev ja, ja rikas maailm ja ma arvan, selleks kuluks tunde päev, et seda kõike nii detailselt ja emotsionaalselt kirjeldada. Aga tõsi on see, et olin kaevur, kord Montanas istud seal augus? Jaa, jaa. Kui olekski olemas publiku jaoks. Võib-olla on vahest kui sealt üle augu ääre kiigata, aga jaoks on seal olles istudes olemas nii nii publik kui ka lava. Noh, tõesti, istume seljaga lava poole ja näoga publiku poole ja, aga aga mitte nüüd seal laval kaugele sügavustesse ära näha ja ära tunda ja lauljatele näitlejatele silma vaadata, see võimalus täiesti puudub, aga, aga kui õhtust õhtusse kõike nii-öelda tunnetada ja kuulda, siis ma julgen, et me kõik sügavalt elame, elame kõike seda läbi ja oleme osa sellest ühisest tervikust ja vahest ma isegi olen mõelnud ja öelnud ka välja, et võib-olla see on isegi mingisugune privilegeeritud osa selles mõttes, et kui lauljad ja näitlejad laulavad Maarja siis vahepeal lähevad lavalt Rahku, issi, kes läheb grimmi vahetama, kostüüme vahetama, aga meil orkestris olles on võimalik elada kõik need tunnid ja minutid läbi etenduse algusest etenduse lõpuni. Ja tunda just täpselt, et kõike seda rollide vahetumist, rollide arenguid, kogu kogu muusikalist kulgu ja dramaturgiat ja siis veel lisaks see publik seda omaks võtab ja reageerib. Ja, ja kõik need nüansid, kuidas, kuidas see tõesti see õhtu õhtu reaalsus hakkab toimima, tähendab, et millest see kõik sõltub ja üks õhtu nii teine õhtu näha mis sõltub meist, mis sõltub dirigendist, kõik hakkame otsima mingisugust mingisugust iva ja tera panustada seda, seda tulemust, ja ma arvan, see ongi ka üks vastus sellele, et nagu sa ütlesid, et mängiti, kõhtusti, samasid noote. Ma arvan, et kaugelt, need ei ole need noodid, olgugi et noodinimi on la või free. Aga nad ei kordu üheski õhtus ja ilmselt see ongi ka selle selle muusika kordumise printsiibi või klassikalise muusika olemuse jäämise. Eks põhiolemus selles, et inimene muutub ja koos inimesega muutub ka see noot selle noodi sisu. Mul on ka mulje jäänud, et küllap peavad orkestrantidega olema välja kujunenud või arendatud sellised imelikud tundlad või mingisugune teistsugune sensitiivsus, sellepärast et te ilmselt muututega ise selle etenduse kaasautoriks, sest et kui sa tõesti istud seljal, aga ju lava poole ja sain, ei, ei miimikat ei valgusmuutusi Reene siis mina kujutan ette, et äkki sul endal tegelikult jookseb peas mingisugune visuaalne rida, samal ajal, et, et kas, kas on see nii ja, ja mõnikord ma olen kuulnud ju siukseid, anekdootlike lugusid orkestrantidega, kes Nemad etendust ju tegelikult alles siis, kui teda on juba mängitud mitukümmend korda, et ja siis üllatuvad ehk siis küsimus uuesti, et kas, kas jookseb mingisugune visuaalne rida ka näete nagu mingisugust teatud filmi ja siis, kui kui näete nagu seda etendust päriselt, siis kas see läheb kokku? Täitsa täitsa õige, õige küsimus selles mõttes, et üks, üks osa On see tõesti, sa tunned ja elad läbi? Jaa, jaa. Ja meie jaoks dikteerib ja muusikakogumisele dramaturgia olemas aja kulgemise ja sealt on väga palju võimalik aimata ja saavutada niisugune ligilähedane olemus sellele, mis toimub laval teadmata ja nägemata ise, mis seal laval tegelikult on. Kas seda nii väga vajagi on? Ilmselt oleks ja ilmselt on ja ma pean tunnistama, et ma olen püüdnud ise alati mingisuguses proovifaasis käia, saalist läbi näha, ühesõnaga olla teadlik, mis, mis laval toimub. Aga, aga ma arvan, et väga palju ja väga kõnekas on siiski muusika ise. Need impulsid nüansid, et kui me hakkame neid ühtlaselt ja ühiselt tajuma mis see tulemus minu jaoks juba juba küllaltki olemas, aga aga puht lavastuslikust küljest. No see on niisugune teatri teema rohkem, et et ma arvan, et hea on, kui näeme ja oskame ka sealt seda lisa leida. Ja mingis osas võib-olla ongi isegi hea, kui muusika on omaette võimas. Muusikuna ja loomulikult sa tunnetad ja tunned muusikat hästi ning mingi hindad selle selle mõju elukutselise trumpetistina. Aga kuna ongi muusikasaade, siis sellepärast kõlagu siin ka muusika ja sa oled oma kodusest diskoteegist toonud väga-väga huvitavaid plaate, on Sarty aasta ja seepärast kõlagu Mozart ja kui üks eelmise hooaja ooperigurmaanide saatekülalisi Tiit Made ütles mulle mõned nädalad tagasi, et lõpetage see kuninganna aaria mängimine, et seda tuleb söögi alla ja söögi peale siis täname, ütleme küll. Otse vastupidi, Tiit Made soovitusel, et kuninganna aaria, mis kõlab ka meie saate signatuuriks, kõlab ka nüüd, aga ta kõlab üsna omapärases ootamatus võtmes. Äkki äkki sa kommenteerid natukene seda, seda plaati, kus partii esitab, mitte inimhääl, vaid trump, et nojah, et võib-olla siis pisut teistlaadi, nii et kui Tiit Made ütles, et jätke mitte mängimine laulmine, siis jätsime laulmise ja ja otsustasime mängida. Tähendabki seda, et trompetipartii esitab vabandustest. Laulja partii esitab trompetimängija, kelle nimi on jõugu harjanen. Harianne on Soome raadio, orkestri soolo trompetis on küllaltki tuntud ja nimekas mängija. Omal ajal ta tegi Londonis BBC orkestriga koos giididega jõulukontserti, mida on müüdud siis lass esitusena, nii, nii videona, plaadina, nendel on oma tõesti väga-väga arvukas sooloplaadikogu ja ta on külalisesinenud ratas, kui Ameerikas on väga-väga tunnustatud ja nõutud solist. Ja mul käes on tõesti plaat, mis on siis valminud koostöös Norra raadio sümfooniaorkestriga ja dirigendiks Harry raci lainen. Ka soomlane. Ja siin peol mängitakse. Paremad kui, kui Berliiniga seda tiiva ja, ja ja loomulikult, siin on veel Camilsand, saan siin Simsonit, Liilastaariaid ühesõnaga kõik väga-väga tuntud ja head marjad, mida ollakse harjutud kuulama just väga nimekate solistide poolt, aga siin on see siis lihtsalt trompeti helina. Et tunded välja öeldud. Nii kõlas siis öökuninganna aaria Mozarti ooperist Võluflööt, kus kuningannaks oli seekord trompet ja formaadi nimi on ooperigurmaanid ja minu külaliseks on trumpetist rahvusooperis Estonia, Priit Aimla. Räägime natukene veel sellest orkestrantide elust seal augus. Tean ühte sellist anekdooti Timpani mängijast, kes olles mänginud Carmeni etendust 20 aastat läks siis lõpuks ka vaatama, mis laval toimub ja rääkis pärast kolleegidele, et kas teate, missugune huvitav lugu. Mina mõtlesin, et selles partiis, et see on niisugune muusika, pam-pam-pam-pam, pampa aga tuleb välja, et seal on hoopis tant tada, tada, tada, tada, tada, tada, tada, tada, tada, et teda hoopis teistsugune muusika. Et kas istudes seal orkestriaugus, kas, kas ei kõlapilt, mis, mis teil seal tekib, kuidas ansambel seal tekib, et on see teistsugune kui, kui istuda kontserdilaval on ta kompaktsem või kuidas te, kuidas te kuulete lava või sageli on ka ju vastupidi, et lavalolijad väidavad, et nad ei kuule orkestrit. Ma arvan, et see on igavene probleem ja mitte ainult ooperiteatrimajades, vaid ka kontsertsaalides õnnestunud mänge mängida. Nii mõningatelgi kord tõsteti aga ka väljaspool orkestriauku, mõnedes teisteski ooperimajades. Ja no ilmselt nii nagu lauljatelegi nad lähevad lava peale ja plaksutavad algul kätega ja siis teevad mõned häält mõnes nurgas, et hakata tajuma üldse, milline milline tagasiside akustikas on, on, on mängijate jaoks tegelikult ka üpriski oluline ja tihti ka suureks probleemiks see, et kuidas kuulata ja kuidas kuulda kuulda ansamblit, orkestrit tervikuna, ühte või teist pillirühma ja samas ka samas ka seda, mis laval toimub, sellepärast et, et kuskil sees me peame need asjad kokku monteerima oma oma oma, nii ütleme sisekõrvas või, või südames ja hinges. Et olla olla õiges tempos õiges rütmis õiges kõrguses, õiges alguses, et see on tohutult oluline, sellepärast et ei saa pelgalt mehaaniliselt töötada, ainult et et vaatame dirigent ja, ja siis teine nii, mida tema on, meil näitab. Aga rahulolu tekib ikkagi sees ja seal see, mis rahulolu kaudu ka saavad need kunstilised kvaliteedid teoks minu arust, et see on, see on tohutult oluline, see, kas akustika ja see kuuldavus ja, ja kõik, see nii-öelda niisugune niisugune akustiline fluidum, mis, mis inspireerib. No minu nappide teadmiste kohaselt on maailmas tegelikult ainult üks ooperimaja, kus orkester on nagu täielikult vaatajast peidus ja, ja see on Bayroitis, mind kui lavastajad loomulikult väga meelitab, sellepärast et ma näen sellist kolmemõõtmelist etendust nagu, nagu sellist nagu kinos, ainult et kolmemõõtmeline ja, ja sealsed orkestrantide ei ole mitte pingviinivormid ehk siis frakis või, või smokingut, vaid nad on tavaliste teksadega ja tulevad siis etenduse lõpus lavale terve orkester in corpore. Ja, ja nende puhul ilmselt ei häiri see, kui, kui trompetimängijal on, eks ole, 20 minutit pause, ta läheb vahepeal ära, joob kohvi ja tuleb õigel ajal tagasi. See ajastamise kunst on ilmselt orkestris väga tähtis. Aga siin kas või meie teatriaugus on sellised äraminekud kohe nagu märgata ja me ei hakka sellest praegu rääkima, sellepärast et sellest on olnud poleemikat meie majas väga palju, et kas see on ja, ja kas see peab nii olema ja siis tuleb kohe väide, et kogu maailm teeb niimoodi. Olgu, see nüüd selleks, aga ma tean, et orkestrantide on ka väga nutikad, et mis te pauside ajal teete, et proovide ajal küll olen näinud, proovide ajal on see asi natukene leebem, et kes loeb lehte, kes lahendab ristsõnu, kes vaatab ajakirju, kellel on klapid peas, kuulab muusikat ja kurioosumina. Olen kuulnud, et isegi kes koob kurioosumeid, mina olen kuulnud isegi, et et kui on mõned tähtsad spordivõistlused, siis on sinna smugeldada isegi mõni televiisorid ja, ja, ja vaadatakse spordiülekandeid. Äkki sa reedad ja paljastad, mõningad sellised saladused, millega te seal veel tegeleb? Kindlasti hea meelega reedan ja räägin välja sellepärast, et see on elu. Sa alustasid põnevast asjast, kui sa lubad, ma käin palun sealt kaarega ja kiirelt üle, et mitte noh, et orkestriaugus ainult orkestrit ei mängi, ütleme neid märgata või nii ja naa, et noh, tänapäeval tehakse ju lausa ooperi, nii-öelda teleetendusi, kus orkester mängib kuskil lossis suures saalis, etendus toimub siis praktiliselt isegi vabas õhus telemonitoride kaudu need asjad omavahel transleeritud, et kõik kõik näevad kõiki. Ja akustika on super ideaalne. Ja, ja minu arvamus selle kohta on see, et tegelikult orkester on siiski asjaosa. Kui publik natukenegi ja, ja tunnetab ka mitte ainult seda, mida ta kõrvaga kuuleb, aga läheb ka natukene seda hingamist, mis seal orkestriaugus on siis ma arvan, et see tuleb asjale kasuks, see on ikkagi elus olemine ja, ja, ja üks üks tegemine, et peaks ilmtingimata väga-väga varjama. Ja mis puutub sellesse, et mis seal augus niimoodi toimub mis jääb ka märkamatu, siis on see täiesti omaette maailm. Mina isiklikult olen lugenud ajalehte kuskil proovis, kus peetakse kinni, nii võetakse tagasi ja mul on seal väga mitmed kümned minutit pausi. Ja nii nii lendab, see leht võib olla ühe teisegi kolmanda käest ja vahetame ka mõtteid ja uudiseid. Aga jah, tõepoolest meie ooperimaja augus on tuuba mängile pandud telemonitor selle tõttu, et ta istub umbes pool meetrit madalamal kui siis teised ja ta ei näe lihtsalt üle meie peade ja seljad varjavad ära dirigendi ja selle tõttu ta on sunnitud dirigenti jälgima telemonitorist. Aga samamoodi hetkel, kui tal on seal paarkümmend 10 minutit pausi, on mingisugune rikaarja ilusaar ja loomulikult, mida kõik naudivad, siis annab seda dirigendi monitori ära keerata spordijaamale ja telekat ka natukene, ütleme seal teiste meeste puhul, et vaikselt vaadatakse ära, mis seis jalgpallis ja korvpallis on. Puit on siis orkester endi käes, mitte dirigendi? Jah, see pult on meie käes. Hetke pärast me siis ronime lõpuks sealt ooperi orkestriaugust natukene kõrgemale ja räägime sinu tegemistest ka ka väljaspool seda orkestriauku. Aga enne seda ja veel sellest so plari muusika valimikust. Ah, mis sa tõid, et äkki äkki kuulame pisut, mitte nüüd nii väga ootamatus esituses ka ühest ooperist ühte võluvat numbrit ja köshini poorgia pessist, kus laulavad legendaarsed Ella Fitzgerald ja Loui Armstrong. Kas teades, et sa oled elus ka mitmeid sünkoope teinud nagu muusikute keeles öeldakse? Nagu ütles Hugo Lepnurme kunagi Andres Mustoneni kohta, kui ta just äsja oli loonud oma Hortus muusikuse siis ka ütleme, selline džässi ilik ja, ja, ja ma ei julge nimetada levimuusikaks ka see, see muusika ei ole sinust mööda läinud? Jah, et see on kokkupuuteid olnud igasuguse muusikaga. Ma pean ütlema, et kui tunne on muusikas sees, siis olgu ta ooperit sassi või popress, kõik, mis muusikaga ta inimest liigutab ja tema hinge poeb, siis, siis on see üks elamise ja olemise dramaturgia. Ja, ja mis puutub nüüd konkreetselt purgisse ja pessi, siis ma pean ütlema, et see on tõesti üks väga-väga suure tähtsusega ooper minu elus olnud juba sellest saadik, kui mul seda õnnestus ise mängida. Niisiis siin Tallinnas kui kas ja ka Savonlinna ooperifestivalil seda me esitasime koos New Yorgi Eboni ooperis Healistidega meie ooperiorkestri ja seal oli kaasatud Helsingi rahvusooperi. Ühesõnaga kogu see tegi, meeskond oli väga rahvusvaheline. Ja praeguseks ajaks mul on hangitud selle ooperivideonendesamade ooperisolistide ka ja ma pean ütlema, et ma vahetevahel seda vaatan kasvõi selleks, et värskendada mingisugust originaalmeeleolu või rütmi, kui on vaja kuskil esitada leiame sealt ooperist niukseid väga-väga tõsiseid ja olulisi väärtusi, mida, mida varem ei olegi nagu märganud ja ja ma arvan, et sellesse on sisse kirjutatud üks üks, üks, üks väga oluline maailma asjade ja võib-olla meile kohe mitte nähtaval olevate tunnete ballett. Ja see on just see, mis elu on elanud, need inimesed, need mustanahalised inimesed ja ja natukene geograafiliselt meile kauge, kaugele nai või tundub, on siiski ikkagi üks ja inimlik. Ja selle tõttu ka siit järgmine muusika näide. Enne kui Neile tuleb, ma küsin seda, et sa nimetasid neid kohti, kus te selle projektiga esinesite, kas ka tõrva, bussijaam kuulus nende hulka tõrva, bussi ja kuulus nende esitajate tõesti nimistusse, aga kahjuks mitte mulle, sest et tol korral esitas seda riiklik sümfooniaorkester. Sellegipoolest kuulame võluvat duetti ooperist purjebess. Ma olin täitsa loomulik äsjakuuldud loos, kuulsime trompetit ja inimhäält kõrvuti. Need on valdkonnad, millega sina oled tegelenud ja ja nüüd nagu lubatud, et ronime siis sealt orkestriaugust välja, sest kuulajale teadmiseks, kes juhtumisi seda veel ei tea, et Priit taimla, kes on tänase saate külaline, ei ole mitte ainult Estonia grant, vaid vaid on, on leidnud võimalusi ja otsinud võib-olla võimalusi, ma ei tea seda. Las ta ise seletab, et ka krigeerimisega tegeleda, et lapsi noori koolitada ooperi vaimus. Sa oled juhatanud etendusi. Sa oled vahetult puutunud kokku ka nii-öelda pärilavastusprotsessiga. Et võib-olla sätiks oma küsimuse niimoodi, et, et mis, mis tungid või mis, mis sind ajendas siis sealt orkestrandi noodipuldi tagant välja rahva ette tulema, toyama, terrigeerima, lapsi õpetama? Ma ei tea, kas päris õige vastase leiangi, kas seda on. Aga eks need asjad tasapisi moodustuvad ja tilguvad sinna anumasse, et kuskilt võib olla väga väiksest väiksest peale juba ma mäletan, kui ma olin vastane. Kas ma olin tol ajal 66. aastal veel televiisorist dirigeerimist näinud, aga ema rääkinud? Ta pidi mulle tihtilugu õhtuti Buratses liini piirituse lahusid. Tritsepsi muslitele sellepärast, et, et mul täis Paat ja mul käes oli dirigeerimise kettima, vehkisin nii hoogsalt päev otsa, et õhtul olid käed haiged. Ma ei tea, ei kujuta ette, öeldakse, et millekski või kellekski siin maailmas sünnitakse. Midagi tuleb õppida. Oleks pidanudki rohkem õppima, aga oleks kindlasti edevus, ma arvan. Nii, nagu kõigis peab mingisugune protsent olema. Aga väga kindlasti mingi osa on lihtsalt mingisugune loomulik looduslik sund majandus- või janu millegi poole ja ma ütlen, et see see kindlasti ei ole olnud see, et et paista silma või olla kuskil esiplaanil. Ma arvan, et need on olnud lihtsalt mingisugune loomulik või loogiline järg minu enda ütleme väljakutsetele selles muusikamaailmas. Et loomulikult orkestriauku ma sattusin alles pärast seda, kui ma olin juba nii mõnedki lavatiirud teinud, seda võib-olla kergemuusikamaailmas. Mängisin neli aastat Eesti raadio estraadiorkestris ja siin juhatas Peter Saul ja Paul Mägi. Need meil olid sinna väga tugevat bigbändi koosseisud ja solistid. Käisime nendega festivalidel ülevenemaalastel ja, ja, ja Arvo Pillirooansambliga esinesin tol ajal samuti üleliidulistel, jazzi, festivali, seal ja ja olemine, ma arvan, et see, see julgus olla on kuskilt sealtkandist pärit, aga teatri ja klassikalise muusika peale jah, nii-öelda auku auku kukkudes jalgelt uuesti välja ronides. Ilmselt ilmselt see on just see, et, et saada usa ja olla osa rohkem selles asjas kui ainult pelgalt trompeti noodipuldi taga. Sa nimetasid edevust, mis on kindlasti meie kunstiinimeste üks, üks kõige tugevamaid mootoreid, mis, mis sunnib enese väljendusele inimeste ees ja ja räägi natukene oma tegevustest siis väikse korstnapühkija, dirigent samuti sa võid läbi koolitusprogramme ju Estoniasse, et mida need endast kujutavad ja mida see töö näiteks dirigendina väiksest, korstnapühkija, ess, laste ja täiskasvanutega publikuga suheldes sulle andis? No võib-olla alguse sai see just nimelt sellest, et mul on olnud võimalus tegeleda lastekoolitusega ja, ja seda võib-olla esmalt siis kooli kontserdite loeng kontserdite näol Eesti kontserti kaudu juba mingi 10 15 aastat täpselt ei menetle õigust, seal kus algas. Aga Estonia talveaed on olnud suurepäraseks võimaluseks ju selleks, nii nagu väikene kasvule tavanoortele tulla seal suure maja nii-öelda väikses kõrval väikses saalis ja tutvuda väiksemast maadis ooperi ooperitegemistega, väljamõeldud, väga toredad koolituskontsertprogrammid, just see, mida ooper endast kujutab, nii et ooper on orkester, ooper on näitlemine, laulmine, ooper on ooperimaja, on ka tantsimine ja kõik see kokku, mismoodi etendus sünnib selle asja nimi, etenduse sünd, muusikateatris ehk siis muusikateatri etenduse sünd. Ja Me oleme siis nüüd nii ilmavalgusele ilmavalgust. Neid näidanud nendele lastele. Kuidas, kuidas see asi seal formeerub ja see orkestri USA on olnud siis minu kanda, räägime sellest, kust orkester üldse alguse saanud millestki, millistest pillidest orkester koosneb, mis asi on partituur, kes on dirigent, miks üldse dirigenti vaja läheb? Kuidas peab õppima? Neid seda pilli ja kõike, kõike seda, kui kunas üks kord orkester saab valmis selleks, et esitada tõesti muusikat, mis kannab ennast endast niisugust lugu. Ja, ja siis seal on vahepeal siis veel nendel võimalus vaadata ühte-kahte, siis on näitlemist, jah, tantsimist, lõbuks saab teoks etenduse tegemine koos lastega seal talveaias ja seal siis on väike orkester ja, ja loomulikult ka lauljad ja tantsijad, seda väikest etendust tuleb seal trigeerida ja, ja loomulikult tuleb lastele vahendada ka seda lugu, neid mõisteid ja niisugune suhtlemine umbes sajapealise arvulise publikuga. Ja mul jäi mulje, et nad panevad mind tähele ja ja meil tekib side ja nad saavad sellest mingisuguse olemuse. Seda etendust käis vaatamas Aarnenic. Jah, Arne Mikk tegi mulle sellise ettepaneku, et kui õige tooks välja väikese korstnapühkija, mina oleksin seal üks, üks siis nii-öelda dirigent ja ja, ja Taaveti rollis, siis dirigendi rollis tegelane. Väikene ehmatus, mõtlesin, et hästi dirigeerimise ja ma võin hakkama saada selle partituuri ma ehk omandanud aga suurel laval ja suure publiku ees näidelda ja olla keegi selleks puudub igasugune koolitus ja kogemus, et see vähekene kohutus. Aga noh, nii nagu öelda, et riski olema ja niukseid riskialdis olekut, et sellele vastu minna ja ja võtsin selle pakkumise vastu. Ja ei kahetse. Pean ütlema, et see oli tohutult tohutult avardav ja ja mõjus minu jaoks sellepärast, et kogu see lavastusprotsess ja, ja seal ise sees olla ja nagu oma olemist oma mina kohendada ja sobitada ja, ja mis puutub veel, et etenduses oli vaja vaba tekstiga nii-öelda vabas suhte, selle publikuga päris mitmed korrad ja, ja kogu selle asja inspireerija mootor terve etenduse vältel, siis praegu ma mõtlen küll, et see oli täpselt see väljakutse, mida ma sel hetkel ootasin elult andekale inimesele ei ole miski võimatu ja tehakse päris päris selliseid huvitavaid asju, nii nagu ka minust on saanud saatejuht tegema. Alguses mõtlesin, et, et tule sellega toime, aga, aga mul on olnud niivõrd palju toredaid külalisi, kes mind ennast harinud ja ma olen tegelikult ära unustanud, et ma siin tegelikult juhin mingit saadet. On olnud väga põnevaid ja õpetlikke selliseid hetki. Ja, aga täna tundub, et see on tunduvalt targemaks, sellepärast et Priit Aimla ooperigurmaanide külaline õpetab lapsi, õpib ise ja õpetab ka loodetavalt sind ja kuulan, jah. Aga me läheme siis selle õpetamisega nüüd edasi, et me oleme rääkinud siin meie saadetes ka hääleliikidest. Aga orkestripillidel on, on on liigid ja kui me räägime, noh, näiteks meie häältest tenor, bariton passis ka orkestripillid on, on samasugused, et äkki oskad mõne näite tuua või, või, või üldse, küsiks võib-olla siis niimoodi, et milline nagu kalaliikidest sulle kas siis mees- või naishäälte osas kõige rohkem sümpatiseerib, kuni tohib küsida. Ise, kui nüüd liike ritta seada, siis trompetimängijana Peaksime kuulama soprani häälerühma. Ja loomulikult lihtsa meetodiga kaudu lastele asju selgeks tehes olengi rääkinud, et ju pillid on teineteisega sugulased ja nii nagu keelpillide seaski on ju suuremad ja väiksemad viiulid Alt viiulit, tšellot kontrabassid mis sarnanevad teineteisele peaaegu võt identselt, ainult et üks on suurem, teine väiksem. Eks puhkpillidega täpselt sama lugu, et puhkpillid vaskpuhkpill ei kujuta endast mitte midagi muud, kui lihtsalt ühte torutorul on pikkus ja see määrabki kuuluvuse liigi kas kõrgemasse või madalamasse häälerühma. Ja tõepoolest on õpetanud nii-öelda vaskpillide sopran ehk siis kõige väiksem sugulane sealt allapoole metsasarved, trumboonid, altromboonid, tenor trumboonid ja üha suuremaks lähevad, kuni on olemas ka kontrabass, tromboon ja veel veel suuremaks ja jämedamaks ja madalamaks need helid muutuvad. Selleks on igasugu võimalikud tuubad. Loomulikult on ka igal nii-öelda pillil oma väiksemad ja suuremad suuremad sugulased, kui nii tohib öelda, näiteks on trompeti olemas, võiks laua peale ritta seada täiesti seitse-kaheksa Erineva helistiku ehk erinevate instituutide trompetit ja kõik nad kannavad trompeti nime. Ja täpselt samamoodi on ka tampoonide puhul, et aga see on kõik ajalooliselt välja kujunenud on siis pillid tämbrist lähtuvalt vajalik esitada väiksema kõla suuriga pill. Samamoodi katestituuri valikust lähtuvalt kõrgem pill peab olema väiksemalt ehitatud. Et see hääl oleks kompaktne, särav, kas on olemas ka tenor trompet? On olemas bass, trompet ja, ja päris tenori nimetust ei ole. Aga ilmselt noh, võib nimetada tenor trompeti bülgehorni, sellega on lihtsalt natukene teine nimi ja mis kõlab tõepoolest muhedalt nagu, nagu nagu eks pehme sametine tenor. Täna oli peale, sundis mind jutu viima see, et üks plaat, mis sul kaasas on kaludiga luudov üks, üks väga võimekas, tore tenor. Sul on see plaat kaasas ja, ja äkki me kuulasime siis ka tenori häält. Meiega veel kord. Regoletast üks väike harioosu. Ooperigurmaanide saatekülaline on Estonia trumpetist, Priit Aimla ja hariv ja põnev saade hakkab tasapisi lõpule jõudma. Tahan siiski küsida veel mõningaid asju sinu käest, mida olen ammu teada tahtnud, et, et sa oled siis esimene Nad dirigendi rollis näitlejana ooperites, aga mis tundega üldse orkestrantide paneb kostüümi selga ja, ja läheb lavale näiteks, kui, kui lavastus seda nõuab, kas, kas orkestrantide teevad seda meelsasti või teevad seda vastumeelselt, et meie majas tuleb seda väga tihti ette? Materjalid, nii ja naa, eks sinna on peidetud väga-väga palju tundeid, igalühel nii-öelda omad arvamused ja, ja segud nendest tunnetest, et võib-olla kui ning üldine mentaliteet on see, et, et meie pärisosaks ikkagi seal mängida orkestri orkestriaugus ja lava seal midagi erilist ja kui siis, siis kindlasti ei tasu eest. Aga ma olen täiesti kindel, et sisimas igalühel süda põksub sees, et nüüd ma olen lava, nüüd ma olen teistele. Kas see aga ikkagi seal midagi erilist, ma pean ütlema erilisi või sellepärast, et, et juba juba juba juba seal olla teistega koos ja kostümeeritud, see on absoluutselt teine, teine, teine atmosfäär ja, ja tulede sära ja publiku ees suur ja see kohustab ja, ja ja motiveerib kuidagi hoopis teistlaadselt, nii et need energiat on hoopis teise teise särtsuga sulandunud ka oma oma põhiinstrumendiga käia, väga tihedalt laval meenuvad siin viimased väiksest Napolenis ja aidas olite te ka ja kunagi tegime sellist ooperit nagu Botoomegista. Seal olid väga suured panda orkestrid ja seal oli mul veel, kui sa lubad lisada seal eriline roll, viliste roll. Eri Klas parturis näeb ette, et seal peab olema ma neli korda filistatud, väga kõva hoogsalt ja elavalt, et seda ei saanud kasutada mingit aparatuuri. Ja siis oli jälle vaja pauseerida 16 akti ja siis jälle ja eri küsib, et kas oskab keegi vilistadelt, kuidas kõik natukene proovisid. No mul oli see vanast ajast käpas, kuidas cute nii-öelda metsast kokku kutsuda, näpud suhu, täpselt niisugust vile oli vaja miliseeri ütles, et nüüd orkestris selle koha peal kirjuta sisse paus. Lähed seisad seal inspitsient puldi juures ja siis helistad täpselt partituuri roll, sest et see pidi tulema seal ei olnud sellist asja, et sa saad seda vile ette proovida. Seda vile tuli vahest kodust, ei saa harjutada, et see täpselt siis sünniks vaja. Idajuurde tagasi tulles ja ida jääb ilmselt ka meie saadet lõpetama triumfimarss, kus me kuulame neid kuulsaid kui mitte öelda kurikuulsaid trompetit kurikuulsat, selles mõttes, et nad on ääretult kallid ja ja kas mu mälu ei peta mind, kui ma ütlen, et need ongi nagu konstrueeritud need pillid spetsiaalselt selle etenduse tarvis ja, ja eks natukene. See on tõesti tõsi, et niisuguseid pille tarvitatakse ainult selles ooperis ja, ja selle trühvlimarsi mängimisel ja seda just selle tõttu, et see esietendus oli sellel just seal kaugel maal sellel sellel ooperil ja ja kui nüüd arvestada neid mastaape jaa, jaa, lava ja orkestridistantse suhtles publikuga, siis ka mingisugust visuaalset efekti kanda, siis need trompeti trompetit ehitati pikad. Tegelikult on nad olemuselt sama helistiku sama pikkusega trompetit nagu tavalised, ainult et ei ole siis kokku painutatud, vaid on pikk toru, nagu fanfaari on saar ja, ja, ja selle tõttu loomulikult on ka helinatukene teravam ja intensiivsem. Ja see ongi kogu niisuguse lavastus, lavastuse üks osa olemusi, et niisugune on ka nagu piduaalselt pidulist ka meil Eestis selliseid pille ei ole, praegu on minul üks kodus tuttuus ja mul on väga niisugune kuri tahtmine minna meie teatri direktori juurde ja öelda, et eks ooperimaja saades neid uue kuue võiks omada ka niisuguseid toredaid tseremoonia, reaalseid trompetis, mida ei peaks kasutama ainult aida ooperis, mida meil õnnestub võib-olla mängida, kas kord võib-olla mingisuguse epohhi jooksul. Aga et neid võiks kasutada tihem ja panda trompetit üldse tähtsamate sündmuste puhul ja need ei ole väga kallid. Need on täiesti võimalik kuidagimoodi inid sisse tuua ja, ja rohkem meid veel sulatada selle sooviga siis Estonia peadirektorile me lõpetame, tänase saate külaliseks oli Priit Aimla, suur aitäh sulle tulemast, suur aitäh meid õpetamast, valgustamast ja kuulajatega kohtumiseni ning meie saadet jääbki lõpetama. Kuulus triumfimarss Verdi ooperist Aida.