Nüüd oleme August Kitzbergi töö ja tegevuskohas tema juttude ja näidendite loomismail. See on Lõuna-Eesti maalilisi maid, kohti Karksi. Ja siit leidsime inimese, kes mäletab veel August Kitzbergi mäletab, kuidas tema lugusid lõi. Millal teie, Helena, Ani mägi, lõite, esimese tutvuse, August Kitzbergi iga. Kui ma olin nelja aastane, siis mäletan teda kõigepealt kui ta isaga tuli meil ja ta oli vallakirjutaja Polli mõisas ja isa oli vallavanem, siis ta käis alati meil ja Sänna siis rääkisid kõigist, August rääkis oma, on mingitest, kuidas ta siis neid keep ja mõneljale pihta ta pandajad, nimi jälle saladuseks jääks ja siis minu isa oli kellegi nats kogu aega, eks sealt rääki hüppasid saare peal ja, ja siis arutasid oma asju seal niimoodi. Ja kuna siis rätsepa õhku seal ei pea ja muidugi õhk oli meil õmblemas, sul seal rätsep õmbles seal puid reedel ja ja tirid ja, ja siis kirjaring läbi oli ja tuult ei ole järgi jälle tõhkamlis, deme teadvad minemis kitserket tagasi ja tegi selle võiduloosi, jahige kõik nadaljoni uhke mees, Rätsep ka ikka, et kuidas võiduloos eluaastat ja kodases võitnud ja tarbis käiku oma varanduse kohanemisel rätseteraalisele siga, Peetril sellili. Et PS raud ja masin ja kõik sinu ega mina Peterburist nüid muidugi tagasi tulemine olen rikas mees ja ja läks siis niimoodi, andis nyyd sellile ja, aga see loosi võitnud kedagi, tuli asjana palussis pressraua ja kõik tagasi kätte ja marsin ja Peeter andis ka kätte ja ja Pieter siristas rätsepat iga kogu aeg, et meister taevane all meister võttis karboyal tal ju nende vatise pandis Pietro järel järje Pieter uksest välja ja ja jälle sess piider väljast iris keret, meister rahalaeva malm pilkas, niimoodi muidugi meister, meister, saanud midagi kuskilt meelde jäänud, see mul kõik meeles ja siis oli niimoodi, et ribaga siis aru pidama jälle taas midagi kihasid Karksist, et keegi paneb Rätsep, õhk. Aga rätsep on kuri mees, kuidas nime võtta, arvas, et õhk ja siis ta, nii ta läkski. Tyhi siis näidendi valmija muidugi teda prooviti siis esimest korda Tuhalaane seal ma ei tea, kas tal vallamaja sealt saali, et ei olnud mingisuguseid koolimaja, mis seal oli ja õhk oli see meil ema jättis siis muidugi vähemalt vennapnul sinna seal Olde Rätsep poolt ja ise läksime, siis käid niisama hobuse ette, läksime rätsep õhku, vaatame sinna sinna toa lante sinna koolimajja. Ja nüüd, kui äre mängibki seal ja et see polnudki tema õnneluus tulime kodu ja ema ütles niimoodi, et kuule, Jaak, sinuta emegiti tuha Lanen. Jaak, mis, mis kuradi peret tina oli sinna, kus nende noh, sõna, et mis, mis kuradi peret, kas, kus see nüüd küll õige ametnikel kitsinud rahu ei pea, siis ma võtan Cargoleja tappa, kõigil sarved peas, Mahasel? Vana Jaak ütles niimoodi. Ja Ta vihastas käega pitsi käia, Kitzbergi käia. Aga viimati oligi nõnda leppisise järgi. Kitzberg ütles. Ta taevad iga kolmend pered üles ja Nuias ja kus vähegi kolima, midagigi. Ma olin, rahva oma kohane oli ja igaüks tundis. Ja siis oli niimoodi, et Kitzberg IZ ütleb seda. Vabandan, ma mäletan, mis mass võis olla kuue aastani, kui jänes seerias ema andis süüa ja August ja, ja minu isa ja ja Rätsep ja kaija. Et kuule, Jaak, ega minek midagi ei aita. Et see on mingi läbi löönud nüüd ja nüüd vaata juba ise Karki mängi kaasa, medasumus olnud sellist jälimelt punnis ka vastu ja viinad, hakaid mängimine mängis igalt poolt sõnniku, ta sureb igal pool 10 rätseb õhk igal pool isegi ennast kogu aeg temal hoida, loomulik, teised pidid jalgu Piramineda, mida teistel ei tulnud nii välja. Aga temal on ka, nagu ta läks ja, ja kõige rohkem sai tema selle au osaliseks iga kord iga kord. Me läksime, vaatame seda, kuskil mängiti, palju siis tund aega tagasi on 54 aastat. Nüüd oleme pisut juttu puhunud. Teame muidugi ka, et kannelt mängida oskategi ja mis lugu teie meelises mängiksite mängiks teil oma loomingu sünni kohta, Marxi sünnikohad, Karksi on väike. Sellepärast et ma tegin täiustama elust. Kui ma olin kaheksane aastail, siis ma leidsin teid, meie ja kohtamine oli Karksi lossivaremetesse siin ikka need vene keeles. Ja siis me istusime ilusana. Meid ja jälle sõda lõppes, jälle saime Cocklena. Nii tuli, meil saime karjuva rahasimati ja nii ma tegin sealses laulu. Nüüd saab laude, mängi paistku, siin pidudel käin sõlme, juht mängib laulate meilegi enam jah, võib küll.