Haavunud kalm põrgute. Ühele põlvele paremale põlvele hirmiliad tervele varre südamele ja jumala, pakkuge väikene, vilets ning korrake kajale mu järel. Kõigi õuduste. Vidinate kannatuste keskele Iisraeli rahvahääletus. Kõigi siinolijate iial juurdetulijate nimel. Juurde tõrje säilitada, välistada, säilida vankumatu, kindla peagu loodudega. Oma julmade esivanemate traditsioone. Vaata praegu tehakse Kangry põrgus, patustasid kuradil põlvkond maast laeni täis tule äärest kükitab, kurat, ajab lausa hirmu peale. Tema jutu järgi otsustage ise. Hämachibub põrgukatel raskete kettide otsas. Kate kõrval valvavad juba nagu liiga Theo valmis nägudega sarvikud, argid peos. Lisaksin veel sündi. Kalle põrgus elutsevad kuradid juba teist aastat. Need on tee kurvitsa laagriasukad. Tänavu oli neid 35. Tegid särtsuga tööd ja mängisid veel sätakamalt kuradeid. Nagu te teate tunnistajate kurvitsa, et kokkutulekul kuris maleva parimaks laagriks saadeti preemia matkale Kaukaasiasse. See võit tuli tihedas rebimises tõrvaja Viitnaga. Ühel õhtul kõrvitsat külastades pääsesin suure vaevaga küll põrgusse, kuid mind lüüdiga paugupealt patuseks. See tähendab minuga talitati umbes nii nagu teine kuulsite. Kuradi nime vääriliseks. Mind ei arvatud kuigi ausalt öeldes rohkem kui tolle seisus au oleksin igatsenud mõleva särki, salakaval hargiga, Sarbiks seljal embleemi ning autogrammidega. Ikkagi võrgu suveniir. Millega Porkuni laagris Kaukaasia matkal oleks õige uhkunud ringi käia. Aga pole parata. Hommikul oli põrgu hoopis rahulikumat nägu. Õhtused kuradid ajasid lamines juttu ja laulsid oma laulu. See on tõesti väga tore, vahtisin jõgi, voolab kohe teie tondilossi või kõrgulasi alt tööde ja kõrged puud kohisevad tume kohinal higini, õhtul ümber maja natukene ruumiseni, hämargaan, päris põrgutunne kaminas põleb, tuli ja heidab valgust. Ise on pea ainus valgusallikas siin vist. Või reklaamib, tänapäeva tehnika on kõike põrgusse jõudnud. See on vana villa vehti, põrgu ise asub teisel korrusel ja siia toovad sisalt nõndanimetatud salakäigud, eks. Ja mitu sissepääsu põrgul kaks siis, kes kõige alguses tulevad peod tulema alt, luugist ja käikude kaudu. See teekond on väga raske ja piinarikkalt. Mina tulin ka pida alumiste keerulisemalt rada mööda ja vetejuhte kukkunud, aga eks ma ennast ära ikka määrisin üksjagu seinu üles ronides luugi peale. Ja siis võime lärm, mis vastu, kostis ivaliku ilmumisele. Sellise kauni hirmuäratav igaühele jääb mingi mälestus sellest teekonnast, keegi saab märjaks või määrib, elas kuskilt ära või? Kuskilt midagi kaotab enda epide lõpuks puhtalt ikka läbi, pääsetustargataksite peabki katlasse. Nii kuivades, keegi ei, see tõsine võrgu siis on, mida teie olete omalt poolt selle veski heaks teinud, siin oma põrgu jääks. Oleme joonistanud, seinud kõigepealt täis vastavalt põrgupilt seee oleme teinud tõesti uue Komilo ilusama, uhke oma varasema. Selles mõttes on ta ka väga omapärane, ta on külgede pealt kavalgustad, et tuli paistab toredasti läbisin, kivid on koomiline, kõrval Moosuse jätab nagu põrgu mulje. Tõime isena Altjões. Surev kes joonistas need toredad, kujutasin seintele erandid, need üks andekas kunstnik või kali volaid. Eriti tore on see kurat seal nurgas, kus teie oma nimedega. Mina vahtisin, silmad vaatavad igale poole. Teie patuste ja mitte patuste süüdijad nähtavalt täpselt. Milliseid täite tegite ja mingite asjade juurde sovhoosis õpitud, kõigepealt sellised need hobuse rakendamiseta. Bla hoidmises, tõstmised, kas oskaks keegi teine korpust rakendada või? Mõni üksik oskas. Aga siin räägiti Niukest legendaarset lugu, hobuse rakend, see eelmisest aastast, kui hobusele lookesi käis ära Pealt üks andekas poiss, siis võttis kätte, lõi naeltega selle looga siis kyll risti külge kinni jäi pidama, jäi pidama, vill, ligadi lõhn, hädaabi saanud looka lahti. Kas keegi teist ka mõne niisuguse uuendus ette võttis? Uuemaid töövõtteid ei rakendanud ansambel no võib-olla ansamblis tõstmine üles ja see tähendab käiku korraldada boor, Kohja inimene tavaliselt kahe-kolmekesi. Mul on hästi suur yles kohe üks-kaks-kolm ja läks. Ja mis teete põhiliselt olid nagu ma aru sain, heinad lamine alguses ainult nädal kõpsas lõppesid variante. Maarja, ma pean, kolm päeva osas on see, mis kõige rohkem meeli heinad eeldab poistele ja siis ma muud ei kohed. Marja pole kellelgi. No kõik seal on veel üht-teist, suu pihta ei saa. Harjuda korjasite punaseid mälesteeriaske ei ole nagu nad olid ikka väga hea tunne oli raske, kuna seal on niimoodi, tunnen joostes või. Aga mida te õhtuti vabal ajal tegite, kui teil jaksu jätkus? Veel? Samal ajal mängisime võrkpalli, sulgpallitubade moosi või teised rühmadega, käisid kontserte kandmas teiega, midagi sellist tegite või? Kuskohast öise lossi trepil rääkisime Mulgimaa kirjameestest ja üldse ajaloost, minevikust tänapäevas ja lõpuks andsime kontserdi. Kitzbergi kauka jumal jumalast poisi tegi katki. Ahsoo, lase neelata, jah, jah. Ja siis nad laust seal, te olete väike näitlejad siis ka vä? Üheks toredaks traditsiooniks on saanud see, et hommikul lipu tõstab ja õhtul, kes langetab, räägime natukene lähemalt iseendast ka. Oleme kuulnud, mida meie sõbrad teevad vabal ajal. Millised huvi, huvialad neil on, siis neile meeldib teha ja mis ei meeldi teha ja kuidas laagris meeldib, milleks on loodus, tulid üldse ju, kõik on öelnud, et ega nad ainult töö pärast ei tundja raha pärast, et ikkagi selleks, et suve lõbusalt veeta, et et saaks ema ja isa silmad ja. Selle teenitud rahast tegelikult faktiliselt sõrme ja toidame, lasteriided on meie oma on kõige teenitud raha, siin on keskmine tol 100 100 üle 100. 110 115 ja, ja mis sa arvad, miks me nii vähe on poisse siin laagris, eks ole vist mujal laantes samuti. On peolised poiss, vähemus Nad arvavad, et nende vabadust piiratakse siin laagris ja üldse arvavad, et see on kõva distsipliin. Ei saa midagi teha, ei saa kinno minna, niisuguse ta vabalt midagi teha ei saa. See on niimoodi ka või ei ole, siis? Me oleme käinud kinos ja siin oleme teatris käinud ja tantsuõhtud on meil siin tihti. Käime üksteisel laagrid külas ja peamiselt see, et me oleme siiski iseseisvad elliptilist juhtimismeetodit, teie pooldate. Rääkida täpselt vaba endas teie malev säilinud Lehtundeni, mille komandör käsib või keelab palusimegi hoovi. Põrkumisi tulid kokku kõik rühmad. Ja see pilt oli siin õige kirju. Eriti jäid silma Vaida hipid. Tänu tüdrukute energiale ja õmbleja talendile ehtisid poisse kirevad rüüsidega särgid ja tüdrukuid. Samamoodi miniseelikut mille kohta iga kooli ütles, ütleks papp. Kaarmisemise elanikke võis tunda punasest mütsist lipsust. Muidugi oli iga rühm midagi välja mõelnud. Iga laagrikujundus oli omanäoline. Olid need siis Vasule vapsikud või Aegviidu metsamehed Kaldre, kuradid või võti, vabariiklased. Ja tihe võistlus nii spordis kui ka isetegevuses jändnud ühelegi järsu. Kahju ainult, et mõned tublid laagrid, nagu näiteks Kaarmise töötulemuste pärast esikoha võistlusest välja jäid. Ilmne ebaõnn. Aga seest oli nende orkester ka maleva ainus lõkkeõhtutel väga hinnas. Tants. See oli üks omamoodi elamus minu jaoks. Ma ei tea, kas võib seda üldse tantsuks pidadagi, mis õhtuti pärast kontserti lõkkel platsil toimus. Küll aga oli selles karglemises nii palju elurõõmu, rütmienergiat, et vägisi tekkis mõte. Kui kogu see energialaadung nüüd koolis õppetöö peale peaks langema, õpetad jääksid küll keeletuks. Igatahes oleks see parim tunnustus malevale. Minu vestluskaaslaseks on kõige noorem tee maleva komandör Kersti Treufeldt. Ma olen Kuusnelt. Ja kas te muidu pärit olete Tallinnast Tallinna teises keskealist heegelile ausalt, kas oli raske, komandöri amet oli ikkagi kõige raskema panna rühma endale alluma. Ma ei teagi, kuidas see tuli, aga asi oli selles, et valis mind, mina käsutan trühmavetis, valgu käsutas mind ja pärast mind kuulama, see tuli nagu iseenesest. Aga kuidas nüüd tundub, kui ilmad on viletsad ja sile, tee lusti siis jätkub ka? Tööd ei olnud, kui koos teha, olnud iialgi raske teha. Te lähete ise 11-sse klassi. Ja tuleval aastal on ka plaanis malevlasi tööle või kui saab, siis küll. Aga need eksamid? Ma vaatasin, et praegu ka meie rühmaski läksid, tegid nüüd alles eksamid ära, hästi tegid ka veel sisseastumiseks ja just relvete peale öelda lehmad õppisid kalades, siis natukene õpin enne äraminekut natuke kõvad. Paljudes majandites näiteks õpilased vedasid vilja, isegi seal möödunud aastast vilja välja. Heinaseemnekoristamine, jahu tegemine siis tihti väga levinud tööks oli silo tegemine ehitustöödel jah, oli väidar inimesi ja Vaidas siis Viljandi katsesovhoosis oldi, paljud olid ka marjakorjamist, oli aianditega tegu, see oli koobas, tänavuse aasta spetsiifikat esmakordselt. Nüüd selle kolme aasta jooksul oli üheksa rühma aiandus sovhoosides ja siis väga palju oli tegemist marjakorjamisega, seal isegi lillede korjamisega, teinekord ja muude niisuguste puht aiandustööd. Näiteks meil kurvits on kolm inimest, olid kogu aeg, lõikasid roose, puuistikuid, seal käis muidugi ka rohkem inimesi, aga niimoodi, et nad olid spetsiaalselt kohe aiandisse. Iga päev võeti ainult neide, mitte teisi, sest teised ei oleks osangimas teha. Kas või sellega arvestada ka, et oleks jäänud mõnes kohas hein tegemata, kuuleks? Näiteks Salla sovhoosis, kus oli ainult 50 poissi, ainult poisid olid, nemad tegid ära sovhoosheinast ligi kolmveerand kui need, kes olnud, ma ei kujuta ette, mis seal tehtud. No peaaegu samasugune Aladorjeviital ka, mida ma võin ütelda, hooldati 20 hektarit, söödajuurvilja, pandi kokku 400 tonni heina, tehti 600 tonni silo ja muid töid, et ikkagi päris soliidsed hulgad töödavikule nii vormi kaheksa minutiga seadusena jah. Maleva kõige vapramad tublimad töö tegijad. Poistest olid kaks kõige paremat Salla kliimast mõlemad Tallinna kümnendas keskkoolist matis asi teenis 107 rubla ja Sergei loor 163 korda. Ja kõik kolm paremat tüdrukut olid Tõrva sovhoosis. Niisiis kõige parem oli kokk hinda 168 rubla, Joomla Eha 167 ja sepp Sirile 166. Kes kardab malevasse tulla sellepärast et siin on töötasu, väike, siis arvama, et see on ekslik arvamus. Jah, ikka, kes ikka täiesti tööd tegi, ükskõik isegi kohas, kus see töö nagu ei olnud kõige parem organiseeritud näiteks samas alases koos seal oli väga palju tutada pretensioone just nimelt ladus aluse suhtes, aga tasu siiski oli seal vägagi kõrge, suhteliselt. Maleva tublim tee mees mattis ässi. Laagri oled sa kunagi sellises laagris varem pannud? Ja kuidas talle meeldib siin? Luha poiste vägi, koolipoiste võrk, palju see missioonidel käisime? No kas tuli ikka tublisti pingutada ikka parasjagu. No kindlasti siin on parem kui linnas asi alati tasub ikka siia tulla. Meil oli juba juttu sellest, et iga maleva laagrielu õnnestumist või ebaõnnestumist teil on väga suur osa komandörile ja milliseid komandöri tahaks esile tõsta. Elkeni keskmite poolt autasustati aukirjaga 14-lt komandöri. Ja võib-olla kõige rohkem paistsid silma kahtlemata maleva parimal rihma kurvitsa komandör, kes istub siin meie hulgas siis Viitna komandörid, Eenpalu, Kaarel ja vana Jüri mõlemad Pedagoogilisest Instituudist. Samuti Tiina Raudsepp, tema oli ainus naiskomandör meie malevas, kes üksinda võitles majandiga väga vapralt võitles temal Vasale rühmas teatavasti. Ja elu oli seal väga tore. Tuleviku loosirühma komandör kiis Rein ülikoolist. Siis kindlasti Valter Parve samuti ülikoolist, temal kah najal ja Kalle Luiga temagi tõrvas komandör. Ja sina ütleksime nii palju, et viis kõige paremat. Enamik neist, keda me siin nimetasime, sõidavad nüüd sügisel nagu preemia korras Saksa TV-s-i ja Poolasse sputniku rusikaga, meie poolt preemia. Mis on süsteem maleva juures kõige toredam selles laagris. Teie festival jõudis ekraanidele. Teie maleva parima rihma kurvitsa põrgukomandör Valeri kipp. Soovin õnne võidu puhul. Tõnu, sa arvad, milles on teie rihma edu vant. Meie rühma edu pant on kindlasti kollektiivsuses. Selle koha peal katkes meie vestlus Kunaviitaritele, komandör, jah, küla pealt. Ei tule neid tagasi, räägime oma juttu edasi. Ootamatult. Mis sa arvad, kas sinu rühma lapsed olid miskid, töötavad ka teised või? Mul oli lihtsalt väga ühtlane kollektiiv, mul ei olnud väga tugevaid niisuguseid eestvedajaid, oli ees seda, kuid nende keskmine ja viimaste keskmine oli vähe, oli minimaalne, 10 rubla sisse mahtus esimene ja viimane ja see ongi see, mis tagas meile võidutöös. Mis sa arvad, mis jääb sinu rihma lastele, sellest suvest kõige enam meeldib, mis neile kõige enam. On raske praegu midagi ütelda, aga mulle näib, nagu nemad ise kirjutavad ja lähed, ütleme selle suve oma elu parimaks suveks ja seda mitte selles suhtes, et nad on palju raha saanud või midagi hoopis mingid muud tegurid on siin mängus. Siin on mängus ka Kaldre põrgu, see on need, see vaba aja veetmine, see, et nad ei olnud saanud isegi vahel mammile ega papile kirja kirjutada ja seda heas mõttes mitte halvas mõttes. Sina ise, oi, ma ausalt ütlen, et see on mu elu parim suvi. Maa ei oleks kunagi lootnud ta niisuguseks kujuneb. Aga kurvitsemis muutusime Kaukaasia matk kuuvalged õhtut on paimägilaagris 3000 meetrit kõrgust lume, seda päeva soojas raske seljakott ja põlenud nina. Aga ka putukatunne kloorimäe kuhugi sihukesel mägirajal. Ja must meri ning kuum sotsi päike. Ja oli veel palju-palju muud, mis tänaseks õhtuks kutsub kurvitsa rahva Haapsallu Sirje sünnipäevale. Palju õnne, Sirje, olete nõus, kui ütlen, et seitsmeteistkümnes aasta tegi see elu palju rikkamaks. Sünnipäeva laudki tuleb pikem kata et mahuksid ära Orissaare Manni saaremann nuku Kohtla-Järvelt Vohvka ja Karlsson Tallinnast Maimu ja Juta Tapalt, Madise, Peeter Võrust, Pitkineb oma Tartust ning Kadrina rahvas ning kõik teised ja mina ka. Ja kui nad siis kõik oma suvised muljete pildid lagedale toovad ei mahu need ühte tuppa äragi. Ja kui need kõik kokku võtta, siis kõlaks see vist nii nagu Vorkunis.