30. mail 1901. aastal sündis Virumaal Kõllus Alfred Karindi. Tema muusikaline tegevus väga mitmekesine ja viljakas. Alates 1921.-st aastast alustas ta tööd Tubina koorijuhina. Muusikat õppis ta Tartu kõrgemas muusikakoolis mille lõpetas 1927. aastal oreli ja kompositsiooni erialal. Tema kompositsiooni eriala õpetajaks oli Heino Eller. 1931. aastal lõpetas Alfred Karindi eksternina Tallinna riikliku konservatooriumi Alfred Karindi. Esimesed dirigeerimise alased tööd said alguse Tartus. Ja kõigepealt peaks Ast nimetamegi siin seda, et 1925. aastal asus ta Tartu meestelaulu seltsi dirigendi kohale. Ja 1927. aastal Tartu Üliõpilassegakooridirigendiks. Stuudios on kauaaegne koorilaulja Selma Hallop, kes vast natuke meenutab, kuidas algas töö Alfred Karindi käe all. Tartu Üliõpilassega puris. No kõigepealt tahtmine oli koori laulma minna, kuna Tallinnas kuulja seal juba olin teinud. Üliõpilasena tahtsin jätkata ja kuulasin maad, kuulsin, et olevat segakoor aga seal öeldi kohe, et ega sinna väga ei maksa trügida, hirmus krõbe juht on küll ta pinni vastuvõtmisel, varemalt oli meil tavaks, nii tahtsid koori astuda, siis lihtsalt vaadata ikka hääleulatust, mitmendat häält laulad. Alfred Karindi tol korral tahtsin, tema sellega ei piirdunud, kontrollis kuulmist, rütmi, lasin noodist laulda, mängis kogu laulu tervikuna ette, aga oma häälepartiid pidid kohe laulma säält. Alfred Karindi otsis repertuaari raskemad teostest ja just see raskemate laulude õppimine ja Alfred Karindi hääle puhtuse nii-öelda norimine. See tegigi selle laulmise väga huvitavaks, sest see andis lauljatel palju rohkem. 1933.-st aastast siirdus Alfred Karindi Tallinna. Siin töötas ta mitmel pool. Ja ka organistina tema tolleaegses repertuaaris olid Johann Sebastian Bachi teoste kõrval. Selliseid auku see oli nagu Buxte hude ja Pachelbel. Samuti tutvustas ta meile ka Franki teoseid. 1938.-st aastast asustab tööle Tallinna meestelaulu seltsi dirigendina. Sel ajal laulis koor eriti palju Mart Saare loomingut. 1940.-st aastast asus Alfred Karindi pedagoogilistele tööle Tallinna riiklikus konservatiiv tooriumis. Seal oli ta paljude aastate Koori harmooniat 1944.-st aastast olite teooria kateedri juhataja ja 1946. aastal omistati talle professori tiitel üheks maks ettevõtmiseks. Alfred Karindi elutöös oli kohe pärast sõda. Laulupidude organiseerimine. Esimene pärastsõjaaegne laulupidu oli 1947. mustal. Tol ajal kuuride osas tegid ettevalmistus töö. Ja ka olid laulupeo üldjuhtide puldis neli kanget meest. Naiskoori juhatas Alfred Karindi lastekoore Riho Päts. Segakoore Tuudur Vettik ja meeskoore Gustav Ernesaks. Palusime täna stuudiosse Tallinna kõrgemate koolide lõpetanute segakoorilauljad JA šifrini JÜRI Frini jaan viru. Jutašifrin on laulnud 1947. aasta laulupeol kaasa. Kas te võiksite meenutada tolleaegset laulupeo ettevalmistustööd ja laulupeo käiku? Ma laulsin tol ajal Tallinna kaheksanda keskkooli naiskooris õpetaja Ludmilla Väin juhatusel ja võtsin osa siis naiskoori ridades ning mul on kuidagi eriti selgelt meelde jäänud naiskooride. Küllap see oli Tallinna naiskooride üldprouaga praeguses Jaan krõpsi nimelises noorsoo kultuuripalees pikal tänaval. Millise proovi viis läbi Alfred Karindi. Ja ma mäletan, kui me siis kogunesime, see oli muidugi suur asi, mille noortele keskkooli lauljatele sinna kõik. Ma olin natuke kõhe veel, aga kui siis Alfred Karindi meie ettetulija algusel laulsin natuke hääled lahti ja kuidas ta siis võttis pintsaku seljast ära, linik koduse häälega ütles? No nüüd hakkame tööga tõsiselt pihta, siis oli nagu selline barjäär. Tol ajal päris algajate lauljate ja küllaltki tunnustatud koorijuhi vahel täiesti kadunud. Ja võiks ehk tõesti ütelda, et ma tol ajal juba kaotasin oma laulja kogu hinge ja südame Alfred Karindile. 1945. aastal asutas Alfred Karindi filharmoonia juures naiskoor. Ja kui 1946. aastal 13. juulil oli meie rahva elus suur sündmus uuesti avati Estonia kontsertsaal siis sellel kontserdil esinesid ka filharmoonia naiskoor ja Jaan tomplil nimelise kultuuripalee meeskoor kes koos orkestriga kandsid ette selleks puhuks Alfred Karindi kantaadi. Võit. 1947. aasta laulupeo kavas oli Alfred Karendilt kaks laulu, naiskoorid laulsid kodune kevad ja meeskoorid. Tagasi tulles ka hilisematel laulupidudel on mitmel korral olnud kavas Alfred Karindi laule. Stuudios on tema tütar Laine Karindi. Kas võiks meenutada, milliseid laule veel on lauldud? Ütelda naiskooride laulud? Jah, eile oli juubelilaulupeo kavas 1969. aastal. Segakoori kavas oli ning mina hakkan laule Maie viimasel vitana peal. Me uhke rand on ka juuksur kaardiga kooridele kavas. See oli 65 või põleti 60 65 võis olla 60. Alfitalinter Tooming on väga suure haardega. Siia kuulub sümfooniline muusika tangertor, sümfoonia ammuli sümfoonia 1956. aastal. Siis on temalt pärit sviit sümfooniaorkestrile neljast eesti rahvast, tantsust. Suurvormidest on Alfrandiigerdad viiskentaatis. Toorte laul rändavad, veed, võit, laula, vaba rahvas. Ja viimane kantaat aegade raamatust. See kantaat on otseselt kirjutatud kõrgemate koolide lõpetanute segakoori jaoks. No ilmselt sellepärast, et nähtavasti keegi muu teda ette kandnud ei ole, meie laulsime seda omal ajal. Esitasime sümfooniaorkestriga paaril korral isegi jah, kahel korral. Alfred Karindi on nii paljude kooride juures töötanud nii palju kuridele andnud ja kõige minu meelest kõige suurema ja kõige olulisema panuse Tiida veel sellega, et 1957. aastal oli tema Tallinnas kõrgemate koolide lõpetajate kuuri asutaja. Kas võiks siis natuke meenutada koori loomise käiku algaastaid? Lauljad, kes olid sõjas Real jäänud vait nii-öelda ammu juba igatsesid jälle uuesti laulma hakata ja kui Alfred Karindi tuli jälle Tallinna tagasi, siis temal alguses koori ei olnud. Ja Ta ütles ise, et käib nagu haigena ringist, mis on koorijuht ilma koorita. Ja ta oli väga huvitatud sellest, et jälle juhatama hakata samuti nagu meie olime väga huvitatud sellest, et jälle laulma hakata. Ja nii siis tekkiski see, see koori asutamise mõte veel eriti seoses tar Tartu üliõpilaslaulupeo esimese laulupeoga. Alguses muidugi meil ei ole olnud ei õigeid harjutusruume ega peremeest. Dirigent töötas kaks aastat, ta töötas ilma tasuta ühiskondlikel alus, lihtsalt jah, lihtsalt armastusest laulu vastu, ise ta paljundas nooti ja klaverit igal pool ei olnud. Aga Alfred Karindi ei vajanud üldse klaverit. Et ka dirigeerimisel tema andis häält lihtsalt oma kuulmise alusel ei kasutanud ei klaverit ega hääleharki, väga huvitav oli tema tema terrigeerimis viis selja tagant vaadates, mõnikord tundus, et ma üldse ei liiguta ennast. Aga seda, seda Ellavama oli tema sõrmede mängi tema miimika. Mõtlesin, et milleks rabeleda, et jäägu see teiste hooleks, esimese laulun, no me võtsime Mart Saare unustamata laulu. Ja see kuidagi väga sidus meid. Kui me kogunesime, see oli pühapäeva hommik ja sisse pärast niisuguseid sissejuhatavaid tervitussõnu tee meie surematu Mihkel Lüdigi Koit esimeseks lauluks, siis laulsime küll igaüks, nii kuidas jaksasin nagu nokkoli löödud seal vaevalt et erilist intonatsioonist puhtust oli, aga vaimustus oli tohutu suur. Alfred Karindi suureks eesmärgiks oli õppida ja ette kanda kooriga suurvorme ja teatavasti kurasus kohe nende kallal tööle. Instrid tänaseks repertuaaris on, millised Survormid? Muidugi, esimene oligi Alfred Karindi enda katavamad aegade raamatust, mis on pühendatud 1905 aasta sündmustele. Ja selle juubeli puhul tuli ka ettekandmisele. See oli päris kindlasti 1900-ga 20. aasta 30. oktoobril oli Estonia kontserdisaalis aegade raamatu ettekanne Karindi aegade raamatust Haydni Loomine kreegi reekviem. Ja noh, need olid, mis me oleme, oleme sümfooniaorkestriga teinud. Peale selle me õppisime veel ära Händeli oratooriumi Juudas Make pluuse, kuid see terviklik ettekanne koos sümfooniaorkestriga ei õnnestunud seekord seda teha. Me oleme neid koore aja jooksul püüdnud siis laulda oma kontserditel. Ja nähtavasti me oleme sellest suurt rahuldust tundnud. Tähendab suur vormeli juurest vaiksema kammerlikuma muusika juurde. Alfred Karindi on kirjutanud mitmes kammermuusikažanris 36. aastal valmistel keelpillikvartett. Sisenda kirjutati Johklarvetile viiulile ja klaverile. Tema sulest on pärit kaks klaverisonaati, palju on andnud Alfred Karindi orelimuusika viljasalve kolmoralise laati, passagalia variatsioonid, koraalieelmängud. Alfred Karindi oli väga tugev organiseerija, mina leian oreli alal oli ta väga tugev improvisaator täiesti kohe niisukese. Unustamatu mulje jättis see, kui tema istus oreli taga Mart Saare matustel Estonia kontsertsaalis. Ja siis ta vahelduvalt seal kooride orkestriga siis improviseerimis Mart Saare teemadel. 1969. aastal oli see kurb sündmus, kui ei, kuulas artist teda viimasele teekonnale. Alfred Karindi surm langes Cyrillus Kreegi reekviemi ettekandega sest see oli 13. aprillil 1969. aastal, pühapäevasel päeval, kui koor kogunes Estonia kontserdisaali koos sümfooniaorkestriga Roman Matsuri juhatusel. Peaproovile ja vastupidiselt kõikidele teistele kordadele puudus saalis Alfred Karindi. Aga kuidagi selles peaproov-eelses saginas me ei jõudnudki, nagu eriti sellele tähelepanu osutada. Küll aga märkasime seda, et Roman matsu oli kuidagi natuke. Kõik tempod olid ehk aeglustatud ja siiski see proov kulges natuke teisiti kui tavaliselt. Aga Ramon Watson suutis ennast vaos hoida ja terve selle pika proovi pidas ta auga vastu. Ja alles siis, kui proov oli lõppenud, siis ta pöördus lauljate orkestri meeste poole ja teatas meile seda kurba sündmust. Ja siis on ta peale selle kirjutatud ka terve rea soololaule. Kokku on neid olemas kuuske muuseumis 100 ringis, nendest üks kõige populaarsemaid levinumaid on sind, teretame kuulda. Päike. Alfred Karindi pedagoogilisest tööst võiks öelda, et kõik meie koorijuhid muusikapedagoogid, kes on õppinud konservatooriumis on tema klassis käinud õppimas partituuri lugemist ja koori raseerimist, koori harmooniat ja kõigil tema õpilastel on jäänud sellest õppeajast professorist. Niisugune ettekujutus kui inimesest, kes on väga heatahtlik, väga südamlikult suhtuv, rahulik, kuid sealjuures äärmiselt nõudlik. Mäletan omast käest, et ei olnud naljalt niisugust laulu, mille mänguga Ta oleks rahul olnud. Ikka alati leidis, et veel on võimalik paremini mängida ja veel võimalik midagi nii koonduse kui ka kui ka tempod osas midagi teha. Nii et vahest isegi üliõpilased natukene nii eksisid korra vastu ja vaatasid, muidu ei saa Kloogal lõpuni, kui lihtsalt ütles, et aga ma ju eelmine kord lõpetasime selle laulu juba ära. Samuti oli huvitav tema juures käia kuriharmoonia tundides, see on vajalik igale koorijuhile, oskus seada ühelt koorilt teisele ja lõpuks kõik katsetasime ka oma loominguga ja ta lõpueksamil oli tarvis kirjutada antud teemale. Koorilaul. Elasin väga kaasa igale loomingulisele õnnestumisele, igaüks meistri püüdis ikka teha seda koorilaulu nii nagu päris heliloojad. Ja kui tema kuskil midagi natukegi niiskust leidis, mis, mis sinnapoole kanti kisub, siis ta ergutas ja soovitasid kätt proovinud ikka veel ja veel. Ja eks nii mitmedki nooremat kurgid on just tema ärgitusele tema mõjutusel katsetanud kirjutada ka ise koorilaule, tuleme nüüd tagasi kõrgemate koolide lõpetajate segakoori juurde, nii palju kui mina, Teie kontserte on teil alati olnud kavas Alfred Karindi laulud ja neid on igal aruande kontserdil ette kantud. Ja on korraldatud ka lausa koha autorikontserte. Aja jooksul on minuarvates kõrgemate koolide lõpetanute segakoor, laulab, et peaaegu kogu segakoori repertuaari läbi mis Alfred Karindi all kirjutanud. Viis aastat tagasi, kui Alfred Karindi oleks saanud 70 aastat vanaks korraldasime terve kontserdi tema lauludest. Sellel kontserdil oli ka kaastegev Tallinna haridustööliste naiskoor. Mai alguses oli meil järjekordne kontsert, kus me esitasime üle poole kavast Alfred Karindi loomingut. Kaheksanda mai kontserdiga tähistas kõrgemate koolide lõpetanute segakoor ka oma praeguse dirigendi Laine Karindi juubelit. Kui me enne rääkisime Alfred Karindi pedagoogilisest tegevusest konservatooriumis siis kas Laine Karindi võiks rääkida tema muusika pedagoogilisest tegevusest kodus? Kodus oli jah, väga palju muusi ja kogu aeg nii palju, kui ise kodus oli, nii palju ta kas harjutas oma meeli lugusid või või siis komponeeris. Ja iga kord, kui sinna külla minna, siis oli klaveril jälle mingisugune valminud heliteos, mida ta päris hea meelega ette mängis ja mida oli tõesti huvitav kuulates, kui näiteks mõni koht temale eriti meeldis ta seda mängis mitu korda ette ja ema tulija laulis. Kaasa egas kurjuseks õppimist, ütles isa. Soovitas või suhtelnud. Ei, selle ma valisin ise. Aga ma tean täpselt kuidasmoodi, mul see pisik verre läks. Ma laulsin omal ajal kaasa muusikakooli õpilasele filharmoonia naiskooris. Ja ükskord juhtus niimoodi, et isa tahtis kaugemalt kuulata, kuidas koor kõlab. Jutt oli nimel. Orlando di lasso kaja oli parasjagu käsil ja pani mind sinna taktilema ette. Mull küll, süda värises sees, et oi, et ega ma vist sellega kõik toime ei tule, aga no kui käsk oli antud ega midagi teha ei olnud. Sellepärast et kuivõrd ma juba õppisin muusikat tol korral ma õppisin ka muusikakoolis parasjagu, õppisin orelit. No siis loomulikult. Ma pidin, pidin lihtsalt selle asjaga toime tulema ja õnneks siiski tulin toime. Ja kui ma lõpetasin ära muusikakooli oreliklassi pidin valima edasiõppimiseks eriala, siis oli mul see valik üsna kerge teha. Sest et mulle ysna meeldis kohe koori juhatada. Kõrgemate koolide lõpetanute segakoorile andis ka kindlasti väga palju, et meie koori ees seisid kontserdit ajal vahelduvalt isa ja tütar sest nad kuidagi väga täiendasid teineteist. Alfred Karindi oma niisuguse akadeemilise rahulikkusega ja siis Laine Karindi nii parasjagu sädelevust seal kõrval. Nii et kui publiku aplaus pärast õnnestunud kontserti vahel ei tahtnud lõppeda, siis oli see väga-väga liigutav kuidagi, kui isa ja tütar kahekesi käsikäes tulid kurjete publikule kummardama ja samuti kooridenama. Laine Karindi on juhatanud ka mitmeid teisi kuurordid. 69. aastal ma lõpetasin töö Eesti Energia meeskooriga, keda ma juhatasin viis aastat enne seda olin jälle viis aastat tööl kutse, ärinduse, palisse, ansambli meeskoori ka kes alustas tööd tööstuskool number kaks mees koorina selle kunagi Moskvas selle, seda koori juhatas haaralt Uibo tookord ja mina olin siis abidirigent. Koor võitis vabariiklikul noorsoofestivalil kuldmedali ja saadeti preemiaks Moskvasse ülemaailmsel noorsoofestivalile. See oli 1957. aastal. Laine Karindi on juhatanud mitmel korral vabariik, koorijuhtide segakoori ja Tallinna kammerkoori 69. aasta juubelilaulupeol Laine Karindi juhatas ka üldnaiskoor ö. Ö. Ja nii nagu isa, nii on ta Laine Karindi põhitööks siiski pedagoogiline tegevus aastaid õpetatud dirigeerimist muusikakoolis ja nüüd Tallinna riiklikus konservatooriumis. Kui palju õpilasi selle aja jooksul käe alt läbi käinud? Võib-olla võiks nimetada endise muusikakooli õpilasi, kes praegu juba töötavad, väga tunnustatud kas dirigentidena või muusikaõpetajatena. Näiteks Eesti NSV rahvakunstnik, Olev Oja, Ene-Reet Ehala Pedagoogilise Instituudi õppejõud ja ka minu abidirigent Tallinna kõrgemate koolide lõpetanute segakoori juures. Kõrgemate koolide lõpetanute segakooril on järgmisel aastal ees järjekordne suursündmus, täitub 20 aastat koori asutamisest. Tööd on ees palju. Kavatsused suured, tahaks soovida juubilarile ja koorile edaspidises laulutöös. Palju edu. Tahaks südamele panna, et kunagi ei ununeks meie Eesti koorilaulu suurteosed tähtteosed. Et ei kustuks meie koorilaulu suurmeeste mälestus.