Ja tõepoolest, rahva teenrid on taas eetris, mingeid pausi ei tule, nagu ikka laupäeval, kui kell on saanud 11 ja kohe-kohe viis minutit on rahva teenrid teile pakkumas, mõtle ainult siit vikerraadio stuudiost. Täna on siis meil selline kolmik kaks Peetrit Ernits maalehest ja Kaldre Eesti televisioonist ja, ja Aarne Rannamäe saatejuhina samuti. Avalik-õiguslikust, ringhäälingust. Pikad pühad on käes, eile õhtul nad juba algasid, aga nagu ikka pikkade pühade puhul, kus väljas on ilus ilm ja tõeline kevad on, on käes. On oodata, et et Eestimaa langeb taas padujoomise ja padu pidutsemise sellisesse kada glismi ja ei välju sealt enne, kui uus tööpäev koidab järgmisel teisipäeval. Ega ilmaasjata ei ole nii jaanipäeva kui ka siis esimest mai kutsutud suurteks jooma pühadeks Eestis, et ju ta ikka suur probleem on. Aga ei teagi enam seda õiget nime anda, sellele esimesele maile nimetatakse kes, kes kuidas tahab, ma ei tea, kuidas teie kolleegid neid nimetate, neid, neid pühi. Kalendris on kirjas, et on kevadpühad, mõne jaoks on nad töörahvapühad või töölispühad, mõne jaoks on mingisugune Euroopas on käibekäibele tulnud mingisugune uus sõna, märts on jõulumeid ei. Mida siis nüüd juba viiendat aastat tähistatakse, et mida, mida teie siis nüüd täna-homme tähistama hakata, volbriöö ja volver ka veel, kus kõik nõiad, jah, loksbergi mäele tulevad. Ma arvan, see viimane on suhteliselt suhteliselt, ma arvan, ühel esikohal vähemalt noorema seltskonna ja seost on ta niimoodi seltskonna kaupa läheb, et noorem seltskond, ma ei tea, kus see piir tuleb, on, on see Volmer, on oluline aktsent kindlasti vanem seltskond ja kui ida poole minna, siis on see terve maja. Ja, ja vahepeal noh, kevadpüha peaks kõigile sobima. Kuigi seda võib-olla kasutate. Noh, ma, ma nagu ma arvan, kõige rohkem levinud suuremale osale rahvast on ta muidugi noh, selles mõttes kevadpüha, et siis tehakse hästi palju kevadtöid. Kuna aga ilm on ju selline pööripäevane, et on viimane aeg riisuda ära oma aialapp, kellele see on. Sest kohe-kohe on muru peale tulemas ja muru kasvab teatavasti läbi läbi. Olete te nii, et lehed tuleks kokku riisuda? Kes seda muidugi ei ole sügisel teinud ja noh, minu enda jaoks ka müttan ikka oma aiamaa peal ja siis õhtul saab sauna teha ja eks ta niimoodi ongi. Eks ta, noh minu jaoks on ta kevadpüha, ütleme niimoodi selle sõna laias tähenduses. Eks ta niisugust vasikate koplist väljaajamise püha meenutab, et lõpuks ometi on mätas kuiv ja päike käib kõrgelt ja kraadid on ka niisugused, et et toas istumine on, on patt ja eks siis igaüks leiab endale selle õige nime, aga, aga üks on muidugi selge. Igasugustel viina, likööri kinni. Ma ei tea, mis, mis tootjatele õlle õlletootjatel on tõeline pakanal käes, et, et niisugune liha ja liha ka muidugi jah, et lihaga, aga kui me räägime nüüd alkoholist, siis see on nüüd Eestis meie riigis olnud üx igavene dispuut juba viimased aastad, et mida ikkagi nende pühade ajal teha, kas keelata ära või mitte keelata, mis kellani poed peavad lahti olema, mis kellani lahti teha? Ja ega siin vist mingisugust sellist nagu ühest ühest vastust ei ole. Ministeerium ehk siis sotsiaalministeerium üritab midagi uut korraldada, iga minister toob midagi uut. Aga, aga ega, ega need müüginumbrid muidugi. No selline alkoholi ära keelamine on inimestel ma tean, sina, Peeter armastan seda väljendit, et lühike nagu haugi mälu. Et ilmselt otsustajatel ka see mälu umbes sama lühike nagu haugil. Ehk siis ei ulatu õndlasse jutumärkides nõukogude aega, kus oli teatavasti täpselt samamoodi, esimene mai oli suur püha ja oli ka ka suur joomapüha. Ja nõukogude ajal ei olnud seda probleemi, et mai tea, öine alkoholimüük või poed olid lahti kella 23, null nullini, siis pandi poed kinni kuus, seitse ja kõik viina enam. Aga me kõik mäletame, millised padujoomised toimusid Nõukogude ajal esimesel mail, kaheksandal märtsil, millal iganes inimesed oskasid endale kokku osta niivõrd palju alkoholi dioodi kolm päeva. Ja see, mis praegu räägitakse, et eestlane ei olevat kunagi nii palju joonud kui nüüd, see on minu meelest täielik jama. Sellepärast et vaadates lahtiste silmadega ringi, siis eestlane minu meelest ei ole kunagi nii vähe joonud. Praegu nõukogude ajal joodi tõesti palju, aga see jutt, et eestlane pole kunagi nii palju ei olnud kui praegu, see läheb põhiliselt nagu Soome turistide kaela, sellepärast et kui võetakse alkoholi ostmise statistika, siis ma olen püüdnud uurida, et kui tõesti absoluutkogus, mis iga inimese kohta tuleb, mis poest ostetakse, on tõesti suur 13 ja pool liitrit, koli vist viimased statistika arvud. Nüüd on nagu siis uurida, et kas siis, kui inimene läheb poodi, no mina ei ole kohanud veel, et kui ma lähen poodi, minu käest küsitakse rahvust. Ma arvan, et ei küsita seda kusagil, et, et kust see nagu võetakse, et et selles statistikas võetakse arvesse ka turistide poolt ostetud alkoholi, mismoodi seda mõõdetakse? Ma arvan, et see 13 ja pool, see tuleb väga, paljuski ikkagi turistide arvelt mitte selle arvel, et Eesti inimene oleks nagu hirmsasti nüüd just viimasel ajal jooma hakanud. Selle vastu räägivad väga mitmed-mitmed, faktid ja ka olukord sellepärast et eestlane lihtsalt ei saa nii palju juua kui varem, sest ta lihtsalt lastakse töölt lahti. Varem seda probleemi ei olnud. Aga samas on seesama see ja sellega ma olen nõus, et vene ajal joodi muidugi ropult ja võib-olla seda ei mõõdetud. Ma ei oska öelda, ei saanud, liitrites mõõdeti deka liitrite, see ajab paga. Aga praegu on kapitalism käes ja tõepoolest lastakse lahti ja kaua ei saa, kaubanduslik välimus kaob ära ja nii edasi, käed hakkavad värisema ja muud värgid. Aga, ja samas ka turistid kaela läheb kindlasti palju. Aga samas on on ka kodumaiseid haka vendi piisavalt palju, tean minagi neid. Ja, ja seesama, see 20 80 või kuidas see seadus on, et tegelikult suhteliselt väike osa paneb ikkagi ikkagi väga korralikult, nendel ei ole midagi enam kaotada? Jaa, jaa. Aga aga ma ei teagi ühtegi sellist uuringut, kus oleks nagu vaadatud konkreetselt mingis paigas mingisugune küla, mingi alev, aga huvitav oleks selline vaadata, kuidas siis mingisugune mingisugune sootsium, väiksemad kui palju siis juuakse palju, Juhan, Peeter Mart ja, ja kõik teised, kes seal elavad selles selles majas, eksju ma arvan, see näitab ka midagi. Ei, no võtame lihtsa näite, mina tean täpselt, kui palju joodi nõukogude ajal raadiomajas töö ajal hästi palju joodi, siis ma arvan, et praegu olen, ma arvan. Aarne, sina tead, kui palju Eesti Televisioonis joodi ja töö ajal. Nüüd seda juurde kohe seda ei ole. Nojah, ega ega me ei teagi täpselt, kuidas statistika arvud tulevad, et üks on tootmine, teine on poodides läbimüük ja kolmas on siis need kohvrid, eks ole, mis nagu laeva peale veeretatakse ja ja pärast 2004. aasta esimest maid veeretatakse sinna laeva peale ikka ikka meeletuid koguseid ja kui me seda laeva peal seltskonda vaatame, siis selle suudetakse ka selle kolme tunni jooksul, mis laev sõidab, eks ole ka ütleme, need aeglasemad laevad. Ma arvan, et tal on pahatihti on ühe inimese aasta alkohol, eks ole. See läheb kõik kirja. Ja, ja ei noh, aga vaieldamatu muidugi on see, et, et juuakse ja juuakse ikkagi noh, kadestamisväärselt või, või mõne jaoks kahetsusväärselt, ütleme vastupidi vist peaks ütlema palju jaa, ja üks on ka fakt, et joomine mida me võime siis nimetada ka tipsutamiseks või ütleme, selline kergete grammide sees olemiseks on noorte hulgas ikka ikka tegelikult päris popp. Asi, ja ongi need põlvkondade kaupa lähedalt ütleme noorem seltskond, kes seal on, meri põlvini ja kogemust ei ole veel. Paneb korralikult ja siis on nii-öelda vanemate keskmisest on juba sellised tõelised raudsed mehed, kes kes panevad täiesti korralikult või korralikult, keda ei ole veel. Ja, ja ülejäänud on siis enam-vähem nii-öelda normaalselt. Reklaamikampaania, et mida siis meie alkoholitootjad korraldavad, siis on ju selge, mida tegelikult noored joovad, kõik saavad ju aru, et ega ega see kangem kraam, kui sa oled seal mingisugune, ma ei tea, mis oluliselt hakatakse jooma ka ütleme noh, 15 16 juba juba kummutatakse päris ohtralt, et et nagu kampaaniaid, vaatame kas või seda viimast, eks ole, õlletooted oma siis siis, et, et Noviin on paha ja kõik, mis on 40 kraadi, on paha, aga, aga, aga meie, meie joogid süütud, eks ole, neid, neid võib panna küll. On selge, et, et täisjäädi ühtemoodi nii sellest kui teisest ja ühest kiiremini teisest, teise mõjuniale pikem, aga aga põhimõtteliselt noh, täis olemisel ei ole vahet ja, ja kui seda mõistuse rahastusega kõrvade vahel on ka vähe, siis ei, ei ole vahet, kas seda mehetegusid hakatakse tegema õlle või siidri najal või, või siis noh, kangemat kärakat endale sisse sisse kulistades. Sa mõtled seda kampaaniat, mida korraldasid sel nädalal meie õlletootjad, et õlletootjad alkoholismi vastu alkoholi tarbimise vastu? See on äärmiselt silmakirjalik jah, kahtlema. Et aastas korra tuleb teha selline kummarduse, selline kampaania. Jah, aga seal vist ei reklaamitud nagu alkoholivaba õlut. Ei, ei, kindlasti mitte. No siin mõned aastad on nüüd ju arutatud selle üle, et teatud päevadel, no ma ei tea, siin sotsiaalminister pakkus välja mingisugused teadmistepäeva, mis on siis esimene september ja ja vist lastekaitsepäev ja, ja veel paari päeva, mis, mis peaksid olema alkoholivabad noh, seal on ka niisugune naljakas asi, et miks just nendel päevadel ja, ja üldse miks, miks peaks alkoholimüüki piirama näiteks ka ja ka jaanipäeva paiku jaanipäeva õhtul jaanilaupäeva õhtul ja, ja ka siis homme õhtul, 30. aprillil, et, et noh, panen siis keerame kõikidel päevadel ära, paneme ikka poed lukku ja, ja ongi kõik. Aga sellisel juhul, milleks üldse siis toota alkoholi, milleks korjata aktsiisi või püüda seda teha? Milleks siis see kõik, et ühelt poolt variserlik, et keelata ükskõik kas siis mõnel päeval või siis kogu aeg või veel mingi keskmiselt siis samas planeerida aktsiise? Jaa jaa, aga sama variserlik, eks ole, on see, kui, kui hakatakse rääkima, et teatud päevadel noh, et et lastekaitsepäev, no mis päev see niisugune on? Sel päeval me lapsele siis nagu vitsa ei anna, pigem sümbol, sümbol joojanna vitsa. Jah, aga, aga mis see, mis see siis nagu tolku on, et kes tahab, ostab selleks päevaks valmis ja, ja ongi kogu lugu, et ei ole probleemi Eestis on ka, no ütleme, omavalitsustes siis maakondades valdades on, on see asi väga diferentseeritud ja õnneks, et, et ei ole mingisugust nii-öelda üleriiklikku sundi, et igaüks, iga vald ja iga iga maakond teeb, mis tahab kolm maavanemat näiteks seekord ei ole mingisugust keeldu nagu peale pandud totruste tipp on see, mis praegu näiteks Tartus on, eks ole, kui Tartu maavanem keelas homme õhtuks, aga Tartu linnas võib, võib juua hommikuni, et ei ole mingit probleemi ja linnapea ütles ilusti, et noored tahavad ju. Tartus toimuvad tudengite kevadpäevad ja sel ajal on vaja juua ja mingisugust ärakeelamist ei ole. Et eks ta, eks ta niisugune niuke naljakas asi on. Aga mõtle ise, kus oleks maavanemaid, teeks teed nii, on pahade teistpidi ja lolliks. Ei no ma ei tea, kui kui valimised lähenevad, siis kahtlemata tuleb nagu millegi positiivsega silma paista, siis ma ilmselt keelaks ära. Aga kui valimisi ei tule siis ja ma olen kindlalt paigas ja mul on leping nii-öelda olema olemas järgmise aastate peale, siis, siis ma tundub, et, Et see asi võib ju vastupidi olla, et kui sa keelaks ära, siis sinu šansid valituks saada võivad hoopis nõrgeneda. Ja ma saan täiesti aru Tartu linnapea Laine jänesest, kes tahab saada Eesti vabariigi presidendiks, et ta lubab Tartus ikkagi homme. Alkoholi osta sellepärast, et noored on ju ka meil valijatest, ehk siis tudeng Laine Jänes valivad tõesti tudengid ja Tartu linna elanikud, aga maavanemad ei vali rahvas. Laine Jänes president, et seal on mingisugune huvide konflikt, ma arvan, see sisse sisse kodeeritud vanem võib teha seda, mida, mida linnapea ei või, ja, ja vastupidi nii ta on. Ja kui sa rääkisid siin nüüd natuke teemat muutes, et murust, siis noh, muidugi vabandada päevad on ka selleks hea aeg, et kulu kõvasti põlema panna, mida on ka sel aastal juba nii nii ohtralt tehtud, et inimelusid on läinud ja seda varandust, mis, mis punase kukenahka on läinud, seda ei jõua kokku lugedagi. Aga samas kas või mõningaid Tallinna linna platse ja ütleme, siin tühermaid magalarajoonides vaadates on küll niisugune tunne, et teist lahendust ei olegi, kui, kui tuli otsa panna, sellepärast et noh, seal ei ole seda nii-öelda muru või rohtu mitte mitte keegi aastate vältel üldse. Niitmas käinudki vaata selle kulupõletamise keelamisega on ka niimoodi nagu kahe otsaga asi, et ühest küljest on, tundub nagu hästi mõistlik teatud perioodist on see kulu põletamine keelatud aga teisest küljest on see ka äärmiselt tobe. Kui sul on ikka kasvõi linna ääres, on sul maja, eks ole, sul on seal krunt, kus on puud, langetavad lehti ja sa ei tohi siis teha omal kindlat lõkkeaset, seal saab ju teha, aga sellise lõkkeaseme, kus, kus on nagu kividega ümbritsetud, sa saad oma väiksed lehekesed seal ära põletada, miks inimene seda teha ei tohi. Sest need, kes panevad põlema suuri põlde, mille ohvriks langevad siis ka ka majad. No neid ei koti see kulupõletamise keeld, nii ehk teisiti nad panevad selle ka sinna otsa ja põletavat suuri maalappe. See on nagu see asi, et et, et nende jaoks, kes, kes nagu ratsionaalselt läheneksid sellele kulu põletamisel on asi keelatud. Aga kes nii ehk teisiti irratsionaalselt käituvad? Seal oleks nagu tühi seadus tegelikult minu meelest on see natukene jabur. Siin tegelikult on arutluse all üldse sellega seda kulu põletada tohib, praeguste seaduste järgi kui keltsand all. Aga praegu nii palju, kui ma tean, käib arutelu selle üle, et mida sellega üldse teha, selle, kas keelata või muuta see keeld üldse ära. Ja, ja kas siin on veel kolmas ots ühelt poolt. Et vaata, päike tuleb välja ja kulu on siis seal on üsna rikkalik seltskond, kes on siis? Ootan elus seltskond, kes seal putukad ja muud olendid, kes seal on. Ja, ja see nende seisukohalt on muidugi see üsna võigas tegevus selle tule otsa paneks. Sa räägid nüüd suurema maalapi suurema või väiksema, räägin seal elustikust, kes seal elab, lihtsalt lehed kokku, riisud. Ära tegelikult. Nad ei keela sul keegi seal. Tegelikult seadus keelab, ju, ei keela ta seal kokku riisuda, aga sa ei tohi ära põletada. Kolleti panema ikka ei tohi. Aga sa ei tohi seda panna niimoodi, kui on noh, tõesti nagu kulu. Sellisel juhul sa ei tohi, seda pole. Ei, no aga siidimajaomanikud on karistada saanud, ei tohi oma aias teha, aga kui sul on ka niisugune lõkke asi, Tallinna linnas seda teha ei tohi? Jah, vist niimoodi on jah, kohalik, sa pead kas selle unistustes lehed ära närima või kuskile kotti toppima ja prügikasti viima. Aga minu meelest see on väga erinev maal neid sulgi, jah. Tõepoolest, ma ei tea, kuidas kõikides linnades on. Aga enamasti on tegelikult noh, ta läheb kontrolli alt välja, kui hakatakse peale selle, et muidugi panna niisama vaadata, kuidas tuli liigub ja põldude peal. Kas seda on tore vaadata? Üks selline huvitav moment, mis, ma arvan, ka see aasta ilmselt tugevneb. Eelmisel aastal oli juba märke, et ka suvel hakatakse põldudele tuld otsa panema ja need on need nii-öelda eurotoetuste saamisega. Eelmisel aastal ma oma silmaga nägin korduvalt, eriti Võrumaal oli see populaarne Põlvamaal. Et on vaja, et on vaja ära niita ja koristada. Aga, aga siis osa sell toetust saada Nad panid lihtsalt oma põllud põlema. Põletad vilja maha. Vilja vaid vaid nii-öelda heinamaad õhk, nii et see on selline uus trend ja näis, kuidas heastada. Teate, ma olen korra elus näinud, kuidas üks korralik korralik elumaja põleb, teate kui lummav vaatepilt see on. Nii et esimene mai töörahvapüha ehk Volber kätkeb endas igasuguseid ohte. Olge nende ohtudega siis ettevaatlikud, tuleme meie softi teema juurest nüüd nii-öelda haard koori juurde. Aga hakkame rääkima siis nüüd sellest mis siis nagu ühiskonnas veel olulisemat on. Presidendikampaania käib täie hooga. Ja pärast seda, kui meie Kadrioru valitseja käis ühel teatud rahvaliidu üritusel, kus räägiti palju rahast, põllumajandustoetustest ja üldse toetustest maa elanikele mis siis kõiki euro kaukast peab tulema ja nii-öelda moositi valijaskonda suurte arvudega. Näib vist olevat selge, et meie istuv president siiski kõigele vaatamata kuigi ta väga ei taha ja tema perekonnaliikmed kuuldavasti ei taha, siiski ta vist tuleb järele, rahvaliidu nii-öelda nõudmistele. Ja kandideerib ka järgmistel presidendivalimistel, lähevad mulle jäi sellest käigust selline mulje. Või kuidas teile? Peeter, sina oled nagu paremini. Olnud seal ja, ja ma nägin samamoodi nagu teie seda. Jah, ühtepidi võib seda tõesti nii-öelda, aga samas ta käib ju väga erinevalt sellistel üritustel ja see, et ta on rahvaliiduga rahvaliidu endine, kuidas ta oli auesimees? Ja rahvaliidu esimees eelnevalt, eks ju. Ja ja on kõvasti nii-öelda maa poole kaldu jah, kaldu selle koha pealt, kui vaata nii-öelda linn ja ma siis on ta rohkem vaatab ikka maa poolega tema kunagise maaülikooli rektorina lepa edasi. Nii et noh, miks ta ju ei käi seal. Pealegi talis lühidalt näitas oma nägu ja vist natuke rääkis seal. Aga tegelikult otsitakse ju kaua aega juba, et igasuguseid. Mida ta öelnud siin või öelnud ja siis kommenteeritakse juba pikka aega on seda ma ise ka näinud seda lähedalt, kuidas püütakse nagu noh, välja lugeda mingites sõnumites, mida tegelikult nagu ei ole olnud ja siis kommenteerida ja anda teistele kommenteerida ja nii edasi ja nii edasi, et jah, ühtepidi tõenäoliselt see on mingi märk, et ta käis seal ja samas noh, pole ka midagi ime, et kõik poliitilised erakonnad ju mõtlevad selle peale, kes Kadriorgu võiks saada, noh, viis tükki on kokku leppinud, et omavahel arutatakse, leitakse mingi sõelutakse välja mingi mingisugused paremad, paremad kraadi ja siis püütakse leida selle ühe või kaks. Rahvaliit ei ole sellega ühinenud. Ja eks temagi mõtleb selle peale, sest kõik need protsessid, kõik need asjad on omavahel seotud. Ühelt poolt, et see, mis sügisel, kes Kadrioru peremeheks sügisel ja nüüd tulevase kevade need valimised need on ju tegelikult üsna tihedalt seotud, nad on üks sama poliitiline protsess on ja, ja see näiliselt tal ei ole suurt võimuväliselt tseremooniat reaalne, see Kadrioru peremees või perenaine. Aga samas siin räägitaksegi mingitest boonustest kui on tegemist poliitilise poliitilise taustaga presidendiga. Erakond, kust ta pärit on või jah, kes temaga lähemalt seotud on, et saab mingid boonuskohad ja nii edasi ja nii edasi, et arvan, et palju olulisem on see kevadised sündmused. See on praegu selline noh, selline vahefiniš. Nojaa, aga sa mõtled kevadisi parlamendi parlamendi, aga need ongi omavahel ju ju väga tihedalt seotud, sellepärast et ühes tundub nüüd küll asi kindel olevat, et president riigikogus ei valita. Suure tõe sisetunne ütleb küll, seda, ma arvan ka enamikul poliitikavaatlejatel ja ja see, et Keskerakond teeb praegu nägu, et ta nagu otsib ka seda ühiskandidaati, see on tegelikult on see bluff. Asi otsustatakse ikkagi valijameeste kogus ja, ja ma ei tea, mulle tundub küll tõenäoline see, et Keskerakond ja Rahvaliit on kokku leppinud. Vaata, kasvõi kui hakata vaatama, kas nende valijameeste kogu noh, jõudude jaotust vähemalt noh, nii palju, kui on võimalik seda hinnata, siis tegelikult nii rahvaliidu kui Keskerakonna peale kahekesi saavad ära teha ja saabki ära teha väga-väga-väga selgelt, eks ju, ja sellisel juhul kui see nii on noh, mida me siis räägime, milleks siis on küsimus ainult see, et kes on see, kelle peale mängitakse ja aga kokkulepped selle sellega kaasnevad, et ülejäänud võivad sellisel juhul noh teha mida iganes valida siin demokraatlikult ja arutada, aga kui näiteks kahel jõul kahel poliitilisel jõul on see võimalus siis. Tuli nagu see eelmine kord oli. Nojah, seal millegipärast keerulisem. Ma arvan, et see ei olnud nii selge pilt. Millegipärast arvan, et, et see, see variant, mida ajakirjanduses räägitud, et noh, et võib-olla hoopis Edgar Savisaar saab presidendiks, see ei, ei tundu nagu tõsine jutt, sellepärast et Edgari ambitsioonid vist ei ole seotud Kadrioruga, tema ikka tahaks Eesti riiki juhtida heliksis olla peaminister ja see ongi diili mõte ilmselt. Et Keskerakond toetab Tartu Rahvaliidu kandidaati presidendina ja vastutasuks siis Keskerakond ilmselt saab võidu parlamendivalimistel, see on noh, kõik statistilised andmed seda näitavad, et ta on kõige edukam erakond. Ja, ja siis tehakse kõige edukama erakonna esimehele ülesandeks valitsuse Tuletan meelde, et kaks korda on ju ta Keskerakond võitnud ja kahel korral on ta ilma jäänud. No eks nüüd te jagate nagu karu nahka, et see stiil võib tõesti nisugune olla, ainult et kui palju ikkagi keegi kohti parlamendis saab, see sõltub konkreetselt valimistest ja ja kui, kui ka siin kaks tükki teevad diili, siis nende nende nii-öelda paatide arv praegu näiteks ei anna kaugeltki seda vajalikku enamust kokku, mis, mis on vaja nagu riigi valitsemiseks stabiilse valitsuse moodustamiseks. Et see ilmselt ei ole niisama lihtne, aga, aga ühest on mul küll kahju nendest nendest 12-st nii-öelda presidendikandidaadiga kandidaadist, kes, kes hommikust õhtuni jagavad meie ajakirjanduses raadios ja ajalehtedes lõpmatuid intervjuusid ühel ja teisel Eesti elutähtsal teemal sise- ja välispoliitikast, põllumajandus ja, ja muudel muudel teemadel. Ja samas samas aimates selle selle taga on niisugust kokkulepet, millest te siin ka nagu viitasite, et no milleks kõik, see ei ole ju meeldiv, kui, kui jälle mingisugune ajakirjanik kuskilt pigistab hommikust õhtuni sulle ja nõuab mingisuguseid vastuseid. Samas peab sellesse suhtuma ka nii-öelda suhteliselt tõsiselt, et, et see läheb ju nii-öelda must valgel kirja ja vaatame neid lehelehtedes neid ainult üks küsimus, eks ole, jälle 12-le presidendikandidaadile siis paljudel ju ei ole neist sellist staffi taga, et et kuule, vasta sina nendele küsimustele, et missugune, nagu meie programm võiks olla ikka peab ise selle sule võtma ja, ja püüdma erineda ülejäänud 12-st oma vastuse poolest ja kõik see võtab aega ja nõuab energiat ja samas nad ise ju teavad, et suure tõenäosusega nende nende hulgas seda seda päris kandidaati või seda, seda võitjat ei ole. Aga samas, kui hakkad talle niimoodi vaatama, et märtsis tulevad valimised ja kui sa saad juba, nad teevad tööd. Ta jah, saatejuhid ette, ma arvan, teised osa seltskonda võib hambad eristada, et näed kogu aeg aastat enne seda pildid küsimusel kogu aeg seal, eksju, keegi saab nagu suur eelis ja ma arvan, et kui see kaks see asi niimoodi edasi tahab ka edaspidi jõuda parlamenti, siis ma arvan, neil on väga suured eelised nende ees, kel kes sellesse 12-sse heisata. Ja aga parafraseerides ühte eelmist juttu, et tõesti, et mälu on inimestel nagu, nagu haugil, eks ole. Ma arvan, et kui see vähemalt nägu jaskar praegu otsa lõpeb selle suvega, eks ole, seal hiljemalt augusti lõpuks siis parlamendivalimiste ajaks, kus pime ja kõle aeg on jälle selja taga ja algab nagu uus kevad ja, ja noh vaevalt et inimestel meeles on see, et mida, mida siin Toomas Varek või või Toomas Hendrik Ilves või, või Laine Jänes arvas midagi Eesti välis- või julgeolek ja see ei ole. Aga tema nimi on nagu ja ja vähemalt ta eristub sellest ülejäänud seltskonnast, eks too seda venda. Me teame, et me tegime siin, saatsime. Kui see 12 välja pakuti, saatsin ma saatsin korrespondendi siia-sinna Tahkuranna valda Konstantin Pätsi sinna sünnipaika ja nende piltidega ja võtsid kaasa need pildid kõikide kallidele, 12 pildid näitasid siis rahvale erinevatele mingi tüüpidele ja paljud olid täiesti tundmatud tegelased. Toomas Varek on küll Virumaal hästi tuntud, aga seal ei teadnud keegi, kes mees selline on. Teine mees riigis? Jah, jah, aga samas võimalik presidendi asendaja, jaja, asepresident, kõva spordimees, aga samas kui seda nüüd mõned kuud kas või pidevalt kerataks, näidatakse jälle see 12, siis ma arvan. Juba teatakse, et kes on see mees ka näiteks seal Pärnumaal ja vastupidi näiteks Laine Jänes teatakse mitte ainult Tartu kandis, vaid kusagil seal Läänemaal või, või kus iganes. Liha kala Laine Jänes ei hakka elu seeski-Läänemaal kandideerima, temal on ikkagi tähtis see, et teda, tema tudengid saaksid poris möllata ja ja et napsi jätkuks mitte ainult volbri ajal, vaid ka vaid jaani ja jõulude ajal, nii et see on tähtis. Ta valitakse Tartu, seda valitakse seal suure ülekaaluga uuesti parlamenti, kui ta sinna tahaks minna. Tahan öelda, et see ei ole päris mõttetu tegevus, et selline nagu sa ütlesid, et noh, et niisama raiskavad oma aega ja tegelikult ma arvan, suuresti läheb see nagu tuleb nagu kasuks võib-olla Jaan Männikule. Kui ta seal teis ambitsioon ei ole, on tõepoolest. Aga minul, Jaan Männik on muide nii tundmatu nimi ja üks leht pani kogemata Jaanus Männiku pildi, eks ole, ja Jaan Männiku jutu sinna alla, nii et ajakirjanduses juhtub selliseid asju. Minul natuke kahju Toomas Hendrik Ilvesest kellel tegelikult ei ole ju vaja seda tuntuse kampaaniat teha, sest ta on niigi väga populaarne Eesti mõtleva elanikkonna seas, seda näitab kasvõi tema häälte arv, kui ta valiti europarlamenti või või seesama populaarsuse küsitlus, kus näidatakse, et on väga, väga edukas ka presidendikandidaadile. Aga selge on see, et Toomas Hendrik Ilves ei saa Eesti vabariigi presidendiks vähemalt sel aastal mitte võib-olla kunagi, kui ta kui olud nagu tuvad, et teistmoodi et ja tundub, et Toomas Hendrik Ilves on ka läinud natukene selle sellesama populaarsuse küsitluse ohvriks, sellepärast et kui me vaatame tema intervjuusid ja tema käest küsitakse, et noh, et miks ta kandideerib, siis ta sageli viitab sellele, et noh, vot see küsitlus näitas, et ma olen nagu noh, rahva seas väga-väga tuntud. Aga noh, see, mis näitab rahvaküsitluse Gallupi ja see, mis toimub riigikogus, see on nagu kaks eri asja. Ja, ja tänu sellele Toomas Hendrik Ilves on nüüd selles selles reas, kes tahab saada Eesti vabariigi presidendiks, on ju minu meelest tema on saanud kõige rohkem soppa kaela igalt poolt. Mulle meenub sinu enda lehes Maalehes ilmus Villu Reiljani kirjutas, mis oli minu meelest lausa jõhker oma oma sõnavara poolest seal ju Toomas Hendrik Ilvest. Sisuliselt olid ju paljud süüdistused ka allapoole vööd löömine. Ei, ma võin öelda sulle täpselt oma järk Ilvese jah, just ei saa Eesti vabariigi järgmiseks presidendiks sellepärast et ta on napsilembene, ülbe, tal on napp eesti keele oskus ja üldse usaldus tema vastu otsas. Ja tal puudub võime suure osa eesti elanikega sõnakestki vahetada. Sest ta ei mõista nende keelt. Tähendab, ma arvan, et siin ei ole küll. Ainult et nii palju kui mäletan, et selle võiks ju andestada, aga see jagada on ta napsilembus ja nii edasi. Jah, ja selle võiks õnnestuda, aga seni sõitlik demagoogia, selle võiks andestada, sa loed ette, eks ole, pattude registri, noh, ei mõtle seda tõsiselt. Ja ka minu meelest seal Sa viitasid sellele, see oli palju huvitavam, et nad olid tõesti, sattusid ühte lehte kahe kahe nii-öelda koalitsioonipartneri parteijuhid oma arvamusega. Edgar Savisaare, selle järjejutuga, kolmas osa ja, ja rahvaliidu juht oma, selle arvamusartikliga ja võib-olla seda ei pandud palju tähele, aga juhtumisi samal kuupäeval samas lehes ka kaks parteiliidrid ütlesid väga otse niimoodi oma suhtumise Toomas Hendrik Ilvese võimalustesse, samal ajal kui kolmanda koalitsioonipartneri Reformierakonna juht on selgelt öelnud, et Toomas Hendrik Ilves on meie kandiga sisuliselt kolmikust kaks ütles selgelt, et ei see mees küll mitte. Ei no see on jah nii-öelda asjade nii-öelda reaalne sisu, aga, aga see, kuidas öelda noh, ega ma arvan, et Eesti vist on suurima erakonnaga tegu. Jah, rahvaliit oma liikmete arvu poolest nihukest voorimehe sõnavara ei, ei peaks tingimata kasutama ja ja kui siin mõeldakse, et Reiljan mõtled selle all, et ei, ta ei ole võimeline suurt osa eesti elanikega suhtlema, siis ilmselt peetakse silmas seda, et Toomas Hendrik Ilves ei oska vist vene keelt. Jah. Minu teada. No ta on vähemalt oma arvamust Ta on kas ei olnud mitte niimoodi, ma võin eksida, aga lapsepõlves. Jah, minu meelest Toomas Hendrik Ilves Jajah, no see ei ole noh, see selleks, aga see tuleb inimese suust ja kes juhib erakonda, eks ole, mille, mille võtmeministrid ja ja, ja ta ise ei oska ühtegi võõrkeelt, et see on, see on noh, lausa lausa häbematu siukseid asju rääkida. Aga mis sellest artiklist muidugi selgelt välja tuleb, on ikkagi see diil, mis on, on Rahvaliidu ja Keskerakonna vahel juba sündinud, kuigi Ma ei ole selle, ma ei ole kuulnud, et oleks selle Reiljani avalduse peale midagi öelnud, aga, aga ei ole ka ümber lükanud. Et need samas samal ajal samal ühel päeval, eks ju kahe kahe erakonna liidrite kuraditki neid lugusid vaadatakse. Sealt tuleb väga otseselt välja, et nende nagu sa ütlesid, et, et võib-olla mingisugune diil tehtud ja, ja kuna nende see seisukohad on küllalt sarnased selles positsioonis Ja, ja nii või teisiti tundub, et, et need 12 siiski rabelevad omaette, saavad nii-öelda võib-olla mõni saab eneserahuldust enda pidevast avaldamisest meedias ja ja seni on ta seda väga vähesed saanud ja mõni saab oma ilukõnesid lihvida lõpmatuseni igasuguseid väljendeid tulevasi parlamendivalimisi silmas pidades, aga, aga üldiselt tolku on sellest sellest asjast vähe nii-öelda konkreetse eesmärgi nimel, et Kadriorgu valitsema pääseda. Selles vist võib-olla nüüd päris päris kindel aeg on leidnud täna kiiresti. No nädala jooksul üks sündmus tõusis kindlasti üle teiste, see on päris kindel, et, et nii-öelda just sündmusena mis toimus siis Tallinna lähedal on nagu öeldakse, ehk siis Muraste uues elamurajoonis see on niivõrd sümptomaatiline ja niivõrd Kristomaatiline sündmused nabaalust vist mõtiskluseks, päris jutt on siis sellest, kuidas siis keegi 34 aastane Ivar, kelle nime me vähemalt mina ei tea. Ja ei ole ausalt öeldes viitsinud välja uurida, sellepärast et see ei ole nagu kõige tähtsam asi. Ja kas ta nimi ongi üldse Ivari ei tea olevat tuntud energiaärimees. Aga see selleks, ühesõnaga oma perekonna kodu ja laste kaitseks välja astunud Ivar, kes pussitas surnuks majja tungija tekitab tõesti tõesti igasuguseid mõtteid. Milliseid mõtteid see teis tekitab? Noh, üks on, taust, on muidugi selge, et noh, kui me algul rääkisime siin ka nii-öelda selle kulupõlengust ja nüüd jõuame selle nii-öelda Ivari selle tegevuseni sellel nädal aega tagasi laupäeval. Sa tahad öelda, et pättide mahalöömine nagu kulupõletamine ei saa efektiivselt ja massi, ma tahan öelda niimoodi, et ma olen viidata sellele Et noh, ma hiljuti vestlesin viimati ka nende päästjatega, kelle sissetulekud on naeruväärsed täismehed ja 4000 või 4500 toona ja ja sain 500 krooni juurde, eks ju, ja kellel on raske defitsiit nii-öelda, neid kohti on palju vabasid. Ja teiselt poolt ka need nüüd politseinikud. Ka siin on see ühendav moment olemas, ühelt poolt nende pehmelt öeldes ka samuti väärsed palgad kuigi natuke kõrgemad kui nendel päästjatel ja samas politseist minema jooksmine. Ja teiselt poolt see, mis on politseis viimasel ajal seal nagu juhtunud on see, et reaalselt neid töötegijaid, neid nii-öelda konstaableid ja neid nii-öelda mitteülemusi on tegelikult väga väheseks jäänud, ülemusi on seejuures suhteliselt rohkesti siginenud. Ja kui seal, nii palju, kui ma olen kuulnud, oli üks oli veel abipolitseinik, kes selles, kes selle öösel sinna koos selle politseiniku konstaabliga, seal ekslasid selle nende majade vahel, et see viitab sellele samale kriisile, millest on palju räägitud, siin küll liikluspolitseinikest ei ole ka asemele võtta, kes on siis pistisega minema läinud või kes on ise läinud või need konstaablid, keda ma tunnen, et kes kasvatab metsad, taimi, kes küülikuid, kes kapsaid ja nii edasi, et üldse ellu jääda, nii-öelda räägin kohalikest konstaablite. Esiteks. Nii et see viitab ühelt poolt sellele, sest ma arvan, see on suuresti politsei küsimus ja see Ivar või kes ta oli oma kodu kaitstes tegutses õigesti. Jah, see on muidugi väga oluline, mis sa rääkisid selle politsei ja päästeametikohta ja, ja see, see tuli ka selle juhtumi puhul ju välja, eks ole, lihtsalt politsei nappus oli see, et miks, nagu nad kiiremini kohale jõudnud, lisaks veel igasugusT, viitade probleemid ja nii edasi. Aga minu meelest selle pleemi sügavam iva on ikkagi hoopis milleski muus. See on Eesti, on eesti inimese õiguses ennast kaitsta ja kaitsta õiglust. Ja selles mõttes need on pealtnäha küll nagu kõrvutamatud asjad, aga tegelikult need on üks ja sama teema on see, millega siin viimastel kuudel on tuntuks saanud näitleja Peeter Oja kus ta iseseisvalt, et püüab luua korda nende kadakatega, haakida kallal, kes meie ümbruses siin ülbitsevad, meile Härmi valmistavad ja, ja miks Eesti inimene tavaliselt ei reageeri, ta tahab minna ära olla kõrvale, et noh, las teeb, et võib-olla keegi teine langeb ohvriks. Petro on võtnud selle asja ise kätte ja on ka saanud selle tabloidlehe esse mäe käest sõimata. Millegipärast ma ei tea mikspärast. Ja see on need sama rida, et inimese õigus ennast ja oma pere kaitsta. See oli muidugi drastiline juhtumeid, et naad lõppes surmaga ja nõnda edasi. Aga, aga ühe asja tõi ju tõiuse juhtum veel välja ja minu meelest Postimees, kes oli Rasmus Cage kirjutas ühe päris päris tähelepaneliku loo kolumni kolumni selles mõttes, et aga kus olid naabrid? Tegelikult Ivari helistas naabrile ja ütles, et vot selline jama käib. Et miks see naabrimees siis tõepoolest ei tulnud välja, ei kogunud teisi naabrimehega kokku, no seal on Muraste elamurajoon suur ja kõik peaks 11 tundma, eks ole, võtan veel kaks venda appi ja andke selle kuradi Gadjakale, nii et vähe ei ole mahe peale keegi, vaadake Pealt nagu reality show'd, nagu nagu. Mina teen hoopis teistesse konkreetselt kuidas varastati öösel mingisuguseid latte ja siis pärast selgus, et naabrinaabrivanaema oli kõike seda vaadanud pealt aknast, eks ju, ja ja pärast kirjeldas väga täpselt, kuidas oli ja kas küsimus on, miks sa siis ei teatanud, aga nii huvitav oli. Eks see ole jah, mitme mitmetahuline lugu, et ei tea ju täpselt, mismoodi see situatsioon seal oli ja kahtlemata ei saa sellele Ivarile küll mitte midagi ette heita, kui, kui ei ole nüüd neid mingeid muid asjaolusid, mida, mida meediasse pole nagu jõudnud. Lähtudes sellest, mis oli nii joonist, mis oli nii nagu oli siis ainult aitäh ja palju õnne Ivarile ja, ja üks, üks pätt jälle vähem. Aga kui, kui sa räägid nagu sellest naabrimeestest, siis noh Väga-väga keeruline on, kui sa oled väiksemat kasvu mees, kui sul on väiksed lapsed kodus, räägivad Ivarist, vaid ütleme, abstraktselt naabrimehest. Kui sa ei ole elus kakelnud, kui sa noh, ei, ei tea, teatud võtteid, kui sul ei ole relva ja, ja tänaval sinu maja ees on märatsev hull, mis vähemalt meedias on see pilt olnud selline, et noh, ta oli täiesti aru kaotanud lõhkunud autot seestpoolt tagunud nagu, nagu segane siis võtnud mingi paekivilahmaka, viskas maja aknad sisse, kus inimesed on sees. Tähendab, selles ajus ei olnud enam miski kontrolli all. Ja kui ta nägi majas sees lapse mänguasja, siis hakkas üles tormama lalises midagi raamatut ja hakkas üles teisele korrusele tormama, kuni ta siis tormas lõpuks Ivari noa ette, mis, mis talle siis õnneliku lõpu tegi. Aga ei, ei oska öelda. Muidugi see on see vana probleem, kui, kui üks bussis laamendab, siis ega inimesed lähevad pigem eemale, eks ole, kui kui hakkavad teda nii-öelda omakohtuga või, või oma omaenda jõule lootes rahustama, et väga-väga palju sõltub sellest, missugune konkreetne situatsioon, kui palju on neid pätte, kurjategijaid ja, ja millised naabrimehel. Aga põhimõtteliselt muidugi raskuskangelane õigused, et Eesti inimene on selline, kes pigem, kes pigem tõmbub kõrvale. Ja noh, nagu näha, nüüd ka politseile loota ei saa, sest politsei lihtsalt ei leia sündmuskohta. Üles nii et selles mõttes tegelikult oleks meil väga palju õppida Ameerika ühendriikidest, kus, kus see asi on nagu tunduvalt paremini paika pandud. No võib-olla ka tänu sellele, et Ameerika areng on olnud selline või kus, kus on Ameerika alguse saanud ja nõnda edasi. Aga seal, kui ma ei eksi, on Ameerikas selline asi nagu kodanikuarest selles mõttes, et kodanikud ise võivad ka arreteerida, käed raudu panna, pätil see õigus on meil täiesti olemas olemas, rääkimata sellest, et Ameerikas on väga tavaline see, et kui mingisugune pätt sulle tuleb kas korterisse või õue peale, siis sa lihtsalt võid ta maha lasta ja sa saad veel linnapea käest medali selle eest. Mulle meenub üks, seda rääkis mulle üks Ameerika ajakirjanikust kolleeg, eestlane rääkis ühest tuntud eesti näitlejast kes käis tal külas Ameerikas, näitleja näeb välja selline natukene ekstreemne, pikkade juustega ja hoolega pesemata juustega, aeg-ajalt selline lohakalt riides boheemlane. Ja olid nad siis seal paar päeva nüüd rõõmsalt Ameerika veskit tarbinud ja siis otsustas siis Ameerikas elav inimene siis külalisele Ameerikat natuke näidata olid sõitnud, siis öeldakse linnast välja. Kanter sai, eks ole, vaatama, mis maal nagu toimub. Aga kuna eelmisel päeval oli kõvasti pidutsetud ja ilmselt unustati siis veepudel maha või õllepudel maha, siis see päris sellise mittetraditsioonilise väljanägemisega näitleja oli, siis pea auto korraks kinni noh, auto kinni pidanud suhteliselt lähedal plasest oma hädavajadusi rahuldama ei endoli sammunud otse ühe ühe maja poole, mis üksikuna seisis kuskil seal tee ääres. Ja siis Ameerika sõber, tule välja, sa lähed nüüd. Ma olen küsinud sealt vett, et mul on joogijanu hirmus. Jumala pärast, ära mine, hommikune aeg, kell oli kuus või seitse, kui sa sellise välimusega ainult avavärav ja sa saad kohe kuuli kõhtu sinu käest isegi hakata küsima, mitte midagi. Jäigi mehelikumaks. Nojah, see on, see on hea näide ja eksmaailmas ole igast asju juhtuda, aga me tuleme selle konkreetse Muraste juurde tagasi, siis kujuta ette, et seal igal igal majaperemehe oleks oma väikene tukk päris padrunitega, mis ta siis oleks teinud, kui see segane seal autos lammutas Väljalase paugu õhku? No see vend, ma võin mürki võtta, ei oleks teinud teist nägugi, kui ta oleks olnud pipraga. Ta närvid on sellest asjast, mida ta oli võtnud, kas olis, narkootikum või alkohol, ei tea. On sedavõrd Tuibestanud, et ega see ka eriti ei idenka. Mida ta siis teeb, laseb selle mehe maha nagu marutõbise koera. Enamuse inimese näpp ilmselt päästikut ei vajuta, sellisel puhul see on suhteliselt keeruline teise inimese pihta lasta. Ma kujutan ette, et 99 koma üheksal protsendil Kuule, aga siis vast enam ei ole keeruline, kui, kui ta tuleb tuppa ja hakkab ronima teisele korrusele lasteaiast. Et need nende majade elanikud, eriti kes elavad Muraste kanti, me ju teame, eks ole, seal alguses oli ju nii, et oli üks-kaks ainult põllu peal ja ma kuna mul üks, üks tuttav seal elab, siis ma küsisin ta käest otse, et kuule, kas sa ei karda siin olla. Et kui sa öösel kisendama hakkad ja, ja ükspuha mida, mida teed, isegi keegi ei kuule sind, no nüüd on sinna tekkinud, eks ole, majad ja isegi mingisugused nagu tänavad ja kvartalid, kus siis ei ole numbreid ega, ega nimesid. Et see see probleem on, on ja väga-väga mitmetahuline, mis Oja Petsi nüüd puutub, siis mina minu keelduda hukkamõistvast tõrgub. Et Hanno, aga Peeter, ainult, et ühel hetkel sa satud mingisuguse, väga karmi karvase rusika otsa ja ja kas siis ka see, see oma kohta tahe nagu edasi jääb püsima, siis oled sa kõva mees, aga aga ühel hetkel sulle sulle näidatakse sellise sellise asja eest, nii et. Oja Peetri tegevus on väga paljusid inimesi innustanud. Tõepoolest, ma ei ole küll. Tunde, aga ma arvan, et ka mina hakkaksin mõtlema, kui oleks mingisugune selline situatsioon, mul lihtsalt üks tuttav rääkis, kuidas just ajendatuna sellest, mida Peeter Oja tegi selle liiklushuligaani vahtralehega vend, eks ole, kas seal tegi kaherealisest sõiduteest kolmerealise et tema oli täpselt samamoodi, et oli, oli sõitnud linnapeale ja näinud, et ka vahtralehega mingisugune seltskond autos oli sõitnud enam-vähem ka ühel lapsel üle varvaste, üle vöötraja juures ja ta oli hakanud seda seda jälitama, seda autot samal ajal politseisse helistades. Ja häda oli selles, et nad sõitsid niivõrd kiiresti ja niivõrd tundmatutest kohtadest, politsei lihtsalt ei leidnud neid ülesse, aga politsei oli juba tegevus valmis. Politsei sõitis välja, et, et seda seda liiklushuligaani kinni püüda. Aga tema ütles jah, et, et seda ajendas kunagi seda teinud, aga et ma mõtlesin, et teeks ka Peeter Oja? Ma arvan, et neid seal on teisigi. Ma tean ühte ühte, mul on räägitud ühte lugu ühest mehest, kes tegutses sel kombel juba enne Peeter Oja. Aga tal hakkas üks eessõitev auto hirmsasti närvidele käima, sellepärast et ta kordagi näidanud suunatuld. Ja ta lihtsalt sõitis selle auto järel, kuni ühel hetkel siis auto peatas, siis ta läks sinna kõrvale, tegi selle liiklushuligaani auto ukse lahti, sõnagi lausumata, murdis ära suunatulehoova ja ütles ainult, sul nagunii ei lähe seda vaja ja oligi kõik, pani ukse kinni ja kõndis minema. Nojah, kindlasti on neid olnud, aga nad lihtsalt ei ole nagu üle vabariiklikku tähelepanu pälvinud eeskuju andnud. Oja Peeter on, on sedavõrd tuntud nimi, nägu ja, ja niisugune ikoon siis, noh, on see asi muidugi natukene naljakas, aga, aga muidugi kui me lähme siit praegu lõpetame selle saate, läheme istume tänaval oma autodesse ja sõidame ja me näeme, mis tegelikult liikluses toimub, sest et ei pea sõitma vist kümmet sekunditki, et näha mingisugust rikkumist, kas mitte suunatule näitamist mobiiltelefoniga rooli tagarääkimist, mis on samuti tegelikult keelatud, eks ole, valesid pöördeid nautid, reavahetamisi ja nii edasi ja nii edasi, nii et kui kõik hakkaksid, siis ma kujutan ette, mis, mis tegelikult toimuma hakkaks. See oma omakohus, see pinnas selleks on juba ammuilma valmis muidugi. Et eriti, mis maanteedel toimub tõepoolest, et et see, et pinnas on valmis, aga ma arvan, et see ei ole õige õige samm tegelikult. Et see peaks olema tegelikult nende ülesanne, kelle kompetentsis on. Jah, aga aga samas, kuna neid ei ole praktiliselt praktiliselt politseiautot ju ei näe, ei ole ja see ise tegema. Ja noh, see suunanäitamine, see on nii absurdne, noh, ma olen aeg-ajalt. Ma enam ei viitsi isegi nagu kirja pannud ja vaadanud ja teinud natuke statistikat, kui palju neid on, kes siis liiklus? Ma arvan, et asja nii eiravad, neid on uskumatult palju ja ja ma olen ise ka selle sama asjaga tegelenud, mida sa kirjeldasid siin ammuilma enne Oja Petsi, aga, aga see on selline, ütleme, see nagu natuke selline jõuetu tunne tekib, et neid on nii palju ja, ja praktiliselt endale seadustele ja eeskirjadele sülitatakse laias kaares ja iga päev ja kümneid ja sadu kordi. Vaata, see vist oli viga, et meil jäägrid ära kaotati. Kunagi olid, olid need kunagi olid, jää oli väga-väga efektiivsed, tegutsesid igasuguste vene pättide vastu 90.-te alguses, äkki peaks uuesti, aeg on hoopis uuesti ellu kutsuma. Tsiviliseeritud, aga samas jälle, kui kui see olukord on nii-öelda korra korra valvega ja nende jõustruktuuridega ikkagi väga nutune siis jah Siis ma usun siiski, et mingisugune lahendus on, vaid ma ei tea, millest see on, aga kas see on, kas see on mingisugune järsk avalikustamise tõhustamine ja suurendamine näiteks või no kasvõi a'la stiilis, et roolijoodikuid, eks ole, pannakse lehte või ma ei tea, kas meil on väga huvitav asi? Kolm päeva ma olen sellega väga hästi kursis, kolm päeva ripub üleval siis kaod olematusse, keegi tea su nime enam, aga kolm päeva on võimalik näha, et kas sina või kes kes seal olid ja kolmas päev kukub, kaob see nimi võib-olla praegu enam ei ole, aga alles mõni kuu tagasi. Ja no ühesõnaga, mingisugune selline ühel või teisel kujul, ma ei kujuta täpselt, kuidas see konkreetselt läks ette nägi välja nägema, aga mingisugune kaardistamine nii-öelda a la nagu, nagu maailmas tehakse kaarte igasuguseid, eks ole, nagu me siin lõppeval nädalal üks, üks terrorismiohukaart ilmus järsku meie ette, siis selgus, et, et me oleme märksa ohtlikumas paigas kui, kui sõbrad, soomlased või lätlased, et et mida midagi, midagi taolist, võib-olla, võib-olla aitab taltsutada selliseid selliseid inimesi. Ja, ja sina ei peaks iga pisema asja eest sattuma, aga kui sa oled ikka nagu korduvalt su niisugune mentaliteet juba on, et sa, sa sõidadki nii, et see suunda ei näita ja sul ei olegi seda ongi vaja, eks ole. Või et sa süstemaatiliselt sõidad punase alt läbi või midagi taolist, eks ole, siis noh, kas see on nii-öelda kaasliiklejate arvamuste kogum või ütleme, mingi registreerimise vorm või mis iganes võiks olla, aga, aga olukord on selles mõttes ikka väga-väga kehvasti. See on väga hea äriidee tegelikult mõnele ajalehele või ajakirjale, kes hakkaks avaldama nende nende inimeste pilte kasvõi koos nimedega. Jah, ja tal peaks olema seaduslik väljend väljund, eks ole, kas või autoregistrikeskusesse välja, kus, kus käib lõpmatu suur eksamite ümbertegemine ja, ja mis on aetud Ohvaruseni, miks on näiteks uute lubade saamine, aga aga sellest nii-öelda liikluspätt olukorras, kus, kus tõesti politseid tänavatel näha ei ole, see nagu ei mõika, sa võid oma vahtralehest ilma jääda ja minna tõesti uutele eksamitele kuidagi juhuslikult. Kui satub mingisugune olukord, üks miljonist täitsa politseipatrullile vahele näiteks kiiruse ületamisega ja sul on üks päev nii-öelda vahtralehed väljavahetamiseni tõeliste lubade vastu. Ja sa jääd vahele ja sa kaotad selle, eks ole, sulle, sulle keeratakse ära, et ma kujutan ette, et see seemne võib-olla kes muidu noh, tegelikult võib ju olla mingi superliikleja aga, aga jääb niimoodi vahele ja ta võib-olla selle riigi ja ühiskonnana selle politsei peale äärmiselt solvunud, kui niisugust asja tehakse. Kuidagi samas näeb seda, seda džunglit, mis tegelikult meie meie ümber valitseb. Aga mitte muidugi juhuslikult ei maininud, saate lõpetuseks seda terrorismiohu kaarti. See on iseenesest ju väga huvitav asi, ei oska meie vist siin öelda täpselt, mis on selle põhjus, et et me oleme nii-öelda ohtlikumas riigis elame kui, kui Läti, Leedu või Soome. Aga, aga mingi põhjus peab olema sellepärast et üks riskijuhtimiskonsultatsioone pakkuv ülemaailmne firma millest meie vist siin väga palju ei tea nime poolest, siis no Enn või on tegelikult ta ei ole tähe kombi tähelühendite kogum vaid ta tähendab midagi. Et selline firma nii-öelda on, on selle kaardi üles pannud. Et mis, mis selle, mis selle taga võib olla, et need, kui ümberringi meil on nii-öelda helerohelised riigid, siis me ei ole veel tumerohelises piirkonnas? No see on natukene jah, natukene segane lugu, sellepärast. Et kui selle selle kaardi kohta küsiti KAPO kommentaari, siis KAPO avaldas nagu arusaamatust, et ta ei saa aru, miks, nagu Eesti on nagu kõrgema riskiastmega näiteks kui Läti ja Leedu, sellepärast et kapo enda analüüsid ütlevad, et aasta on olnud Balti riigid enam-vähem võrdses seisus, et seal nagu nagu ei tohiks olla mingisugust põhjust, miks Eesti on, on esirinnas, aga ma ei tea, kas see on mingi kindlustusfirma ka või see ongi, see ongi kindlustusfirma, mis tegeleb konkreetselt riskijuhtimisel, olla mingisugused kindlustusasjad, ma ei oska küll öelda, mis asjad täpsemalt, aga aga noh, ma ei tea, eestlasele võib-olla tundub see isegi nagu palsam kõrvadele kuulda, et noh, me oleme ka peaaegu. Liiga kõvasti maas ealikud riskiohu poolest. No seda küll, aga me oleme nagu Lätist ja Leedust ees, et me oleme nagu mingi mingi indeks. Kusagil ja kui sa ei tea neid, mille järgi on võetud siis on Jah, aga see on, see on sama asi nagu imidži kujunemine, eks ole, ega me ei tea ju paljuski, millest nii-öelda kogum koosneb. Aga, aga see suur briti firma, kelle peakorter muide asub hoopis Ameerika Ühendriikides, Chicagos ja kus, kus on palgal 47000 töötajat see on ikkagi tõsine sõna ja, ja ta võib väga paljuski kujundada nii-öelda just meie imidžit. Ja, ja kui tuleb siin mingisugune autoga matkaja, eks ole, kuskilt sealt Lääne-Euroopast Suhiseb läbi Poola ja Leedu ja Läti, eks ole, jõuab Eestisse kuskilt kuulnud, eks ole. Ahaa, vot see firma on öelnud, et siin peab natuke ettevaatlikum olema. See on mingisugune Marko ja muu kaubateede väikene ristpunkt, et, et siin siin ei saa olla niimoodi käituda ja nii see nii see riigi kuvand ja ja imidži kujuneb, ega siis kuidas sa ikka teisiti kokku tuleb. Nojah, ja väikemärgikene sinna tuli juurde sel nädalal, kui, kui Eestis püüti kinni tegelased, kes mugeldasid Venemaalt ja Valgevenest sõjalennukite varuosi Hiinasse ja, ja Bangladeshi. Nii et ma arvan, et see fikseeritakse ka vastavas vastavates rahvusvahelistes jälgimisorganisatsioonides ära. Eraldatud aeg on sedapuhku taas jälle otsas. Et homme on siis volbriöö ja ülehomme on töörahva püha, siis jääb üle ainult soovitada, katsuge olla normaalsed. Ma tean, et seda on väga raske mõnikord järgida seda soovitust, aga katsuge olla ja, ja et ka teisel mail uuesti jälle tööle tulete ja elusa ja tervena ja, ja kõike paremat soovides. Täna olid siis rahvateenrite stuudios Peeter Kaldre, Peeter Ernits, Aarne Rannamäe ja kõigest südamest soovin teile ilusat. Kevadpühade kulgu.