Helga ja tere taas head kuulajad. Sündmusterohke nädal on möödas ja helikaja vaatab toimunule tagasi. Mina olen Johanna Mängel. Reedesel Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdil kõlas Sergei Rahmaninovi sümfooniline poeem Surnute saar ja Gustav Mahleri mastaapne üheksas sümfooniakontserti juhatas ERSO peakülalisdirigent Olari Elts, kes sel hooajal pühendab rohkem tähelepanu just Mahleri suurteostele. Nädala algul tähistasid aga kaks koori oma sünnipäeva kontsertidega. Eesti filharmoonia kammerkoor tähistab 30 viiendat hooaega peadirigentide sarjaga, kus kontsertidel seisavad koori ees neli peadirigenti läbi aastate. Sarja avakontserdil päikeselaulud oli koori ees praegune kunstiline juht ja dirigent Kaspars sputnik. Need kontserdid toimusid teisel oktoobril Tartus Vanemuise kontserdimajas ja neljandal oktoobril Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Kaastegev oli tšellosolist Leho Karin ja ettekandele tulid Sophia Kubaid hooline ja Frank Martini looming kõrvuti Grigorjeva uudisteosega The Dark näit of the soul. Thermooniaga. Kammerkoori 35. hooaja puhul kehastavad koorilauljad klassikaraadios kaheks nädalaks, kas saatejuhtideks, esitledes leide kodusest plaadiriiulist ja meenutades koorireise maailma nurkadesse. Kahe nädala vältel on argipäeviti kell kaks saates plaadikohver mikrofoni juures lauljat, kes räägivad muusikast, mis neid paelub ja inspireerib. Möödunud nädalal tegid saateid juba viis lauljat järgmisel nädalal järgmised viis. Klassikaraadio kodulehel saab neid saateid järelkuulata. Aga neljandal oktoobril toimus Tallinnas Kultuurikatlas kammerkoor Collegium Musicale kuues sünnipäeva kontsert, dirigeeris Endrik Üksvärav. Esiettekandes kõlas seal Galina Grigorjeva psalm 104. Ettekandele tulid ka Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Mirjam Tally, Veljo Tormise ja teiste heliloojate teosed. Kahel järjestikusel õhtul toimunud sünnipäevakontserdid on ka täna heligajas luubi all. Muljeid jagavad muusikateadlane Saale kareda Eesti kunstimuuseumi kuraator-koguhoidja Kertu Männiste ja näitleja ning muusik Marius Peterson. Enne veel vaatame tagasi rahvusvahelisele muusikapäevale, mida tähistati esimesel oktoobril. Klassikaraadios korraldatud muusikaviktoriinil osales eelviktoriinide sea põhiviktoriini kokku 1247 inimest. Rõõmustavalt palju oli õigeid vastuseid. Kõik küsimused ja vastused on üleval. Klassikaraadio kodulehel. Rahvusvahelisel muusikapäeval toimusid üle terve Eestimaa tasuta kontserdid ja õhtul kumu kunstimuuseumis muusikapreemiaid. Eesti muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiaid välja juba üheksandat aastat järjest. Sel nädalal käisid klassikaraadio delta saates külas mitmed muusikapreemiate laureaadid. Eesti muusikanõukogu heliloomingu preemia. Särava ja žanriliselt mitmekülgse loomingu eest pälvis Ülo Krigul. Ja ma arvan, et see tunnustus läks kõigile nendele kinodele inimestele, kellega koos. Mul on olnud rõõm ja võimalus koos muusikat teha. Alates õpetajatest kuni bändi liikmeteni. Orkestrantide, lauljate, dirigendi muusika on ikkagi ilus kokkusaamise koht ja tänu neile on mul olnud võimalik muusikas muusikaga kokku saada. Mul on siiski tunne, et suur osa sellest tunnustusest pidas silmas seda, et sul on ainult väga kirev aasta ja loominguliselt väga silmapaistev aste. Kas sa ise oled nagu mõnikord mõelnud, et tunnustada, saabub juba mõnevõrra varem või, või mingi hea tunne saabub varem, et siis kui sa partituurile joone alla tõmbad või kui esiettekande järel publiku seas aplausi ja braavohüüded kuuled? No aga ma, ma jõuan sellele küsimusele vastust otsides ikkagi selleni, et kõik need esiettekanded ja teosed, mis sel aastal välja tulid, neid ei oleks tulnud ilma näiteks Tallinna kammerorkester, Risto Joosti itta või Estonian võistlesid ano tarilta Eesti muusika päevadel Saaremaafestivalid, ta ooperitrupi ja lavastajate, et, et see kõik kui üks selline kena koostöövorm Eesti muusikanõukogu preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest ja pikaajalise panuse eest muusikakultuuri mõtestamisel jäädvustamisel pälvis Tiina Mattiisen muusikatoimetaja kui selline hakkab silma siis, kui ta midagi halvasti teinud. Et kui ta on oma tööd hästi teinud, siis on see normaalne, seda üldse ei märgatagi. Aga seekord juhtus vastupidi, seekord juhtus vastupidi ja ja see oligi mul vaja endale selgeks teha, miks see niimoodi juhtus ja ma ütlesin ka seal ja ütlen praegu, et ma tõesti tänan muusikanõukogu selle eest kas tähelepanu väärtustes mingit valdkonda ehk siis muusikaajakirjandust, et sellel on oma tähtsus ja tähendus ja ja võib-olla on praegu aeg, kus seda meelde tuletada, kui me mõtleme päevalehtedele ja meediale, kus kogu aeg on vaja mingit põnevat uudist ja kust sellised traditsioonilised malt žanrid võib-olla välja tõrjutakse, nii et ma võtan seda nagu sellist laiapõhjalist auhinda, mitte otseselt minu isikuga seotud asja. Aga kas te olete mõelnud selle üle, mida muusikaajakirjanikuks olemine on teile andnud või teilt võtnud? Ma ei tähtsustaks üldse selle sõna teist poolt see, mis rahvamuusika. Ja selles mõttes ei saa see minut mitte midagi võtta, see saab ainult anda. Ja see teine poolajakirjanik, jah, muidugi ma olen siiski valdavalt olnud ja ajakirjanik, mis puudutab raadiot ja sirpi, aga järjest rohkem ma olen olnud nagu muusikat toimetaja noh, eriti muidugi Entsüklopeedia kirjastuse perioodil. Aga et sellist mikrofoniga objektile jooksmist ja pöörast tahet ise midagi kirjutada on ikka vä vähem et pigem ma olen kogu aeg oluliseks pidanud, et see pilt, mis Meie muusikaelust ja loomingust, et see oleks võimalikult lai ja mitmekesine, et pigem olen ma otsinud ja peale käinud ja et leida võimalikult palju erinevaid kirjutajaid ja selles mõttes hilja olen ma saanud väga huvitava vaheldusrikka rutiinivaba elukutseks päev ei sarnane teisele, ehkki mingid tsüklid muidugi korduvad, aga sisu on ju ikkagi alati uus. Helikunsti sihtkapital. Ta oli aastapreemia pälvis rahvusvahelisel muusikapäeval ansambel luu. Sisukad, rännakud kaasaegsel muusikamaastikul. Klassikaraadios käis ansambel löökpillimängija, Vambola Krigul. Eks need preemiad olla alati pisut ühest küljest ootamatult, aga teisest küljest väga oodatud. Kui sa oled ikkagi teinud oma asja väga suure pühendumisega, ehk siis ikka loodad vaikselt, et keegi sind märkab. Kui sa mõtled nende 14 aasta peale, siis kui sa peaksid sealt kokku korjama näiteks viis sündmust siis mis need u ajaloos on? Noh, meil on olnud igasuguseid kontserte, meil on olnud täiesti selliseid klassikalises mõttes väga konservatiivseid kontserte, kus Me oleme mänginud hästi palju nüüdismuusika klassikat samas on olnud ka väga eksperimentaalseid kontserte mõni välja tuua see stock hauseni austensiiventaagen, mille jaoks me neli ööd-päeva puhastasime. Või siis nüüd just hiljuti kevadel mängitud sati eksissioon, kus me mängisime 18 tundi pikka kontserti aga erilisemad võib-olla üks erilisemaid asju viimaste aastate tegemisest, see on meie viimane plaat, mis oma, noh, kontseptsiooniltan pisut, eriskummaline, arvestades tänapäeva sellist lõika ja kleebi salvestustehnikat, siis viimane plaat, mis välja andsime, on live-plaat, ehk siis täiesti ilma väärideta. Selline aus plaat, et see meie enda jaoks tähendas väga palju, et me saime sellise plaadi välja anda, see tähendab meie jaoks mingisugust kvaliteeti. Helikunsti sihtkapitali aastapreemia suurepärase loomingulise tegevuse eest nii kodu- kui välismaal pälvis klavessiinimängija Imbi Tarum. Ma olen nagu kogu oma elu oma valdkonnale pühendanud ja kui selline tunnustamine märkamine tekib, siis see on ainult väga meeldiv ja ootamatu, on ta lihtsalt, mis hetkel ta tuleb, aga mõtlesin vaikselt juba, et mind tunnustatakse tegelikult ja nii hakati keemias kui ka üldse muusikaringkondade poolt ja ja see on kogu aeg olnud tuntav. Kui te esimest korda saite proovida klavessiini esimest korda elus, mis see ali, mis sidus täid selle pilli külge terveks eluks. Esimest korda tekkis selline tohutu vaimustus sellest pillist, kui me käisime esimesel välisreisil Soomes ja oli üüritud itaalia tüüpi klavessiin ja see oli lihtsalt vaimustav, võrreldes sellega, mis oli andnud. Ja ma ütlesin, et ma ilma selle pillita tagasi tule. Jäme õnnestuski see pill sõprade abiga välja osta meistrilt. Seal mul siiamaani teenib mind väga kenasti ja teine, kus ma tõesti armusin pilli oli kui me olime Leningradis väikeses saalis ja sinna oli toodud Pariisist Zuckermanni töökojas valmistatud pill, see oli suuremat sorti ja mängisin seal, ma ütleks pool ööd kindlasti vaimustusest, lihtsalt sulasin. Kõla tundus lihtsalt uskumatult ilus kõik helikunsti sihtkapitali aastapreemia eduka loomingulise tegevuse eest, mis tipnes noorte kategooria esikoha ka 2016. aasta heliloojate Rostrumile protslevis pälvis Maria Kõrvits. See aasta on tõesti, on natuke teistsugune. Kõigepealt, et mulle on usaldatud lühikese aja jooksul sellised tunnustused, et on olnud väga tihe ja põnev aasta. Aga kas sa pead seda ise ka loominguliselt kuidagi väga edukaks või kui palju üldse sa heliloojana oma teost edule mõtled? Ma arvan, et edu, see on suhteline. Ma mõtlen ise pigem, nii et ma olen alles oma teekonna alguses. Et nende suuremad arengud minu enda jaoks kindlasti on veel ees. Tunnustused on pigem sellised välised asjad, aga nad innustavad veel edasi tööd tegema, et siit ei saa nagu hoogu maha lasta. Et ei saa kirjutada enam-vähem edukamaid teoseid. Võib ka nii öelda jah, on seal see hirm? No sellest ei tohiks hoolida. Tuleks ikkagi teha seda, mis enda jaoks oluline on. Et kindlasti on ebaõnnestumisi, aga ei saa endale ette jääda selle mõttega. Muusikapreemiate teisi laureaate võtleme klassikaraadiosse juba järgmistel nädalatel. Aga esimesel oktoobril KUMUs toimunud tseremoonial olid peaaegu kõik laureaadid ise kohale jagasid tänusõnu helikunsti sihtkapitali aastapreemia omanäolise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Kas tunnete pole enam õhku, mida hingata. Kas kuulete, kuidas kõrvad hakkavad eraldama vaikusest vaikust? Need sõnad pani kunagi kirja minu väga armas sõber ja poetess Ave alavainu. Tänan kõiki oma sõpru, kaastöölisi, kes on kas siis pimesi või lihtsalt heast tahtest usaldanud ja toetanud minu erinevaid ideid. Tänan oma vanemaid, oma lapsi. Tal on Kultuurkapitali ja Eesti džässliitu ja siin laenudest, düüniasse ja heast muusikast tulvil õhkkonda. Tahaksin pedagoogina ikkagi mingi õpetuselt sõna tuua. Ei saanud ma ilma selleta. Et kui teil kunagi kellelegi peaksite telefonidel, teatame, et on pälvinud mingi tähtsa preemia või nominatsiooni, siis küsige temalt, ega ta autoroolis ei ole. Mina juhtusin olema suured tänud kõigile ja sügav lugupidamine. Täpse ja mitmekülgse muusika info levitamise ja kogumise eest juba kaks aastakümmet tunnustati Eesti muusika infokeskust. Nii muusika infokeskuse nimel ütlen, aitäh paneb südame põksuma ja teeb rõõmu, et meie tööd on tähele pandud. Muidugi annab meie tööle mõte see, et on olemas eesti muusika, eesti muusikud, teie, kes te siin saalis olete ja teisel pool teleekraani teie meid inspireerite, meie ainult natuke aitame ja ma loodan, et pärast tänast päeva me saame selle aitamisega veel natuke paremini hakkama. Aitäh kõigile. Kohtumiseni ja head muusikapäeva. Helikunsti sihtkapitali aastapreemia kirgliku panuse eest Eesti vokaalkunsti jäädvustamisse. Jüri Kruus Kõigepealt kaunist südamliku muusikapäeva see on see, mis köidab, mis liidab, mis annab inimestele tohutult palju jõudu, et edasi minna, mille varjus ununevad nii mõnedki munevad. Ma olen rahvusooperis töötanud ligi pool sajandit ja te või ette kujutada, kuivõrd õnnelik ma olen. Et ma olen saanud sellise galerii fantastilist muusikat. Ma olen kohtunud fantastiliste inimestega, fantastiliste dirigentide lauljatega, samuti fantastiliste baleriinid, tantsijatega lavastajatega. See kõik köidab, see kõik viib edasi. See annab kuidagi sisemise jõu, et anda ja katsuda neid inimesi jäädvustada. Et tulevikus oleks, kellel millegist rääkida. Minu jaoks on see tohutult oluline ja ma jätkan seda nii kaua, kui ma elan. Sära ja silmapaistva loomingulise tegevuse eest õnnistati pianist Kalle Randalu. Ma tänan. Ma tänan eesti publikut nüüdseks 40 aastat olen tundnud ja kogenud suurt tähelepanu, soojust ja armastust. Ja see on mulle andnud elus väga palju jõudu. Ma tänan minu kolleege ja ametivendi ja Eesti Kultuurkapitali neid inimesi, kes mind preemiale esitasid. See on omakorda eriline. Ja ma tänan minu õpetajaid. Me kõik tuleme kuskilt ja kanname endas mõjutusi. Kodu ja vanemad, kooljaühiskond, õpetajad, just muusiku elukutses on õpetajatel tohutult tähtis osa. Ma tänan minu klaveriõpetajaid. Tiina Kurik Tallinna muusikakeskkoolis, professor Bruno lukk, Tallinna professor Lev Lõssenko Moskva konservatooriumis. Need on minu muusikuteel väga olulised inimesed olnud üks väike lühike lugu siia vahele ka. Professor Bruno Lukil tekkis võimalus külastada Austrias ühte pianistide meistriklassi. See oli möödunud sajandi 89. aastal ja ta saatis mulle seal kirja, mis oli täis vaimustust, mida kõike ta seal nägi ja kuulis ja koges. See kiri lõppes niiviisi. Kõik, mida ma kuulsin, oli väga õpetlik. Runolukk oli siis 80 aastane. Ma olen oma elus aegamööda jõudnud arusaamisele, et muusikas elamine, muusikaga elamine, muusika tegemine on üks lõputu teel olemine ja selle kõige sügavam mõte ongi see teel olemine ise. Lõputu püüdlus ja uue avastamine ja järjest huvitavamaks läheb. Head kolleegid, ma soovin igaühele oma ilusat teekonda ja tänan teid veelkord, aitäh. Helikunsti sihtkapitali aastapreemia Eesti muusika kroonika järjepideva kogumise eest. Priit Kuusk. Muidugi on rõõm ja hea tunne, kena tunne, et sinu tööd on hinnatud ja sinu tööd on märgatud ja mul on eesti muusikajälgede otsimine maailmast võtnud küll juba poolsaar sajandit aega. Ja sellest esimene pool oli niisugune, et seda oli vähe okupeeritud maa Eestist ei lastud ju muusikuid välja maailma esinema aga teine pool on selle võrra hästi uhke. Seesama maestro, kes meil siin täna õhtul noor orkestri ees Tanja tegi suuri tegusid alles mõned päevad tagasi. Ta juhatas Leipzigi kevandhausis oratooriumi Paulus nendelt solilt ja suure Eesti esindajale Strasbourgis. Eesti komitee. Euroopa Liidu ja Eesti eesistumise puhul oli ta jälle dirigendipuldis kahel õhtul. Suurepärane ja mis kõik täna veel toimub? Täna Bergamos Itaalias on Arvo Pärt kohal ja Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve teevad oma töö seal ära. Uue plaadi jutustamise. Andres Mustonen on Moskvas Pärdi festivalil praegu ikka praegu just Pärdi passi, kõlab seal, kes mind sinna eestisuunale juhatanud, kindlasti on need minu pedagoogid ja eeskätt alustades Veljo Tormise muusikakoolist. Ja ma olen tänulik täna siis kultuurkapitalile. Aga ma tänan veel oma kooliõpetajatest vanemaid koolijuhataja, sest isa seal juba mälestus, tänu. Ja ma tänan oma kõiki lapsi, kes mind nii on rõõmustanud ja niivõrd aidanud kolm tüdrukut ja üks poiss ja noorim minu tütardest piirjoon tänagi mul siin toeks. Olge terved. Eesti muusika ettekanded Eestis ja maailmas teid aastapreemia dirigent Risto Joostile. Tõepoolest, dirigente ei eksisteeriks ju ilma muusikutel, ta lauljana on võimalik ennast ka helitekitades nende kõrvale kuidagi seada, aga dirigenditöö on väga mitmeski mõttes oluline. On võimalik anda elu väga mitmele uudisteosele, neid tellides on võimalik kasutada, kollektiive, on võimalik interpreteerida. Ma väga sooviksin tänada Kultuurkapitali, kes on võimaldanud lisaks nendele kaunitele preemiatele väga palju muud. Tahaksin tänada Kultuuriministeeriumi, kes on võimaldanud läbi heliloomingu tellimise uutele teostele sündida. Ma tänan kõiki interpreet eelkõige kõiki kolleege Eestist, aga ka välismaalt, kes seda kõike esitavad. Ja viimastel aastatel on minu südamesõber Tallinna kammerorkester. Suur tänu teile. Eesti muusikanõukogu interpretatsiooni preemia pälvis Vello Pähn, tunnustati temaga kaalukat panust rahvusooperi kunstilise arengusse. Dirigent Vello Pähn. Siis oma tänusõnad pidev tervitusega. Lugupeetavad sõbrad, muusikasõbrad, muusikud ja külalised. See on ju ootamatu, vahest etteaimatav, natukene piinlik. Ja on, ongi raske peale tänusõnade midagi olulist siia lisada. Kõigepealt ma tahaks tänada muidugi neid taas teelise, kellega me oleme koos töötanud aastad ja need hetked, mis on nüüd viinud meid selle hetkeni siin samuti neid, kes meid tähele panid ja need, kes meid edaspidi kuuluma tulevad kõigile suur tänu. Ja loodan, et kõigi ootavalt veel head ilusad hetked, tundanu. Rahvusvahelisele muusikapäevale, palju õnne kõikidele muusikapreemia laureaatidele. Selle nädala algul tähistasid kaks koori oma sünnipäeva kontsertidega. Kolmandal oktoobril esines Tallinnas Kultuurikatlas kammerkoor Collegium Musicale. Dirigent Endrik Üksvärav ja neljandal oktoobril oli Estonia kontserdisaali laval Eesti filharmoonia kammerkoor tšellosolist Leho Karin ja kaastegevad Madis Metsamart, Vambola Krigul löökpillidel ja Jana Peäske lestal ja nende ees filharmoonia kammerkoori praegune peadirigent, kunstiline juht Kaspars Sputnik. Kontsert kandis pealkirja päikeselaulud. Klassikaraadio palvel käisid neid kontserte kuulamas muusikateadlane Saale kareda Eesti kunstimuuseumi kuraator-koguhoidja ja usuteadlane Kerttu Männiste ja näitleja muusik Morris Peterson. Kaks kontserti kandsid üsna sellist Joosset alateemat, kui vaadata kava, kui vaadata neid tekste, kas need olid ühtviisi kuidagi kirjastavad ja mõjuvad saale. Need olid väga erinevad kontserdid ühendavaks jooneks kahtlemata see, et keset suhteliselt absurdselt välisilma muutub inimese jaoks selles keskkonnas üha vajalikumaks pöörata pilk sissepoole. Ja siin ei ole tegelikult, et oluline, kas see inimene on religioosne kristlikus mõttes või on tal vaimne ühendus teisel moel mõlema kontserdiga kava kahtlemata puudutab inimese hinge inimesed tuumolemust ja annab seda hingejõudu, mida argipäev ei anna. Ja, ja tõesti, et tegelikult mida keerulisemaks läheb väljas, seda tugevamad on need inimesed, kellel on side vaimuga, kes teevad vot igapäevaselt muusikat. Meenutan siinkohal Ülo Krigul Liit, kõne kultuuripreemia kättesaamisel, et kõik, kes saavad muusikaga tegeleda, on nagu igapäevaselt preemia osalised. Praegu siit väga hea märksõnad tulid, erinevad meeleolult erinevad kontserdid. Et ma lähtun sellest, et vaatamata sellisele noh, mingil määral sarnasele alatoonile või teemade ringile, millega need kaks kontserti tegelesid olid meeleolult hästi erinevad üritused. Kui mõelda kolleegium musikaalsed kontserdi peale, siis seal pääses muusika, need meloodiad ja see sõnum tegelikult minu jaoks palju paremini esile kui akadeemilisele mõjuvas Eesti kontserdikontserdisaalis. Et mingil kombel see kultuurikatla leitud ruum kui laenata stsenograafia sõnavara, see ju iseenesest hoopis teiseks funktsiooniks loodud arhitektuur, mis meid ümbritses seal kontserdil laeval, kus puhus väga tugev tuul ümber selle kultuurikatla hoone, kus see keskkond võib-olla mõjus sellise, natuke vaenuliku või, või võõrana töötas muusika, laulud palju paremini. Kuidagi need omavahel sobisid tööstuslik arhitektuur või arhitekt tuunika oma väga selge Te langete, aga samas ülespoole kõrgusesse suunatud joontega. Et kultuurikatla korsten on olnud mingil hetkel peaks kõige kõrgemaid korstnaid ühesõnaga ülespoole suunduv et kuidagi see kooslus töötas autentsemalt või, või orgaanilisemalt kui Eesti kontserdi kontsertsaalis, mis peaks olema väga erineva muusika kuulamiseks mõeldud, aga, aga samas seal ei jõudnud need sõnumid nii hästi publikuni. Mul on nagu muusikavaldkonna inimene, siis ma saan nagu toetada seda mõtet selles mõttes, et kui on tegemist muusikat esitavate inimestega, kes ei tee seda nii-öelda nagu professionaalselt igapäevaselt, et siis on nende suhe muusikas natukene teine. Et seda kirge on selles hääles võib-olla rohkem, ehkki ütleme, kui me räägime nüüd professionaalsest tasemest, siis kahtlematult filharmoonia kammerkoori esitus on loomulikult lihvitum ja, aga, aga samas kui me võrdleme neid kahte kontserti, siis ma ei ole nagu selles mõttes nõus, et Leho Karini eriline spirit, tema kohalolek igas hetkes, igas noodis, see oli see jõud, mis tõmbas käima kuvai toolina suurteose ja mis andis mulle ka selle teose lõpus kirgastuse. Nii et, et selles mõttes ühesõnaga natukene nagu võrreldamatud suurused. Ühel puhul on meil tegemist professionaalse kooriga, kus me peame muidugi arvestama seda, et sinna on liitunud uusi lauljaid ja et see kõla ei ole praegu päris võib-olla niisugune, nagu me oleme harjunud. Ja teisest küljest siis mitteprofessionaalidest koosnev voor, et see lähenemine on erinev ja see võib olla ka jõuab publikule erinevalt kohale. Jah, ma nüüd teid kuulates saan ikkagi väga hästi aru, et ma tegelen ilmselt liiga palju igapäevaselt ise olemisega ma isegi ei suuda ennast niimoodi distantseeruda sellest kultuurikatlas nii ilusti, nagu te äsja kirjeldasite seda ja et see muutub omaette kujundiks, et ma olen interpredina harjunud sellega, et ma pean igas ruumis hakkama saama ja selle ruumi või atmosfääri sinna ise looma. Aga nõus tegelikult see, mida ma mõtlesin ja ma pean tunnistama, mõtlesin seda ka kultuurikatla puhul näiteks sedasama kasvõi siis esiettekannet. Et miks seal ruumis peab olema teine küsimus, et miks see selles kavas peab olema, aga sellest võib edaspidi rääkida. Ja Estonia kontserdisaal päris samamoodi, ma mõtlesin esimese poole puhul, et miks peaks seda Martaani missat esiettekannet kuulama seal. Aga ma olen kindel, et see teine pool siis Franciscuse päikeselaul oleks kirikus näiteks pigem kaotanud ja ma isegi kardan, et võib-olla ka kultuurikatlas, et seal ma arvan, et see just nimelt tšello ja kogu see löökpillide ja kooribalanss oli Estonia kontserdisaalis kindlasti parem, kuigi mitte teises reas, näiteks koor oleks minu meelest võinud asetseda veidi teisiti. Aga Ma pean veel nagu ütlema, et minu meelest oli üks väga kummaline ilus asi, mis selle ruumi probleemi mõneti nagu kõrvale pani ka ja erineval kontserdil erinevat moodi. Et ma ei tea, taktika oli see, et neljandal oktoobril seda Päikeselaulu ette kanti, aga see on Püha Franciscuse mälestuspäev. Ja, ja ma tõesti nüüd niimoodi teid kuulates mul oli väga naljakas kogemus seal Eesti kontserdis ühtepidi, et järsku hakkavad inimesed lavale tulema ja mul tekib tunne, et oi, et juba kaks kuud pole koos olnud, et suvel olime kolm nädalat koos. Et need sõbrad tulevad lavale ja sa vaatad seda nagu teistmoodi kuidagi distantseeruda ennast niimoodi. Ja teine selline mingis mõttes sarnane kogemus tegelikult, mis olemise raskeks väljast vaatajana oli tegelikult sedasama kolleegium muusikale kontserdiga, et ma ei teadvustanud enne sinna minekut nii selgelt seda, et tegemist oli sünnipäeva kontserdiga sünnipäeva kontserdil ju tegelikult tuleks öelda, palju õnne ja inspiratsiooni edaspidiseks, et kes siis ikka läheb jõulupuu all salmi lugemist pärast raadiosse nagu arvustama? Ma ei tea, sellised mõtted tekkisid teie neid avaldusi kuulata. Kultuurikate saali kohta peab veel ütlema, et nisugune kapriis akustikaga saal ja näiteks kevadiste Eesti muusika päevade lõppkontsert filharmoonia kammerkooriga oli niisuguse kavaga, mis sinna saali üldse ei sobinud. Aga kolleegium musikaale kava oli noh, valdavalt ütleme lihtsam vähemate nõudmistega niisugusele ruumile, et seetõttu ütleme, seega ja nii palju ei kannatanud selles selles saalis. Nii et ühest küljest jah, kahtlemata on see huvitav, see, see vastuolu, aga ikkagi me peame ka nagu arvestama sellega, et mis reaalne akustika kuskil saalis on. Ja selle kava puhul ütleme, et see oli enam-vähem mina ise ootasin neil kahel kontserdil võib olla sellise erilise pühendumisega just Galina Grigorjeva uudisteoseid. Tundus, et see võiks olla nagu see õhtu kõrgpunkt nendel mõlemal sünnipäeva kontserdil. Aga ma ei saanud seda tunnet kolleegimusikaale. Ta kanne tahab veel tööd. Kahtlemata, et see on ikkagi päris keeruline teos sellele koorile ja see, see teos ei tulnud veel esile. Tegelikult selles ettekandes kas esiettekanne ei peaks saama pidulik Ja ma olen nagu selles mõttes nõus, et kui ma võrdlen neid kahte õhtut, siis kava ülesehitus oli minu jaoks teisel kontserdil, tegelikult mulle meeldis selles mõttes kui me võtame selle teksti, mis selle aluseks oli, kui me võtame ka Galina Grigorjeva, keda ma isiklikult väga hästi ei tunne, aga noh, on üldteada ju tema seos õigeusu kirikuga ja muusikaga. Et siis tegelikult see koht, kus ta selles kontserdis oli, minule meeldis, ta oli sellise alandliku koha peal, mõnes mõttes me oleme just kuulnud sellise väga rikkaliku erinevalt muusikalist keelt kasutavad lausa osades sees, eks ole, väga erinevat muusikalist keelt kasutavad seda Marttani missat ja seejärel tuleb meil tõeline noh, tegelikult ma ütleksin, sakraalne teatrietendus, minu jaoks oli see tõeliselt teatraalne teos. Ole päikeselaul ja heas mõttes muusika, teater. Ja see, ma arvan, see eos selles kohas, kus ta olis kooriva teos valmistas seda nagu hästi ette või. Mulle tundus ka kammerkoori Grigorjev esiettekande kohta olema samamoodi nõudlik, et ma leian, et see vajab veel tööd. Et see ei olnud veel lõpuni viimistletud esiettekanne, mida me kuulsime, nii et mõlema kontserdi puhul, kui ma tulen nüüd kolleegi muusikaala juurde tagasi, siis võimalik, et kes käivad Vox Clamantis kontserdi, neil on niivõrd kõrvus Galina Grigorjeva psalm 103. Et siis millest me räägime, eks ole, et loomulikult me ei saa võrrelda oksklemantist ja kolleegi muusikaaled, aga Grigorjeva vajab rohkem tööd see muusika ettevalmistamisel, nii et, et seetõttu ootame järgmisi ettekandeid nendest uudisteostest. Ta on kunstiteadlane ja teoloog. Väga huvitav on kuulata neid mõtteid, mis võisid teil tekkida kuulates selliseid uudisteoseid, millega ei olnud publik varem kokku puutunud. Et kuna ma eelkõige ju tegelen ikkagi visuaalkultuuriga kunstiloolasena, siis kahtlemata need seosed on selliste interdistsiplinaarset laadi või ka kuulates heliteoseid, ma analüüsin, ütlen neist ikkagi eelkõige visuaalkunsti või arhitektuuri kaudu nii-öelda või enda tuttava materjali läbi. Selles osas mind võlus küll salmi 104 ettekanne, olgu siis selle kunstiküpsusega tol hetkel, kuidas asi on, seda ma ei ole kuidagi pädev päriselt kommenteerima. Aga selle teose puhul võib-olla tuleb, kui neid kahte esiettekannet võrrelda, näed, vahest selgemini Ki esile see, millest juugli kodeva loomingust rääkides korduvalt on, on kõneldud sellest valgusest loomingus sees on või sellisest kõike hõlmavast valgusest, millest ideaalis siis looja lähtuma peaks. Muusika, eriti siis vaimulikust traditsioonist lähtuv või tõukuv muusika, mis neid kõrgeid valgustavaid väärtusi ka meieni edasi kandma peaks. Et, et minu jaoks siis saime 104 ettekandes küll oli seda seost valgusega oli seost ikooni, kunstiga, mis kultuuri poolt kahtlemata tuleb. Et see selline ikoonikunsti kiirgav iseloom, millest räägitakse, ikoon kui mitte pilt, vaid aken teise kõrgemasse või mis neile mitte kättesaadavasse mitte maisesse maailmasse kuldikoonidel, eks ole, mida pragmaatilisest aspektist võib vaadata kui lihtsalt väga eksklusiivset materjali, aga, aga kuld kui kooni moni traditsioonis just nimelt valguse, puhta valguse sümbol mitte tähendab vaid valgus iseenesest. Et ikoonimaalitraditsioon ja Grigorjeva 304 sobisid minu peas küll hästi kokku või, või kõnetasid vastastikku, et siis kujutava kunstikogemus ja muusikakogemus moodustasid või muusikaline kujutava kunstimõtlemine moodustasid mingi terviku või tunnetuse sellest, et kuna ma ei ole heliloojaga isiklikult tuttav, siis siis noh, see võib olla ka kunstlik süntees, aga, aga vähemasti selle teose piirides sain ka mina suhteliselt muusikakauge inimesena aru, miks räägitaksegi korjevast kui selliste religioosset ja just seda vaimset õigeusu valgust edasi kandvast autorist. See on hästi huvitav, mis sa räägid, et mul nagu kaks mõtet sellega seoses tekkis, et see omamoodi oli ka selline huvitav lääne ja idakohtumine just eriti, ma mõtlen selle risti Johannese teose siis nagu helikeel ja see tekst ja see aeg ise see Hispaania see, et see georoskuuro, ütleme, et seda aparaat oli minu jaoks on isegi nagu rohkem, et kui me vaatame, kas või noh, 16. seitsmeteistkümnenda sajandi hispaania maali, eks ole, et siis ütleme siin Lääne traditsioonis kuidagi seda tumedust, võsa on nagu selline mahlakam seal isegi, et see Grigorjeva, muusika, selle Huanni teksti. Ta tegi temast eelkõige sellise valgusküllase teose minu jaoks ja ja see oli ka tegelikult see, mida ma nagu seal esimesel kontserdil siis kuulasin, tähendab psalmide puhul 103 ja 104 nagu kuulasin, et et ühtepidi on hästi sümpaatne ja see vist üldse on praegu selline moodne ja, ja miks mitte, et me püüame töötada nagu hästi pianos ja kooride ajada nad nii vaikseks kui vähegi saab. Aga minu meelest oli probleem ja seda mõlemal kooril tegelikult, et vaikus või, või selline saatus ei tohi minna vedelaks ja nende psalmide puhul vaikne küll, kerge külm, ma saan aru, mulle meeldib šanctust, lauldakse vaikselt, mitte raks, sõltub muidugi ka kompositsioonist, eks, aga sealt ei tohi ära kaduda ja see, mis sa tood näite, kulla, kui võtame hõbeda, siis ütleme kirikus õigeusu kirikus on läikima löödud iga väikenegi küünal, mis sa seal põlema paned, see läheb sealt nagu peegeldusena kogu ruumi laiali ja vaat et võib-olla siis niimoodi selle kolleegium muusikale ja tegelikult ka teisel kontserdil, et seda hõbedat ja kulda oleks vaja läikima panna. CZ terase suunatus, resonants seda. Mapis jah, et see oli see sama kvaliteet, mida nappis Missouri Leho karil täiuslikult olema, see, et sa oled igas hetkes, kas helis oled pühendumusega hingestatult maksimaalse kontsentratsiooniga kohal, et see on see, miks me armastame Vox Clamantis kõla, sest seal on see olemas igas hetkes iga laulja poolt ja kus teistel kooridel on väga pikk tee minna selles suunas ja loomulikult ka intonatsioon kuulub siia juurde, et intonatsioon oleks nii, et, et meil on vägevad ees, kujutlesin koori võttes. Kuule, sa viid nagu mõte ühele asjale, sa ütled kooria, ütlevad Vox Clamantis, et see on Tansaania. Aga ma tahtsin seda tegelikult nagu mainida või noh, ma ei tea, palju on minu asi siin teha, eks ole, ettepanekuid kahele koorile. Aga et minu meelest võiksid mõlemad koosseisud endast rohkem mõelda kui suurest ansamblist kui kammerkoorist. Ja tegelikult ausalt öeldes näiteks nende psalmide puhul ma täitsa huviga kuulaks, mis oleks, kui on ühene koosseis sama Martin, Nonii missa, see algab peale nagu renessansi polüfoonia seal on ilmselge, et see on kogu see läänega polüfoonilise traditsioon, väga erinevad võtted seal, et sellel jäi tegelikult nii palju kasutamata võimalusi, ma võtsin selle lausa huvi pärast selle vaatasin partituuri koos, kuulasid lindistuse üle, seal oli niivõrd palju selliseid žeste, mis praegu jäid, ütleme, kaheksandik treppideks üles-alla, isegi aeg-ajalt oli kuulda, et justkui on interpretatsioon, panin juba mingisuguseid impulsse, mis jäävad realiseerimata. Ja minu meelest see mingisugune see jagatud vastutuse küsimus, et, et kasvõi samovar Daini missa, jagage see punt seal oli 24, kaheksa, peaaegu 24 sai rohkem inimesi isegi kuidagi ära. Maria kreedo, seal on ju kõik osad, kus on traditsiooniliselt, võib laulda küll üheskoosseisudega, et andes lauljatele see võimalus vastutada, oma liine välja joonistada või siis tõesti kasvõi lausa teha ja nüüd on see peadirigentide kava, tehti üks lauljate hooaeg, kus võtategi mingit Schos kääni oke Kemi missasid jagada koorirühmadesse ja püsige, et minu meelest napib mõlemal kontserdil kogu aeg. Noh, kusagilt, et joonistage nagu žest, ärge laulge mulle noote jäägi, kustuge ära, aga enne kui te jõuate finaali mõelda sellele, ka seal on ilus, kas mingi häälerühm moodustab terviku, see on minu jaoks täiesti teisejärguline probleem. Et kui see liikumine mu kaasa võtab, siis tühja see ühe või teise noodi nii-öelda vokaalkvaliteet, eks. Ja tegelikult kõik algab ikkagi sellest vaimsest seisundist, vaimsest kontsentratsioonis. Miks ma üldse laula, miks ma neid noote laulan, et tegelikult iga laulja selles kooris peaks kõigepealt esitama endale selle küsimuse ja olema väga kontsentreeritud vaimus kohal ja siis sellest tuumast väljapoole laulda suuremates koorides kahjuks seda individuaalset vastutust ei pruugi olla, mis, mis peaks tegelikult olema? Ma isegi oli kaks teost mõlemad tegelikult ju oli seal selles esimeses kultuurikatla sellise Mirjam Tally teos ja teisel oli siis Kubai tuulina teos, kus tegelikult ju väga palju on ka selliseid nii öelda helisid nooti kirja pandud, aga mida on ülimalt napakas noodist laulda nii-öelda, et kui ma näen kedagi siis nagu nooti vaatamas, siis ma ei saa aru, mis toimub või noh, või tegemas mingisugust kahe oktavi läbivat klissandot näen selle juures, noh nagu see ei saa enam Nolani Eks keskendumise mõistelise kontsentratsiooni mõiste sisse tuli, et et jõudsid jälle tagasi visuaalkultuuri juurde ka ikoonimaali kui protsessi ja siis ka maali Enda ja sellele suunatud palvetaja ja tegevuse puhul. See on konsultatsioonivahend, meditatsioonivahend, see on just see keskpunkt, mille suunas oma energia liikuma panna. See, mis peaks siis kas kirikuruumis või kodus siis need aitama inimeste keskenduda olulistele asjadele. Et see kohal oleks absoluutne, kohal oleks 100 protsenti kogu oma energiaga oma mõtte- ja vaimujõuga ja selle mõtestamine, mida ma teen ja miks ma teen, et see on ka väga tihedasti seotud nii visuaalkultuuriga, ilmselgelt on see vajalik muusikakultuuris, et see kohaloleku moment täiesti erinevad abivahendid, mis seda läbi õige usunud läbiga Lääne kiriku traditsiooni on, on aidanud inimestel teha Jah, et see on tegelikult see mõte, kus ma tahtsin sissejuhatuses välja jõuda, et elades niisuguses keskkonnas, nagu me praegu elame, kui inimene läheb kontserdile, siis ta tegelikult kas ta seda endale teadvustab või mitte, aga just ta läheb sinna, et ta saaks ühendust oma tuumaga läbi selle kunsti on see visuaalne kunst, on see muusika, see on see, mida on meil tänases ühiskonnas kõike harjuvamalt puudus kõigil inimestel ja kui kunst suudab luua selle kontaktid oma tuumaga ja selle kaudu siis loojaga või ükskõik kuidas keegi seda nimetab sisalduses jõud, mis aitab ka püsima jääda nii inimesena kui rahvana selles väga heitlikus ajas ja selle niisuguse tuumaga kontakti loova kunstiga kaasneb siis niisugune aspekt, et kaduvikku suunduv hetk on tajutav kui eriline ja kordumatu ja see kunst või muusika toob samal ajal igavas sündimas hetke igaviku kvaliteedi. Et see on tegelikult see, mida minnakse kontserdisaalis ja ma isegi kui seda endale ei teadvustata. Ja see on võib-olla ka tegelikult üks koht, mis sulle, Johan võib-olla nagu pettumuse valmistas, et võib-olla see Grigorjeva muusika ei allu sellele esiettekande nii-öelda turunduse asjale hästi, et see tapab juba eos ära selle, et noh, seesama psalm, 104, tegelikult oli väga huvitav, ma kuulasin raadiost viste, Hendrik rääkis või keegi rääkis, kuidas algab noodiste, kuidas kogu maailm luuakse ja siis ma läksin kohe võtsin psalter välja, lugesin psalmi 104 läbi ja kujutasin ette, et sealt tuleb nüüd mingisugune no oopus võib-olla midagi sarnast sellega, mida me siis nägime, mitte küll helikeelelt, nüüd aga, et ütleme, materjali on seal samaks, milles on päikeselaulus, need mõnes mõttes ongi analoogilised tekstid, tähendab loodu ülistus Franciscuse teeks psalm 104 aga seal kasutati siis 35-st salmist esimest viite, eks ole, et ta oli tegelikult senine minia tuur mingis mõttes ja ütleme, kui liturgia stada, kuhugi proovida paigutada, siis võib-olla kuskil post kommunioon, et, et kui on juba armulaual ära käidud, tähendab, on vaikus enne lõppu enne lõppu palvete lõpu õnnistust ja nüüd midagi sellist tuua nii-öelda siis noh, kontserdilavale ettekandele ongi üks väga tänamatu olukord. Ja eriti ma ütleksin selles esimeses kavas, mis oli, noh, ütleme kavana ikkagi selline sünnipäevapeo eeskava, et mul tekkis väga palju küsimusi, miks üks või teine teos on kas või seesama Erkki-Sven Tüüri Sanctus niimoodi üksikult lühikesena väga kummaline või meie jälle nagu, eks vahepala, kõik teosed mõjusid nagu vahepalad, kõik on millestki tähendab Mess jääni teos on tsüklist, eks ole, soomlanna teod Sand tsüklist Sanctusel missabreemisest, mis isegi on lühike, mis ka võib-olla isegi väga hästi sobiks. Ma ei ole seda missat enne kuulnud, tegelikult tekkis tunne, et see võiks täitsa sobida liturgias see Erkki-Sven Tüüri, mis sa oma sellise konkreetsusega ja nii edasi tähendab, et just, et, et kui see Grigorjeva muusika või ka need tekstid, nad on nagu mõnes mõttes kontemplatiivset mõlemad, mida mitmed tekstid, mida me kuulsime. Et siis nad võib-olla tahavad ka mingit omaette ruumi, et see kujutlus saaks tekkida ja seda, seda ruumi tuleb luua nagu selle kavaga. Et selles mõttes mulle tundub, et teise selles kontserdile oli see lugu nagu õnnelikumas kohas. Hariduslikult, no ja noh, tegemist on ju ka täiesti erikategooria kooridega, aga ma tahan selle kava juurde veel teha ühe väikese märkusena tuleviku mõttes. Et kui ei ole võimalik teha kavalehte, ei ole mingi probleem, kui kavaleht on tehtud, et siis seal võiks ikkagi olla teksti autorid ka kirjas näiteks ikkagi võrdlemisi vähetuntud noore soome helilooja riika talviti teksti autori kohta ei ole mitte mingit vihjet ja kui minna siis hakata otsima, siis selgub, et see on väga huvitavast kontekstist vaetud loetu Hiroshima, mu arm käsikirjast, et noh, niisugune info peaks kahtlemata siin olema ja veel, et kui mõned pealkirjad on tõlgitud ja teised tõlkimata, et see noh ütleme pikki kirju kava küll, aga kui mõnedel lauludel toodud tekstid, siis võiks ikkagi kõik tekstid olla nagu kaasa lugemiseks siin välja toodud. Et lihtsalt see niisugune hästi kirju ja kirev kava ja siis kavaleht, mis ei anna tegelikult adekvaatset infot, et see kokku tekitab niisuguse natuke Millise mulje kontsert võib-olla tahaks just seda hektikat tasakaalustada või, või nägu natuke pretendeeriks mingisuguseid ühtlasele läbi mõeldud ja, ja võib-olla pisut sellisele kontendatiivsemale meeleolule? Jah, ja siis kas ütleme järjestused selle noore soomlase teos nüüd enne Grigorjev vaat et see ei ole võib-olla ka kõige parem eelhäälestus, et noh, need on lihtsalt nagu nii erinevad, et et näiteks Šveitsi järel Grigorjev mul oleks olnud paremini häälestus. Keskendumine tekstile, kuulaja ootus, näpuga kavalehelt teksti kaasa jälgida, on see, nagu põhjendad on see vajalik, tähendab küsimus on selles, et kui mõnedel teostel on tekst toodud kavalehel ja mõnedel ei ole, et siis kasvõi Galina Grigorjeva teoste puhul ühe puhul on toodud ja teise puhul ei ole ja kui me räägime siin siin on kaks prantsuskeelset teksti kavas ühe puhul on toodud, teise puhul ei ole lihtsalt see jätab väga juhusliku mulje, et kui, siis kõigil ja kui ei, siis mitte ühelgi, aga et noh, võiks nagu mingisugune süsteem olla. Nagu jätkates seda, et kas ja kui palju neid tekste, nõustun täiesti, et kui tekstid, siis kõik tekstid ja kui üldse mitte tekste, siis üldse mitte. Ja noh, olles olles väga seda meelt, et kunstiteos ükskõik, mis liiki kunstiteost ta siis ka ei oleks, peaks ja võiks suutma mõjutada nagunii omaenda jõust, et kas mul on see tekst ees, et see ei, ei tohiks tegelikult mõjutada või, või see ei saa olla kõige olulisem moment sealjuures, kuidas muusikat vastu võtan või need ei tohiks olla nii otseselt seotud samamoodi nagu maalikunstiteos võiks suuta mind mõjutada, ilma et ma võib-olla väga täpselt teaksin seda lugu, mis kujutab, et, et seal on mingid omad, sisemised väärtused aga kahtlemata teistsugune terviku tunnetus, kui jälgida teksti või, või eriti teoste puhul, mis sa, tekstid on, ju on ju üldtuntud ja väga hästi tuttavad. Aga eriti võiks aidata just nagu vähe tuntud tekstide puhul, et et siin talvidee puhul šinaar, et seda teksti vägagi tasuks lugeda juurde, et just nimelt saada võib-olla paremat kontakti ka selle selle teksti kaudu nagu autoriga ja tema loogikaga siis muusikat luues. Et selliste üldtuntud tekstide puhul võib-olla mina kuulajanemy kontserdikülastajana nii väga seda vajadust ei tunne, et aga, aga küll, aga jah, tekstide puhul, mis ei pärine otseselt liturgiast, mis ei ole tuttavad, seal võib küll tekkida noh, minul isiklikult vajadus või soov, et ma tahaksin neid erinevaid kogemusi, muusikakogemust ja siis seda sõnalise poole kogemust üheks tervikuks kujundada. Minul tekkis üks küsimus, ma ei teagi, kas seda peab esitama, võib-olla see on rohkem heliloojale, küsimus aga, et miks, kirjutab Eestis elav Ukraina päritolu helilooja eesti koorile inglise keeles? Psalmi no üks põhjus on, et Grigorjev on rahvusvaheliselt väga armastatud helilooja juba et selles mõttes inglise keeles, seda on üle maailma võimalik parem laulda. Mulle nagu kõlabki lihtsalt psalmi tekst venekeelse või ladinakeelsena. Universaalne kultuuri ja aga see psalm 100 103 on tal ju ka ingliskeelsele tekstile, nii et selles mõttes on see loogiline, et see küsimus heliloojale Teine selline jällegi võib-olla ka kujutlusmõte rääkisime siin ennem sellest pigem nagu siis vaikselt laulmisse kalduvast esitusest nende tema teoste puhul, et ma korra mõtlesin täitsa huvitavat, et mis oleks, kui siirin, laulaks neid tema teoseid ja Andrei kootav ühtepidi väga palju vene traditsioonilise laulu kokku puutunud ja, ja muidugi ka võimelised laulma vaikselt, aga nagu raha on kogu aeg olemas. Jällegi selline soovitus. Kolleegium musikaalele kutsuge omale kootav külla, tehke üks meistriklass nädalane ja proovige, mis, tuleb välja, et et see võiks täitsa huvitav. Sest näiteks seesama mõte mul tekkis selle lisa loosele Rahmaninovi ajal. Et no mis te surete seal, see on ju have marja. Sellised olid mõtted tagasivaated käele nädala algul toimunud kontserdile, need olid kammerkoor Collegium Musicale kuues sünnipäeva kontsertkultuuriga ütles ja Eesti filharmoonia kammerkoori kontsert Päikese laulud Estonia kontserdisaalis. Aitäh Marius Peterson saale kareda ja Kerttu Männiste klassikaraadiosse tulemast ja ilusaid edaspidiseid. Kontserdielamusi kirgestumise teile on enam-vähem. Mina olen Johanna Mängel, soovin kõigile kaunist päeva.