Tere, head sõbrad. Taas on aeg sammuda nüüd muusika kirjevatel radadel. Klassikaraadios alustab uut hooaega saade, muidu muusika. Mina olen Johanna Mängel. Tänaõhtune hooaja avasaade jälgib helilooja Maria kõrvitsateekonda ja inspiratsiooni otsinguid uue teose loomisel. Marje Kõrvits võitis tänavu maikuus Euroopa kultuuripealinnas protslawis toimunud 63. rahvusvahelise heliloojate Rostrumi noortekategooria orkestriteosega langedes ülespoole taeva kaariasse kaussi. Kõrvitsa teos pääses ka üldarvestuses ainsa noore autoritööna 10 soovitatud teose hulka. Teosel salvestatud kevadisel festivalil Eesti muusika päevad kontserdil kevad Tallinnas Estonia kontserdisaalis mängis Eesti riiklik sümfooniaorkester dirigent Anu Talivahetusel. Rostrumi võit tõi noorele heliloojale rohke seni harjumatu tähelepanu kõrval ka uue tellimus teose, mille pani välja rahvusvaheline muusikanõukogu koostöös Rootsi raadioga. Mõni kuu pärast maailma tähtsamal nüüdisloomingu foorumil saavutatud edu sai Maria Kõrvits kutse sõita Rootsi väikesesse videolinn, et koguda mõtteid ja inspiratsiooni temalt tellitava uudisteosega alustamiseks. Põhjamaa väikeses, umbes 20000 elanikuga linnakeses kohtus Maria nüüdismuusika ansambliga noor poten neokes tema uudisteose 2018. aastal sealsamas linnas moodsas ja kõikide võimalustega kontserdisaalis stuudio akustikumis. Esiettekandele toob Rootsis-käigust ja seal sündinud mõtetest räägibki tänane helilooja Maria Kõrvits. Kohtumisi ja edasisi plaane kommenteerivad Rostrumi president Evert van Merkel ja Rootsi raadio muusikatoimetaja Pärs räi. Kõigepealt aga kuulame Marie kõrvitsa orkestriteost langedes ülespoole taeva kaariasse kaussi. Ja meenutame helilooja tõenäoliselt ühe tähtsaima teose kirjutamise aega ning selle esiettekannet tänavusel festivalil. Eesti muusika päevad. Räägime ka sellest, kui oluline roll Marie loomingus loodusel ja seal toimuvatel protsessidel. Nüüd kõlab aga 2016. aasta Rostromi noorte kategooria võiduteos Maria kõrvitsa langedes ülespoole taeva kaariasse kaussi. Nii kõlas Maria kõrvitsa orkestriteos langedes ülespoole taeva kaariasse kaussi. Rostrumi võiduteosest, edasistest plaanidest ja uudisteose loomisest. Räägime täna Marie kõrvitsaga. Helilooja on alati keegi see, kelle jaoks looming on väga isiklik asi. Kas võiduteos on ka sul kuidagi isiklik, on sellega seotud mingi lugu, mida me veel ei tea? Kõiki looming ju on isiklik selles mõttes, et see tuleb läbi helilooja. See teebki selle juba isiklikuks. Sellist mingit senikuulmata lugu me siis ei kuule praegu praegu. See võiduteos oli ka tegelikult tellimuste Eesti muusika päevade festivalilt. Kas sa mäletad täpselt, kuidas see käis, mis hetkel see algas ja mis hetkel sa selle teosega nii-öelda esimest korda maha istusid? See oli täiesti tellimus Eesti muusikapäevadelt kes pöördus minu poole eelmise aasta kevadel küsimusega, et kas ma olen nõus ja valmis kirjutama teoseeerrsale. Ja siis möödusid mõned kuud, kus ma üldse ei mõelnud selle peale, aga siis sügisel ma tundsin vajadust, et võiks nagu esimesed nadid kirja panna. Ja see tööprotsess nägi siis välja nii et et kuskil oktoobris ma sain siis esimest korda maha istuda, et panna mingid esimesed materjalid kirja ja see, mis me alguses kirja sain, oligi ühehäälne, selline liin mille ma võtsin selleks aluseks. Kuigi lõpuks ma peaaegu ei kasutanudki seda, mis seal kirjas oli. Aga see oli kõik läbi kirjutada, et ma jõuaksin nagu selle materjali, mis seal orkestriteoses kõlab. Siis ma jälle paar kuud ei jõudnud vist midagi teha. Osalt ka sellepärast, et mul ei olnud sellist sobivat tööruumi, kus ma saaks keskenduda ja tööd teha ja siis ma taipasin pöörduda Madli-Liis Partsi poole, kes on Eesti muusika päevade produtsent ja tema töötab ka heliloojate liidus. Ma küsisin tema käest, et kas heliloojate liidus on mõnda ruumi, kus oleks võimalik mul nii-öelda kirjutada ja tuligi välja, et seal me koosolekuruum on igapäevaselt vaba, nii ma viisingi oma klaviatuuri sinna ja jaanuaris ja väljusin sealt märtsi alguses. Kes niimoodi suletud ruumis kirjutada on lihtsam, et seal ei tekigi neid muid võimalusi kuhugi ümbritsevasse sulanduda. Ja minu jaoks on see väga oluline, et oleks. Oleks see ruum ei ole peale klaveri ja võib olla värvi, mitte midagi muud, kuigi ma kasutan arvutit ikkagi sisse trükkimiseks, mis on ka ja tähelepanutõmbaja. Aga jääd tööruum, on väga oluline. Et saaks kasvõi terve päeva istuda ühes kohas ja oodata seda, et see tehas valmis. Selle teose annatatsioonis oled sa väga kaunid tegelikult rääkinud sellest, mis sa selle teose hetkel mõtlesid. Aga mis protsessid need täpselt on, mis selles teoses abi käivad? Kuna selle aasta Eesti muusika päevade teema oli roheline heli siis tuli enda jaoks lahti mõtestada, et mida see roheline heli minu jaoks tähendab. Ja kuidagi väga sobivalt läksid mingid asjad, mis ma pidin enda jaoks nagu ära mõtestama ja see roheline heli minu jaoks kokku. Et minu jaoks see roheline heli tähendabki mingit fooni, mis tekib siis mingitest lagunemistest ja idanemistest. Ja sama ma proovisin ka panna siis oma teosesse kirja. Et kas mingi kõdunemine ja siis sellest kodust saavad võrsed uued võrsed. Sõnal. Kõdunemine ühtegi kuidagi ilus tähendus ja teisalt ka natukene midagi inetut võib see olla, ma kujutan ette. Kui ma kuulen sinu teost, siis tundub mulle pigem helge ja lootustandev, ilus. Ja tuleb välja, et kui ei oleks seda kõdu, siis saaks ka uued võrsed kasvada, et võib-olla see ongi see, mida ma olin seal silmas pidanud. Aga, ja et saaks toimuda selline kasvamine, peab midagi võib-olla eest ära kaduma. Me kuuleme nüüd aga pisut muusikat, ettekandele tuleb Marie kõrvitsakeelpillikvartetile kirjutatud teos. Lainetab taevas esitaja, et eks siin keelpillikvartett koosseisus Kadri Sepalaan ja anna Samson oma riiulitel Eva-Maria Sumera vioolal ja Lauri Sõõru tšellokontsertsalvestus on tehtud, et 2014. aasta aprillikuus festivalil Eesti muusika päevad. Kuulasime siin Marie kõrvitsakeelpillikvartetti lainetab taevas, see oli salvestus 2014.-st aastast. Nüüd keerlevad aga Marie mõtted ühe järjekordse uudisteose ümber. Rastrumi võit tõi endaga kaasaja tellimuse Rootsi Raadjalt ja rahvusvaheliselt muusikanõukogult ning nüüdismuusika ansamblilt Neo. Uue teose jaoks käis helilooja nädalapäevad tagasi septembrikuu algul mõtteid ja inspiratsiooni kogumas Põhja-Rootsi väikelinnas biitteos, milliste ootustega seltse Rootsi sõitsid, kas oli palju sellist, mis vajas läbirääkimiste selgeks saamist. Õnneks ma läksin ilma igasuguste ootustega ja seal kohal olles sai tõesti pilt küll selgemaks, et mida üldse teha tuleb. Kõigepealt ma kohtusin Rostrumi esimehe Evertwanderkeliga ja Rootsi raadiost kaatherpraiga ja siis sõitsime pides, kus ma kohtusin ansambli Norbotten näoga, kellele siis Rootsi raadio tellis minult teose, mis saab ette kantud tõenäoliselt 2018. aasta märtsis niuda elections festivalil. Millised need muusikud olid, kuidas nende tase ja mis koosseis üldse sellel ansamblil on? Ansambli koosseis on siis viiul, vioola, tšello, klarnet, flööt, löökpillid ja klaver, selline uue muusika standardkoosseis. Ja see põgus kohtumine oli tegelikult väga kasulik, sest ma sain kuulata ka nende proovi, mille põhjal siis mul jäi nendest väga hea mulje, et on kuulda, et nad on koos kaua mänginud et see toimib juba nagu üks organism. Rootsi nüüdismuusika ansambel Neo mängisin Hermortensoni teose tiptühan. 2018. aastal toob neoRootsis esiettekandele Maria kõrvitsa uudisteose. Helilooja kohtus ansambli liikmed, et ega nädalapäevad tagasi Rootsis videos. Üks põnev kohtumine oli sul ka Piiteos Ülikooli kompositsiooni tudengitega, mis seal täpsemalt aset leidis. Viide tehnikaülikooli kompositsiooni tudengitele andsin loengu oma muusikast ja tundus, et nad on väga huvitatud kõigest, mis toimumas on maailmas ja Eestis. Sinu uudisteose esiettekanne saab toimuma 2018. aastal just Piiteos sealses võrdlemisi uues kontserdimajas. Millise mulje sulle see kohtetis? See kontserdisaal oli väga muljetavaldav, et väga kaunis arhitektuuriliselt ja seal on ka väga head võimalused, näiteks neil on selline lagi, millega saab reguleerida reverbi pikkust vastavalt sellele muusikale, mida seal siis mängitakse. Toimuvad nii bändi kontserdid kui ka klassikalise muusika kontserdid ja ka koorikontserdid, et need erinevad koostised nõuavad sellist erinevat akustikat natuke, aga seda saab selle laekõrgusega Sis timmida. Kõigele lisaks seal kontserdisaalis on ka väga muljetavaldav orel, mis nende kirjelduste järgi tundus täiesti lõputute võimalustega ja isegi pakuti mulle võimalust seda orelit oma teoses kasutada. Aga seda ma veel ei tea, kas see läheb käiku. Aitäh sulle pakuti ka võimalust kirjutada koorile. Jah, et kuna selle 2012. aasta eksistents festivali üks märksõna kaal või vokaalmuusika, siis on mul võimalus ka kasutada kohalikku koori, mis on üks parimaid koore Rootsis. Ta on küll semi professionaalne, aga ikkagi kõrgetasemeline. Et tegemist Erik Vesperi vokaalansambliga, kes on salvestanud ka väga palju rootsi muusikat ja plaadistanud seda. Dirigent pakkus sellega võimalust, et sa saaksid mõlema varasematest kooriteostest neile esitamiseks pakkuda, et kas sul oleks nagu midagi sellist, mida kohe neile välja käia. No see ongi mõtlemiskoht, et ma ei kiirusta selle mõttega, aga hea on teada, et see võimalus on olemas. Jan fermi loomingut laulis siin Eerik Vesperi vokaalansambel Rootsist. Kohtumised Eesti helilooja Rostrumi võitja Maria Kõrvitsaga võtab nüüd kokku Rostrumi president Ewert Vanberkjal. Rastrumi president Everton Merkel tegi ülevaate Foorumi noorte kategooria võitnud Marie kõrvitsakohtumisest pyydeo linnas. Seal sai ta kokku ansambliga neoja selle liikmetega. Üheskoos kuulati ansambli proove. Loodi uusi sidemeid ja kontakte ning arutleti juba 2018. aasta festivali programmi, mille raames märjalt tellitud uudisteose esiettekandele tuleb. Kuupäevad ei ole veel täpselt paigas, aga ilmselt juhtub see 2018. aasta märtsikuus festivalil Newt Rections. Uhiuut teost oodatakse heliloojalt juba aga sama aastanumbri alguskuuks. Uudisteose esiettekanne kõlab otseülekandes ka Rootsi raadios. Sõna saab Rootsi raadio, muusikatoimetaja Päär, Frey. Rootsi raadio toimetaja bar Frey meenutab, et marjalt tellitakse teos koostöös Rootsi raadio ja nüüdismuusika ansambliga Neo. Rootsi raadio teeb teose esiettekandest otseülekande ja soovib seda levitada rahvusvaheliselt nii paljudele kuulajatele kui võimalik. Lisades kontsertettekande juurde ka intervjuud heliloojaga muu taustainfo, kontserdipaik PTA linnas asuvas stuudio akustika, mis on tema sõnul Ilus paljude võimalustega saal, kus on ka väga hea akustika. Seal asub ka suur võimas orel. Har ütleb, et see on inspireeriv koht juba ainuüksi arhitektuuri poolest. Aga mis suunas on hakanud liikuma Maria kõrvitsamõtted pärast kohtumist Rootsis. Kas juba kerkib esile mingi pilt, milline see uudisteos võiks olla, või vähemasti millisele koosseisule? Kuna mulle tundub see 2018. aasta veel väga kaugel, siis mul otseselt mingeid mõtteid ei ole, aga eks need tulevad loomulikult selle protsessi käigus esile, et natuke tuleb mõelda ja seedida seda seal käiku ja. Aga kas see koosseis või need võimalused on inspireerivad? Ikka on ja nende tase on ka väga-väga suurepärane. Oli see kasulik käik Rootsi. See oli väga kasulik, see oli selline lühike ja intensiivne, aga sealt kindlasti ma sain midagi head kaasa. Loodus on sinu loomingus tähtsal kohal. Kõige tähtsam. Mis on need asjad looduses, mis sind inspireerivad. Kas loodus on musikaalne? Looduses on sellised protsessid, mida saab väga hästi ära kasutada, üks helilooja. Ja samas kui sa küsisid, et kas loodus on musikaalne, siis mulle tundub, et näiteks kui kuulata metsas helisid, siis mõnes mõttes saaks sealt võtta nagu eeskuju, et looduse helides ei ole midagi puudu või üle ja ideaalne teos võiks ka olla selline, et seal on kõik õigel kohal, et seal ei ole nagu vajaka ega ei ole ka liiga ülevoolav. Aga kas seda looduses kuuldut on siis lihtne noodipaberile panna? Ma arvan, et et see ei ole nii otsene, et kui ma kuulen linnulaulu, et siis ma panen selle linnulauluga sinna teosesse. Et see linnulaul võib ka tähendada midagi muud, et need on nagu mingid ülekantud asjad. Kas sul on endal mõni selline paik? Kus sa armastad käia, mõni reaalne koht, kus sa käid, et muusikaks mõtteid koguda? Sellist ühte kindlat kohta ei ole, kuigi minu maakodu, mis asub Karepal, kus on minu perekond huvitanud juba aastakümneid, on üks oluline paik kus saab mere ääres käia ja kus sa metsas jalutada ja ilma selleta ei saa võib-olla. Nüüd muusika jälgis täna rahvusvahelisel helinevate Rostrumil noorte kategooria võit Nad Maria kõrvitsateekonda ja inspiratsiooni otsinguid uue teose loomisel. Nädalapäevad tagasi käis ta Rootsi raadio ja rahvusvahelise muusikanõukogu kutsel Rootsis videolinnas, et koguda mõtteid ja inspiratsiooni temalt tellitava uudisteosega alustamiseks. Uut teost Rootsi nüüdismuusikaansambli neoesituses saame kuulda 2018. aasta kevadel. Mina olen Johanna Mängel. Kohtun teiega juba järgmisel nädalal nüüdismuusika kirevast maailmas. Teisipäeval kell 21, laupäeval kell 16.