Eetris on teatriluup, mina olen Keiu Virro ja sedapuhku enlast, kus just lõppes lavastuse see asi esietendus. Nii et nüüd on mul suur au ja rõõm ja alati on rõõm saadetes rääkida lavastaja Laura metsa, näitleja Meelis Rämmeld, iga mõtlengi, et kuidas ma nüüd alustan, see asi, see on lugu, mis hakkab hargnema tegelikult kuskil kaugel-kaugel minevikus, maga Joshi rännakute ajal, aga tegelikult lugu ise räägib tänapäevast, aga mitte sellest, ma ei taha alustuseks küsida, vaid sellest, kas te olete nagu korralikult trennikava olete kokku pannud, sellepärast et terve see etendus koosneb seal neli tundi põhimõtteliselt ringi jooksmist publikule ja tegelikult ka näitlejatele, kes teevad korraliku spurdi, et kas see on mingisugune, kuidas nüüd Eesti terveks. Jah, see on väga programmiline ja nii me seda mõtlesimegi ainult trenni eesmärgil. Tegelikult ma arvan, et kõige suurema trenni saame ilmselt isegi vist jah, meie, kes me oleme seda nüüd teinud viimased nädalad ja üle maja ringi jooksnud. Et ilmselt publiku jaoks seal lihtsalt selline kerge kahe kilomeetrine jalutuskäik ei tohiks üle jõu käia. Ka meelis, kuidas näitlejal on, vahepeal tuleb mängida ühte, samasse neli korda tegelasi vahetuvad. See tundub uskumatu Võhmakas, lisaks kõigele muule mõtlen loomingulisele poolele. Ei, ta on väga tore. Selles mõttes on huvitav kogemus. Väga huvitav, pole kunagi olnud niimoodi, et pead neli korda ühte ja sama asja mängima. Teil ka endal ka korralik maadeavastus olla, mõtlesin, et siin publik käib väga paljudes erinevates ruumides. Kas te avastasite Pärnu Endlas mingisuguseid selliseid kohti, millest enne ise ei teadnud või ruumide mingisuguseid uusi kasutusvõimalusi? Tehniline pool ikka hirmsasti huvitab? Ilmselt ikka avastasime jah, kasvõi selle mõttega, et, et kui palju sinna inimesi mahub või kuidas seda ruumi üldse kasutada saab või selles mõttes see küün annab mingid võimalused, aga, aga teised ruumid võib-olla ongi selle poolest ka huvitavad, et seal ei ole nagu kõiki neid võimalusi et teha siis nende võimaluste sees, mis, mis on nendes teistes ruumides on. Meelis, sa vist ei ole veel väga pikalt endas olnud, kuidas sul selle maadeavastamisega on? Minu jaoks need olid need kõik ruumid uued, et väga suur avastusretk. Mis on kõige huvitavam koht endas? Oi, seda ma ei tea, tegelikult selleks vist liiga vähe siin olnud. Aga Laura, kuidas selle tekstini jõudsid? Filipp nõele on selline päris huvitav autor, Eestis on teda vist? Ma ei tea, kas labastatud on, aga ma olen aru saanud, et tekste, mis tõlgitud varemgi eesti keelde, mis ta teeb selliseks põnevaks huvitavaks, päevakajaliseks. Ma ei teagi selle konkreetse teksti puhul. Mulle tundus, et siin on lihtsalt nii palju kihte koos, et kiht ja kihvt kihvt ja veel üks kiht. Ja et see lõpuks kokku suudab ka, nagu moodustada mingisuguse üldistuse mingisuguse mõtte tänapäeva maailma kohta. See vist oligi selline. No kui sa neid kihte nimetaksid, et esimese hooga ise lugesin välja armastust, temaatika, ökomaailma selle, kuidas ajalugu kuidas kõik ajastut seostuvat, endiselt riigid omavahel seostuvad, kas sa suudad veel loetleda? Minu meelest on ka nagu see lihtne inimlik suhestumisele nagu teistesse enda ümber olevatesse sellest on nii palju räägitud, aga, aga noh, ühelt poolt nagu jah, see, et, et Aafrikas on kõik nii halvasti ja mis need hiinlased seal veel teevad, aga teisest küljest see siin nagu saavad kokku mingisugused sellised, et näed, ma reaalselt näen seda inimest, kes neid särke seal toodab, et see ongi nagu võib vabalt olla mingi sihuke tüüp, kes elabki seal mõne ruutmeetrises kontoris kogu aeg, kas need kolm tundi ööpäevas toodab neid särke siis kõrvadele veel mingi neli business'it käimas või see tüüp, kes nagu reaalset korjab selle puuvilla ja saab sellest põhimõtteliselt nagu mitte midagi. Et nagu just see üks kihvt juurde võib-olla selle seotusega, et mitte nii palju need erinevad liinid, vaid just see, et kuidas need erinevad liinid siis lõppkokkuvõttes nagu omavahel seotud. Ma vist ei oska niimoodi lahti võtta neid. Sa mängid neid ja kõike korraga. Sa oled ka tegelasena inimesed mitmest erinevast riigist kogu selle kõige selle tööstuse erinevates osades. Jah, kuule ma mõlemaid neid otsima. Siis ma ei suuda rendist eristada niimoodi ja kõik oli uus, ma arvan ka sind. Ega midagi ei teadnud. Kuidas Laura sinu enda jaoks on, kui palju sa pidid, eks juurde lugema veel või, või see on teema, millega sa muidu ka suhestuda. Ei, ikka meeletult palju, ma olen iga asja puhul selles mõttes, et kui ma juba niisama ise kõike tean sellest, siis noh, kes teab kõigest kõike. Ei, ikkagi väga palju globaliseerumise koht. Ta üldiselt globaliseerumise ajaloo kohta minu jaoks see link magaliasjaga oli nagu väga põnev ja see, et kuidas tegelikult globaliseerumise ajaloos nagu kuidas asetub see terve see näidend ja selle tegevus siis noh, kõik, mis selle puuvillaga ja selle tootmisega seostub kõik see Monsanto värk kõik, mis puudutab nagu riiete tootmist, et see on nagu tegelikult selles minu kõige suurem raskus oligi nagu see, et mingil hetkel tegelikult sa prooviprotsessi alguses sa saad aru, et see nagu uks läheb vaikselt nagu kinni. Et sa enam sealt juurde ei võta, et minu jaoks see eeltöö ongi nagu eeltöö, et ma teen nagu enne hästi palju. Aga siis, kui proovid nagu pihta hakkavad, siis ma nii väga ei taha enam tegeleda mingisuguse uue info juurde. Tulemisega. Aga kõik asjad, põhimõtteliselt kõige suurem raskus oligi see, et ma sain aru, et, et selles näidendis on nagu kohati nagu kõik on sees. Põhimõtteliselt ükskõik mis asi, millest sa nagu kinni hakkad, sa leiad selle üles sealt näidendist ja see on nagu kohati väga põnev, aga kohati ka nagu väga keeruline, sellepärast sa ei saa nagu kõigest kõike teada või ei saa või nats ei jõua nagu kaugele niimoodi, kui sa hakkad kõige kohta nagu väga põhjalikult uurima siis sa pead tegema nagu mingid valikud, et ikkagi tunned ennast kuidagi ebatähtsana. Aga noh, milles ebapädeva naine nagu elus või praeguses maailmas, et tunned ennast praeguses maailmas elades nagu ebapädeva ei tea, nagu piisavalt häbi on, muidugi on häbi, et, et kui sa ei tea, kus alguses, kus vürtsisaared on üldse või mis, mis üldse mis vürtsisaared, mis nagu tähendab No kui sa publikule mõtled, siis mis sulle meeldiks, mis kaasa võiks võtta siit, kas nad võiksid võtta ka mingisuguse suurema teadlikkuse või või see on lihtsalt elamus lavastusena, kui palju sinus seda maailma põrandat on usku, et teater võiks muuta? Ikka võib muuta, ma arvan, kui sa käid siin kaasa, mõtled siis selles mõttes ikkagi ju näed seda mis see teeb, et see on nagu tegelikult see kõik on ju väga lihtne tõde, et nagu isegi tundub tobe seda nagu üle öelda, aga kuidagi noh, ikkagi on see kõige lihtsam asi, võib-olla missid jääb, noh, seal on väga palju kihte veel, aga kõige lihtsam asi on lihtsalt see, et me mõjutame 11, et ei ole mõtet nagu mõelda või elada selles maailmas, et mina elan siin rahulikult, mina ei puutu mitte kuidagi nendesse aafriklastesse, nemad seal, noh neil on halb, aga mina ei ole nagu ma ei ole teinud midagi. Et selles mõttes see nagu illusioon. Et see on ikkagi puutume kokku nagu väga lähedalt. Me oleme seotud, muudame üksteise elusid, isegi kui me elame väga kaugel üksteisest. Telgitagustest kuulsin vahepeal, et Laurat teatakse kui profaktsionisti võib-olla ka idealisti, ma nüüd vahepeal pöördunud meelised poole, kas need jutud vastavad tõele, silma temaga nüüd tükk aega, kus proove teinud. Ma ei ole neid jutte kuulnud. Võib-olla ta ongi, ma ei tea. Või oled? Perfektsionist ma peaks võib-olla siis kedagi nägema, kes on, et ma saaksin siis võrrelda, ma praegu ei oska võrrelda. Oli näha, et kes seda ka veel nagu perfektseid, siis saaks nagu, või kes on väga, mitte perfektsionistlik. Inimene aga idealismi suhestub teatrimaailma muuta. Ja ma arvan, peab sinu maailma muudab ja töötad siin ja teistmoodi maailma ei kujutaksite. Ilmselt ei. Nagu Laura, mis järgmiseks saab, järgmine lavastus tuleb ja kelle maailma see hakkab muutma? Järgmine laastase nälis imedemaal ja ma loodan, et pisikesed teatrikülastajad leiavad sealt midagi ja ka perekonnad, kes seda vaatama tulevad. Aga see praegune lavastus, kus saab neli tundi ringi Trallide mööda Endlat kellele sa ütleksid, et see on, kas lihtsalt ära nägin, esietendusel oli publikus ka lapsi, kes pidasid täiesti edukalt lõpuni vastu. Kuidas sa tuled, kes on, kes on sihtgrupp, kes võiks tulla, sest ma mõtlen ise nüüd mainima seda, et see annab lisaks loole lisaks armastus luure lisaks ökoloogia ökoloogilisele loole annab ka lihtsalt konkreetselt väga palju minu jaoks uusi teadmisi, näiteks. Üks uus teadmine, mis ma sain, sellega, on see, et tegelikult ikkagi inimesed on loodud liikuma sellepärast hämmastav on see, et kui möödub esimene tund sellest pikast teekonnast, siis paljud isegi ei märka seda, et see tund on möödunud minu meelest see on nagu suurepärane tõestus sellest, et inimesed on tegelikult loodud liikuma, et inimene liiku loomite istuv selles mõttes, kuidas ma arvan, et see võiks olla kõigile, kes nagu ei taha istuda mitu tundi teatris ja mõtlevad, et võib olla põnev ringi liikuda. Seal võiks olla kõigile, kes huvituvad nagu sellest, mis maailmas me praegu elame. Ja võib-olla ka natuke üldisemalt kuhu me oleme nagu mingi 15.-st sajandist saati, kuhu me nüüd oleme nagu jõudnud kuidas, nagu paistab siis selle kõrval, kui kunagi mehed sõitsid laevadega ja palusid ennast veriseks ja higiseks, et, et saada minna kuhugi laevareisile ennast ennast enda mehi skur Buddy suretama versus siis tänapäev, kus meil on ikkagi noh, problemaatiline see, et kas see, kui me kohtusime, et kas siis oli nagu, kas kirmetis maas või olid tänavad lihtsalt märjad söönud vist. See, millest täpselt arusaamiseks tuleb etendust vaatama tulla. Niisiis see asi Pärnu Endla teatris, lavastajaks Laura mets, suur tänu Laura suurde nomees rämedalt.