Tere hommikust, ilusal laupäeval, kuuendal mail ja homne jälle algamas saade ahvatleva pealkirjaga rahva teenrid. Kuigi ma isegi ei tea täpselt, mida ma sellega mõtlen, igatahes täna teenivad teid väärikad inimesed, professor Rein Veidemann, kirjandusteadlane ana, kirjandusteadlane oma kodulehtedelt kutsub. Ja teisel pool lauda on siis Maalehe peatoimetaja Peeter Ernits kelle ta sinna ei ole veel vana peadesse saada, las noorkäik jõuame. Ja saatejuht Mart Ummelas ja nagu te koosseisust märkate, siis on oodata ohtralt virisemist kõige ja kõigi üle. See oli nüüd nali, aga tegelikult tahaksimegi positiivse sõnumitooja Reinol oli positiivne. Siis palav tervitus oma kodulinnale Pärnule, tema valitsusele, linnavalitsusele, kes panigi ette järjekordse kasiino hulka tikkimisele siis suvepealinnas ja odavad, et sinna tuleb ükskord suur lõbustusasutus selle nende kümnete hulgast asemel, mis laiutavad üle kogu Eesti. Nii et näete, ikkagi selgroogu hakkab ka tulema Eestis. Aga mul on ka selline positiivne emotsioon. Ma esimest korda astusin kasiinosse, siis mina julgen enne enne saadet. Siin ja noh, kuna eelmisel nädalal räägiti sellest vist ligi 40-st 1000-st patoloogilisest kasiinosõltlasest ja ime ime, mida ma avastasin rahvast, kui palju enne enne vahetult saate alguses siin ja tüdrukud pool pall sellise väga nappi kostüümi. Võib-olla nad olid voodist tõus e Vanoveerisid mulle kohv. Ja ja elu käis masinad, töötasid, rahvast oli küll, enamik passis olema kodumaised inimesed keegi isegi kraaklas seal. Et teil ei ole mingit õigust mind välja visata, et ma olen mitu kasiinot juba põhja. Löönud, eks raha küll. Suurepärane näide, kell pool 11 rahakesksest Eestist Eestis jah, statistika järgi üle 130-ga siin on neist 70 ringis, on Tallinnas. Masinaid on kokku üle 3000, nagu ma mäletan ja neid mängulaudasid, oli ka mitmesaja ümber, nii et võimalusi on tohutu ilus. Jaanalinnusuled paari laes kuldmuna ja ja kutse nii-öelda jaaguari, sa ei taha endale jaaguari saada autot. Ahvakeline noh, ma sain positiivse emotsiooni. Ei ole vaja, las Vegasesse sõitagi, siin saab märksa edukamalt oma mängu kired rahuldada. Jah, huvitav, et nüüd see, nagu probleemiks on tekkinud see kasiinode rohkus ja ma sain aru, et Tallinna linnavalitsusel on nüüd õnnestunud Sult piirata kasiinode tegevust nimelt vilkuvad tuled kaovad tulevikus võib-olla mõelda vaid, see on küll ilus, suur rõõmusõnum, tähendab, igalt poolt silma hakkavad. Nojah, kuna naabritel ja näiteks on ka lasteasutusi ja koole, siis muidugi tundide läbiviimine on üsna raske, kui kogu aeg aknasse vilgub siinsamas raadio majaski iga hommik, kui nad oleme Vikerhommikut tegema, seesama siin üle tänavalev kasina ju see ju vilgub nagu ma ei tea, mis asi nagu õhku tõusev rakett terve hommiku läbi, mina küll. Idealistid tahaksin uskuda õilsaid kavatsusi, aga paraku Eesti elu on näidanud, et niisugused piirangud juhtuvad enamasti sellest, et kas omanikud on lihtsalt juba turvanud ära jaganud ja seetõttu nagu öeldakse, nüüd võib hakata piirama, ühesõnaga, et mitte uusi turule tulijaid ei oleks liiga palju, vaid ise saaks valitseda turgu. Aga see ei puuduta ainult kasiino majandust, millest on tõesti eelmine nädal üksjagu jutuga tehtud, sealhulgas ka Pärnus, kus konverents sellega seoses aset leidis. Ja keegi ei vaidle sellele vastu, et meelelahutusasutusi on vaja, sest et elu on raske ja tõepoolest ja see teeb kergemaks võimaluse, tähendab suurem võimalus, et saame rahakoti, teeb kindlasti kergemaks. Aga, aga, aga et ega selle kvaliteeti enne saadet siin rääkisime. Tänasest kuskil õhtulehes oli tohutu viinapudelite rida ja, ja Peeter oli viks teinegi positiivne jutumärkides elamus ühest väikesest punkrist, kus kolm toitu ja 60 pudelit viina erinevatest markidest. Peeter, lase elu keskel on elu. Ja selliseid võimalusi lõdvestuda ja see, et mängida ja saada võimaluse korral suure võidu. Või kui sul on viis, viis valikut. Sööki, pelmeenid, üks neist ja 10 erinevat alkoholi. Sa võid vaadata, kuidas unustust saavutada 60-l erineval moel ja ja lõppude lõpuks, valikuvabadus peaks olema inimestel teine asi, kas ta oskab seda kasutada, selles on sageli küsimus. Ja küllap ka edasi, aga vähendada seda lõhet erinevate inimeste sissetulekute vahel, millest on ju nii kenasti rääkinud meie peaminister Andrus Ansip, et meil tegelikult lõhet ei ole, sest nii kui lõhe tekib, võid minna kasiinosse ja kohe lõhe kaob. Ma ei tea, nii ühelt poolt kui teiselt poolt vaata, kes võidab, keskmised tulemused aina paranevad ja keskmised näitajad aina paranenud, kas me oleme nüüd oma positiivse programmi esitanud? No ma ei tea, võib-olla nüüd selle positiivse programmi kõrval võiks siiski nagu küsida, et kas 10 protsenti elanikkonnast sõltuvad hasartmängudest noh, mitte ainult kasiinodest, vaid ka igasugustest loteriidest, et kas see on nüüd palju või vähe raske nii-öelda sellepärast et noh, võtame siinsamas, põhjanaabrid, soomlased on tuntud loto hull rahvas ja Nemad mängivad tõesti rahaliselt kordades rohkem lotot kui, kui eestlased, ainult vaike vahe selles, et see on nagu riiklike äri ja see raha läheb väga selgelt ja ühemõtteliselt tagasi. Sotsiaalprobleemide ja kultuuri-kultuuriasutuste jaoks. Meil on see nagu küsitav, kuigi hasartmängumaksust me teame, on kumu ehitatud ja nii ühte kui teist ja kõik siin kultuuriga tegelevad inimesed ju ei, ei tohiks ühtegi halba sõna saarlasest. Enamik meie kultuuri rahastada tuleb hasartmängumaksust, et et kas, kas ja mis piirini seda pidada, nagu normaalseks hasartmäng peab nagu seda riiki üleval selle asemel otsesed maksud kahanevad. Sama asi on aktsiiside, eks viinast saadavad aktsiisid. See on ikka seesama küsimus, et kui otsesed maksud vähenevad, aga üldine maksukoormus ei lange, maksud kanduvad kusagile mujale nad kanda, öeldes nimelt kaudsetest, maksudest aktsiisidesse samuti igasugustesse hasart ja muude nii-öelda luksus maksudesse, et kuivõrd millist mõju see võiks nagu ühiskonnale avaldada selline nihe. See viib meid ilmselt ikkagi sellest põhjamaisest. Heaoluühiskonnast nagu kaugemale. Noh, jah, see on igivana probleem, selline, et noh, kasvõi selle alkoholi kui rääkida ainult alkoholist, ühelt poolt aktsiise tuleb küll, eks ju, aga teiselt poolt need kaudsed kulud, eks on kordades neli-viis korda vähemalt suuremad siis kui ikka siis maksad rooside või enesetappude ja vastu puud, kihutamist, õiguste muude vigastuste ja nii edasi ja nii edasi. Aga, aga noh, see mõtlesin aegadel olnud, et kuidas seda timmida parajasti ja sellele vastust ei ole. Üks võimalus siiski timmid on selles mõttes seda ma olen kogu aeg ka püüdnud selle eest seista, et et loomulikult iniminimene ei ole mingisugune püha. Tähendab, ta võib olla püüdlevad pühaduse poole, aga tegelikult on tal omad dired, mis mõnikord on üsna madalad ja laiad ja, ja, ja, ja sinna sealhulgas on ka see, et noh, väga paljudele erinevatel põhjustel tõepoolest siis kaldutakse alkoholi jooma mängitakse tõepoolest kasiinodes rahaautomaatide taga ja nii edasi, et see piir on seal kui seal, seda, seda tähendab kui see, kui see on pidevalt selles mõttes kontrolli all, et tal ei lasta avalikkusele dikteerida oma mängureegleid, aga minu meelest meil on just vastupidi, see on kogu see, mis nii-öelda neid kirgi rahuldab. See on ju tegelikult, dikteerib meie avalikku sfääri, ta risustab seda ja, ja, ja ta on kogu aeg silmanähtav, umbes niimoodi, et tegelikult ahvatleb. Vaat seda peaks vältima, et need, et kes tahab, see leiab tõepoolest noh, kui tal on vaja, siis ka siin on kuskil seal linna ääres, nii nagu siis nad teavad seda, kes on sellest sõltlased, lähevad, nemad on peaaegu et nad on nagu mingisugused reservaadid, mingu siis sinna reservaati, olgu siis Tallinnal üks Las Vegas kuskil piiride piiri peal, aga vaat nad ei tohi olla selles mõttes, et nad on nii-öelda domineerida igas asendis avalikus ruumis, mida nad paraku on. Ja see hulga see puudutab muide ka alkoholikaubandust, mille suhtes ma olen ikka seda meelt, et ma tean, et see on võib-olla mõnes mõttes nii-öelda arvamus, avaldan enesehävituslik teatada, et Eestis saab ükskord jõudma selleni, et viinamonopol oleks riigi käes. Mõned hakkas taasriigistama. Mina küsiksin, pigem see kompenseerib selline suur vabadus pruukida viina kasiinodes mängida, lõbumajast külastada, et, et noh, et mis siis teistes niisugustes stabiilsetes ühiskondades võtame Põhjamaad. Mis inimesed selle asemel teevad, mina arvan näiteks, et Soomes teevad sporti, reisivad, reisivad, neil on perekonnaelu väga. Noh, niisugune rikas. Räägime praegu iibe langusest, minu meelest on see üks kõige otsesemad põhjus ongi see, et nagu öeldakse, mehi eelkõige, aga naisi nagu peletatakse sellest perekonnaelust eemale just nendesse hasartmängupõrgutesse või viinaklaasi äärde. Mina näen seda seost ikka kõige otsesemalt, et peale makstes nüüd ainult emadele kui sünnitusmasinatele, me vist ei saavuta siiski seda positiivset iivet täna selgi nädalal tulid ju teateid selle kohta, et eestlaste arv kasvab või kahaneb, tähendab katastroofiliselt sellest kirjutas isegi Kirjandus noh, ei tea, oota nüüd ma rääkisin eila ühe operaatoriga teleoperaatoriga, kes veetis volbripäeva või Olmre Helsingis ja ta kirjeldas väga-väga paksudes värvides lõigates toonides Tallinna ja Helsingi nii-öelda volbri volbriööd, et Tallinn on selle koha pealt nagu hale lalin, see, mis Helsingisse olevat toimunud. Taastas ainult jah, aga et, et see on ikka hoopis teine klass, pidades silmas kõiki neid, neid asju, mida me siin ennem rääkisime tasemest. Nojah, ma olen nõus selles mõttes, et võib-olla need pinged, eks ju, mis seal inimesel nii-öelda sellesse järelvalve ühiskonnas mõneti noh, me teame, et see on väga niisugune teistsugune ühiskond kui meie ühiskonna sotsiaalne kontroll, sotsiaalne kontroll on erakordselt tugev ja siis, kui tal on, tekib ükskord võimalus, kas ennast välja elada, kas siis volbriööl või siis välismaal viina võttes ja laaberdades siin mööda Tallinna tänavaid aru, et seal mingisugune kompensatsioon. Aga ma tahaks teada, et milles see siis ikkagi meil, see, mille kompensatsioon Rääkinud ja see oli ka eelmine nädal vist. Mis toimus, konverents Tallinna Ülikoolis? Küll aga see selleks, selle järelkajad käigus. Ma olen suitsioloogidega rääkinud ja üks põhjusi, mis on ka kinnitanud või nende hinnang ja mis on kinnitanud ka ühte. Minu seletus on see, et et, et selline üldine kindlus siiski inimestes tähendab vanema põlvkonna suhtes iba kindlas selles mõttes, et et ei, ei olda kindlad, kas see uus Eesti vabariik või taastatud Eesti vabariik ikka püsib, kas ta suudab nii-öelda oma jalge peal jätkata või Talle limiidis limiteeritud. Ta satub jällegi ajahammasrataste vahele. Nemad muidugi lähtuvad oma aja kogemus nende vanematekogu kogemusest ja nooremate põlvkondadel see edukultus, mis on niivõrd totaalne, et see on niisugused mustrid tähendab uue elumustri kujundanud, et et. Looma selle, selle rikk, ka ühiskonna näivuse ja, ja, ja kui sul seda, seda, see ei tule nii-öelda üle päeva juba aastaid, aga selleks tundub, et nendel ei ole aegu aega, nad on stressis ja seetõttu kompenseeritakse seda selliselt, nii et niisugune on üks seletus ja ja mulle tundub, et just nimelt see üleüldine ebakindlus, mis, Ebakindlust, et väliselt see ei pruugi, võib vastupidi väljenduda mõnel pool vastupidi ülima kindlusena niimoodi, et olen kõva mees ja, ja löön rusika lauale ja teen, mis tahan. Aga sisemine ebakindlus jah, see on nagu määrav määrav selline iseloomujoon või diagnoos praegusest ühiskonnale. Vaadaku siis vaadata siis nooremal seltskonna või siis vanema või keskealise. Ja ega see eriti ka, ütleme, nendest tuludetsiilides ei kajastu, ma arvan, et vaesematele kui rikkad tal on see ebaongi see, et näiteks needsamad Millest me natuke siin rääkisime, enne need igasugused mõnuainet, nii alkoholi kui kasvõi suitsu tõmbamine või siis ka kasiinot. Kuigi see on suurusjärk, on hoopis teine. Et vähemalt kui sisemine ebakindlus on olemas, siis olgu vähemalt mingil hetkel selline kindlus ja seda on võimalik nende hetkega saavutada ükskõik paariklaasiga alkoholi ka selle võimalusega, et minna, astuda kasiino uksest, siis see on seal, see on jälle seesama võimalus, võimalus, kõigil on nagu võimalus, näiliselt, aga võimet paraku ei ole ühesugused ja, ja, ja, ja need vahed kärisevad aina suuremaks. Samas, kui vaadata meediat, siis samas edu kultuse ja pealiskaudsuse, selline totaalne võidukäik või isegi ma ütleks, ärapanemine, see, mida siin Peeter Oja samas see saade on. See on muutunud nagu selliseks elustiiliks panemine kui, kui, kui selline olek ja selles mõttes on sümptomaatiline, et sellesama ühe ärapanija väljumine rollist, eks ju, tähendab et hakkab ise nii-öelda õiglust ja õigust kehtestama ja nagu on kuulda olnud ka tema järglasi, kes asuvad ja sellel on muidugi see on veel laiem kupatus, sest tõepoolest mitmed sellised sotsiaalsed institutsioonid ei suuda oma tööga hakkama saada, olgu nad siis politsei või muud turvavõi nagu viimasel ajal nende põlengute puhul. Kui klassikaline asi, pange paneme teie tulekahju järjekorda. See on vägagi keegi selgega pussitama ja need on ühe protsessi osa, see on, see on, see on väga oluline tähele panema, et ma tahaksin seda veel kord rõhutada, et just nimelt kas või, sest omaga omakohtu tikkimisega kaudu tegelikult tuuaksegi esile paradoksaalne olukord, et ühelt poolt Eesti riiki ei usaldata ja Eesti riiki vähe ja samal ajal noh, see kogu see selline elustiil või selle auru väljalaskmine, selle ärapanemise, niisuguse noh meelelahutuse pool meelelahutusliku siis formaadiga, see on omamoodi kompensatsioon sellele samale samale üldisele frustreeritud. Nad olid head frustreeritud inimesed, nagu suurelt ka meie, ainult et noh, me püüame arutleda, püüame kuidagiviisi jõuda nende juurde, aga, aga tegelikult seda niisugust arutlemisvajadust ühiskonnas on noh kui, kui seda ka on, siis seda ei eksponeerida piisavalt minu meelest. Nojah, Eesti riik ilmselt on mõnevõrra kujuneda valeta, näid küsitlusi. Noh, täna hommikul tuli just küsitlus. Postimehes on käsitlenud lugejalt, et kui palju inimesi saavad siin loota Eesti riigis. Eesti riigipea oma turvalise elu tagamisel ja siin 66 protsenti lugejatest arvas, et Eestis saab loota vaid iseendale ja seesama Peeter Oja fenomen meenutab seda Metsiku Lääne kangelased, tead, kes võtab õiguse enda kätte. Kui sa vaatad, vestleme näidet, siis tegelikult see mõtteviis on üsna sarnane kana kuraagi valguse muidugi sellele Metsiku Lääne kauboifilosoofiale, eks ju, et kus see ameerikalik õigus on, õigus on antud inimeste enda kätte, eks ju. Jah, muidugi metsikus Läänes teostas ja teatavate hinna teatava hinnaga, eks küsimus ongi selles linnas ilmselt ka Eesti samas suunas oma vaese riigi ideoloogiaga liigub, aga noh, ma just mõtlen, et kas näiteks väikeses ja küllaltki kompaktse see pika-pikaajaliseks rahvusliku, suhteliselt pika rahvusliku traditsiooniga riigis ka väikese ameerika loomine õnnestub. Ameerika loomine on olnud tõepoolest prioriteet kui võrreldes seal. Ja see on mitte täna tekkinud. Üle uute just nimelt niisugune mõiste nagu vaese riigi ma Kontsert täiendaksin seda siiski selle kogemuse põhjal, mida mina olen nüüd näinud ja ise ka osalenud või kuulnud ja on ise selle riigi kodanikuna, minu meelest on see vaesestatud riigi tähendab vaesuse mõistet. Ega tegelikult päris vilgas juba päris rikas, vaatame ikka kasvõi tema riik, kus eks ole, aastast tehaksegi praktiliselt kaks lisaeelarvet ei saa enam tulla ütlema, et see rikkana kogu riigi SKT vist läheneb 200-le miljardile minu teada, nii et noh, küsimus ei ole siiski enam mingisugusest Moldovas, nagu aeg-ajalt üritatakse öelda, kas te tahaksite siis mingit Moldovat siia? No vaat, siin hakkabki see küsimus. Ja hakkas pihta, et, et kui meil räägitakse jah, vaesusest, siis alati viidatakse, et need või teised asjad ei ole lahendatud, kuna meil ei ole veel piisavalt rikkust. Aga, aga kas rikkuse kasv iseenesest, need ütleme viimase 10 aasta jooksul, on nüüd seda nagu riiki oluliselt paremini toimima? Pannud öine pilt on noh, tõesti nagu kena, vähemalt siin Tallinnas ja mitte ainult Tallinnas vaadates, kuidas kõik kerkib ja kuidas põllud tehakse ja metsad raiutakse hõredamaks oma maju ehitada ja kuidas aedade, igasuguste aiamarketid edu käib praegusel ajal ja, ja nii edasi ja nii edasi. Et tõepoolest tegelikult elu mõõtmatult muutunud ja selles mõttes Eestil läheb selgelt hästi, mida sa Rain juhtinud tähelepanu lisa lisaeelarvete ja, ja nii edasi, aga samas on neid probleeme ja väga pakilisi probleeme, noh niivõrd palju ja alatihti tekib küsimusi, et miks just neid ei lahendata, miks need on ripakile jäänud ja ja kas või tulles tagasi selle riiklusele väga oluliste asjade nii-öelda turvalisuse küsimused, näiteks. See jah, seda nimetatakse riigi valmisoleku teenus, mina ühest targast raamatust järgi uurinud riigi valmisoleku teenus, mille kaudu riik ilmutab oma põhifunktsiooni, et ta on tähendab oma oma kodanikkonna seda riigi moodustava elanikkonna infrastruktuur, tähendab tema ei ole selles mõttes. Ta on ikkagi sümboolne nähtus, aga tema nii-öelda reaalne olemasolu seisnebki just nimelt selles, et ta kogu selle võrgustiku loob, milles meie siin kas või kolmekesi ümber laua me teame, et me läheme välja, me olime selle riigi kodanikud ja meil on õigus sellelt riigilt nõuda igasugust kaitset siseturvalisust ja, ja kui ma mõtlen enda peale lootma nagu praegu selles ideoloogia kohaselt on meil kogu aeg sisendatud ja muide, ajupesu on olnud suurepärane, sellepärast vaat jälle üht huvitavat küsitlust siis noored inimesed kõigepealt Nad ei usalda Eesti riiki, nad tahavad siit minema minna ja nende väärtushinnangutes on esimesel kohal, tule taevas appi, raha, raha, raha, nii et ajupesu on suurepärane külge ja selle peale Eilat, sina kurdad, sellest, seal ei ole piisavalt raha. Äraelamiseks on, aga ma tahan öelda seda, et et vaat just nimelt, millega Peeter osutas, ma, mul on õigus tunda, kas oli kulupõlengud, mis tõid seal kõik jälle esile meie just nimelt põhistruktuuride, mis Ta tagaksid nagu tuletõrje, päästeteenistused, kiirabi, mis on juba pooleldi erakätes, eks ole. Hästi, ühelt poolt öeldakse iha, las olla, las tuleb rohkem eraalgatus see toob, kuid kokkuvõttes tuleb see Eesti riigile kallim, sellest on tehtud palju uurimusi, nimelt need erastruktuurid, mis kataksid sel juhul sa siseturvalisust, nende kontrollimine, nende taseme kontrollimine maksab ka raha, nii et lõppkokkuvõttes tuleb kallis, on läbi käidud etapp väga paljudes riikides kahjuks ei küsinud näiteks asja selle viimaste nii-öelda kulupõlengutega, kus ma isiklikult käisin kohal põllküla külas, Linzi talu 32. aastal rajatud perenaine istub oma ahervaremete peale. Kolm korda helistab päästeametile esimene kord, kui eemal silmapiiril kulu põleb, eks, ja viimane kord, kui tagakambri aknas leegid löövad, helistab päästeametile ja, ja öeldakse. Oodake, meil ei ole masinaid ma küsinud, kes kes kompenseerib seda ja seda võimalust, et riigil on olemas sellised struktuurid, eks ju, ja inimene põleb täiesti pall läks, tal ei ole mitte midagi ainult oma dokumendi, mida ta jõudis välja tuua praegu ja neid näiteid on teisigi, see on võib-olla kõige absurdsem maid, aga see on selline näide. Ei ole saata teile vahendid ja siis, kui saabuvad need, siis ei ole enam midagi enam päästa, kõik põle jääministergi. Et Eestis on maailmas kõige rohkem tulekahjusid elaniku kohta, aga ega ta ei pakkunud, et lahendusest ja esimene paugu saime siis siin-seal reostus oli siin varakevadtalvel, tähendab nii, et sealt ei ole tuttav ja, ja ma olen ka mõelnud, et, et, et siin peaks nüüd valitsus ometi ärkama. Et valitsus võib ju ärgata, aga valitsus jälle varsti vahetatakse. Avamine naiste tahangi? Niisuguse noh, juba siin aasta kaheksa aastat oleme me siin istuvad laua taga. Ja arutanud jumal tänatud, et nii palju meil riiki veel on, et selliseid asju saab arutada üldse suures raadio veel ja see on tehtud, et see oleks võinud ka lõppeda, kui mõnel mehel oleks antud voli ikka üks viis-kuus aastat tagasi juba, et see on üks viimaseid kohti, kus me selliseid asju saame üldse arutada, ma ei kujuta ette, et ta kommertskanalites üldse keegi väga tõsiselt hakkakski arutama. Et need tendentsid või need nahanähud või ilmingud kasvõi sedasama päästevalmisoleku või erakorralistes olukordadeks valmisoleku nõrkus ja need on need selle noh, selle pikaajalise ideoloogia tulemus, eksju, kus on seda riiki, ma ei taha öelda, vaene õhk, kõhna või õuk rõõmuga õudselt õhukese riigi ideoloogiaga, see hakkab nüüd andma neid tulemusi. Ühe päästeameti juht ütles mulle eravestluses, et põhjendusega, miks nende meeste palgad on nii väiksed, et see on selleks, et ettevalmistus erastamiseks No see on väga võimalik, täiesti mulle ei ole ju enam jälle see, veelgi vähem riik, ühtegi ühtegi riigiinstitutsioonist peale kaitseväe, mida tahetakse erastada. Mul see on vist viimane vanglatest on räägitud korduvalt sisuliselt politsei on juba relvituks tehtud, sest sisuliselt valvavad juba riiki turvamehed ja valvab see suur uus rong nelise kuuriko, eks ju, kes on poolt maailma valvab, noh, me oleme juba selles mõttes globaliseerumis jõudnud selleni. Rahvusriigi tunnused on ju hakanud juba kaduma hääbuma, et need on ainult võib-olla tõesti lipp ja hümn veel varsti jäänud, aga tähendab, mul ei lähe ka see lõppude lõpuks, aga ma olen nii palju kosmopoliit. Vabandage väga, olemata samal ajal Toomas Hendrik Ilves, et minu poolest, kui inimestel on hea elada, siis ma ei tahakski nii hirmsasti neid rahvuslikkuse nii-öelda noh, atribuute atribuute, aga ma näe, mäletan, et koos selle rahvas riigiga hävib ja nõrgeneb ka eestlaste elujõud ja eestlase kui rahvuse, kui, kui füüsilise koosluse võime toime tulla oma probleemidega, et see on minu jaoks probleem, mitte niivõrd see, see niisugune noh selline üleshaibitud, propagandistlik pool sellest rahvuslusest, mida mõned erakonnad esindavad. Minu jaoks on see küsimus sellest, et seesama konkreetne eesti rahvas ja noh, siin Eestis elavad püsivalt elavad inimesed, et kas, kas nende elu peale keegi enam üldse mõtleb. Või peame me selle mõtlemise üle andma tõesti Euroopa liidule, eks ju, kes, kes on sunnitud sellega tegelema, kuna me sinna kuulume ühel hetkel, et, et see on see probleem muide, mis puhtalt tulekahjudes ja siis eile oh, kes ju ka Helsingis suur tulekahju ja see oli see Peetriot volbri ess tuletas mulle meelde, volbriööl olid seal suured rahutused magasini terminalide juures kahtlustas süütamist ja nüüd pandi nendele tuli otsa, nii et noh, see soomlastel sihukene, pikk viha tulid siin väga selgelt välja, et oodati nädalat aega ja siis pandi tuli otsa ja tõesti kogu Helsingi kesklinn on täna hommikuni olnud paksus suitsus. Nii et selles mõttes jah, tulekahju taga, aga see veel kord näitab, kui valve ikka erinev on see olukord, mis on, ütleme seal ja mis on veel näiteks nõmmel kus jõudis pärast ühe tühja maja süttimist vist kolm aja veel põlema minna, enne kui mingi tõeline Kollaps ma üritasin koju sõita ja mul kulus poolteist tundi, sest teed olid suletud ja loomulikult teised taipasid ka, et, et on võimalik minna veel sealt kadaka teelt ja nii edasi, aga seal liikus asi veelgi aeglasemalt, nii et minul kulus umbes poolteist tundi. Nii et piisas sellest ühest väiksest Troppist kusagil, eks ju, kui koguni nii-öelda läänepoolne liiklus halvati mitmeks tunniks, eks ju. Oleks võinud sõita tõesti läbi ringtee ja Narva maantee. Tarmo, jah, aga kust sa seda infot saada, eks ju, selleks võib-olla peaks olema ka mingi raadiojaam, kes annab sulle infot, kuidas vasardas liikuda Soomes on seda teinud sedasama üles, raadioga palju aastaid, aga, aga meil ei ole neid ressursse. Et näiteks Eesti Raadio võiks endale helikopterit õhus hoida ja öelda, kust sõita. Et ma tahangi öelda, et noh, see igapäevase turvalise küsimused on niivõrd halvasti lahendatud. Samal ajal, eks otsustatakse, kas anda peaministrile õigus tsiviillennuk alla tulistada, siis, siis see tundub niivõrd koomelisena Evelin sõna, et me ühest küljest ei suuda oma igapäevast elugi korraldada veidi erakordsetes situatsioonides, ega siin terve nõmme põlema ei läinud, küsimus oli siiski ju paarist puumajast ja see paneb kogu linnaliikluse halvab ära. Et, et noh, võiks need küsimused lahendada enne, kui läheb suurte terrorismi ohtude kallale. Et, et see, see on jah, nii kummaline, et kõik need asjad nagu tulevad, mida hea olla. Me paneme seda rohkem, just sellised. Üksikud probleemina. Õppusi tehakse pidevalt ja siis ka ajakirjandus kajastab neid, kui hästi üksused toimivad, aga kui tulevad sellised juhuslikud asjad natukene kusagilt otsast. Treeruvad siis selgub, et me oleme täiesti käpuli, aga see peaks olema kusagile sisse programmeeritud, on, on siiski niisuguseid struktuur Eestis mis on hästi toimivad ja ma nimetan, nimetatakse neid ikkagi kas militaarseks või struktuurideks, sest et tõepoolest, näiteks Eesti sõdurid ja ohvitserid on näidanud ennast siiski väga heade ütleme, sõjaliste sõjalise võimekuse poolest, tähendab et nad on siis külma ratsionaalsed ja, ja, ja, ja hästi tajuvad oma oma oma siis võimet kompetentsi. Aga tõesti sama puudutab ka ütleme, niisugused niisugused julgeolekust, luure, mis on seotud, ütleme, riigi niisuguse sisemise julgeolekuga selles mõttes, et noh, vaatame, siin väliskülalised käivad, meil ei oleks sisse olnud kõik süsteemid töötavad märkamatult, nii et see osa, mis puudutab nüüd ütleme siis niisugust taset, mis seob meid globaalsete, nende turvastruktuuridega, see minu meelest on, sellel on ilmselt raha kulutada, Riis avaldatud ja nad on hästi väljaõpet saanud ja kindlasti on head ja oskusteavet ka, aga see, mida meie sinuga räägime, on ju unised. Tõrju ei ole ju mõtet räsida, kiirabi, see, mis asi, toimib. Aga see, mis puudutab üksikkodanikud, ema, kes ta peab tunnetama, tema jaoks ei ole see tähtis, käib presidendi kaitse või seal niimoodi need on, need on väga ilus vaadata, eks ole, et lihtsalt. Aga ta tahab saada teada, et temale tullakse appi kiiresti, kui tal on pätt akna taga, et ta ei peaks köigil aga ise selle päti kallale minema. Rein, aga ma tahaks nüüd küsida selle peale, ütles, et meil on väga tublid sõdurid, on, absoluutselt ei kahtle selles nii Afganistanis kui Iraagis. Aga ma ei ole uhke, seda ei uhke, no olgu, see on maailma poliitika, me ei hakka siin seda arutama ja võib olla Vajalik, võib-olla ei ole vajalik. Aga miks ei võiks olla nemad meil needsamad tublid, efektiivset päästeamet rutiin või kui on näiteks tulevad sealt missioonilt tagasi, mida nad siis hakkavad siin tegelema, istuvad peastaabis või ja kasvatavad endale nagu öeldakse, kõhtu? Ütleme. Aga vist võeti ära õiguskaitseväelt olla abiks nende põlengutele, sest et ma ei näinud nüüd nende põlengut, oleks ju poistest nii palju abi, kuna tahaks materdanud seda. Ja Ma isegi tööajateenijate puhul seda ei ütleks, ma just mõtlen, et millega siis tegelemise meie nii-öelda kutseline kaitsevägi, mida nüüd meie kaitseminister nii hoolega välja arenenud, kas me siis hakkamegi nagu orienteeruma sellele, et me saadame pidevalt missioone välis? Mõnes mõttes on see üldise erastamisideoloogia nisugune järjekordne väikene viljakene, sest et seal pangas pealegi, eks ole, et see on ikkagi lõppude lõpuks palka saavad inimesed ja ja nendel hakkavad olema hoopis teistsugused suhted selle riigiga, kus nad käisin, tegime teinud teenus, teenus, teenuse osutamine teenuste, eks ju, nii nagu ta on kogu aeg olnud vahendajaks, nende vahendame siin oma sõjaväega, aga ma küsisin, et noh, et kas üks selline tõsiseltvõetav riik ei peaks kõigepealt mõtlema oma kohalike elanike turvalisuse ja heaolu kindlustamisel ja siis hakkama oma teenust. Pakkuma kusagil teisel pool maakera, siseminister Laanet on, mäletan korduva sel teemal rääkinud, et kui praegu majandus kiiresti areneb ja rahalised võimalused on suuremad, peaks mõtlema eriti pingsalt, see oli palju n rääkis seda, kui kui need viimased asjad, mida me praegu arutame, tekkisid, et peaks panustama nii-öelda sisejulgeolekus ja nendes struktuurides alates tulevad ka halvemad ajad. Paratamatult, et head ajad ei kesta lõpmatu tuseni. Aga. Alati ei ole suure vara argument just ja alates selle tipptehnoloogia ostmisest tähendab mis, milleks prink peaks kindlasti raha kulutama, ma räägin sellest õlitõrjelaevast, eks ole, mis nii õnnetult lõppesid, osutus küll ehitatud, aga, aga see ei toimi, ei suutnud toimida selles tegelikus situatsioonis. Ja nende katastroofiliste olukordade puhul, mis siin on nüüd seoses nende põlengutega, on olemas väga efektiivset tehnikat, mida, mida tõepoolest ja ma usun, et ka päästeteenistusel on kindlasti kõik talongid olemas, kus, kus nad kindlasti valitsusametnikele ütlevad alates siseministrist ja sealt edasi, et võtad neid, neid masinaid, neid vahendeid, niisuguseid redeleid, mind tuleb siin kõrghooned. Kas me oleme ikka valmis, tähendab, kui need põlema lähevad, et kas meil jätkub seda tehnikat või me peame minema Soomelt laenama, vot see on minu meelest riigi põhiline tunnus, tähendab tema jätkusuutlikkuse tunnus on see, kas ta saab tähendab hakkama oma riigis võimalike valmisoleku küsimus, eks ole, et tal on kõik need vahendid olemas, tõsi, neid ei ole vaja iga päev, aga meie oleme valmis, me ei pea minema Rootsilt hüüdma appi või, või, või, või Soomet. Tulge nüüd appi, andke meile seda masinat või seda. Ei ole mingit lootust selle peale, et maailm lähebki kõrgemad. Ma lugesin, et eelmine aasta oli kõigi aegade katastroofid rohkem lasta, maailmas maksti välja 188 miljardit eurot kompensatsioone kindlustuste poolt eelkõige muidugi New Orleansi üleujutused ja nii edasi, aga see näitab seda, et ei ole lootagi, et maailm läheks ohutu, maksimaalne läheb üha ohtlikumaks. Ka selle tõttu tuleb üha rohkem panustada just sellisesse valmisolekusse. Aga läheks teise teema peale, mis on nagu millelegi pärast seda saanud. Meil kohutavalt palju avalikke petitsioone ja pöördumisi ja see Tallinn-Tartu neljarealine maanteel ilusa tuunika, Andrus Kivirähu sarnased mõtted seal väga meeldisid selle selle ümber, et kas see on nüüd siis tõesti see nagu see meie uus pale osse, meie uus rahvuslik eesmärk, mille nimel me peaksime siis nüüd kõik siin ühendama oma jõud, näed, et teha just nimelt neljarealiseks Tallinn-Tartu maantee, samal ajal kui raudtee praktiliselt enam ei toimi, eks ju meil ei ole, ei lennuühendus Tallinna ja Tartu vahel sisuliselt. Et milles on nüüd see fenomen, kas ei ole see samma, kui sa ütlesid, et võid saada jaaguari endale auhinnaks, et seal seesama mõtteviis, et et see sõitmine mööda maanteed on uhke ja hääd. Tunned ennast vabana noh, tegelikult eks see on väga tõsine probleem, on see regionaalne ebavõrdsus ja, ja võimaluste puudumine minule imponeerib jätkuvalt ikkagi see võrdsed võimalused inimväärseks eluks kõikjal, sõltumata sellest, et kus koha peal sa elad ja oled sündinud või oled hariduse saanud või, või kus sa siis pead elama ja töötama, on sul võimalus selleks ja see maantee, mis iseenesest läheb risti läbi Eesti. Et see on ikkagi väga sandis olukorras väga ohtlik ja, ja kas ta neljarealine või kolmerealine, aga, aga sellega oleks pidanud ammu midagi ette võtma, sest see tegelikult annab võimaluse noh, terve Lõuna-Eestile suurele osale sellest olla noh, saada kiiresti ja ohutult nii pealinna kui ka vastupidi, see avaks võimalused, suurem, palju suuremad võimalused ka igasuguseks arenguks investeeringute tulekuks ja nii edasi, sest noh, midagi pole teha, muidu võib hakata ütlema tõesti, et raudtee on keskkonnale vähem ohtlik ja parem liiklusvahend. Ma olen sellega täitsa nõus, aga, aga see tee, see Tallinn-Tartu maantee on ülioluline ja minu jaoks regionaalset just nende võimaluste tagamiseks on hädavajalik. Ammu oleks olnud Ja ma olen Peetriga sama meelt, kuna ma olen 10 aastat sisuliselt peaaegu iga nädal suved välja arvata, aga suvel on jälle olnud nii-öelda siis lihtsalt ringisõitmise Eestimaal ringi sõitmise pärast kasutanud seda maanteed, aga ma olen tartus õpetanud jah, ühtekokku siis kümmekond aastat, mis on, on nõudnud mult tõepoolest kõige raskemat aegadel sügisel, talvel ja kevadel seda teed kasutada ja see on olnud tõesti nagu sellest on palju kirjutatud, et on eluohtlikud tsel ohtlikumaid teid ja kui välismaalasest selle peale satuvad, siis imestavad, et et tema kitsa seetõttu, et seal need tõelised katsed on eestlastest autojuhid, kes pimedates kurvides kihutavad mööda. Siis seda, kui 90. aastate algul muutus just nimelt selle vedukautode ehk siis soome laenuga eesti keelde jõudnud rekkade tohutu nii-öelda koormatus sellel teel siis seda raskemaks selle tee läbitavus muutus. Aga aga nüüd küsimus tõesti, kas neljarealine või mitte, ma arvan, et esimese klassi tee, vaat siit hakkab jajajaa tähendab linna küsimustega seal hinna küsimus, ma arvan, et siin peaks nüüd natuke seda retoorikat maha võtma ja ikkagi laskma asjatundjatel hinnata, rohkem haarata, kaasata neid nendesse arvutustesse, ma lihtsalt ütlen, et rääkisin. Tähendab, on võimalik, mul olid need sõita, täitsa üllatus oli võimalik, on võimalik olemasoleva e puhul õgvendada neid kurve, mis seal on pimedaid kurve, jättes need need, need õdvendatud või ühendatava tee osad möödasõitude piirkondadeks, nii nagu Soomes näiteks lahtiste hoolusse on terve tee, kus on iga nelja-viie kilomeetri tagant juba sildid, on väljas, tuleb möödasõidupiirkond ja pane siis nii, et kui, kui, kui, kui, kui torust tuleb. Nii et, et sedaviisi sel juhul Tseedee koguni lõheneks 15 kilomeetri võrra, et ei pea nüüd joonlauaga panemata sinna peale, mis on ka väga raske, väga kallis, sest seal on maaomanikud ju. Nojaa, aga tulles tagasi ikkagi selle mõiste esimese klassi tee juurde, millest on räägitud, no me oleme kõike sõitnud ka veidi Euroopas ringi. Me teame, kui vähe on selliseid teid tegelikult Saksamaa on võib-olla rikas nende Poolas, no ütleme, Itaalias on üks Itaaliat läbiv selline tee noh, ja paar väiksemat kohaliku tähtsusega teed seal mida võiks esimeseks klassiks, kuigi nad ei ole ka kogu pikkuses seda, sest nendega läbivad linna esimese klassi tee tähendab seda, et ei tohi olla ühtegi rist ristumist. Samal tasandil. Nii hakkame nüüd mõtlema, kui rääkida reaalpoliitikast, eks ju, on ju selge, et neid ristumisi ei saa olla väga palju, sest nad on erakordselt kallid. Järelikult pigem satume just sellisesse olukorda, nii nagu oli ka siin Tallinn Narva maantee uuendamisega, et teie normid näevad ette neid ristumis ei tohi olla väga tihti. Ja siis on küsimus pigem sellest, et sellesama kiirtee peale saamiseks tekivad pigem probleemid, sa pead sõitma märksa rohkem, et näiteks kusagil seal keset teed Tallinna või Tartu suuna peale pääsedes üldse pääseda, eks ju. Ja sel puhul on muudes riikides lahendus on niimoodi, et jah, kui on tõesti raha, palju, siis tehakse see neljarealine või esimese klassi tee vana tee kõrvale paralleelselt, et see vanadi säiliks ja seda võiks tasuta kasutada. Ja see esimese klassi tee on siis tasuline vähemasti Lõuna-Euroopa linn, tähendab maades on tihtilugu, et see oleks niisugune praktiline lahendus, aga meie, meie oludes, eks ju, kui see, need tuleb ainult selline esimese klassi teemine, millele pääseb peale nii-öelda väga harvadest kohtades või ka tasuliselt, mis ei ole välistatud. Et noh, kuidas, kuidas siis parandaks seda regionaalset ühendust. Ei, mul ei ole midagi selle vastu, kui riik ka see, et nii palju raha sinna paigutada, siis, siis jah, miks, miks mitte. Aga, aga ma ei näe, et see on nüüd primaar. Arne esmane ülesanne, kogu Eesti nii-öelda infrastruktuuri- ja regionaalpoliitika lahendamisega. Ma arvan, et tähendab me nüüd püüame lappida seda, mida Peeter osutas, et tegelikult oli üks üks noh, nii-öelda vigu, mis tehti 90. aasta algul tõesti festivali alles eestimaine, siis alles hakkas oma oma oma eelarvet nii-öelda kujundama ja kõik oli, kõik, oli, kõike nappis kartulikoori või pidime sööma, ma ei tea seda. Aga mis niisuguses olukorras ikkagi üks õis rikkaks pidanud tegema ei oleks tohtinud, tähendab, infrastruktuuri ära anda. Ma pean silmas raudteed, mille ümber käis ja lõpuks läkski minema. Et oleksin pidanud just nimelt kas või selle nimel pingutama nahkrihma, et see Tallinn-Tartu raudteeühendus oleks tõesti niisugune, kui sa sõidad Helsingist Stamberre või et just noveeringes Rovaniemi, see on see, mis, mis just nimelt Tallinna-Tartu-teljel on väga oluline, eks ole, et sealsed ametnikud, õppejõud, üliõpilased, noored inimesed, kes tulevad Kagu-Eestist Tartusse pääseksid kiiresti pealinna oma asju ajama, siia õppima, kes tööle, et siia tullakse, tõesti, pooleteist tunniga on, on niisugune kiirrong, mis toob siiapooleteist tunniga, jäeti tegemata, no nüüd siis kommunikatsiooniminister Savisaar sõidabki rongiga, nüüd uurivad asja, eks ole, lubavad mingid bussid sinna peale panna, viidi ristide bussiti. Ilus muide reportaaž sellest sõidust ja see on üks asi ja lähest jumala eest mõtlen, ja seal oli väga hea reportaaž sellest käigust. Nii et ja teine asi on see, et, et kui see neljarealine kolmerealine esimese klassi tee Tartuni ulatub, sest ei ole mingit tolku, kui samal ajal seal ümbruskonnas Tartust edasi Põlva, Võru siis Valga, need maakonnad peavad ikka leppima selle kruusa katada. Teedega, tähendab sellest mis on ka ohtlikud, kuna seal on küngas, maastik ja, ja et tegelikult noh, siin tuleks nagu kombeks lihtsalt silmas pidada kogu seda kogu seda teede ehitamise projekti jälle sedasama. See võiks öelda jälle kahe Eesti nähtamatu käsi juhib meiega ühtepidi, et osa teed saavad toetust, on võimalik saada toetust Euroopast aga teised jäävad ainult meie enda rahakoti peale ja, ja kuna ühed ühtedel on suurem võimalus saada siis ja teised saavad jätkuvalt vähe, siis vahed suurenevad järsult ja, ja, ja ma pean silmas just neid, kohalikke teid, mis tolmavad praegu tolmavad, mis on nende lappimine, nende tasustamine on, nõuab tohutult vahendid, aga neid ei ole. Ma ei hakka rääkima mingi muskaatpanekut või kõiki neid. Nende teede olukord on samuti äärmiselt nutune, kui vaadata eriti nüüd nende suuremate teed, olgu need, mida siin rekonstrueeritakse siin Narva poole või Pärnu maanteed, Tartu maanteed, eks ju. Ja see kontrast ei tohiks küll nüüd suureneda. Ja tingimata ma toon sellega seoses küll paned ühe näite, tähendab mis mul on tõesti konkreetne nimelt siis küll aga on mul üsna tihe seos olnud just nimelt selle maa maal oleku mõttes nimelt Põhja-Viljandimaal olev kõu vallaga seoses, kus täpselt seesama probleem esile on tulnud, seal oli kõhust veli verre ja edasi. Et siis see oli, oli, oli, oli tee, mis oli 25 aastat remontimata, tähendab Kuusane põhi ja ta oli nii sügavale juba vajunud, et etnodaalid statistiliselt muretumad toimumisest. Aga selle tee ääres on mitu ettevõtjad, kes kelle nii-öelda ettevõtte edu just nimelt sõltub sellest selle tee olukorras, noh tänu aktiivsele vallavanemale Tarmo riskile ja, ja ilmselt seal siis regionaalsetele koostööle on õnnestunud vähemasti nüüdset tee uuesti taastada, ütleme siis kruusa pinnal tõsta seda kraavid teha ja nii edasi. Aga ega see lõppkokkuvõttes ei ole lahjenda enne olukorda, kui ka need saavad mustkatte peale. Ja seesama probleem on tegelikult enamus Eesti valdadest, enamus Eesti valdadest. Nii et kui me nüüd seda esimese klassi teed mõtleme, siis ikkagi tuleme tagasi meie saate algusesse. Riik algab infrastruktuurist. Ja seda tuleks vaadata tervikuna teedevõrgustiku nii, ühelt poolt nii kohalikul kui ka nii-öelda üle riiklikud teed ja nende seisukord ja kasvõi see, et kas olgu ta esimese klassi või mõne muu klassi et eesmärk on ju tegelikult noh, see elementaarne selline teenus, mida riik peab tagama, et on ühelt poolt, et sa ei pea hakkama ise nii-öelda sissetungijad pussitama või hakkama mingi malevat tegema, et kes sul võimaliku tulekahju kohal päästab su maja või või vaatama, kuidas ise lappida neid, teid seal. See on elementaarne, ainult et paraku asi jõuab valimisteni, siis valitakse ikkagi pigem neid, kes lubavad selle maksusoodustustega. Ei, ei kiirustage pakkuma sulle turvalist elu. Aga valimistest me tahaks ka natukene rääkida, sest et noh, presidendivalimisi me siinkohal ei puuduta vast et sellest on juba ohtralt räägitud ja mida väga midagi uut siin visanud oled. Voorud jätkuvad, järgnevad järgmine nädal tuleb natukene ja redutseerumine, Eesti oli produtseerinud ja ma loodan, et siis meie järgmine koosseis. Aarne juhtimisel võtab selle sõelumise tulemused ette, aga me tahaksime rääkida natukene sellest, et just 10 minuti pärast algab taas Res Publica. Oli see nüüd suurkogu või volikogu, ma ei, kahjuks ei mäleta. Volikogu ilmselt ja arutama siis ühinemist Isamaaga ja nüüd Isamaa eelmisel nädalal. Vist oli see eelmisel nädalavahetusel tuli välja? Ei, see oli selle nädala alguses tuli välja ideega, et uue erakonna nimi on Isamaa ja Res Publica liit. Samamoodi võiks olla mõne teise erakonna, pane liit. Tähendab, mis mind selles nimes häirib, et kui Isamaaliit, eks ju. Erakond Rahvuslik Koonderakond Isamaa vist oli ta, et siis oli nagu see loogiline, aga nüüd on nagu Isamaa kui mõiste. Eks ju, Haaterland Aczysna liitub siis Res Publicaga Publica Republic eksa Pavlik, eks vabariigiga, et need, mis loogika nüüd selles moodustes, et ma pean kohe ütlema, filoloogina olin päris ehmatanud seda otsust selles kuulda saades, kuigi ma püüan mõista ka Isamaaliidu liikmeid ja nende toetajaskonda. No ega ikka ei tahaks loobuda oma kaunist ja tegelikult siis suhteliselt hästi teatud nišis toiminud nimest ja oleks Isamaaliidu liige, ega ma ei annaks järele. Kõigepealt ma ei saaksite küsimusena üleüldse kas seda sellist liitumist on vaja. Ja teiselt poolt, mis, mida või siis, kui juba liituda, siis noh, need peaksid olema programmid, üldised alused ja seejuures me peaksime mõlemad peaksid tegema ikka tõsise nii-öelda kvaliteedi muutusega nii-öelda nime sümboli tasandil. Ja siinsamas, mõni nädal tagasi, kuu aega või üle-eelmisel korral, kui mul oli võimalus siin kõnelda, siis nagu sai nagu selgelt öeldud, et et kui küsimus on selles ideoloogilises poliitilises nišis, siis jumal hoidku, miks te siis ei võta seda konservatiivsust lipukirjaks oma nimes, kui sellele peale kogu aeg rõhutad on, aga aiman siin, et tegelikult need ühinemisraskused on ikka väga tõsised kumbki pool ja pidades silmas ka seda, et et Res Publica enda eliidis on tekkinud tõsiseid lahkarvamusi, et ka need peegelduvad tegelikult sellest imevalikust ja, ja Tõnis Lukas teataski kompromiss. Aga niisugused seda tüüpi kompromissid minu meelest elektoraadi seisukohalt maksavad valuuta valuliselt kätte. Tähendab, mina ei üldse eesti keeleseadust, ma tean, kuivõrd on Isamaaliit ja tema eelkäijad võidelnud eesti keele puhtuse eesti keeleseadus Eestis vot selline variant, kus on koos eestikeelne sõna ladinakeelne Viljandi ja siis kokku sellest moodustatakse mingisugune arusaamatu segapudru, vat mina ei saa aru, kuidas seda saab üldse eesti keeleseaduse järgi AZ aktsepteerida. Tahaks pidada samas Isamaaliit on tõesti väga ilus nimi ja ja pakkuda midagi veel ilusamat õigemat, tal on väga raske ja. Aga miks ei oleks võinud midagi, ei ole, aga samas. Kui kaks kaks sellist olulist erakonda, kus on tuhandeid liikmeid on vaja nagu suhteliselt kiiresti, nagu ühendada need kaks armeed. Üks on see, et mõelda välja veel parem nimi. Ega seda plaani järge ikkagi tee, see peab olema ikka mingisugune ikka mingisugune selline mingi plahvatus, et, et see ongi see kõige parem ja noh, lihtsalt seda käsu korras seda ei tee, lihtsalt see nõuab natuke aega ja, ja võimalust, et äkki kusagilt nii-öelda tärkab midagi. Aga teine asi praegu käib tegelikult kogu nende ühisosa, selle otsimine ja vaatamine, kuidas seda formuleerida, kõike seda ja kõik, need käivad paralleelselt nimi jah, tõesti, see on kompromiss. Lätis on teie isamaa ja vabadus oleks võinud olla ka väga ilusti, sest vabariik on sama, mis vabadus, võib-olla nad arutavad, tõsiselt mõtlevad ja selline segane sigitis loosung, kui ma tohiksin nõu anda, siis kui nad jäävad sellise nimevariandi juurde, siis eesti keel võimaldab ka teist tüüpi liitumisi ära tähistada, nii et olgu siis Isamaaliidu ja Res Publica ühendus või siis assotsiatsioon venib veel pikemaks niikuinii ta on juba, sest isamaaliidul on väga ilus võõrkeelne vaste probaatria, eksju, no ja siis probaat. Unioon. Nimetavad. Ei, seda küll jah, aga nagu sisuliselt rääkida, siis ma vaatasin eile räpi haavariseli Peeter Tulviste ja kes on Isamaaliidu ekspresidendikandidaate ja tõesti väga väärikas akadeemik inimene ja seal oli ka juttu sellest ja siis tema nagu tõi põhjenduseks, et Isamaaliidu poolt on nagu kogemused, aga noh, ma saan aru, veidikene tuhmunud nagu selline sära ja Res Publica poolt siis tugev organisatsioon ja noored aktiivsed liikmed, et et siin toimub mingisugune energia. Aga noh, see sünergia võiks minu meelest just toimuda sellest noh, me ei ole seda trammi näinud ja kas see üldse valmib ja missugusel kujul ehk siis peaksime juuni alguses reaalne ühinemine tulema. Aga ma tahaks just jah, näha siis seda, seda ikkagi uut ideed, mis siis nüüd selle kahe küllaltki vastandlikku ma siiski julgeksin öelda, ideoloogiaga ühenduse ühinemisel peaks tekkima, me nad võivadki lähedal on parempoolsed ja need on rahvuslikud ideaalid, aga, aga siiski nende tekketeke ja nende noh, Res Publica on ju sisuliselt ikkagi meie nii-öelda liberaalse noorsooorganisatsioonist alguse saanud, kui me veidi meenutame, ta oli üks Reformierakonna eelkäijaid ju sisuliselt ja seal kassas välja Reformierakond. Et kui nüüd väita konservatiivsed, siis vot selles mina nagu väga hästi ei usu. Ja teisest küljest Isamaaliit on siiski nagu endasse ammendanud just nimelt sellise rahvusliku ja konservatiivse ja jätkusuutliku Eesti niisukese mõtteviisi, mis on olnud sümpaatne, mida on siiski suur osa Eesti Jeltsin, ma pean tunnistama, toetama siis niisugusi asja ühinemisel missugune pool peale ja, või mis on see uus väärtus, mis sellest sünnib, vaat seda ma tahaksin näha, seda alla hinnangul, seda näeb. Ma arvan õige varsti juba, kui nad on saanud ühise sellise asjaga hakkama. Ma tahan veel võib-olla selle teema lõpetuseks öelda nii palju, et et seal on väga palju tarku inimesi mõlemas erakonnas, et meenutan nende liste ladina ütlus sententsi, noomen, Esztoomen nimi on sisu, nimi on toob esile väga olulise, nii et ikkagi alustada, kui pidagu silmas nime, ärgu ära hinnakusega. See, see on väga tähtis. Jah. Ma arvan, et selle maditsusega Me võime lõpetada, kuigi meie asi ei ole siin selle üle otsustada, kuidas kaks seltskonda oma uue ühenduse toovad ja kas see on ikkagi veel erakond või see valimisliit, nagu on ka mõned kommentaatorid arvanud elu näitab, sinna on veel aega, ilmselt selle kiirustamine oli just seotud eelseisvate presidendivalimistega. Aga ma arvan, et järgmisel laupäeval juba Aarne Rannamäe juhtimisel, siin räägitakse ka presidendivalimistest pikemalt täna stuudios Rain Veideman, Peeter Ernits ja saatejuht Mart Ummelas. Ilusat toredat nädalavahetust.