Tere, mina olen Veronika Kivisilla ja loen teile lõigu Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse esimese osa seitsmendast peatükist. Mai, kus sa magad? Kaarel metsas kuuse otsas, vastas tüdruk kelmikalt. Kas aidas? Päris poiss, Hei, sealaudas, naeris tüdruk. Või lakas villa vakas, naljatas tüdruk edasi. Ütle ometi. Painas Kaarel. Otsi ometi, palus mai. Ma tulen täna. Parem tule homme. Tänan, etem. Ülehomme on veel etem. Ma räägin tõsiselt, May, mul nutt varaks, Kaarel naeris tüdruk poisipõlvele. Teadmis. May, ütles poiss. Ei ma tea, ega tahagi teada, vastas tüdruk omalaga, süda aina bassees. Kui teeks õige pulmad ja sõidaks sõnnikuvankril kiriku. Naeris May. Omal, aga tõepoolest peaaegu nutt varaks. Sest tal tuli äkki meelde, et mitte esimest korda ei tehta temaga pulmadest juttu.