Tere, mina olen Andrus Kivirähk ja loen teile lõigu Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse esimese osa üheksandast peatükist. Aga kui Andres paari nädala pärast üle aedsega kõrtsis kokku sai, lärm masse kogu rahvale, missugune vilets mehike temal naabriks olevat ei jaksa omale Regiegi saada, sõidab tema omaga. Soome härra setukal ehk tänagi minul regi taga, pöördus Pearu lõpuks otseteed Andrese poole. Ägedalt vastas Andreas Sulbele nisukest setukad naiste vahel. Minul. Hüüdis Pearu. Mul hirmud täku kõrtsi reie all. Tahad, lasen sinugi ära karata. Lasen muidu ilma kopikat. Tahad. Sinu täkk on juba 20 aasta eest Ruunatud, irvitas Andres naabrile vastu. See ärritas pea arutleda vastus. Aga minu reega sõidad sa könn siiski veel täna õhtul saata kätte, ütles Andres. Sa olid, aga sai ta, ma võin ta sulle vaesele kinkida, ütles Pearu uhkelt. Nisukest risu ei tee ma ise ega võta teiselt kingiks vastu, vastas Andreas.