Tere hommikust, tere hommikust kõikidele meie kuulajatele ilusat kevadet. Ilusat peatset suve saabumist. Ilm on tõesti ilus, kuigi me äsja kuulsime uudistest, et meie metsad on tuleohtlikud ja ja see tuleoht on tõesti teema, mis Eesti ajakirjanduses Eestis praegu tervikuna on, on väga-väga teravalt üleval, aga, aga linnainimesele on, on see puhas õnnistus, mis, mis praegu väljas on. Täna siis vikerraadio stuudios. Et Eesti televisiooni meeskond Mart Linnart, Peeter Kaldre ja saatejuhina Aarne Rannamäe. Väljas on ilus oma. Head kolleegid. Et ta niisugust Tallinna linna, kui sa olid nagu viimase nädala jooksul, et siin nüüd küll midagi ilusat ei olnud. Selliseid ummikuid Tallinnas oli vist mina oma oma 20 Tallinna aasta jooksul mäletan. Vast ehk kui oli see möödunud üle möödunud talvel oli, oli see tohutu suur lumesadu, kus, kus autod nihkusid edasi tõesti. Nii nagu nüüd Lasnamäe Taanis 100 meetrit ja veerand tundi, et midagi, midagi nii õudsat ei, ei tea. Ja kui me hakkame mõtlema, et, et pärast see kõik nagu on siis tegelikult on ju kõne all ühe kilomeetrine või ühe koma mingisugune kilomeetrine teejupp. Ma ei tea, kas kogemused on, on sama jubedad nagu, nagu minu enda omad, aga aga autos nende nende ilmadega ja, ja, ja oodata järjekorras on ikka, on ikka kohutav elamus küll. Ei, no mina valmistusin selleks ummikute perioodiks juba aegsasti ja valmistusin sel viisil, et ma otsisin endale välja sellised pruudid ja püüdsin leida sellised ajad, kus ma neid ummikuid väldiksin ja mul on see siiamaani õnnestunud. No mul on libisev töökramp, ma võin seda endale lubada hommikul vara ja õhtul hilja. Aga need, kes peavad tõesti kindlal kellaajal tipptunnile jõudma tööle ja, ja kindlal kellaajal, kuivõrd ma kujutan ette, et nende elu on tõesti päris päris kole. Ma pean ütlema, et mina olen seekordsetest ummikutest ka suhteliselt kergelt pääsenud, ilmselt tuleb see sellest, et mu marsruut on pisut teine, elan teises kohas. Mina sain ummikutega päris kõvasti pihta, siis, kui remonditi Pärnu maanteel järvel aastakene tagasi, et kogemus mul on olemas, aga mitte nüüd niivõrd Pärast oli kaks, üks parem. Aga, aga tegelikult, kui tõesti hakkame mõtlema tähttegu on ikkagi väga tähtsaks artaliga see Tartu maantee väikene jupp Tallinna linna jaoks ja ja kui, kui linn satub sellisesse kaosesse, tõesti, kui on võimalus sõita ringi ja kasutada nii-öelda muid teid ja muid kellaaegu, siis ehk õnnestub tõesti pääseda, aga küllap see aja pikuga taandunud natukene, tõesti inimesed on leidlikud, nad leiavad endale need õiged marsruudid, peagi ülesanne, nii nagu ka Madis ongi, Sepp ütles, et nädalakene ehk läheb ja aga muidugi see, mis näiteks juhtus majandusminister savisaarega, see on, see on väga hea õppetund, et Savisaar on muidugi tuntud hea taktikuna ja aga ma arvan, et seekord panite kõvasti mööda, et oleks pidanud lihtsalt hästi vaikselt seal ummikus ära istuma ja mitte mitte politseid kutsuma. Sest noh, me kõik kiirustame tööle ja eks see valitsused ei ole ole samasugune töö, kui, kui just ei põle või, või seda ei ole lahti läinud. Aga ühte ohtlikku asja muidugi see näitab, et tõepoolest üks kilomeeter tuiksoonel, mis on siis, kus on liiklus halvatud ja, ja sisuliselt pool linna on halvatud. See on ka sellises noh, kuidas nüüd öelda Tallinna julgeolekustrateegilises plaanis on selline asi õpetlik ja selle üle tasub mõelda. Et kui midagi juhtub kuskil tuiksoonel, et siis sisuliselt linna pool linnaelu on halvatud ja see on ka vihje, ütleme siis nendele inimestele, kes Mul on mingisugust kurja plaani hauvad, et piisab Tallinnas üks tuiksoon läbi lõigata ja pool linna on, öeldakse verest tühi. Selle vastu aitab ainult uute teede ehitamisel õudselt tähendab, et teede ehitamise ajaks tuleb jälle mõni tee kinni panna. Nojah, aga probleem on muidugi olemas, sest et me võime naerda selle üle ja no me elame üle need ummikud ja kui me tõesti hilineme tööle, siis hilineme ja teatame, et me tuleme natuke hiljem, aga aga kui näiteks selles ummikus istub kiirabiauto, mille sees on näiteks surev inimene, kes vajab kohe abi või istub tuletõrje, sest et noh, autod teatavasti ei lenda. Ja ega oomika nii tõsine siis, ega nad sealt üle ikka ei lähe ja ja igale kiirabiautole ma olen täiesti kindel, ei kutsuta politsei vilkuritega, nii nagu majandusminister otsustas teha samuti tuletõrjeautodele ja, ja just need viimased on praegu nagu väga aktuaalne teema. Et iga kulupõleng, mis, mis mingisugused maniakid kuskil süütavad, võivad osutuda saatuslikuks paljudele inimestele, kui siin, ütleme, Lasnamäenõlvadel on, on, on vingu praktiliselt iga iga päev, tundub On ta siis mingisuguse õnnetu õnnetute kokkulangemise tulemusena näiteks on tuul õigest suunast ja läheb see nii-öelda suurte elumajade peale ja, ja see, see ei ole naljaasi, et arvan siiski, et seoses selle Tartu maantee rekonstrueerimisega on linnavõim ikka seda kindlasti mööda pannud, et et tuleb varakult leida ja välja mõelda ja minu meelest kas või välja ehitada mingisugust varuvaruvariandid, et et niisugust asja ei, ei tohiks nagu toimida. Ma muidugi ei ole mingisugune tee-ehituse spetsialist ja, ja ma ei oska öelda, aga mina nagu ei saa aru, et miks asi nii kaua kestma. See teeremont võib-olla seal on mingisugused asjad, mis nõuavad hästi-hästi pikka tegutsemist? Ma mäletan. See oli esimene kord, kui ma käisin üldises Soomes, see oli 85. aastal Helsingis ja jõudsime õhtul kohale ja jäime hotelli ja tõusime hommikul ülesse ja vaatasime nagu ringi midagi nagu Helsingis on nagu muutunud, et ei ole enam selline pilt ei avane nagu, nagu eelmisel õhtul. Ja küsisime kohalike käest, nad kuidagi nagu puhas läigib kõik, et mis, mis nagu tehtud on. Ja siis vastake öösel asfalteeriti kogu see linnaosa uuesti üle. Ehk siis ühe ööga tõmmati uus mustkatte peale. Ma ei tea, kas võib-olla ma räägin väga asjatundmatut juttu ja kirvitajad Songisse Pirvitab, me oleme, mis ma siin räägin, aga igatahes ma, ma arvan, et et hea tahtmise juures ja hea planeerimise juures on ikka võimalik seda seda asja kiiremini teha. Jah. Kui ma tulen jälle oma kogemuse juurde tagasi selle Pärnu maantee järvelõigu juurde, siis ka seda remonditi terve suvi ja natuke kevadet ja natuke sügist otsa ja kogu see aeg olid seal ummikud, sest et noh, võeti kuidagi jupphaaval seda. Ma nagu sinagi olema tee-ehituse spetsialist ja, ja ei saa siin väga sõna võtta, aga millegipärast meil niisugune praktika on ju. Ja me ei ole muidugi spetsialistid ja jätame selle jutu võib-olla siinkohal pooleli, aga, aga me oleme spetsialistid, kõik Tallinna linna haukuda. Ja siis teeauke pean silmas ja, ja ega siis tegelikult kui ma rääkisin ummikutest, et selliseid olukordi pole vist nagu varem olnudki või mina vähemalt ei mäleta, siis siis nonii, jubedaid, nii jubedaid teid ja löökauke, kui, kui see aasta on Tallinna linnas. Vähemalt kui ma sealt august läbi põrutan, sa mõtled, oh elagu Euroopa Liit ühes Euroopa Liidu liikmesriigi pealinnas on, on, on sihuksed, tänavad, mida, mida ei kohta ka, ma ei tea, Ramallas näiteks kus ma olen mõned korrad elus viibinud, et et, et see on töötu katastroof, et see kilomeeter saab kindlasti korda novembri lõpuks, aga, aga kõik ülejäänud sajad kilomeetrid Tallinna tänavaid ja teid on, on ikkagi endise seisukorras ja ega, ega seal oluliselt midagi paremaks ei lähe. Presidendiga, ja kui seda võib niimoodi nimetada, kuidas tegelikult selle, mis selle näitemängu nimi on, aga sellele annab aeg ilmselt õige vastuse, kui, kui uus president on juba valitud, et saab nagu teha kokkuvõtted ja mis, mis asi see praegu ikkagi toimub. Aga midagi toimub ja lugupeetud ja, ja suured poliitikud on, on siis isekeskis nüüd selle kandidaatide arvu langetanud 12-lt seitsmele. Ja ja tulemused on ühtaegu nii ettearvatud ja üllatuslikult ettearvatud muidugi sellepärast et et kaks meest, kes olid mitmes nimekirjas erakondadel paigutatud Ilves ja Jaak Aaviksoo loomulikult arvan, et kõige suurema punktide hulga Tähendab punktide hulk presidendivalimistel see on kaua ette fenomen, aga, aga üllatus muidugi see, et endine Tartu Ülikooli rektor ja riigikogu liige Peeter Tulviste on, on välja kukkunud et midagi midagi tegelikult nagu nüüd ikkagi jõuvahekordades näitab. Jah, noh, ma ei tahaks nüüd poliitikute kohta midagi halvasti öelda ja mida me ei taha kunagi ilmselt väga paljud, kes selle süsteemi on välja mõelnud ja selle nimel ka tegutsevad, teevad seda siiras usus ja siirast tahtmises tõepoolest president riigikogus ära valida. Samal ajal, kui ma olen nüüd jälginud neid debatid ja kõik need iga presidendi esinemist lehekülgede kaupa ajakirjanduses ja ja kas või see viimane üritus, kus toimus siis sõelumine siis mul on natuke kahju nendest nendest inimestest, kes siiralt arvavad, võib olla võib-olla osa ei arva, võib-olla osa arvavad, et, et see süsteem võimaldabki presidendi riigikogus valida. Ma millegipärast kahtlen selles, ma vaatan seda, nagu ma tean, tavaliselt seebikaid ei vaata. Aga ma kujutan ette, mis asi seebikas on ja kui ma vaatan seda, seda rallit, siis mulle paratamatult meenub tuletab see asi meelde seebikat. Ma millegipärast arvan, et see asi on tegelikult juba otsustatud, et president riigikogus valituks ei osutu. Presidendi valib valijameeste kogu ja selle kokkulepe on juba mõnda aega tagasi sõlminud Rahvaliit ja Keskerakond. Ja, ja nii see asi läheb ja ilmselt valitakse presidendiks Arnold Rüütel. Nii et selles mõttes on see kõik selline tühja vahu kloppimine, mis, mis minu meelest tulemuseni. No tõenäoline see on jah, et teda seal ei valita, kuigi on muidugi ka veel variant, et Keskerakond mängime sugust topeltmängu ja, ja hellitab lootust, et võib olla valitaks riigikogus ära hoopis Keskerakonna liige ja siis võib ta ju ka mis iganes kokkuleppe tal rahvaliiduga on selle peale vilistada. Kuigi tõenäolisem on tõesti ilmselt see variant, mida sa Peeter ütlased ja seda, mis toimub praeguseni nimetatud sõelmuisel. Minu meelest võttis päris hästi kokku, ma arvan, et see oli Taavi Veskimägi, kes ütles, et lootus sureb viimasena. Et niisugune vormilt optimistlik, sisult suhteliselt lootusetu sentents, millega ta ka ise seda iseloomustas, nii et vaatad ka ise seda usuvad, et nad suudavad. Ja nagu me ootame nüüd konkreetselt ikkagi selle, nagu te nimetate seda sõelumiseks, selleni tulemusi, need pidid olema küll ülimalt asjad peaaegu et kapo kompetents, aga, aga vot ei, ei ole asja, mis Eesti vabariigis nagu välja ei tilguks ja, ja ju siis needsamad edevad või, või kadedad poliitikud on ise siis välja lekitanud igal juhul Päevalehes eilses eilses numbris need hääletustulemused ka ilmusid ja, ja loomulikult on selles mõttes nagu huvitav vaadata, et et kuidas, millised on siis erinevate erakondade eelistused teiste erakondade pingeridade asjus. Ja, ja tegelikult kui me rääkisime siin, mina mainisin enne siin Peeter Tulviste, et kes siis on saanud võrdselt hääli Paul-Eerik Rummoga ja Laine jänesega ja ja veel ka Liina Tõnissoniga, siis, siis. Küll, ainult üks hääl jäi tal puudu ja loomulikult see on nende sõpra Isamaaliidu sõprade sotside käest ja ei, ei, ei puudu, kellele küll. Isamaaliit ilvese esimeseks pani, nii et nii et see toimub niisugune väikene väikene käru keeramine sotside poolt, mis ajenditel niisugust asja tehti, ei tea, aga loomulikult, ega siis Tulviste pääsemine selle seitsme hulka ei põhimõtteliselt nii-öelda seda tervikpilti ei muuda ju oluliselt, et. Olles nüüd küll kahe üle rohkem kui 20 aasta vältel jälginud igasuguseid välissündmusi ja, ja valimisi ei ole ma sellist süsteemi mitte kuskil mitte kunagi kohanud. Et võetakse mingisugune spordiatribuutikat pärit play-off süsteem. Võistlejad asuvad kohtadele, antakse stardipauk, aga see, kes võidab, see tingimata ei saa presidendiks, tähendab see noh, ei, see on täiesti täiesti loogikavabaasi. Jah, lugesin ka seda süsteemi, kuidas, kuidas sõelumine peaks käima ja kurikuulus tonti jagaja selle kõrval tundus lapsemäng. Aga mis puutub, tunnistad, siis noh, ma ei ole nii kindel, et seal taga on mingisugune niisugune kokkuleppe või, või või vande nõuan, lihtsalt Isamaaliit tuli välja kolme tugeva kandidaadiga, erinevalt teistest, kes noh, kellel oli selgelt ikkagi üks tugev kandidaat ja siis üks või kaks nõrgemat ja isamaaliidul, kui üks oli ilves, kes figureeris ka teiste parteide nimekirjades, siis on ju selge, et need teised parteid panevad Ilvese esimene esimeheks Isamaaliidu nimekirjas. No see oli Isamaaliidu poolt selline hea tahte avaldus, nii nagu ka Reformierakonna poolt, et ilves toodi nii-öelda oma oma kolmikusse võõras, võõras mees nende nende mängumaale väga-väga ilus liigutus, aga nüüd siis Isamaaliit selle eest sai ka mõnusa kättemaksu oma oma heatahtlikkuse eest. Sotsiaalne Demokraadid panid, eks ole, Isamaaliidu nimekirjast esimeseks Ilvese mis on juba noh, nii-öelda fair play või, või ausa, ausa mängu ja ausate kokkulepete džentelmen, džentelmen like kokkulepete seisukohalt ikka ikka noh Moonsensite tipp, mis, millega, millega need sotsid seekord nagu hakkama sai? Oli, oli selge, et Ilves läheb edasi sellepärast, et ta nii nii mitmes nimekirjas ja, ja ta on, ta on populaarne, ta on neli erakonda, on öelnud, et nad toetavad edasi. Et oleks võinud natukene suuremeelsust üles näidata, aga ei millegipärast mitte. Nii et noh, see see selleks. Noh, eks Eesti poliitiline maastik ongi selline, et ega siin ei käi suur veelahe nagu siin varasematel aastatel on sageli olnud, et nagu öeldakse kunagi üks Tallinna linnapead, valged jõud ja mustad jõud omavahel, vaid suur rebimine ja sebimine käib valgete jõudude endi seas. Res Publica, Isamaaliidu ühinemine? See on ju seesama segment, seesama sektor, kus võistlevad ka Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja see on selge, et et sotsiaaldemokraadid, Isamaaliit, Res Publica reform, nad ei tõmba ju hääli ära valimisvalimisi silmas pidades, ei rahvaliidult ega keskerakonnalt eriti. Kogu see häälte pokker ju käib ikkagi nende endi vahel ja eks siis käib ka mõõduvõtmine ja käru keeramine nende endi vahel. Ja me oleme näinud ju küll neid nõndanimetatud Parempoolsete valitsusi küll Tallinna linnas, küll küll Toompeal. Ja ega see ei ole ju sugugi ladusalt läinud, on tavaliselt lõppenud suure paugu ja tüliga, nii et see ilmselt see on see üks märk nendest omavahelistest võitlustest, et Tulviste välja jäi. Nojah, nüüd küsimus, et kas see, see mäng, mis selle presidendi presidendiks saamise juures nüüd käib, et, et kas see nagu üldse tähendab midagi või, või, või mitte, sa Peeter ütlesid, et noh, et see on nagunii ära otsustatud, kokkulepped on tehtud ja nüüd ainult mängitakse, eks ole. No ma ei saa midagi öelda, ma võidan, Tarvat, no sa arvasid. Tagatubades pole istumas käinud. Mul on siiski viimastel päevadel jäänud mulje, et, et mingisugune tähtsus sellel ikkagi nagu on, tähendab, kui kui erakonnad Nad valivad suure eduga ühe enda hulgast, eks ole, vähemalt praeguse seisuga, kes on saanud kohtades rohkem hääli kui, kui, kui teised kandidaadid vaata et peaaegu et rohkem kui pooled kandidaadid kokku, kui avaliku arvamuse küsitlused mitte üks, vaid, vaid mitu näitavad, et see kandidaat on ka rahva hulgas populaarne, ma usun, et siiski mingisuguse sellise noh, surve momendi ta nagu tekitab ja ka nende nende poliitikute jaoks, kes on küll jah paksu nahaga ja kes vilistavad tihti selliste asjade peale, aga mingisugune mingisugune väikene niisugune noh, surve tõenäoliselt ikkagi tekib. No ma arvan, et sellise stsenaariumi kohaselt selle ühe kandidaadi taha lihtsalt ei jõuta, et see ümarlaud läheb laiali enne, kui, kui see üks kandidaat välja valitakse, sest see oleks tõesti pisut kummaline, kui kõik viis erakonda valivad ühe kandidaadi välja ja siis üks erakond lõpphääletusel seda ei toeta. Jah, ma arvan, et see tool tõmmatakse ühe erakonna poolt ennem juba alt ära ja teatavasti ju ongi Keskerakond öelnud, et ta tahab aja maha võtta, et nüüd tuleks nagu, nagu järele mõelda. Jah, igal juhul nad ei poolda, nad ei poolda kiirustamise ja see see on ja kui kuulata ain sepikut, siis nii-öelda ähvardus oli päris ultimatiivses vormis, et kui ülejäänud neli edasi kiirustavad, siis noh, ega me ei ole ju koonduslaagris, me võime sealt lahkuda. Nii et see oli, see oli päris päris selgemalt. Eesti poliitikaelu pakub mõnikord selliseid huvitavaid iroonilisi paradoksaalset momente. Sellest on palju räägitud, et miks mõeldi selline presidendivalimiste süsteem Eestis välja, et noh, selles mõttes, et miks presidenti ei vali otserahvas. Et see oli nagu kindlasihikuga teatud kindlate persoonide vastu, et kes oled rahva seas väga populaarsed, et rahvas näide valiks nüüd nende omade väljamõtlejate poolt on niisugune väikene karuteene selles mõttes, et ma arvan, et kui praegu presidenti saaks valida otse rahvas siis on suur tõenäosus, et presidendiks valitaks Toomas Hendrik Ilves kelle reitingud ja küsitlustulemused on ju väga kõrged ja Tähelepanuväärne oli see, et ühes küsitluses isegi suur osa maarahvast toetas Ilvest, mitte Arnold Rüütlit. Nii et see on see paradoks, et kui oleks presidendi otsevalimine, siis võib-olla saaks presidendiks see inimene, kes praeguse süsteemi juures minu hinnangul iialgi presidendiks ei saa. Nojah, eks kogu süsteem meenutab mulle natukene niisugust akvaariumi, kus kus on palju kalu ja kus meie vaatame väljapoolt ja nad just nagu midagi muigutavad, aga me täpselt ei saa aru, mida, mida nad liigutavad sellepärast, et et nad võivad ju rääkida, aga, aga see ei lähe nagu kellelegi korda, kuulajad ei, ei kuula lihtsalt neid. Kui oleks otsevalimine, siis üks kõike kandidaadid oleks, siis tuleksite mingisugused valimisdebatid, eks ole, avalikud, mis, mis tegelikult ju alati on väga palju on määranud. Kas te kujutate ette debatti ilvese ja, ja rüütli vahel näiteks välispoliitilistel teemadel või noh, mina kujutan küll ette, muidu ei kujuta ka ette, et nad ühe laua taga kokku saavad, aga, aga sealt edasi mul, minu minu fantaasial on teatud piirid, minu meelest. Del oskab tunduvalt pikemalt rääkida igal teemal kui Toomas Hendrik Ilves, nii et ei ole hullu midagi. Noh, välispoliitikaga kaudselt jätkame, sest et mai algus on mai alguses oli ikka see, kus, kus vanad sündmused ja ajalugu meile uksest ja aknast sisse murrab. Üheksas mai Euroopaga näed, suure võidu aastapäev mõnede jaoks. Läheb veel oli siis ka ka seekord selline, mis ei möödunud ilma. Järelmiteta, ütleme niimoodi. Ei, ei olnud selline päev, et oli, et võiksite täna öelda, et oli ilus kevadpäev ja nautisime Euroopa ühtsust ja edasi ühtsust Eesti riigis ja stabiilsust ja vastupidi ja mida kaugemale südamest jääb, seda, seda, seda hullemaks asjad lähevad, sellepärast et kui mõni aasta tagasi öeldi, et oodake natukene, rahval läheb nagu meelest ära ja ja palju neid siis neid isamaasõjaveteraniikka on punaveterane, kes sinna pronkssõduri juurde kuulevad, et varsti on nende päevad loetud ja ja noh, loodus toimib. Aga kui ta nüüd vaatasime seda seltskonda, kes seal pronkssõduri juures üheksanda mai hommikul oli või, või keskpäeval siis palju neid varu oli käputäis ülejäänud, no juba uus kaardivägi, vihased, ülbed ja, ja kõigi kõigi oma vana aadribudikaga kohal, nii et et need lootused midagi meelest nagu läheb, midagi selles mõttes muutuma hakkab. Need olid küll nüüd asjatult liivale rajatud. Jah, eks ta ikka päris päris karm värk on, kui, kui Eesti politsei peab kaitsma Eesti lippu Eesti territooriumil. See selleks, aga me ei saa neid sündmusi ja neid arenguid vaadata lahus Venemaast meie sõbralikust naaberriigist. Need, kes jälgivad Venemaa sise- ja välispoliitikat Putini ajal on kindlasti tähele pannud seda, et see patriotism, šovinism, suurriikluse taastamine käib seal ju täie hooga ja poolest ütleme 90.-te keskel veel siis, kui kui Jeltsin oli võimul ja siis siis ei olnud ka ka ütleme, Eesti vene kogukonnas selliseid raevukad meeleolusid, kui on nüüd aastal 2006 ja see on otseselt kingitud arengutest Venemaal vene televisiooni, vene propagandamõjuga siinsele elanikkonnale ja nagu sa mainisid, eriti noortele teame väga hästi, millised rünnakrühmad on, on Venemaal olemas ka noored vihased mehed Naši, eks ole. Seal Putini eest võitlevad ja mõistagi rahvuskaaslased ja kaaslased ka lai välismaal, nagu Venemaa meid nimetab, võtavad ju, võtavad sellest. Ja kui me paneme sinna juurde kasvõi KAPO viimase aastaraamatut ja seal üllitatud info vene luuretegevuse kohta Eestis, siis ei ole ju midagi imestada, et see külvatud tera on langenud ikkagi viljakale pinnasele. Kui me nüüd räägime sellest, et neid koguneb sinna ikka nooremaid ja rohkem ja lootus, et asi läheb meelest ära, ei ole leidnud õigustus, siis ratas natuke selle eest, et see asi ei hääbuks ja ei, ei läheks meelest, ära hoolitsevad ka Eesti poliitilised jõud ise, sest noh, kui nüüd tuletame meelde, mis, mis toimus enne üheksandat maid, Isamaaliit esitas linnavalitsusele ettepaneku ponksud maha võtta miks ta tegi seda just vahetult enne üheksandat maid, oleks seda oleks võinud ju teha ükskõik mis muule, rääkimata juba sellest, et Isamaaliit ise ei saanud sellega hakkama, siis kui ta oli linnavalitsuses noh, siis pikett ja. Ja mitte ainult linnavalitsuses, vaid vaid tegelikult asi ulatub ju palju kaugemasse aega juba 90.-te alguses, kui, kui Mart Laar oli kaks korda peaminister ja nii ammu ära räägitud, et 90.-te alguses oleks tulnud see pronkssõdur maha võtta ja mõnda muusse väärikasse kohta viia on tõepoolest minu arvates täiesti soliidse ja kena mälestusmärgiga, mis siset okupandile ja viibia, mitte vabastajale, aga ütleme, kunstiteosena on ju täiesti arvestatav monument. Ma olen nõus relva ja pea langetanud sõdur, eks ole, kes sõda on läbi, inimlikud kannatused on läbi mida iganes, ainult et ainult küsimus on ainult selles, et selle mälestusmärgi koht ei ole Tallinna südalinnas. Täiesti nõus ja üheksakümnendatel aastatel oleksid olnud seda märksa lihtsam teha kui praegu. Aga ma lähen sealtsamast edasi, et mis siis edasi sai, oli see pikett? Mis lõpes Ruselusega ja Eesti lipu äraviimisega, siis jüriliin esines oma avaldustega, ma ei hakka ütlema millistega. Ja, ja siis võttis initsiatiivi Reformierakonna Tallinna linna linnavolikogus, tulles välja eelnõuga, et keelustataks avalikel üritustel nõukogude sümboolika kasutamine täiesti õige ettepanek, ainult et ma ei saa aru, miks nad tulid sellega välja Tallinna volikogus, mitte aga Toompeal riigi tasemel, sest et ega siis sümboolikat ei saa ära keelata ainult Tallinna linnas, seda tuleb ikka teha üle Eesti. Rääkimata sellest, et Toompeal on Reformierakond valitsuses aga Tallinnas opositsioonis ja kõik niisugune väike torkimine, see, see loobki, venelaste massis meeleolu, et no me peame võitlema, peame kaitsma seda pronksmeest ja toimub rünnak ja, ja me peame kogunema, et teda kaitsta. Ja nüüd selle piketi kohta me saime jälle fašistid ära ajada. Et ma arvan, et niisugune küllaltki vastutustundetu tüüd noppida väikseid poliitilisi punkte, et tulevastel valimistel on riiklikust seisukohast äärmiselt lühinägelik ja vastutustundetu. No minu meelest ei, ei maksaks ka välistada seda võimalust, et ka Eesti poliitiliste jõudude seas on olemas teadlikke provokaatoreid. Viitamata, Maida nüüd kellelegi viidata, aga natukene naljakas oli. Ma tulen jälle tagasi, jälle kapo aastaraamatu juurde. Sellest täna lehed kirjutavad pikalt, et kuna need ülevaated läbi loen, siis seal on konkreetselt vene organisatsioonid vene nimed, kes tegutsevad, kes siin aktiviseerunud on kes üritavad luua kontakte. Aga ma ei lugenud sealt välja mitte ühtegi eesti nime. Et kui nii aktiivselt tegutsetakse, mis see järeldus siis on, et tegutsevad küll, aga keegi sinna kung ei lähe vä? Mina lugesin küll kahte eesti nime Uno lahti, Anulmeri. No see on ju vana jutt? Ei no, eesti nimesid kindlasti ei taheta nimetada, sellepärast et nagu seal raamatus on öeldud, et eestlasi on Eesti poliitikaringkondadele lähedal seisvaid inimesi ja diplomaate on üritatud ikka kõvasti värvata. Ja see, see agressiivsus, millega seda tehakse, on viimastel aastatel ainult väga jõuliselt kasvanud. Ütleme ma mõtlengi, et üritatud, aga kas siis nagu läbimurret ei olegi toimunud? Root jah, sellelt eestlane ütleb, et ei, ei reeda. Tahaks tahaks kuulajatele kangesti soovitada Kaitsepolitsei raamatuga tutvumist, aga, aga ma ei oska küll öelda, kus, kus meie kuulajad seda võiksid nagu lugeda see, seda raamatu esitlus toimus eile ja ajakirjandusväljaanded on sealt noppeid teinud, aga igaühel kindlasti oleks huvitav ise neid pilte vaadata? Jah, kui ta netis üleval, siis on ta muidugi väga tänuväärne, aga ta vist raamatupoodidesse ei jõua, sellepärast et ta ei ole nagu selline lugemisvara, aga tegu loomulikult mitte mingisuguse salajase kirjandusega. Aga ikkagi, ja üks asi raamatu kohta veel, no tähendab seekord on, on väga selgelt minu jaoks nagu, nagu selles raamatus kirjas on kaks, kaks momenti, üks asi on see, et kuidas Vene luure oma käsilastega oma saatkonnaga ja nii edasi on üritanud meie eelmiste esiehk siis kohalike valimiste eel. Erakondi liita, et nad läheksid valimistele ühtse jõuna, sellest ei ole nagu varem kunagi juttu olnud. Ja teine asi on muidugi siis vene kapitali Aktiivne sissetung, viidatakse mitmele firmale kelle kohta nii mõnigi Eesti tipp-poliitik minu teada ka praegune istuv peaminister on öelnud, et Vene kapital ja ka majandusminister ei kujuta mitte mingisugust ohtu. Nüüd asjaomased hästi informeeritud instantsid ütlevad, et kujutavad ja kuidas veel. Nii et see on ja see on ka niisugune mõtlemapanev moment, et et kui poliitik, kes, olgu ta siis peaminister või, või mitte, peaminister ütleb, et, et Vene kapital, kes, kes siin nii-öelda siia investeerib ja meie turule tahab tulla, ei kujuta mitte mingisugust julgeoleku riskist, millele tema tugineb oma arvamusel saab tugineda ainult luureandmetele. Ja kui ta, kui ta niisama klapib, siis on ta lihtsalt rumal poliitik. Vaata kadunud president Lennart Meri on öelnud ühe ühe ilusa lause. Ta ütles kunagi, kirjutas kunagi niimoodi, et tal on selline tunne, et Eestis oskavad kõik kirjutada loe, rääkida, aga lugeda oskavad väga vähesed. See on, see on selles mõttes hämmastav, et kas siis meie poliitika juhtivad inimesed ei jälgi, ei loe seda, milliste avaldustega, milliste dokumentidega tullakse välja Moskvas. Kui president Putin on, see oli isegi saladus, vaid on avalikult öelnud, et Venemaa peab kasutama oma majandus- ja rahandushoovasid selleks, et tugevdada mõju lähivälismaal, siis kas seda ei ole loetud või ei ole Aru saadud? Ainult ainult sellega võib seletada see seda ütlust, et kapitalil pole rahvust ja vene raha ei kujuta mingisugust ohtu. Vuti on ise välja öelnud. Jah, ei, see ei ole mingi saladus, lihtsalt mul tekib mõte, et kuidas peaks sellele protsessile vastu seisma, mida selle vastu ette võtta, sest et selle eelduseks on hästi liberaalne majanduspoliitika, mis, mis noh, mis nagu ei luba teha takistusi mingile mingile välisfirmale siiatulekuks, seda enam, et need, see vene kapital on ära peidetud nii läbi, nii mitme firma, et seda sealt üles leida, noh muidugi leitakse aga aga kindlaks teha seda on küllaltki raske ja ilmselt võit võitlemiseks selle vastu, et Vene kapital siia sissetungiks tuleb siis see majanduspoliitika ümber vaadata. Liberaalsus ei tähenda seda, et oma riigi huvid nagu arvestamata jäetakse, vaadake kasvõi see viimased sündmused, mis Eesti raudtee ümber toimusid, kui kui kapo tegi oma hoiatuse ja poliitikud, nagu kuulekad koolipoisid järsku hakkasid hoopis teist juttu rääkima, kuigi enne oli, oli nende jutt olnud 180 kraadi vastupidine. Ja see puudutas just ja seepärast tall transsi, mis, mille, mille juhid siis siin käisid ja majandusministriga kohtusid, nii et nii et ega reaalsus ei tähenda ilmtingimata seda, et uks on kõigile lahti, kõik pätid, luurajat ja vaenlased võivad siia sisse jalutada ja ja see on ju ammu selge, et kapitalil on rahvussee, see, see on, see on noh, ma ei tea mingisugusel perioodil või võiks niimoodi öelda, kui, kui suhted läksid soojemaks ja, ja idanaabri juures hakkasid ka mingisugused lootuskiired tekkima, aga aga praegu on nagu, need sõnad tuleb ammu tagasi võtta. Jah, aga kui me selle raudtee näite juurde juba tulime, siis oletame, et me erastane mingi suva olulise riigiettevõte mingile välisfirmale, mis on täiesti korralik firma, aga see mingi aja pärast müüb selle kellelegi edasi. Jah, me saame kirjutada lepingusse sisse igasuguseid toredaid sätteid, mis nagu keelavad seda teha nagu Eesti raudtee puhul oli see kuldaktsia millega tuli, mille järele raudtee omandanud firma BRS kavatses või andiski selle kuldaktsia Euroopa kohtusse. Ja nagu peaminister Ansip ütles, siis Euroopa kohtus kohtutes vist kuuel kuuest juhtumist viis uuest juhtumist, kuue Korona arutelud kuldaktsiaküsimust ja viiel juhul kuuest on tühistatud. Ja noh, meil ei ole seal midagi teha. No hea küll, vene majandushuvid ja, ja vene kapitali imbumine ja venelaste luuramine siin on, on üks tõsine küsimus, aga, aga üks üks mälestusmärk, üks monument? No sellega peaks küll üks riik nüüd hakkama saama. Et see seisund tahaks olla omade provokatsioonide allikaks. Ega see ei saaks olla selliste veotute juhtumite kordus vabaks, kus, kus politsei viib Eesti lipukandja minema ja NSV Liidu ja Eesti NSV lippu ei võivad julgelt edasi lesida. Kui ma esitan teile sellise minu käest kasvõi provokatiivse küsimuse, kui teie oleksite nii-öelda Eesti riigivõim, oleksite peaminister või, või vastavalt ja ala eest vastutav minister, mis mida siis ikkagi ette võtta? Ja ma arvan, et siin tuleb langetada mingi konkreetne konkreetne valik. Üks on see, et me võtame südame rindu ja viinad ära juhtugu, mis juhtub, või kui me seda ei julge teha, siis tuleb lihtsalt ignoreerida seda, mis seal toimub, et, et me ei hakka omalt poolt sinna õli tulle valama. Ja ma olen üldiselt ka seda meelt, et ikkagi tuleks otsus teha ja ta ära viia. Kuigi loomulikult kergelt ei lähe, sest et kui vaatame, mis toimus Lihulas, siis ilmselt Tallinna kesklinnas võib toimuda midagi palju hullemat. No selge on see, et see, see pronkssõdur, see on selline sümbol, mille kohta ei ole seal, kus, kus ta praegu on ja midagi tuleks ette võtta. Aga mina väidan seda, et kui seda pronkssõdurit seal, eks näiteks kui oleks sellist mälestusmärki, siis probleemid teatud osaga Eestis elavatest venelastest oleksid täpselt sama teravad. Ma ma millegipärast arvan, et et see integratsioon või lõimumine, nagu seda totra nimega nad viimasel ajal nimetatakse, see on, see on ammu lõppenud, see tendents käib vastupidises suunas. Teil on kogemusi olnud Eestis elavate venelastega suhtlemisel kas või olmetasandil. Siis ma vähemalt viis aastat tagasi ma sellist ülbust nagu, nagu praegu on vohama hakanud küll ei kohanud. Siis vähemalt üritati suga eesti keeles rääkida, nüüd isegi enam ei üritata suga eesti keeles rääkida. Ma ei tea, kas sina kavades kass oli kahvlis, mäletad kaks vene haritlaste üks advokaat kes rääkisid väga ülbelt sel teemal, et Eestis ei ole vaja eesti keelt osata? Ei mäleta. Mina vaatasin seda ja nad olid täiesti kindlad selles, et Eestis ei peagi eesti keelt oskama, sest seda lihtsalt ei ole vaja. Ja toodi näiteks Lähen Marbeias, siis ma ei pea oskama hispaania keelt, ma saan seal väga hästi vene keelega hakkama ja, ja selliseid näiteid olmetasandil tulen mina igatahes kogenud viimasel ajal tunduvalt rohkem kui viis aastat tagasi ja see on see probleem. Ma arvan, et seal on nagu kaks põhjust, ühest võimsast me juba rääkisime, see on selle vene propaganda mõju. Aga teine põhjus on ka see, et seda nüüd jah, natukene võib-olla ei ole nagu päris loogiline järeldada, aga Eesti astumine Euroopa liitu on andnud selleks tõuke. Sellepärast et venelased on väga hästi aru saanud sellest, et Euroopa liidus ei lasta mingisugust sellist ühe rahvuse ütleme siis tasalülitamist toimida ja tapelleerivadke sinna brüsseli poole, nii et nagu kahe mõjuri koosmõjul on see olukord, mida ilmselt ei taheta meie poliitilistes ringkondades tunnistada, on läinud tunduvalt hullemaks, kui ta siiamaani Mina ei tea, mis sina, mart, karvad, lina. Sellist üldistust vist ei julgeks teha. Mina näen ikkagi, kui me räägime nüüd tõesti võimalusest, et, et Eestis eksisteerib mingisugune potentsiaalne viies kolonn selle sõna kõige õigemas ja negatiivses tähenduses. Et, et kui suur on see grupp inimesi, kes on võimeline Eestis nii-öelda rahutusi või ebastabiilsust esile kutsuma? Ma arvan, et ega see grupp väga suur ei ole veel telekas ja samas samas ta võib ette võtta selliseid üritusi nagu nüüd oli pronkssõduri juures tuua sinna noori. Või me ju ei tea, kes need noored on ja väga tore oleks, oleks mingisugust politsei raportit selle kohta lugeda, sellepärast et noh, teatavasti politsei tegeleb sellega praegu ja kuulad neid ka üle ja ja kes seal, kes seal kähkleme hakkasid ja nii edasi. Aga ego. Ma siiski usun, et enamus praeguses situatsioonis, kui, kui noh, ütleme rahvusvaheline situatsioon on niisugune, täpselt nagu ta, nagu ta praegu on enamus ikkagi venekeelseid enam niisuguste loosungite ja niisuguste nõudmistega tänavatele ei vist ei tuleks. Et nad on, nende elu on ikkagi ja ütleme koos eestlastega läinud oluliselt paremaks nende aastate vältel, neil on juba üht-teist kaotada. Nii puhtalt, varandust, raha, töökohad, mida iganes. Ja selle kaotamise ohus. Mai ma väga ei usu, olgu teil siis taskus kas venelane, Vene pass või hall pass või, või noh, rääkimata Eesti kodaniku passi. Ei millegipärast. Ja ei, ma ei mõelnud selle all seda, et tullakse tänavale, hakatakse riiki pöörama kukutama, aga ma räägin sellest, et mentaalsus ja see vaikne vastuseis kogu sellele Eesti asjale süveneb. Sellest piisab kasvu, kui jälgida. No ma pean tunnistama, ma ei loe eriti palju vene ajakirjandust, aga alati meelsasti kuulan vikerraadios, kui on vene ajakirjanduse ülevaade. Makarov teeb seda, kui ma ei eksi ja, ja see, mis ma sealt kuulen, mida kirjutab vene ajakirjandus Eesti asjast, see on masendav. Minu meelest isegi Venemaa ajakirjandus ei kirjuta Eestist nii halvasti, nagu seda teeb Eestis ilmuv venekeelne ajakirjandus. No sellega ma olen täiesti nõus Kui sa enne ütlesid, et kuidas seal on nii palju noori tuli, siis suur osa noori tuli sinna kooliga klassiga ja võib-olla siin oleks küll haridust. Milles räägitakse, isegi bussidega, toodi? Jah, võimalik, et kusagilt Ida-Virumaalt toodi bussidega Tallinnast lihtsalt jäeti tund ära, mindi sinna kooliga Tseedi, seda siin oleks ehk haridusministeerium on nagu nagu natukene vaatamist, et, et kes ja miks. Aga kui sa püstitasid küsimuse, kui suur on see grupp venelaste seas, kes oleks valmis siin rahutusi tekitama, siis ega see grupp ei peagi väga suur olema. Mingist tuhatkonnast inimesest, aitab täiesti noh, mõned tulevad veel juhuslikult kaasa ja. Ei, lihtsalt ma, ma näen vaimusilmas stsenaariumi meid jõude eestlaste hulgas nimetagem neid siis eesti rahvuslaste, eks kes tahaksid seda, seda kuju õhku lasta, neid on, neid on kindlasti olnud. Küsimus on nüüd nende nii-öelda tehnilisest võimekuses, et, et nad seda teevad ja, ja kindlasti nad arvestavad ka sellega, et tegu on ikkagi Tallinna südalinnaga, kus vastas on kapo olen Kaarli kirik ja väga-väga tundlik koht ja seda peab tegema väga nii-öelda läbimõeldult, aga oletame, et neil midagi taolist peas kõlgub. Mis sellele siis järgneb, kui selle, see asi neil õnnestub? Noh, siin meie, Eesti kavandab praegu ju lausa kahte monumenti, eks ole, näiteks üks on siis see vastupanumonumente suurepärased Ivo Lill kaastahukad ja teine peaks tulema siis nii-öelda vabadusmonument, mille, mille ümarlaud oli eile koos ja ja mis peaks siis 2008.-ks, need pole ainsad objektid, need on ju eestlastele tähtsaid objekte. Selliseid sümboleid on ju veel ja veel, mis siis noh, lihtsalt langevad siis vene vandalismi ohvriks. Või mingisugustel kentsakatel asjaoludel. Järgnevalt las ta üheksandal mail, kui seesama seltskond venekeelseid NSV Liidu ja Eesti eneselippudega koguneb taas sinna monumendi juurde, sest kõik on jäänud endiseks. Meie riik ei ole mitte midagi ette võtnud. Ja need jõud otsustavad nii-öelda vastu panna sama arvu eestlasi. Nii ehk nii-öelda korrata talgust kui Toompead mindi kaitsma ja see on ka täiesti võimalik teha nii-öelda pesapalli, kurikatega ja millega iganes rattakettidega neid noori üles kihutada ei ole ilmselt väga-väga keeruline, sellepärast et ka Lasnamäe kaklused siin näitavad, mis just nende relvadega toimuvadki, et et on võimalik, maksad kas see natuke raha ja need noored tulevad sinna. Ja mis edasi. Ja meil on Tallinna südalinnas tuhandete pealinn, verine laipadega kaklus ja politsei sellisel juhul ilmselt noh, on on suhteliselt võimekas. Vaata selles see asi ongi, et väga paljud eestlased ilmselt mõttes ja ma arvan, et ka meie siin Naljaviskamise, ütleme, tuleks õhku lasta, aga me kunagi ei hakka seda õhku laskma ja ei tule selle pealegi seda tõsiselt planeerida. Ja, ja need inimesed, kes sellest tõsimeeli räägivad ja tõsimeeli seda kavandavad, neid ma nimetaksin, ma ei tea, kas nad on naiivsed. Nad ei näe ette tagajärgi või b nad saavad olla ainult provokaatorid, kelle eesmärk ongi rahutusi esile kutsuda ja ongi meile jama, ongi eesmärk meile jama kaela tõmmata. Aga ma meenutaksin siiski aega aasta aega tagasi, kui toimusid suured, et teise maailmasõja lõpupidustusi Moskvas mäletanud, milline raevukas propagandasõda siis käis ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt siis balti riikide eesotsas Läti presidendi vahel, et mismoodi siis tegelikult seda seda ajasündmust tõlgendada ja kas oli okupatsioon või mitte. Et kui ma küsiksin nüüd sellise retoorilise küsimuse, et kui meie Eestis elavad venelased jälgisid seda raevukat, et vaidlust, et mis siis oli see teine isamaasõda ja mis oli okupatsioon või mitte, ütleme ühelt poolt Vaira Vike-Freiberga ja teiselt poolt Putinit, kelle poolt nad siis olid? Ma arvan, et 98 protsenti nõustus täielikult Putini seisukohtadega. Kordubki iga aasta see see maailmasõja tõlgendusi ja sellele järgnevate sündmuste tõlgendus hakkabki olema ja, ja siin ei ole mingisugust võimalustki teha selgeks teatud seltskonnale, et, et õigus on nagu teisel pool. Jah, aga igapäevases elus tulevad olulised asjad peale, inimestel on Muugagi tegeleda, kui öelda igal aastal üheksandal mail mingi asja tõlgendamisega. Küsimus on ikkagi selles, et, et see nii-öelda ikoon keset linna ja, ja kui siin natukene noh, kõrva sosistatakse siis et jälle sinna ja, ja hea meelega võtaks mingi mingisuguse raskem asja kaasa või igal käsi on rusikas, et äkki saab kakelda ja nii edasi. Kui see puuslik oleks kuskil linnas, kusjuures kalmistul, eks ole, no ma võin mürki selle peale võtta, et Vene saadik ei, ei annaks intervjuusid sellises kohas ja ei tunneks eriti huvi. Aga nüüd loomulikult. Ta on suure vene riigi esindaja ja ta mõnuga näitab Eestile väiksele Eestile taaskord jälle kohta kätte. See, seda ei, ei jäta nad elu elu sees tegemata. No teeksid seda ka siis, kui see oleks kuskile äärelinna kalmistul, küll nad leiavad võimaluse seal korraldada ka suur üritus. Ega siis minu meelest ei ole küsimus selles, et kas ta on kesklinnas või on ta äärelinnas. Küsimus on lihtsalt, et kas ta siin olema peab. No ma arvan, et oleks ikka vahe küll, kui ta oleks kasvõi näiteks sõjaväekalmistul see kindlasti inimesed tuleksid sinna, aga, aga neid oleks ikka kaugelt vähem. Sest et noh, siin on vaja eraldi minna, sa ei saa ennast seal näidata. Ja, ja teine asi on see, et isegi kui neid oleks seal samapalju, siis nad ei, ei torkaks nii silma ja ei häiriks nii-öelda seda teist poolt, siis ütleme, eestlaste poolt. Aga ilmselt oleksime väga naiivsed, kui me arvaksime, et järgmise aasta 2007. aasta üheksandaks maiks oleks nagu midagi muutunud, see, see monument seisab seal paigal. Ja ma arvan, et teiega, Madisson ega liim ei võta midagi ette ja, ja lihtsalt suured suured mehed lubama ja jumal tänatud, kui ei, võta aga aga midagi peaks riik ikkagi ette võtma kasvõi kasvõi siis seda, et riik ei pea ainult olema, eks ole, Toompeal võib-olla ka linna või? Et, et antakse luba selliseks kogunemiseks noh, teatud kindlatel väga kindlatel kellaaegadel, noh, nagu me nüüd kuulsime, see eesti piketile oli, oli luba antud hoopiski hilisemaks ajaks. Selles mõttes nagu, nagu meil tihti naeruga pooleks öeldud, et formaaljuriidiliselt oli ju, arvas, et need kaks eesti härrasmeest sealt minema toimetati, sellepärast et neil ei olnud piketeerimiseks luba. Aga see, see ei ole, see on nüüd tõesti formaaljuriidiline lähenemine, et, et, et meie politsei suuremate jõududega kui, kui need, mida me seal nüüd praegu nägime, kindlustaks selle, et, et seal ei ootaks viina, mis on teatavasti keelatud suvalises Eesti avalikus kohas Põltsamaal ja Põlvas ja samamoodi Tallinnas ei tohi seal keset päeva keset linna viina juua, eks ole, ja üldse alkoholiga õlut mitte. Ja et et tõesti punalipp, ENSV lipp, SSSR lipp, see võrdsustatakse natsistliku sümboolikaga Eesti riigis ja et meid ei lehvitataks seal ja kes lehvitab, pannakse punkrisse, viiakse ülekuulamisele ja ongi kõik. Jah, see seadus tuleks nüüd küll lõpuks vastu võtta, et keelustataks nii nõukogude kui natsisümboolika sest et antud juhul tõesti ei olnud ju midagi ette heita nendele inimestele, kes seal sirbi ja vasaraga punalippu lehvitasid, sest seadust rikkunud. Ja noh, ja kui nad ise või vähemalt venelased väidavad, et jah, Nõukogude liit oli halb, aga ega siis see punalipp, mis seal lehvis, ei olnud ju Nõukogude Liidu lips, oli võidu sümbol, see, see viidi riigipäevahoonele siin nagu tehti nagu vahe sisse, et noh, on küll sama lipp, aga see ei ole see, vaid see on antud juhul see teine Noh, see on nagu selle nende riigihümni ikkagi on seda kuulates, kuigi me teame, et see on föderatsiooni hümn, meil tekivad hoopis teistsugused emotsioonid. Eesti riik vastas küll sellele peale selle saamatuse, mis Tõnismäel toimus, Eesti riik otsustas ratifitseerida Euroopa põhiseadusliku leppe. Paljude jaoks suhteliselt arusaamatu liigutus, aga, aga teatud tingimustel võib seda siis ka ju mõista. Et kas meil seda nii-öelda varjusurmas või, või koomas olevat lepingut siis praegusel ajahetkel vaja oli ja kas oli vaja sellist niisugust vanast heast nõukogude ajast tuntud selliste Sümbolite, et vot just sel päeval me ratifitseerime selle, et noh, natukene natukene naiivne lähenemine, aga aga ma ei tea, mis teie arvate. Sina tegid Peeter siin Eesti raadios ka pika saate sel teemal. Tol päeval Ei, mina arvan, et Eesti riik käitus üle hulga aja välispoliitiliselt väga hästi, et ta selle ratifitseeris. Ja mitmel põhjusel, sellepärast et noh, muidugi me võime siin nalja heita, et mis seda surnud ikka elustada ja nii edasi, aga noh, selge on see, et mingisugune dokument, et Euroopa Liidu edasi eksisteerimiseks tuleb ju vastu võtta. Ja kui me jälgime praegu seda, mida teeb Saksamaa selle sellele Ta nimel, siis see on päris kõva töö, mida Angela Merkel on ette võtnud ja Angela Merkel on kindlalt öelnud, et see põhiseaduslik lepe ükskõik mis kuju siis ükskõik, mis nime all tuleb, tuleb nagu vastu võtta ja selles mõttes Eesti, kes oli siis 15. riik, kes ratifitseeris seal nagu noh, üks üks tilk juurde sinna karikasse, et võib-olla midagi hakkab muutuma, aga miks seda meile maja on seda meile vaja lihtsalt väga elulistel põhjustel pärast, et ainult mingisugune uus alusdokument võib meid tulevikus noh, kas nüüd päästa, aga igatahes natukene leevendada neid neid hädasi, mida, mida meil jälle meie sõbraliku idanaabri poolt võib oodata. Ehk siis see on dokument, kus on selgelt sõnastatud Euroopa liidul peab olema ühtne energiapoliitik ja ka julgeolekupoliitika ja, ja see, et Euroopa liidul ei ole ühtset energiapoliitikat, see on ju see on ju näha, mis, mis Venemaa Gazpromi kätega on siin oma naaberriikidega teinud ja varsti ilmselt kavatseb ka Eestiga teha näiteks gaasi hinda tõsta, nii et nii et tolmab, nii et nii et selles mõttes see on. No mis me oleksime võitnud, kui me ei oleks ratifitseerinud seda, mis meil kaotada oli, kui me seda tegigi? Kaotada kindlasti mitte jah, võita esialgu ei tea, sellepärast et lepingute sellisel kujul noh, esialgu vastu ei võeta ja, ja kui see üldine jõustumine, mis pidi olema selle aasta novembris, seda nüüd kindlasti ei tule. Selleks peab aeg natuke edasi minema ja nende vähemalt nendes kahes Euroopa riigis, kus on rahvahääletusel tagasi lükatud, ehk siis Prantsusmaal ja Hollandis tuleb midagi enne ette võtta, et see leping nagu jõustuks, aga minu jaoks on see kõige olulisem argument see et tehti nagu õige samm. Esiteks soomlased, meie kallid põhjanaabrid olid otsustanud seda nii-öelda vaadata ja oodata, nemad andsid ka nüüd asjale nii-öelda täiskäigu edasi. Ja Soome parlamendi Eduskunna siis eile veel rotifits või kiitis selle leppe heaks ja nüüd lähete uuesti valitsusse ja, ja siis veel kord edus Kunnast läbi ja, ja seal saab ka asi kiiremini ära toimetatud, kui ta oli nagu varem planeeritud. Aga kõige tugevam argument on ikkagi see ühtpidi silmas pidades neid pessimist kõigepealt hollandlase prantslasi, aga tõenäoliselt tulevikus ka brittide hulgas on kindlasti suur vastuseis ja, ja, ja noh, traditsiooniline nii-öelda ei riik. Nii et, et meil on nüüd 25 selles klubis. Ja kui oletame, et et 22 või 23 on nii-öelda selle leppe heaks kiitnud, siis ma arvan, et see paneb ka neid rohkem mõtlema lihtsalt, et et noh, ja eks see see tühises vähemuses Euroopas olla, kuigi prantslaste jaoks noh see kõlab veidralt, eks ole, nemad on ju nii suured, nii suured, et sageli suuremad kui, kui, kui maakera ise, aga, aga noh, mis teha, kui rahva mentaliteet niisugune siis siis vähemalt mõtlema paneb see, et kui tulevad järgmised valimised ja, ja loodetavasti või eeldatavasti Prantsusmaa saab ka uue riigipea ja tuleb uus valitsus ja nii edasi, siis, siis siis naljalt mõtisklemiseks. Aga muidugi noh, loomulikult kiiresti see asi ei, ei käi. Ja ma olen suga täiesti nõus selles suhtes, et kui nüüd peale Prantsusmaa ja Hollandi ei oleks ülejäänud liikmesriigid löönud asjale käega, et mis ta tühjale ikka enam jännata, et siis oleks lepe tõesti surnud. Aga kui nüüd valdav enamus, no ma ei tea, kas 23 või kaks või 20 ära ratifitseerivad, siis on, siis on tõesti ikkagi olukord teine ja on nagu mingisugune surve sest et noh, seda nii mitu korda korranud korratud, et ega siis Prantsusmaa referendumil ju ka ei öeldud seda ei, nii, mitte niivõrd sellele põhiseadusleppele, kui, kui ikkagi president sirakile. Ei loomulikult ebapopulaarsele antud hetkel väga eba, ebapopulaarse igale avaldusele reageeritakse ei, iga ja, ja antud juhul oli võimalus öelda ei sellele leppele, milles noh, ülejäänud Euroopa ja ja teised partnerid Euroopa liidus ei olnud mitte milleski süüdi, aga, aga nii see asi läks. Ei, no milles, mis, mis on selle leppe eesmärk sul? Leppe eesmärk on ju lihtne tugevdada Euroopa liitu. Arvan, selle leppe eesmärk on see, et Euroopa Liit üldse saaks edasi eksisteerida. Mida iganes, aga ka tugevdada ja muuta poliitikaid ühtsemaks ja see on kõik Eesti huvides, üheldes ei ole see, et mingisugused kantsler föderid sõlmivad venelastega separaat kokkuleppeid, mis käivad üle meie pea ja meie aru. Jah, ega see leppega muidugi ei, ei sajaprotsendiliselt vähemalt samm nii-öelda meie jaoks kindlasti õiges suunas. Nii selle tõdemusega praegu oleme sunnitud lõpetama Mart Linnart, Peeter Kaldre, Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios järgmine kord juba uus kolmik Mart Ummelas juhtimisel. Ja kõikidele emadele ilusat emadepäeva. Mina omaenda emale soovin ka siitsamast eetri kaudu ja, ja loodan, et teiegi ja, ja kõikidele emadele ilusat emadepäeva ja ilusat kevadet ja rahva teenrid siis taas nädala pärast eetris.