Tere, mina olen Jaak Jõerüüt ja loen teile lõigu Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse esimese osa 29.-st peatükist. Mari tundis, et tal oleks praegu kergem kui ta võiks Andresega jussist rääkida, aga ta ei julenud suudki paotada. Ta oleks tahtnud Andrest paluda, et kannata, kui ta temaga natukene aegagi veel. Kanatu, kui veel pool aastatki, siis läheb ehk kõik mööda. Aga ka seda ei saanud mari mehele öeldud kes Vargamäe eespresse lahedamat meeleolu tõid. Need olid noor sulane ja noor tüdruk ning kilkab lapsekari. Muidu oleks võidud siin kas või lämbuda, sest oleks ju aina kardetud surnud sauna jussi. Aga need ei kartnud, sest need ei tundnud teda ega tahtnudki tunda. Tüdruk tuletas pisut nagu mari ennast meelde. Ainult rohkem oli tal tedretähti mõlemal pool nüsi, nina ja tumehallide silmade all.