Tere mina olen Priit Alamäe ja loen teile lõigu Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse esimese osa 27.-st peatükist. Terve tuba oli magusat jumalaviljahaisu täis, mis ulatus otsaga kambritessegi. Peremehe nägu omandas pehmema ilme ja silmi tikkus naeratav helk kuid askeldas linnastega neid ahju küttes ja käte katsumiseks üles tõstes. Kas soojusvaras käis ise linnaseid nuusutamas ja kutsus ka teisi seda tegema? Sest linnaste lõhnast võis eeldada õllemaiku. Isegi kevadel veel, kui ta viimaselt linnas veskil oli ära jahvatanud, võttis ta koju jõudes linnasejahukoti lahti lõhna nuusutada ja maril nuusutada lasta. Samuti otsustati humalate väärtus lõha järele. Olgu need omas tapu aiast saadud või poest ostetud. Need kõik olid tähtsad küsimused, sest õlu taheti ju teha niisugune, et kes mehe janu joob, see laulu jorisema hakkab. Et kuluks vähem viina.