Tere, mina olen Viivi Luik ja loen teile lõigu Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse esimese osa 25.-st peatükist. Liisi, kes peab Indrekut kiigutama ja hoidma ning Maret tema abiline on poisist surmani tüdinenud, sest ta ei rahuldu ju millegagi, sead teda nii või teisiti. Ehk kui ta veel otseteed karjuks, siis oleks teine asi, sest siis tuleks ema. Aga ei, ta on ainult rahutu, krigiseb ja viriseb, jääd lapsest silma pilgukski vabaneda ja Liisil ja Maretil nii mõnigi kord muud pääseteed kui peavad teda vahetevahel näpistama. Mitte väga kõvasti, sest siis jäävad märgid järele. Aga ikkagi peab, muidu ei saa kuidagi.