Tere, mina olen Hendrik Relve ja loen teile lõigu Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse esimese osa 23.-st peatükist. Aga et see jutt juba kord Andrese pulmadele ja lullu laulule kaldus, siis hakkasid ka teised sellest rääkima. Selgus, et peaaegu kõik olid lollu laulu lugenud või neile oli temast räägitud. Samuti sai Andres vaata et mitte lullu omast peast polnud seda lorilaulu tegema hakanud ega teda tulnud Andrese ja Mari pulmas teistele ette laulma. Kogu vingerpussi taga seisis Oru Pearu. Et Andres ta viimati nii üle löönud, seda ei suutnud ta unustada ja kättemaksmiseks otsis ta laulu lollult, abi kõrtsi saksa kambris. Oli ta sellele öelnud, et hoogu, mis joob või võtku maksu, mis võtab, aga tehku Andresest ja marist laul, mis oleks mehe laul? Tehku laul, mida kõik laulaksid, nii et teda enam tarvis pole, ei kirikukantslist maha kuulutada ega paplasse lüüa. Muidugi teavad ja oskavad teda kõik vanalt asemel koolis Andres veel enam. Sest see vaga palvemees ja kiriku vöör münder oli alati kursis kõigega, mis tema ümbruskonnas sündis.