Ja nonii, meie jutt juba jookseb, kuigi mikrofon oli alles suletud, need on aga ta avatud ja tere siis kuulama järjekordselt rahvateenrite saadetena. Taas eriti meeldiv seltskond, Siim Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehte Rärk. Tervist ja Margo Mets, suur inimene Pärnust. Pärnu Postimehe vastutav väljaandja ja siis saatejuhiks ta sedakorda Mart Ummelas. Nädal on olnud väga kiire, igasuguste sündmuste poolest ei saaks küll öelda, et oleks ühte sellist suurt ja tähtsat ja olulist millest võiks nagu alustada. Kuna me oleme nüüd Eesti raadios ja kuna Eesti raadio ka osaleb kaudselt vähemasti eurovisioonil, siis ma ei saa jätta teilt küsimata, kallid kolleegid, et missugused on siis teie esimesed muljed, meie? Noh, võiks öelda läbikukkumist. Mina pean tunnistama seda, et ma kahjuks isegi ei vaadanud seda seda eelvooru. No ma ei saa öelda, et ma nüüd ka nii kohutavad löödide pettunud oleksin sellest, et Eestis sealt edasi ei pääsenud, et tore oleks, kui oleks pääsenud, aga ma ei näe siin ka mingit väga suurt rahvuslikku tragöödiat. No kuidas Margus, minul oli tõeliselt hea meel, et soomlased oma suuga edasi said, see oli tõeliselt vinge julgustükk tegelikult eurovisioonist, kui me veel tausta teades seda, et isegi sooviti seda, et see lord ei läheks mingil juhul Soomet esindama eurovisioonile ja paluti isegi, et Soome president Tarja Halonen sekkuks asjasse, keelaks selle esinemise ära. Nonii, vinge ta nüüd ka ei olnud. Aga, ja ta oli vahva, lõbus teda seal ja kõik need asjad olemas, mis, mida Eestil nagu ei olnud. Kui paraku see Eesti-Rootsi ühisprodukt või Taani ühisprodukt lavale astus ja ma ma olin vaadanud seda võib-olla niimoodi 15 sekundit, siis ma tean, kolme 30 sekundi pärast mu naine lahkus toast, ütles, et väga vilets lugu ja mulle endale ka selline tunne, et oleks lugu olnud. Ehk 10 aastat tagasi oleks võinud ta tulla esikolmikusse 15 aastat tagasi olles teinud eurovisioonil revolutsiooni. Aga et see kõik, see on nagu üks väga aasteriin produkt kus puudus igasugune selline säde ja sõnum tuli laitmatult tehniliselt vokaalselt nagu kokku pandud, aga kogu see olen nõus nendega, kes ütlevad, et meie, see Eurovisiooni meeskond eesotsas John paatidega on tõesti veidi vanaks jäänud. Mitte see, et paadunud neid eluaastat nüüd liiga liiga palju on, aga ma imestan, et tema selja taga pidevalt selline noh, noormees nagu Pearu Paulus ja ja noh, minu meelest on ka tema ideed nagu tegelikult nagu vana vanaks jäänud, et mehed ei saa aru, et eurovisioon ise on nagu muutunud, et et tahetakse ikka sellist korralikku lava lavashowd saada ka meie lähme ikka sellise miniseelikus tüdrukuga, kus neli tükki taga tagala taga õõtsuvad, et Ajad on nagu möödas ja ja kui me räägime seda, et noh, maailm muutub, Euroopa muutub ja surnud on need poliitikud ja ka majandus- ja ärimehed, kes ei taipa, et Euroopale kui muutub, siis ma arvan, siis põhihäda ongi selles, et ei, omad ei ole taibanud, et Eurovisiooni Euroopa muutunud Ja sellega ma küll nõus ei ole, et eurovisioon on muutunud pehme, näha, kuidas ta muutub järjest järjest kämbilikumaksjasseulikumaks. Aga nüüd, kui me mõtleme sellele kolmele viimasele aastale, mil Eestil on eurovisioonil halvasti läinud, siis tegelikult. Me oleme ju nii-öelda katsetanud seal võimalusi servast serva, ükskord oli seal Vaiko Eplik, teinekord olid, olid, olid neiukesed. Tänan, Drive'i neiukesed ja neiukesed. Ja nüüd, tänavu oli jälle veel hoopis välismaalt tellitud produkt, oleme püüdnud seda teha rahvahääletusega küll, zürii ka, aga ikka ei vea, et raske öelda, mis siis muutma peaks. Nojah, ja tegelikult ikkagi Eesti on saavutanud seal praktiliselt seda, arvestades meie väiksust ja, ja võimekust, mida me üldse võiksime saavutada, nagu me teame, Soome maksimaalne ohutus on, see oli kuues koht 40 aasta osavõtujooksul, eks ju, ei ole üldse võrreldav Eesti esimese, kolmanda, viienda, seitsmenda või midagi edasikohtadega, eks me oleme saavutanud ikka väga häid tulemusi vahepeal. Aga muidugi ma tahaksin margust väga selles mõttes toetada, et see soomlaste edu ja hoian pöialt, et nad ikkagi pääseksid kindlasti esimese kolme hulka on jälle üks niisugune tegur, mis võib tõesti sellele eurovisioonile anda mõlema suuna, nii nagu võib-olla omal ajal andis eksvabama Waterloo ka mingil määral uue suuna, tuues ta välja sellisest salonglikust üritusest muutestanud niisuguseks noh reaalse tollase diskokultuuri näiteks, eks ju, ja ja kuigi Ma usun, et see lordi lugu nüüd ei ole nendele tõelistele hevisõpradele just kõige meeldivam nähtus, sest minu meelest natuke paroodia moodi ju ka ütleme heviroki voodi ja omamoodi monster, rokk on ju tegelikult teatraalne rokk, eks ju, mitte selline tõsine raudmeeste rokk. Siiski võib-olla võiks nagu tuua tõesti sinna eurovisioonile ka neid muusikud või seda muusikat, mis tegelikult parajasti nagu moes on või mis mängib raadiojaamades ja ja võiks nagu anda võimaluse nendele riikidele, kes on suhtunud asjasse seni nagu väga niimoodi alavääristavalt, nagu Inglismaa nagu saadab ja sedakorda kohale ka ütleme niisuguse küllaltki küll moodsa ütleme räpp solisti, aga noh, ei, mitte mitte mingisuguse tippesineja. Samas, no erinevalt siin mõnest aastakümnest tagasi on, nüüd on väga raske öelda, mis see on siis see, mis on, mis on praegu moes, kas see on see, mida mängivad hetkel ühed ja teised raadiojaamad kõige rohkem, aga samas me näeme seda, kuidas popkultuur ja muusika on muutunud nagu järjest mitmekesisemaks järjest heterogeensed maks lihtsalt ongi väga raske on, on leida ühte ainsat dringid stiili või kollektiivi, mis siis tõesti kõiki kogu rahvast hullutab, nagu võib-olla omal ajal biitlid. Ei seda kindlasti mitte, seda last enam ei õnnestugi, siis niivõrd palju uusi maid on ju liitunud ja niivõrd erinevaid kultuuri. Käsitsi ei ole väga originaalne mõte, aga noh, kui madonna või Sting tuleks eurovisioonile, siis on suure tõenäosusega ta võib-olla sinna esikümnesse ei, ei, ei tuleks kui vaieldamatu nad teevad nagu väga-väga head muusikat. Aga otseselt sama lava lavašõu pool. Tegelikult see muutus hakkas ju peale Ukraina esinemisega, kus seal esimest korda siin tõeline, tõeline tulevärk laval. Ja minu meelest see on selline selline vahva, vahva suund, et ta on ikkagi, ta ei ole mitte niivõrd meloodia, ta on ikkagi etendus. Ja see oligi, kui me mäletame, siis aastaid tagasihoidjat, eurovisioon hakkab nagu välja surema, et kes neid magedaid magusaid laagrid ikka kuulata tahab, siis selline ütleme, etendus kui selline, noh, see annabki selle eurovisiooni minu meelest selle uue vaatemängulisus. Ei jaa. Ja üks avameelne tendents seal kogu aeg lisandub üha rohkem tuleb esile, et see on ikkagi suuresti geipidu, eks ju, kogu see kämplikus, millele Kelly Renzi viitas, on suurel määral ikkagi tingitud sellest, et noh, väga väga märgatav osa esinejatest, rääkimata korraldajatest ja muudest, on ikkagi noh ütleme niimoodi geid või seksuaalvähemuste esindajad ja sedakorda oli ju mitmes laulus ja see lausa väga selgelt välja toodud nii Islandi esineja puhul kui, kui mõne teisegi Rovus kui esinemises. Nii et nad siin on, siin on minu meelest ka see noh, selline uue aja tendents, et nüüd seda enam niivõrd ei varjata, vaid see, see tuuakse ka välja rontaalselt, nagu öeldakse. Aga ma tahaksin nüüd Eurovisiooni juures siit selle väikese, nagu öeldakse, eesli Sillakese kaudu minna ühe teise teema juurde. Et kui me nüüd räägime eurovisioonist, siis võiks küsida, et nüüd, kas näiteks Eurovisiooni esindab niisugust alfa isaduse või saatuse põhimõtted või beeta. Ma lihtsalt tahan viidata siin teie Päevalehes ilmunud Raitari eilsele artiklile, kus ta kellad selgelt kogu maailma näeb läbi alfa ja beeta. Inimeste noh, ütleme alustaksime meestest sellepärast, et tema nagu vaatleb just mehi, et need, kes elus suudavad midagi korda saata, noh ütleme siis võidavad eurovisioonil on nüüd siis nagu alfaisased, ma saan aru, aga need, kes jäävad kaotajaks ja nüüd internetis kritiseerivad ja maha teevad, et need on siis need beetaisased tegelikult minu meelest tiinuse asi nagu pea peale pööratud. Et ma ei tea, minule jäi sellest kõnealusest artiklist mulje, et, et kunsti ja loominguga tegelemine üldse nagu pigem peetode asi, et alfa tegelevad äriga ja rahaga. Nojah, kas kai tähendab gei võiks olla üldse alfa nagu ei võiks ju olla, eks. No selle järgi vist mitte Nii mida sina, Margus, arvate sellise perekonnaisana? Me läksime nii libedale teemale. Noh, me enne ütlesime, et võiks ta veidi lihtsustatud alfaktse peetaks, jagamine on, aga noh, see artikkel isenesest täitnud oma eesmärgid, ta on tekitanud intriigi, sellest räägitakse vaieldamatult, see artikkel ei olnud igav, ma soovitaks selle inimeste nagu läbi lugeda. Kuigi ma usun, et kui mõni korralik teadlane või filosoof artikli või noh, ütleme mõttetark selle artikli läbi loeb, siis ta ütleb, et siin ei olegi midagi ja tegelikult ega seal mingit uut teooriat või uut fakti kui sellist ei ole. Ja ühiskonda ammu saanud inimesi ju kaheks nii-öelda edukateks ja mitte edukateks ja paraku on alati see, et mehi kiputakse ütleme, sagedamini jagama, jagama, jagama kaheks, kindlate printsiipide järgi, et noh, Alphad on need, kes seal siis majanduslikult eelkõige kõige edukad ja kes suudavad ja siis ka mitmeid naisi ülal pidada. Noh, oli siin samuti nagu meie ärimehe Inga Raitar tõi kilgi ja Sõõrumaa näite sellele, et Need on need tõelised alfa, alfaisased, kes naiste poolt alati ihaldutavad ja jah, mõlemal on vist ma ei tea, üle üle viie, viie viie lapselast, seitse, seitse last ja vist kolme, kolme erineva erineva abi abikaasaga. Ja noh, ma ei tea, kui seda meie ühiskonna nagu mudeliks tõsta, siis peks pooltel. Isastel tuleks paljunemisõigus nagu eos ära võtta. Ma arvan, et need ei ole kindlasti Eesti rekordid isaste osas. Ja, ja siis tuleks anda see haarani õigus sellistele tõelist alfameestele, kes on majanduslikult edukad, targad, seksuaalsed, ilmselt võivad nad siis tõesti oma oma seitse, seitse kuni 10 naist ega, ega maailmas on olemas tegelikult see sellised ühiskonnad. Noh, palju neid muidugi selliseid islami islamimaades, kus jõukamehel on õigus pidada nii palju naisi, kui ta tahab. Noh, üks tavaliselt kaasneb muidugi see, et see esimene naine temast nagu loobuda ei saa, et see jääb talle nagu, nagu surmale juurde võid võtta, nii nagu tahad. Et noh, kui me nüüd seal islamimaade malli nii-öelda Eestis üle üle toome, eks mõned ärimehed on selle võtnud ja kui me ühiskond selle nagu iseenesest heaks kiidab, et ega see halb ei ole, aga sul geneetilises plaanis oli sul nagu vastuväide sellisele või kuidas sa naisena nagu suhtuksid? Nojah, me siin enne saadet arutamisi seda teemat põgusalt ja siis jõudsime ka sellise seisukohani, et, et kui see nii oleks nagu siin Margus soovitab, et siis see tähendaks meie rahva geneetilist mitmekesisust. Aga see ei ole ju tegelikult ainuke asi. Tegelikult täpselt neidsamu härrasid seadis Šiva eesti meestel eeskujuks ka Sulev Valner Päevalehes oma loo omaluus. Aga mina tahaksin küll sellele nagu vastu vaielda, et mulle tundub just. Ma olen nõus siinkohal Rein Taagepera, kes mõne aasta eest kirjutas ühe artikli sellest et kuidas Eesti iivet tegelikult pärsib ka see, et kuidas suhted on äärmiselt ebakindlad ja, ja kui nüüd see oli see samasuguse mudeli, et, et mitme naisega palju lapsi võtavad üle no paljud paljud mehed, siis ma arvan, et see on. Et see on see, mis paneb väga paljusid naisi mõtlema seda, et me ju oleme ammu kuulnud seda, et naised arvestavad last planeerides sellega, mitu last nad suudavad üksinda üles kasvatada, kuna kõik on nii ebakindel. Ja paraku nagu me oleme näinud, siis Eesti riik ei suuda tagada seda, et kui on, kui on perekond lõhki läinud ja isa ja ema ei ela enam koos siis meie riik ei suuda hoolitseda selle eest, et mees oma naisele ja lastele elatist maksaks. Sealt tekkis dilemma tegelikult, et, et kas olla siis eduka mehe nii-öelda kolmas naine ja saada temaga näiteks kaks last ja sa tead, et need lapsed nende elu lõpuni varaliselt kindlustatud või olla siis ühe nii-öelda edutu mehe abikaasa, kus sa pead ise oma peret toitma, sest mees ei tule sellega toime. Et väga-väga-väga karm valik tegelikult. Aga mida tähendab üleüldse edukus või edutus? Jaotus tähendab see, et millest mina praegu mõistsin, et, et kui mees ei suuda leiba lauale tuua ma ei räägi sellest, et peaksid olema suured villad ja väga kallid, kallid autod, kui ütleme, et mees ei suuda perele elementaarset sellist Eesti keskmist elu eluviisi tagada. Ega selliseid perekond on ju üsna palju. Ma tunnistan ausalt, et mina arvan, et, et, et meedia peaks üksinda perekondade võitma ja ja nagu kirjutas ka Kadi Liik selle nädala algul Päevalehes. Enamik eesti naisi tahab tööl käia ka siis, kui, kui neil majanduslikult seda nii väga vaja ei oleks. Ma arvan jah, et mehe ja naise rollid on ikka väga palju muutunud mitte ainult viimaste aastate, vaid sajandi jooksul ja väga paljud inimesed Eestis ei taha lihtsalt seda endale tunnistada. Elatakse nagu natukene sellises rahvusromantilises mõtteviisis esmaspäeval, meile on argipäeva saade, ma saan siinkohal reklaami, mida, kus on ka Kadi Viik ja, ja on Tallinna Ülikooli uurijad, kes selle monitooringu läbi viisid ealist, arutame nende teemade üle üsna põhjalikult, jõuame siiski järeldusele, et põhilised probleemid on ikkagi inimestel peas, mitte. Nonii, nagu armastatakse öelda, et sugu ei ole mitte Taal, vaid on peas ja, ja inimeste arusaamades on need arvamused ja hoiakud, mis, mis võib-olla takistaksid meil noh, niisugust normaalset ja jätkusuutlikku ühiskonda üles ehitama, sest noh, minu meelest nüüd see iibe probleem üksinda välja kiskuda jätkusuutliku ühiskonna rajamisest on ikkagi erakordselt primitiivne lähenemine asjale ainuüksi paljunemisega. Nüüd me küll Eestit rikkaks. Aga mis, ma tahtsin öelda selle varguse jutu peale, et jah, väga tore, kui on selliseid rikkaid, tõesti jõukaid mehi, kes suudavad viljastada, ütleme nii palju lapsi, kelle tulevik noh, vähemasti materiaalselt on kindlustatud. Ma ei ole nii kindel, et see on kindlustatud alati. Moraalselt. Aga mõelgem ikkagi statistikale, selliseid mehi saab olla Eestis kümmekond, 20 sadakond, aga neid mehi, kes samamoodi viljastavat ohtralt lapsi maailma on enamikus ikkagi just nimelt need vaesemad mehed ja neid, keda võiks siis beetameesteks nimetada. Kas me nüüd sellepärast peaksime nagu kellelgi ära keelama laste hankimise? Nii karmi otsust? Kindlasti muidugi siin mikrofon ja steriliseerimise teel, eks ju, need, kes ei ole piisavalt edukad, need ennast realiseerima. No seda jah, siis tuleb ajaloos Saksamaale tagasi minna, kus valiti ka tegelikult välja need kõige sirgemate ninade ja kõige suuremate silmadega tugevama kehaehitusega mehed, kes siis pidid nii-öelda uue saksa saksa rassi tootma et seda seda kindlasti teha teha, teha ei tohiks. Ning häirib nende kõikide nende iibe arutelude puhul just seesama asi, millele ka millele ka Ta viitas, eks siis see jutt käib kogu aeg, ainult rahast. Mul on selline tunne, et paljud poliitikud usuvad tõsimeeli, et anname raha, et osta mäe justkui lapsi, et maksame toetuse. Küsimus on ainult selles. Ja selles mõttes mulle ka väga meeldis. Mart Jesse artikkel, kes kirjutas sellest, et kui nüüd nüüdisajal on need ütleme, suurõlid on muutunud, peremudelid on muutunud, et nüüdisajal on, on, on võtmeküsimus selles, et kuidas saavad, et eelkõige just siis naised ühendada oma oma pereelu ja oma tööelu ja siin ei ole mitte niivõrd abi otsetoetustest rahalistest toetuste toetustest, kuivõrd just avalikest teenustest. Et igal lapsel on olemas hea ja korralik sõime ja lasteaiakoht koolides on vajadusel pika päeva rihmad, et lapsed saavad koolis süüa ja nõnda edasi, et see on siin tegelikult tegelikult võtmeküsimus ja me võime seda tõesti näha ka maailma praktikast, et näiteks kui me kõrvutame näiteks Prantsusmaad ja Saksamaad, siis Prantsusmaal on rõhk on just avalikel teenustel, aga Saksamaal rõhku otsetoetustele ja seal on Saksamaale väga raske näiteks saada lasteaiakohta ja, ja paljud asjad on sellised, kus sa saad last hoida ainult mingi hommikul kella kaheksast kuni päeval 12, nii et selles pole mingit abi. Ja me näeme ka, et need iibe numbrid on nagu täiesti drastiliselt erinevad, et Saksamaal on ikka väga-väga palju kõrgem iive kui, kui Saksamaal ja, ja Prantsusmaal on ka naiste tööhõive kõrgem kui Saksamaal. Nojah, kui me oleme nüüd päris ausalt, siis Eestis olid parimad iibe numbrid ju, võiks öelda nõukogude ajal. Ehk Nõukogude ja lõpul eelkõige muidugi siis öeldakse mulle kohe taga, seal on aga venelaste näitajat sees, aga päris ikka nii ei ole. Tegelikult jah, minu meelest ka see jutt sellest, et lapsi saaks nagu raha eest maailma soetada, on ikkagi sügavalt, et ekslik ja perspektiivitu, et sellele nüüd nagu rõhku asetada küll ei maksaks, kuigi ma saan aru, et inimeste väärtushinnangutes, nagu ka üks hiljutine uuring näitas, on tõesti raha on esimesel kohal, aga ma tahaksin uskuda, et inimesed ei mõtle selle all raha kui sellist, vaid nad mõtlevad, teatavad noh, heaolu või, või võimekust vabadust. Kas turvalisust, et sa tead, et kui sul on laps, sul on võimalus panna ta lasteaeda, ta saab koolist hea hariduse ja ja nõnda edasi, aga mulle tundub miskipärast, et poliitikud hakkavad nüüd minema või on läinud juba erakordse populismi teed, et et alati on, on nii-öelda, saab ju paremini valimislubadus, et me ütleme, et me anname nii ja naa palju raha lastele, mitte aga et me, et me lühendame lasteaiajärjekordi nii ja nii mitu protsenti või suurendame lasteaedade rahastamist. See on, see on populism, mis tegelikult on väga ohtlik ja, ja mis veel selle asja puhul on häiriv on see, et räägitakse ainult nii-öelda kvantiteedist, sünnitame lapsi juurde, meil on vaja rohkem rohkem lapsi. Aga samas, kui, kui me vaatame neid neid, kas see põhikooliealisi lapsi, siis see on niivõrd dramaatiline, kuidas, kuidas igal aastal langeb sealt välja umbes tuhatkond last põhikoolist, mis nendest saab hilisemas elus? Või kui me vaatame kas või seda, et Eestis on peaaegu 15000 süstivad narkomaanid, kes on noored inimesed seal sama palju, kui meil ühel aastal sünnib lapsi. Me peaksime ka mõtlema selle peale, kuidas neid olemasolevaid inimesi rohkem hoida ja kuidagi ühiskonda tagasi tuua. Ma arvan ka, et et ikkagi räägime sellest ühiskonna jätkusuutlikkusest tervikuna ja kompleksselt, et ma ei tahaks kuidagimoodi siit välja kiskuda, ma ütleksin, et näiteks üks kasutamata ressurss, kuidas ühiskond noh, meil on öeldud, et meie elanikkond vananeb, aga teisest küljest just turvatud vanaduspõlv ja ilu ja pikendamine eelkõige näiteks meeste keskmise eluea pikendamine annaksid. Meie eesti rahva rahvuse jätkusuutlikkuse seisukohalt tegelikult ju märksa kiiremat efekti kui, kui ütleme, sünnitamiste lisandumine jah, öeldakse, et, aga kes need hakkavad ülal pidama, aga kui inimesed on tervemad, elavad kauem, siis nad ka töötavad kauem, siis nad peavad ka ennast kauem üleval. Aga meil vastu võetud niisugune hoiak, et noh, umbes kuuekümneaastane inimene, noh see on juba võiks nagu saata, eks. Kolu peenramaale las kasvatab seal porgandeid ja kapsaid ja elatub sellest nagu korilane. Et vot see on minu jaoks selline vale suund, et ühiskonda peaks arendama mõlemas suunas nii vanaduse kindlustamise poole pealt kui ka lasteaia noorte perede toetamise poole pealt. Et see oleks ainukene minu meelest perspektiivis selle ühiskonna jätkusuutlikkuse, tagaks Eesti rahvaarvu langemise, peataks jah, sest langeb ikkagi surmade läbi, mitte sündimist läbida niivõrd ei tõuse ja need mõlemad Pooled on tegelikult olulised, aga mida ma veel tahaksin selle hariduse kohta, on öelda, on see, et et kui me vaatame seda põhikoolist väljalangevus, siis me näeme, et enamikest langevad välja, on just nimelt poisid mis tähendab seda, et, et meil on nagu, ütleme. Kui me võrdleme meeste ja naiste või poiste-tüdrukute haridustaset, siis see on väga ebavõrdne. Ja kuna ikkagi mingis mõttes need vanad suur oli kehtivad, et naine ei taha endale endast märkimisväärselt lollimat meest, siis võib arvata, et hakkavad tulema päris paljud pinged, mis omakorda mõjutavad ka meie perekondi ja iivet ja nõnda edasi. Nojah, seda aspekti on üldse vähe, vähe analüüsitud, mida selline hariduslik ebavõrdsus võib endaga kaasa tuua, eriti ühiskonnas, kus praegu ehk siis meil on ikkagi noortes, põlvkondades on mehi rohkem kui naisi aga vanemates põlvkondades on täpselt vastupidine olukord. Aga jätame nüüd see demograafia probleemid sinnapaika, ma arvan, et see diskussioon jätkub, aga, aga eelkõige jah, ma hoiduksin ka näiteks ajakirjanduses nii sihukeste, väga äärmuslike või väga mustvalgete käsitluste eest ja neid on ikkagi juurde tulnud üsna palju. Nii ühel poolt ma ütleks, teiselt poolt mitte niivõrd ega ikkagi väga selliseid, nii-öelda marufeministlikke seisukohavõtte, ma ei ole märganudki meie ajakirjanduses ja ka ütleme, see sookvootide roll ei olegi nii hull ja hirmus asi, kui, kui see esialgu tundub, selle esmaspäevases saates tuleb just sellest juttu, et tegelikult ju Põhjamaades need sookvoodid on ju vabatahtlikud firmad on ise võtnud endale need nii-öelda põhimõteteks ja seda võiks ka Eestis iga ettevõte või, või firma või, või ka omavalitsus või kes tahes või erakond eelkõige rakendada, et tõesti jälgimine CO kvoote, ilma et neid peaks keegi seadusega kehtestama. Norra siis siiski see oli kuus, noh, see on üks eraldi arh. Ta firmasid, kus nõukogudesse ei ole teatud protsenti naisi No nii, aga nagu öeldud, lõpetame demograafia jutule, läheme nüüd kõva poliitika juurde. No ma kõigepealt tahaksin anda Margusele sõnasust sellisest natukene pehmest teemast on hea üle minna teie kohaliku natuke lõbusa looga teie ühest keskerakondlasest seal Pärnus, ma mõtlesin siinkohal viisitamme. Siis ilmselt on kujunemas järgmiste valimiste kõige populaarsemaks isikuks Eestis. Ma kujutan ette, et tema häältesaak saab olema väga suur, sest ajakirjandus reklaamib teda ülepäeviti. Aga mis seal veel toimub teil seal Pärnus suvituslinnas? Tegelikult ma isegi natuke imestan selle üle, et, et uudis, et Keskerakond viskas välja Pärnu endise abilinnapea, et see Eestis nii palju kajastamist leidis, sest et et ma ei osanud prognoosida, kui see uudis tuli, et uudisteagentuurid lehed, TVd raadiot, seda nii palju kommenteerivad. Aga sisu oli lihtsalt selles, et jah, keskerakondlane, kunagine abilinnapea Aas, noh, suhteliselt, ütleme pensionieas eakas eakas mees Eino-Jüri Laarmann. Holgatas volikogus. Nii-öelda arutelu selle üle. Munitsipaalpolitsei võiks oma tegevuse lõpetada, kuigi alles Pärnusse munitsipaalpolitsei loodi ja Keskerakond reageeris sti valuliselt, selge, et üks nende enda liige nii-öelda ei allu parteilise distsipliinile ja mõtleb oma peaga oma kommentaariks öelnud sellele, et ta on kogu oma viimased aastad olnud sellele ideele teda vastu. Ja aga selle Vaarmaniga on tegelikult häda nagu kogu aeg olnud, et kui te mäletate, siis tema oli siis abilinnapea, kui kästi. Vii ära Mark Soosaare Lenin uue kunsti muuseumi muuseumi ees, siis tema oli see, kes öö varjus selle äraviimist korraldas. Aga Mark Soosaar, kuhu erakondade siis kuulus, kas ta siis oli? Narvale sest ta ei olnud vist sel hetkel sots jah, nii-öelda mõõduka edukas ja, ja, aga laarmanniga on, ta on kogu aeg selline isepäine hallipäine mees olnud ja tema tema süüks, muuseas aetakse ka seda, et aasta tagasi just tänu tänu tema isepäisus, sellele lagunes Pärnusse Keskerakonna reform, Isaliidu võimu, võimu võimuliit, nii et aga noh, lustakas step kogu selle konflikti, mis on ju tegelikult üsna tavaline et kes keegi keegi ei allu kuskil parteilisele distsipliinile. Aga samal ajal Pärnus kas see, et just see laarmann on soovinud Pärnus oma eluajal omanimelist tänavat, nüüd ta on küll hakanud natuke sellele vastu vastu vastu ajama ja, ja see on tekitanud sellist No Eesti kultuuri loosung teisigi laarmanni alati viidata, et seal keegi teine kui tema. Aga ma arvan seda, et noh, Pärnu Keskerakonna fraktsioon ja Keskerakond tervikuna saab jälle ühes tülikas inimesest nagu lahti. Kes. Aga miks ma sellest tahtsin, muide, rääkida on see, et viimastel nädalatel tulnud teateid selle kohta, kuidas Keskerakond hakanud vallajuhte niimoodi oma rüppe kutsuma ja seda on seostatud otseselt presidendi valimiskampaaniaga. Mis on, mis on ka sellel nädalal taas pärast eelmise nädala otsuseid hoogustunud, mõnevõrra on ju otsustatud suure kompromissi tulemusena see, et et ikkagi Isamaaliit ja Res Publica võivad, kus või tähendab eri osaleda kandidaatide sõelumisele eraldi mitte, nad ei pea seda koos tegema ja lükati edasi, need tähtajad. Ja ma siinkohal tahan jälle reklaamida ühte saadet homset esimest stuudiot, kus siis Sulev Valner ja Aarne Rannamäe on jälle neli presidendikandidaati ette võtnud, pluss k siis sõltumatu Enn Soosaar ja ja siis hall kardinal, nagu öeldakse, Tiit Tammsaare. Et sel nädalal oli ka foorumi saade ja, ja minu meelest see lugu muutub aina lõbusamaks. See presidendi valimiskampaania lugu. Et see hakkab juba kohati varjutama meie teisi shousid, mis siin televisioonis ja mujal jooksevad, et et mina küll ei suuda seda väga tõsiselt enam võtta. Kuidas teie. Sa ütlesid ühe olulise asja, et et Keskerakond nagu valmistuks presidendivalimisteks, ega ta valmistub järgmisteks parlamendivalimisteks ja see, et tema ridadest nii-öelda puhastustöö käib, et noh, need isepäised mõtlejad, et need viiakse nagu ridadest välja, kes ei allu distsipliinile ja teiselt poolt võetakse tõesti maakondadest nii-öelda uusi hästi halluvaid liikmeid teatute, selliste boonustega siia haakub kastiga see skandaal Tallinna linnavolikogu ümber, kus oli Tõnistega, kes väitis seda, et siis paar inimest käisid ennast raha eest pakkumas ka seal oli ju väga valuline reaktsioon sellele, et noh, meie partei on tegelikult ühtne ja see on, on, on nii-öelda lain. Et see ridade ja distsipliini korrastamine käib ja see on täiesti täiesti arusaadav Aga esimene koht, kus seda kasutada, on ikkagi ju valijameeste kogu. Ma kujutan ette, et põhiline, põhiline suund on nagu ikkagi sellele. Ja nüüd, kui jälgida ikkagi viimaste nädalate sündmusi, siis üha rohkem tundub et see valimine ikkagi läheb riigikogust valijameeste kogus. Mida sa küll arvad? Jah, see oleks loogiline küll, et ta läheks valijameeste kogus. Muidugi ei, ei saa ühtegi ühtegi varianti välistada, aga samas ma olen hakanud mõtlema ka sellele. Mul on nüüd parem alati väga skeptiline presidendi otsevalimiste suhtes, aga nüüd, vaadates kogu seda tantsu, mis käib tundub, et võib-olla oleks tõesti ausam kui kui ja selgem ja läbipaistvam, kui meil oleks ikkagi otsevalimised, sest praegu on nagu need asjad on niivõrd nihkes, et ühelt poolt me näeme avalikkusele suunatud kampaaniat, kus on mingisuguseid intervjuude ajalehtedes pikad, siis on väitlused televisioonis ja nõnda edasi, aga samas kuskil mujal toimub veel üks teine kamp, Haanja eksis nende potentsiaalsete valijameeste seas ja, ja sellest ei saa avalikkus nagu mitte mingite osa, need on nagu. Need on niivõrd nagu üksteisest lahutatud need kaks kampaaniakanalit. Jah, ja kui ühest küljest kogu aeg nagu nõuavad erakonnad, et millal Rüütel otsustab, millal Rüütel otsustab siis tegelikult me näeme, et selles situatsioonis või seda kasutab ju Rüütel iseenesest kõige paremini ära ja tema toetajaid just see kindlustab temale kõige parema toetuse valijameeste kogus, sellepärast et kõik need teised kandidaadid pilbasteks lasknud juba selle eelkampaaniaga, et tõesti kõik hakkab ootama ja lootma, et ometi tuleb meie armas hallipäine presidente valijameeste kogusse ja sealt saab tagasi presidendi kohale. Selles mõttes on see riigistrateegia võimalikult kaua venitada oma kandidatuuri väljaütlemisega, selles mõttes on see kaval ja, ja ütleme kommunikatsiooni strateegiliselt õige, sellepärast et alates hetkest, kui tütart välja, et ma olen kandidaat siis ta, Ta muutub presidendist lihtsalt üheks kandidaadiks ja mida kauem ta seal kampaanias, nagu see see kõrge Neljas poolt vaatlev isake, seda parem mõnda positsioon tegelikult. Jah, keda praegu noh, kes saab presidendina riigijuhina, eks ju. Mitte oma käsi määrides, eks ju. Tegelikult ju noh. Valmistuda selleks kõrghetkeks. Mis sa arvad, et ma ei ole tema poolt mingisugust valmistumist, et et see presidendikampaania on saanud väga-väga selgeks poliitiliseks mänguks? Jaa, aga valimised muud on kui mängijatele mulle lõpuks. No jutt oli sellest, et kui oleks tegu, tegu otsevalimistega, oleks vähemalt pilt selge, et minu meelest see ongi kõige tähtsam. Ma tahtsin öelda, et mina 100 protsenti toetan otsevalimiste mõtet, sest see ka näiteks ka Eesti riiki natukene teistsugusena muu maailma silmis Põhjamaade taustal eriti ja ma arvangi, et ainukene noh, positiivne, mis kogu sellest asjast, mis nüüd on toimunud, võiks järel mina alla on just see otsevalimiste aktsepteerimine käega riigikogu poliitikute poolt, et tegelikult on tõesti ajakirjandus on ainus, kes püüab presidendikandidaatidelt teada saada seda, mida nad tegelikult mõtlevad ja millised inimesed nad on ja mida nad et tulevikus presidendina teha kavatsesid. Aga mulle näib küll, et noh, rahvaliitu ja keskerakonda väga selgelt see ei huvita. Ja nad on ju välja öelnud ka selle, et kõige teravamalt on nad just Toomas Hendrik Ilvese presidendiks saamise vastu samas kui just nii-öelda selle ümarlaua tagaistujate hulgas on sellel mehel nagu kõige suurem toetajaskond ja hetkel ka Eesti nii-öelda eesti rahva poolt, et see ei oleks sugugi mitte rumal, rumal valik, nii et nii et minul on küll ka väga kurb, et see kampaania kõik sellise sellise mõõdu ja sellise sellise halva alatooni on, on saanud minu pärast, ükskõik kuidas nüüd lõpuks laheneb on ta jätnud kogu sellele kampaaniale ka ilmselt ka tulevasele presidendile sellise halva pitseri külge. Eelmisel esmaspäeval just olid siin stuudios kolm naiskandidaati, kellest juba osalised küll selleks ajaks väljalangenute, sest nagu me teame, Eesti matši ühiskonnas ei ole mõeldavgi, et mingi naiskandidaat võiks öelda presidenditoolile. Kuigi me endiselt loodame, et Ene Ergma on üks selline tööd tõsiseltvõetavaid kandidaate, ütleme siis neil oli just jutuks see, mis tuligi sealt välja, et tegelikult ju Riigikogus võib läbi minna mitte see kandidaat, kes kõige varem vaid see, kes kõige vähem on kellelegi keegi kellelegi jaoks ärritav või kellegi jaoks vastuvõetamatu. Ja nüüd selles mõttes juttu rääkida sellest, et riigikogu valib parima, siis seda tuleb alati võtta teatavas mõttes reservatsiooniga, ta valib tegelikult kõige hallima. Jah, ja sellepärast ma julgen arvata ka, et otsevalimistel kui, kui see valitaks rahva poolt, et siis võib-olla oleksite ise kriteeriumid mitte see, kes kõige vähem on vastu, vaid see, kes kõige rohkem meeldib. Ja see, ütleme, see Leedu eeskuju, millega meid kogu aeg hirmutas, tatakse Paksase näol on ju väga lihtsalt ümberlükatav sellega, et kui Paksas osutuseks ju ebaõnnestunud kandidaadiks, siis valiti Adamkus, eks ju. Nii et noh, küsimus ei ole selles ka rahvas võib eksida, aga aga rahvas, andke rahvale võimalus parandada ennast, eks. Kuigi samas Läti president Vaira Vike-Freiberga, tema tema oli ju ka selles mõttes omal ajal selline kompromisskandidaat, kes tuli kuskilt välja, ma ei tea, kuidas öeldakse musta või valge. No tema oli jah, tõeline must hobune, ütleme Läti parlamendi seimi valimistel. Jah, ja praeguseks on, on nii ületused temaga väga rahul ja tal on väga suur toetus. No on alati erandeid, ütleme igal reegel on erandeid ja tõesti, Vaira Vike-Freiberga nähtus on omaette ja ta ilmselt temast võiks saada veel maailma poliitika suurkuju. Aga noh, nagu öeldakse, ka eurovisioonil võib läti võita, milles me oleme veendunud, isegi leedulid võib võita, mis on täiesti uskumatu. Ehk siis, et kui alati on erandeid, siis need mõlemad on, on Lätis ja Leedus, et Leedu on, on tõend sellest, kuidas, kuidas rahvas valib kehva presidendi ja Läti on, on tõend sellest, kuidas must hobune osutub väga heaks. President. Nojah, aga mina ikkagi vaataksin pigem põhja poole, Soome siiski näitab seda, et et noh, rahvavalimine on hea, kuigi noh, kui meil Ahtisaari kandidatuuri mõtleme, siis tema ju ei olnud jälle mingi eriline õnnestumine, nii et ka seal on võinud rahva seksida ja toetuda ainult sellel rahvusvahelisele kogemusele, mis muide vägagi sarnanenud Ilvese näitekastile. Ahtisaari oli tõesti maailma poliitika suur tegija ja suur lepitaja Namiibias ja mitmel pool mujal ja ta valiti Soome presidendiks, aga korraga märgati, et tegelikult jäigi ta kogu oma eluaja Soome rahvale väga kaugeks, tähendab eluajavaid, presidendi vabadust, ta elab edasi ja üritab endiselt maailma poliitikas lepitajana rolli mängida, mis on ju väga tore. Aga Ilves on täpselt samasugune fenomen minu jaoks, mõneti et ta võib küll olla suur tegija rahvusvahelises poliitikas, aga kas ta ikkagi suudab Eesti rahva jaoks kehastuda selleks riigi või maaisaks, vot see on nüüd jälle omaette küsimus. Nii et noh, rahvahääletuse läheks ta praegu võib-olla läbi, nagu need küsitlused näitavad, tema toetus on kõige suurem, aga samal ajal võiks küsida, kas rahvas ka sellega ei eksiks? No siin on ju küsimus selles, et, et milline rolli ootus on rahvalt Eesti presidendile, kui nad soovivad Eesti esindusfiguuri, siis nad ju ei eksi, kui nad valivad Ilvese. Olgem ausad. Nojah, aga iseküsimus on see, et kas Eesti riigi jaoks on esindusfiguur praegu kõige tähtsam. Kui arvestada, et me nii kangesti kirglikult jälgima, mis toimub Eurovisioonis või olümpial või, või kus tahes suurel rahvusvahelisel ettevõtmiseleA, nagu see eestimaine oleks see põhiline meie müügiartikkel, siis, siis võib-olla tõesti. Aga ma ei ole väga veendunud, et Eesti riik on enam sellises arengustaadiumis, kus ainult otsitakse kiitust mujalt, vaid ikkagi tahetakse ka siin kodumaal midagi korda saata. Et see ühiskonna enda ülesehitamise faas on ju tegelikult alles pooleli. Noh, samas ei saa ikkagi ilvesele päriselt ega eita, et ta ei tea nagu eestimaast midagi, sest ta on ikkagi No ma ei ole öelnud seda üks väheseid, kui mitte ainus tema abikaasa peab eriti Presidendikandidaat, kelle näpud on ka tegelikult nii-öelda Eestimaa mullas mullas olnud talu. Kohapeal, aga noh, olgu, ma usun ajakirjandust, mulgi kuube vähemasti oskab kanda. Mis puudutab abikaasas ja siis on ka juba juhtunud väikene erakonnasisene tüli, nagu me teame viimastel päevadel just täna on ajakirjanduses lahvatanud, nagu oleks ilves palganud oma abikaasat. Seda tema erakonnakaaslane proua Jõe-Cannon on sellise süüdistuse esitanud. Aga noh, see näitab seda veel kord, et kõik need inimesed, kes nüüd on niivõrd avalikkuse ette tiritud peavad ka olema valmis selleks, et viimse juuksejuureninad läbi uuritakse ja kõiki nende tegusid vaadatakse eriti suure luubi all. No vaatame, kuidas see protsess areneb, aga aga ma veel kord ütlen, et mulle tundub siiski, et seda korda see otsustamine läheb valijameeste kogusse ja ja, ja seal on enam-vähem see tulemus ette näha. Prognoosid numa ikkagi prognoosisid prognoosi praeguse presidendi jätkamist. Nii nagu ka meie ennustajad enamikus, kui me aasta alguses ennustust tegime, aga kõik on võimalik. Aga ühes teises sündmust tahaks veel rääkida, mis peaks täna vist nüüd lähihetkel vist kas algama juba või on juba alanud seal üksmeeleavaldus Tallinnas pronkssõduri juures mis on siis jätkuks üheksanda mai sündmustele? Jaa, jaa, jaa. Ja see on jälle üks niisugune väga delikaatne teema, mille käsitlemisel mina arvan, et iga ajakirjanik peaks olema väga-väga tundlik ja väga ettevaatlik. Sest kaldumine ühele või teisele poole väga selgete rahvuslike või või noh vastupidi. Öelda kosmopoliitsed seisukohtade võtmine on igal juhul oht et siin tuleks seda õiget teed väga-väga hoolega otsida, et mis on see õige lahendus, et kas, kas ajakirjandus peaks näiteks lülituma mingitesse kampaaniates seda la õhku lasta või haavala maha võtta või vastupidi, et noh, ajakirjandus peaks jääma siin võimalikult objektiivsuse taotlusega, objektiivseks ei saa kunagi öelda, sest objektiivsust ei ole olemas, selles mõttes aga objektiivsest taotlevaks ühiskonna institutsiooniks, korraldajaks. Siin on tegelikult väga raske öelda, mis asi on see objektiivsus, kuna tegemist on ju sellise sümboliga mälestusmärgiga, mida paratamatult ju kõik tõlgendavad interpreteerivad. Võin öelda, et näiteks mind isiklikult, olgugi et näiteks isiklikult minu, minu vanaisa oli Saksa sõjaväes et et mind isiklikult ei ole see pronksimees mitte kunagi häirinud. Ta kehastab minu jaoks nagu mingisugust universaalset leina, ta täidab seal langetatud päi. Ta ei ole sõjakas, ei ole agressiivne. Minu meelest on sealt vist need tahvlid kõrvaldatud. Ma ei ole kunagi käinud nii lähedalt seda uurimas. Aga tähendab, vot see universaalne lein, aga ma tooksin veel ühe aspekti siia juurde, tähendab mind on alati ärritanud, see ärritas nõukogude ajal harita praegu, et kõik need ausambad ja mälestusmärgid ideoloogiseeritakse antud hetke nagu mingisuguse poliitilise kultuuri seisukohalt, et minu meelest on küllalt maailmas maid ja isegi siin sammas naaberriigis Soomes, kus sama Vene keisri kuju on endiselt keskväljakul senati väljakul, eks ju, ja keegi ei kipu seda sealt maha tirima, eks ju. Et kas me ei suuda oma ajalugu siis võtta sellisena, nagu ta on olnud, miks me tahame seda ajalugu kogu aeg ümber mõtestada? See jah? On tegelikult äärmiselt kahetsusväärne, mis selle ümber toimub. Ma pean silmas ühestki ülest, siis 100, üheksandal mail toimunud. Kas ei olnud mitte ENSV lipud väljas? See oli, no ja seal oli see Nõukogude Liidu lipp ja, ja nii edasi, see oli ka selge provokatsioon. Olgem ausad. Sest ma olen, ma olen nõus Evi Arujärvega. Ta ütles seda, et lein ja mälestamine peaks nagu kuuluma privaatsfäär, aga kahjuks sellest pronksmäest on saanud nagu mingisugune poliitiliste Monifestatsioonide koht. Ja see nüüd kohutavalt raske on leida lahendus sellele, kui nüüd tuleb Tiit Madisson ütleb, et tema tahab oma oma meestega siledat maha võtma maha võtta siis ja ütleme, meie, meie enda jõustruktuuride hakkaksid seda seal kaitsma, siis saad, eks ju, meie meie riik nagu väga lolli olukorda, aga samas kui, kui sa saad ära viia Tõnismäest Tõnismäel see see, see mälestusmärk, et see jällegi minu jaoks oleks ka näkku sülitamine väga paljudele inimestele, kes, kes kelle jaoks. Ja kes kindlasti seal ka üheksandal mail ei käinud? Ma arvan, et see teema on rahvateenrite ajaloos vist kolmandat korda väga aktuaalne, alati selliste kab paariaastaste intervallide tagant ja ma olen alati siin öelnud välja selle mõtte, et tegelikult on positiivne lahendus olemas ja mina oleks näinud seda selliselt, et aasta tagasi oleks Tallinna linnavolikogu võtnud seevastu otsuse kujundada ümber see mälestusmärki märk ja selle ümber olev plats ja seesama langetatud päi peaga Nõukogude sõdur oleks võinud sinna jääda, sinna vastu oleks pidanud, et panema kas ühele põlvele toetuv ja langetatud peaga eesti sõdurile tegema mingisuguse sellise moraalse kompleksi, mis tegelikult oleks siis väljendas kõikide sõjas langenuid sedasama üldist leina ja kõike selle vastu ei oleks olnud mitte keegi tegelikult astuda. Aga miks seda ei, miks, seda tegelikult ei tehtud, see tegelikult näiteks meie rahva sellist nii-öelda suuremeelsust ja sellist ajaloo. Nojah, veelsus praegu vist ei ole õige hetk meie arengus, kus me eriti suuremeelsust tahaks näidata. Aga, aga seal on see väga vale idee. See idee on väga hea, mulle see meeldib, aga ma arvan, et kui sa paned rahvahääletusele, siis see ei läheks läbi. Ja samas kui me vaatame neid, neid praktikaid, kähmlusi, mis seal ümber toimuvad, et ma ei kujuta ette, kui seal oleks nüüd see teine sõdur veel juures ja teine kuju veel juures, mis seal üheksandal mail toimuks, äkki sa läheks mingiks tõsiseks käsikähmluseks. Kusjuures ma veel lugesin sellist koomilise alatooniga uudist, et Ain Saar, kes on siis üks neljast mehest, kes lubasid pronkssõduri teisaldada väitis, et, et sellel kujul on eestlase mitesse laablase näojooned. Pronksmehel. Jah, et see on juba tõsine rassi. Hästi, ei pea peal. Oleks kaks sõdurit, kui seal oleks kolm erinevatest aegadest ja selleks oleks tõeliselt hästi need arhitektuursete kunstiliselt lahendus. Ma ei usu, et seal läheks suuremaks konfliktiks üheksandal mail, kui praegu. Praegu on tegelikult täpselt samamoodi mitme poole esindajad seal ja käib see sõna, sõna sõnavahetus, nii et. Kord on ajakirjandusest läbi käinud skulptor roos, eks ju, kes selle on teinud, on tõesti modellina kasutanud eestlast, nii et ennast geneetiline, ehk eestlane. Aga minu meelest see on täiesti tähtsusetu antud puhul ja ka näiteks see ikkagi, kas keegi on sinna kusagile maetud, et no vabandage, väga, kui omal ajal ehitati Tallinna pank ikkagi surnuaia peale, siis ei küsinud keegi, kas sinna on keegi maetud või? Küsiti küll, aga aga lõppude lõpuks ikkagi see pank, see sinna ehitati, nii et et kas nüüd hauad selle bussipeatuse all või mujal on, on lõppude lõpuks Vähetähtis. Mälestusmärke ei ole kahtlemata sinna algselt püstitatud hauamälestisena, vaid ta on ikkagi olnud hoopis teise eesmärgiga ja kindlasti teises ühiskonnas teenis ta teisi funktsioone, aga aga ma ei näe, et me peaksime nagu võitlema kivikujudega kivikujudega võitlemine, toobki kaasa selle, et me ei suuda oma tänases ühiskonnas ka millegi reaalsusega võidelda. Me võitleme ka selle kivi kujuga lossiga, eks ju, on see siis Hamleti isa vaim või, või, või, või kontuuri kuju, eks ju, ja me ei näe Neid oma tegelikke probleeme või ütleme, kogu aeg mingisuguste olematute noh, ütleme teadvuse pimeda poole sümbolitega. Ja ma olen sellega täiesti nõus, et nutsime nagu mingisugust abstraktset mingit välisvaenlast küljele vastanduda, selle asemel pole vaadata enda sisse ja näha, näha endas neid nõrkusi ja tugevusi. Nojah, ühesõnaga ma tahaksin väga loota, et see järjekordne nagu kirepuhang, milles olid kahtlemata algatajateks, tuleb tunnistada needsamad üheksanda mai võidupüha tähistajad sellest võidust on ikkagi ausalt öeldes küüniline kõnelda üheksanda mai puhul. See oli ikkagi maailmasõja lõpp ja mingist võidust selles mõttes ei saa nüüd rääkida kellegi jaoks võidust. Aga, aga noh, ma siin ka ei ei, ei, ei, ei liialda, kui ma ütlen, et ka selliste meeleavalduste organiseerimise puhul võib-olla siin ka täiesti selgelt mängus meie heade idanaabrite käsi ja ja noh, miks me siis arvame, et et see on, nagu öeldakse, FSB ei tegutse, küllap ta ikka tegutseb, kui me kapo aastaraamatut vaatame. Nii et ka selles mõttes peaks Eesti riik muidugi olema valmis sellisteks asjadeks ja paremini valmistunud, kui, kui ta on seni olnud. Aga kas nüüd seda sellepärast peabki vastu provokatsioone organiseerima, noh, selles ma küll julgen väga sügavalt kahelda, sest see on just nende algsete provokaatoreid eesmärk. Et läheme sinna Nõukogude lipuga ja laulame seal vene laule ja riputame endale ordenid rinda ja äkki tulevad siis eesti natsionalistid, nagu öeldakse ja siis käib väike kähmlus, see, see on kasulik, on muidugi Vene propagandale, mis nad, mis üldse võib olla? Jah, ja siis selle asemel, et rääkida meie tõsistest tuleviku probleemidest räägib meedia nädalate kaupa ainult nendest samadest kivikujudest. No ja no meil räägib siiski mõnest muust asjast ka ära Oleril, nii pessimistlik Eesti meedia suhtes viimasel minutil ma tahaksin veel ühele väga tundlikule meediateemale vähendada, ma vist seda oma eelnevas pakkumises ei käsitlenud, aga mulle tundub, et see on muutumas väga tundlikuks. Ja see näitab ka meid kui siiski küllaltki tsiviliseeritud riiki, see on Ruhnu karu. Mida teha Ruhnu karuga? Et, et me näeme siin huvitava nii-öelda teema poe, kes ju tänane Postimees vist kus on välja toodud, et seesama mees, kes need saadetud Ruhnu karu ära tooma, on ju meie Eesti piirivalvur ja on terve hulk eesti piirivalvureid 91.-st aastast, kes astusid vastu dollalomooni relvastatud jõukude üle ja ja kes on siiamaani autasustamata. Et nüüd seesama mees on saadetud sinna Ruhnule karuga toime tulema või Karus Karu sealt ära viima. Et tegelikult see on ka minu meelest hästi tundlik ja hästi filosoofiline teema, eksju, et üks väikesaar kogukond, kus mõni paarkümmend inimest, eksju sinna satub nüüd karu ja nüüd siis kogu Eesti riik, mõtiskleb arutleb selle üle, mida teha karuga, keda eelistada, kas karu seda kohalikku kogukonda või on võimalik mingisugune kompromiss? Miks peaks ikkagi karu elusalt ära mandrile tuua? Nojah, kui see õnnestub Ta ei tapnud, siis miks peaks inimene seda tegema? Täna kirjutab vist SL õhtulehes on Mario Sootna, et ükski loom ei lase endale lähemale kui 100 meetrit kedagi. Noh, tegelikult ma usun, et on see võimalik siiski uimastavate, mingite noolte või süstidega, aga aga see on selles mõttes väga huvitav teema, sest rohnlased ise ju tegelikult püstitasid küsimused, kas ta viiakse ära või lastakse ta maha. Et see on, see on jälle niisugune noh, minu meelest väga huvitav teema, et kui me vaatame ühte väikest kogukonda, eks ju, et mis on tema jaoks prioriteetne, kuigi teisest küljest võiks arvata, et see karu, kes osalco Ruhnul võiksuseid turiste sinna märksa rohkem kohale tuua No ma mõtlen seda, et kui Kadrioru pargis oleks olnud karu poolteist kaks kaks kuud, et see probleem oleks ammu ära lahendatud ja kõigil on selge, no küllap Eero Raun Alex ära lähen, kui ta, kui ta, kui ta seal, jah, laupäeval pühapäeval jalutajaid niimodi kollitaks. Käpajälgi teeks, et fakt on see, et ega seda saare karu jätta ikkagi ei saa. Tõenäosus, et seal mingit, et nii-öelda verevalamine tuleb, on igal juhul täiesti selge, nii et sina pigem laseksite maha kui ei õnnestunud, kui ei õnnestu jah, ütleme teda teda lähi lähikuudel, ütleme ka kuu-kahe jooksul vaatamata kõigele meetmetele elusalt kätte saada, siis. Aga miks te peaks õnnestuma teda püüda, ma ei ole küll loomaarst ja määrele jahimees kui karudele pannaksegi hülge, mingeid raadiosaatjaid ja, ja nii edasi, siis miks ei saa teda siis nüüd kinni püüda, uimastite aja ära mandrile tuua? Üsna sarnane probleem, mis lõpes täiesti absurdselt oli Soomes paar aastat tagasi nimelt Helsingi loomaaia kraavianide karjaga ja teatavasti paavianid on nisukesed loomad, mis paljunevad ka kiiresti ja, ja neid peabki aeg-ajalt seda karja vähendama, sellepärast et keegi ei suuda seda karja enam teatud hetkel nagu hoida, ohjes ja peale selle on seal väga selgelt hierarhia suhted ja, ja ühesõnaga, need vanad juhid ei, ei lepi uute juhtidega ja läheb, nagu öeldakse, omavahelisse verevalamiseks alfa, diabeet osade peetode vahele jõuame tagasi sinna algusesse ja tulemuseks oli see, et teatud organisatsioon käivitas üle Soomelise kampaania, mille tulemusena see paaviani kari säilitada, seal selleks kulutati miljoneid markasid või noh, juba nüüd eurosid, et teha nendele lisaaednik, et ikkagi paaviani kari seal säilitada, kuna rahvas saatis tuhandeid ja tuhandeid allkirju, eks ju, selle toetuseks, et mitterid armsaid Paav jälle seal hädaldab. Et noh, vot see näitab nüüd taas seda, et noh, tegelikult meediaga manipuleerimise ka või noh, ütleme selliste pseudoeesmärkide seadmisega, kui inimestel ei ole piisavalt teadmisi, võib jõuda täiesti absurdsete tulemusteni. Aga kas see on ikka nii absurdne? Sellepärast, et, et maailma väga tunnustatud bioeetikud on hakanud juba võitlema selle nimel, et laiendada mõningaid inimõigusi, nagu näiteks teatud ahvidele, kes on geneetiliselt inimestele väga sarnased. Ka loomadel on tunded? Jah? Jah, nojah, kui oleks budist, siis tõenäoliselt tõepoolest ei, ei tapaks ka sääski. See õigus on inimestel olemas, aga kas see nüüd saab kujuneda ühiskonna normiks? Vot see on vaieldav küsimus. No igal juhul ma arvan seda, et kui sa karuga praegu rahule jäetakse, et kui ta mitte sel suvel ei pane seal liivaluidete peale mõnda turisti nahka, siis juhtub see kas järgmisel või ülejärgmisel aastal, sest ega selle karonid päris normaalne toitumisahel seal saare peal siiski ei ole, et aeg-ajalt maiustab lihaga lihaga ka ja tal ei ole seal suurt võtta võtta midagi. Et noh, ta on sattunud sellisesse keskkonda, mis ei ole tema jaoks nagu normis, vabandan, see maa-ala on natuke liiga väike ja ei ole päris neid, neid loomi ja kalakaladega kala, ta ei oska püüda. No mina ei hakka, pigem kaldeksin selles vaidluses Marguse poole, et tõepoolest, kui teda jänesest sealt mõistlike vahenditega ära toimetada, siis ilmselt tuleb siin sooritada hädatapp. Aga, aga see veel kord näitab seda, et noh, Ma loodan, et siin üldrahvalikku liikumist ei käivitu selle karutoetuse kannipa käivitama asju on juba käivitumas. Jah, keskkonnaministril on ka vastavalt petitsioonid esitatud. Aga jääme vaatama, mis toimub. Meie saateaeg tänaseks lõppenud. Tänan. Külli-Riin Tigasson, Margus Mets, saatejuht oli Mart Tummelas, järgmisel laupäeval on siis tahes Aarne Rannamäe juhtimisel uued teemadele.