Üks suur veomasin, tulen, vaatan, võtab, no oleneb ja katsu, katsu. No ei võtnud jälle peale, mis jama küll, mõtlen, päris olemas siin. Ei usu, ei usu oma silmaga, eks näärimees Sulev hobuse ja saaniga mõni majandusmees teeb oma oma kodukandi rahvale näärivana. Näärimees. Tere, tere noormees, ma olen nii hädas juba pikemat aega siin tee ääres hääletanud saate mu peale võtta pole, aga Ani peale ehmane. Nonii nüüd on ärimees, kuhu kanti sõita viib? Mul on siin suur kingituse, pakk selja taga, Lääne-Eestimaa poodidesse kolhoosidesse nääripakke viima. Põllumeestele Majandusraadiumi raadiumine olen mina saabuv, tere hommikust, põllumehed juures. Ja ma päris algaja olen, mõtlen, et praegu oleks väga tore vist nyyd alustada meie saadet siit saalist just niimoodi, aga enne kui makki käima panen, ma küsisin, arvad, et kus teenindusmajas olete või kandis meest, tegelikult olete? Ametit peate majale teenindusmajast? Ma olen lappima? Ei, vaadake lapimaalt muidugi jah, aga meil ei ole lastesaated. Ma küsin praegu Mac, praegu ei tööta veel, et kust kandisse tegelikult panid toetavaid, mis meis olete, mis te ütlete, et ma olen näärivana lappima? Kuulge, ärge tehke nalja, enam aitab küll, ma olen selline näärivana kaltsu ja, või noh, kas vähemalt küll see tuleb ära mängisin katsu meie lapsed proovinud. No näed, noh tuleb veel alles, ootab kole hea küll, näeb, et ei ole küll ei tule enam. Lahti ei lase lahti. Uuel aastal keegi tundku hinges igavus on täitumatud soovi unistust, võtku vanapoisid naised elu, siis on vähem, ärgu lahaarne pärast muretu kui toonekurg. Raivo on ajanud ennast rumalasti üles kus ma saan. Aita saan tee peale lükata. Korraga. Ära tule, teinekord läheb päris on päris, päris päris, jätke neid, mis ta hakkab. Sõitnud kõigepealt läheb vägevad, lähme Ääsmäel, see samane hääldalt, tee peal. Keerame paremale alla ja Ääsmäe sovhoosi. Aga meil on Ääsmäe sovhoosi aiandisse ja aiandi manu. Tere head uut aastat, Ääsmäe sovhoosi rahvas, aitäh teile sama, millega, aitäh, kuidas siis aiandi rahval see tiigri aastaga läks? Vana aasta võiks öelda, läks meil raskelt, sest saak oli suur, seda andis ära korjata, plaanid said kõvasti täis, põhiline on meil avamaa köögi viljandus. Ja sellest siis põhiline osa on kapsas, kapsast on meil 160-l hektaril kuskilt. Ja siis noh, kõik need muud porgandid, peedid ja üldse on meil 23 erinevat kultuuri. Porgand andis meil väga hästi välja ja kapsas andis meil väga hästi välja, tänu millele muidugi plaani numbrid täis saidki. No peaaegu et 150 protsenti täitsime. Aga seal olid muidugi suured pingutused, võiks öelda, et ilm soosis meid see aasta kõvasti, kuni detsembrikuuni lasi veel korjata omade kapsast. Arike tulema nüüd siis 87. aasta juurde mis plaanitud näiteks teie ajend, rahval selleks aastaks andmeid. Kui siia sõitsite, siis nägite, vast ehitatakse meile katmi kala juurde. Tahaks selle katmi kala ikka käiku saada, see parandab meil kõvasti taimede ettekasvatamise olusid. Tahaks ikka, et kevadel oleks juba meil ta kasutusel, et saaks kapsataimed ette kasvatada. Uuel pinnal. Aga mis teil oma isiklikus elus plaanis 87. aastal? Ei ole veel nyt plaane paika pannud. Isiklikus elusplaanimajandusega elada ei saa, see on nii, kuidas, kuidas kujunes? No ega midagi soovime, täielik õnne, õnne ja head uut aastat veel kord, aga vat ma küsin seda selle peo pidamise koha pealt, seda, et kuidas teil nüüd majandirahva sääsma kultuurimajas oma näiteks majandi noored ääri pidu pidasid? Me otsustasime, et teeks näärid nagu vanasti nagu tegid meil vanaemad-vanaisad tuua tuppa õled. Süüa verivorsti mängida, rahvamänge, mõistatada mõistatusi, kindlasti näärisokk käis külas ära ja leia siis polkat ja valssi ja. Ja riided, koolid, muistsed, Ja kuulutuse peale panimegi kirja, et oleks riided simmani, rikud midagi, rahvuslikud, rahvariided isegi. Ja täitsa tore pilt oli. Selge selge jutt oli ladus küll ja paistavad igati asjalikud inimesed, aga et kas laululugu või tantsulugu oskate ka lüüa mul siin kingituse pakk käes, neile üle anda. Mul ongi siin, eks salmis Vastraadio meestele kahk. Ulatus. Pühapäeva hommikul on põllumeeski prii, aga Kokse hõikab ikka Kikeriki. Valge ammu väljas, no mis ta kireb veel voodist välja tulnud, ammu on iga õige mees raadio ümber, kenasti on kogu meie pereraadiomehed rutusti. Näe, ütlevadki tere. Küsida saab see, kes istub, raadiees. Vastab ikka see, kes räägib raadio sees. Kaska täna Aravete tuleb intervjuu rahva võidust ja Estoniast alles oli ju? Nüüd pole muud, kui tõstame aitäh Ove meekott saani ja Rein viilu poole, Haiba sovhoosi. Selle esimest aastat rektoriks. Vaatame, kuidas mehel asjad lähevad. Tavaliselt öeldakse, et esimene vasikas läheb alati aia taha, aga möödunud aasta võis öelda oli küllaltki edukas aasta, juba on oma näitajate poolest Haiba sovhoos, pidas oma 45. aasta 45 aasta juubeli maha ja kevadel õnnestus saada veel kätte üleliiduline rändpunalipp sporditöös. Ja toodangunäitajate poolest õnnestus ületada, siis meie aiva soosin nagu. Unelmate piir 4000 kilogrammi lehma kohta. Kas Haiba sovhoosis hetkele juhtiv meeskond on noorrahvas ikka? No statistika järgi peab ütlema, et keskmiseks vanuseks, nüüd on meil peaspetsialist selle 30 35 aasta piir. Ja see peaks olema nagu psühholoogid andmetel, ütleme üks kõige kõike selline perspektiivikamisest, parimad aastad on veel ees ja siis loodan meiega. Parimad ajad on veel ees. Ja kui nüüd vaadata viimasena, On hästi avalikult ja julgelt hakatud rääkima meie tehtud vigadest põllumajanduses samuti nagu näiteks siin detsembri lõpuski oli minister linnuminister linnuartikkel Edasis siis paistab, et see uus aasta tuleb raske, kuid teguderohke käesoleval uuel aastal ei tahaks korrata neid vigu, mis me möödunud aastal tegime. Meie loomade geneetiline potentsiaal on tõesti kõrge. Et see eeldab ju tugevalt tugevalt söödabaasi. Ja kui me nüüd tõsisemalt seda söödavarumise suhtume käesoleva aasta suvel, siis oleme kindel, kindlad, et et 4000 piire jää kaheksa kolmemajandi peale kokku tehti lasteaed valmis ja nüüd praktiliselt see on teada, et see ei õigusta ennast ja nüüd momendil. Kunagi kaotati ka meil jah, see lasteaiad ära oma väikene sovhoosi lasteaed, kuid nüüd oleme tõesti hädas ja nii et näiteks seda, seda peame nagu üheks üheks veaks möödunud aasta näitas, kui me viisime osakonnad isemajandamise peale, mitte ainult osakonnad, ka, isegi tootmisüksused seal kas nii suurfarmid ja ja kui nüüd aasta lõpuks mõnel suurfarmil õnnestus koida ja odavamat piima toota ja isegi ütlemise 10000 rubla suurfarmi peale ära jagada. See paneb nii mõnegi lüpsi traktoristi mõtlema. Et järgneval aastal uuesti toota piima juba odavamalt ja ja rohkem muidugi. Ja nüüd tahaks kuulda ka ühte lustakat, määri salme, kingitus ootab. Ma parem räägiksin oma veterinaaria Praxisest võib-olla aastaid tagasi juhtunud loo. Tõestisündinud lugu. Peale lõunat jookseb minu juurde abiline ja ütleb, et Rein, et näed, Maiezaiga sai kaksikutega maha. Ma hakkasin mõtlema, et mismoodi ta maha sai, et alles hommikul jooksis ringi lüpsikutega. Lehmade vahendajategreetigi pole läinud. Aga pärast tuli välja, et see oli hoopis meie meie majandi parim lüpsile majja. Siin saalis hakkab vahepeal päris küll. Vot seal paistavad kenad maad. Need on Lauristini kolhoosioru välja suurfarmihooned. Rajoonisulamite ja Harreon. Läheksin sisse, jah, ja mul on sildne kotis. Kolmneli pakkisin. Ja esimene, kellega kokku saime, oli lüpsja Katrin lilleberg. Meie 20 96. aasta oli väga edukas plussid, natuke ikka tuli ja meie toodang on küllaltki kena 4600 natuke üle tuli meil ära farmi keskmisena. Meil farmis on kaheksa põhilüpsjat, neist põhilüpsetest kuus on mehed ja meie mehed on väga tublid, sest majandi kolmandaks lüpseks tuli Kald tiit. Meie üks tublimaid mees, lüpsen majandis. Peale selle on meil farmis brigadir kolm söötjat ja tänu neile muidugi ongi meie farmi nii suur pluss tõusnud Katrin väga, kuidas teie perele kutse. Uus aasta tuli perele tuli muidugi küllaltki ilus ja meeldiv uus aasta võib-olla uute üllatuste uute lootustega, sest noh, tahaksime saada uut farmi näiteks majandist. Loota selle aasta sügisel pall majandis, no kas just ühe pere paar, kui niisugune farm tahaks sinna saada? Tähendab, Teie perre saaks selle enese kätte või kunst. Nonii, on lootus, aga aga mis, mis saab, ei tea, seal meil ülemust otsustada, tähendab, kandidaat on ikka ja üsna populaarne. No kindlasti, sest seal on kõik oma käe-jala juures, me ei sõltu enam kellestki teisest. Te viisite natuke jutusele majandamise külje peale. Kuidas nüüd teie kandis, siin on isemajandamise asjad edenenud. Eelmise aasta algusest 86. aasta, kõik tehti isemajandamist, kõik farmid, osakonnad, kõik olid isemajandamise peal ja tehti need kokkuvõtted. Aga jäiga, alles eelmise aastal kehtiva planeerimise süsteem, mis meil majandis olnud juba aastaid, nii et paralleelselt sellega siis arvestati. Kuidas on, kas inimene saab kasu või kahju, kui see majandamise peale üle minna? Kaks? Jah, kõrvu käib arvestus, täna on nii aasta algus, et me veel täpselt ei oska öelda, aga, aga ma usun, et jaanuarikuu jooksul selgub see asi, kas siis lähme isemajandamise peale täielikult üle või siis tõesti jääb ikka vana süsteem, niikaua kui isemajandamine hakkab ennast täiesti. Niisugust soovime siis 87. aasta alguses saaks asi ilusti selgeks ja just niimoodi, et ta igale tööinimesele Lauristini kolhoosis oleks meele järele ja läbi selle ka töö edasi ilusti läheks. Niimoodi, aga vaatan, et nüüd see näärivana on siin üsna vagusi jäänud, ootab vist ka nüüd Salmesse kaatril. Vot moment salmima küll kohe ei oska peast öelda. Võib-olla pole nii hästi veel näärideks valmistunud. Aga, aga ühe loo farmielust ma võiks rääkida või mitte just farmielust võet räägiksin, kuidas meile käisid ametiühingu omad külas. On. Võib-olla jätaksime, nimed nimetamata, keskus käisid, sest sest ma usun, et see saade läheb natuke kaugemale eetrisse, võib-olla kuskilt mõni klõps takutab mind, aga ma ütlen, et küllaltki rollima koltrollima küllaltki kõrgelt poolt. Ja, ja see asi juhtus niiviisi, et nemad saabusid meile jaanuarikuus. Ja esimene asi, kui nad laudauksest sisse tulid ja tere ütlesid, küsisid, aga miks teil loomad praegu laudas on? Meil muidugi jäi suu lahti, laudas tegime siis selgeks, et tulite just õuest, et meil on lumi maas, meil on talv. Muidugi, siis nad olid ise ka väga üllatunud, et nad niiviisi oskasid küsida. Nüüd läheme Lembit laugi poole, ta on Haapsalu rajooni sõpruse näidiskolhoosi traktorist. Ja nüüd olen päris kahe vähekümneid. Teie saite nüüd siis Eesti NSV teeniliseks põllumajandustöötajaks ja oktoobripühadeks sain selle au vääriliseks. Ehk siis tööd on tehtud, ju mind siis selle autasu vääriliseks arvestati. Ja ikka vanem ka juba ja sellepärast need autasu antakse kui vanameest olete 56 juba 39 aastal masinate peal olnud ja sellest võib-olla 20 kaheksa-üheksa aastat küntud oma kolhoosile võib-olla päris ringi peale künd. 48. aasta esimesest jaanuarist läksin, sel ajal oli Taebla masintraktorijaam, läksin hinnati rataste kursustele ja pärast seda, see oli kaheksandal aprillil, kui kirjutati raamatel ja tööle läksin, siis oli esimene töömasinas oli mul universaal ratastraktor ja selle juhtus ka siis, vot see tulebki meelde, et kohe töö hakkas väga viperusi bitte. Sel ajal saadeti masinad varakult kolhoosi ja hakkasime minema, sel ajal oli. Mis selle kolhoosi nimi on, pole enam meeles, aga linnamäel hakkasime minema, tee peal tuli meil traktoril tagumine ratas alt ära, vat ei osanud seda tehnilist hoolt teha, neid pilte vaadata. Ja siis me otsisime seal marsruudi, oli sellega, oli temal vanem traktoristi. Otsisin tungrauda, tõstsin tee äärest üles, saime ikka õhtuks jälle kordagi linnamäele ka tagasi, aga see oli juba esimene niuke viperus, mis hakkas traktoristi pihta. Aga tol ajal, kui te alustasite, oli vist traktoristi amet noorte meeste seas päris mainet, kas siis oli kolhoosides tehti sööki süüa, siis ikka pandi need söögikohad niisuguse majades, kus ja tüdrukud ja ka oleks ja siis oli ikka see asi ja lõbusam ja ja sel ajal oli noori väga palju ja siis oli traktoritel kaks vahetust peal ja siis oli ikka neli meest iga traktori peal, nii et see oli täis. Aga nüüd, kui kolhoosidele juba traktoreid müüdi ja siis essaadiga hakkasin ote probleem nagu vähemaks jääma, traktorijaamas oli neid väga palju. Aga kuidas juhtus, et teie poeg traktoristiks? Vaat seda ma ei tea, selle eriala teise, mina ei ole teda soovitanud, mina veel ütlesin, et seal Ants Antsul, jah, ütlesin, kui kooli lõpetas Taebla keskkooli kaheksa klassi. Et otsi omale mõni kergem amet ka nagu teised, aga tema Tseima tan vigade traktoristid kooli minna sinna tema läks ja selle tema ise omale valinud eriala, temal on sellepärast kergemalt, minul ei olnud isa kõrval, kes tegi minu isa ei tulnud masinaid. Aga mina olen ikka tav igal pool ikka natukene nagu abisoolt ja vaest ta mulle abiks ja nii et ikka nii on temal algus võib-olla natuke kergemalt, seda nüüd siis töö poole pealt, aga kuidas 87. aasta teie perele tuli? Meie perel ta tuligi, käib näärivana ja, ja kõiki kümmet pühadeks saab tehtud, nagu on paremad söögid-joogid Joidi või üteldagi ja seal küll olemas. Aga te muidu ise napsumees ei ole mina jah, juba kaheksa või üheksa aastat ei ole jah. Meie näärivanamehe juttu siin kuulame üsna vagusi endaga ta vastasele ütleks ka midagist. Et ta hakkab vist ilmuste küsima seda salvi värki kaheksa pakki üle anda Lembitut, mis siis näärivanale siin maha lugeda, rääkija lisaigast on mul meelde jäänud näärida aeglase pühade aegas, lauldi neid ikka laulusid, see on ikka niisugune lauljat oli kunagi vanaaegne, hea jooma ka, nii et püksid pandiksiga vallasandi vallas andiks. Aga mis selle laulu moraalivärki või kuidagi siis kiidasta joomist või mismoodi? Ei no eks ta ikka ta ei kiida seda sugugi, sellepärast ta ütleb ka, et sa leiad vallas andiks, et see ei ole hea, kui sa jood, juua ei tohi. Et vot siis oli veel, sealt läks üks salm edasi, et siin need suured joomamehed kolletanud, kui kapsalehed, siin need suured joomamehed, kolleta ant kui kapsalehed, no see näitab seal jälle kusagil, kolletan tal selle hingeelu on ju läinud seda inimest enam nagu põle. Aga nüüd tänapäeval jah, enam seda ei soovita, see ei ole hea ka viina võtmine. Aga tuleb võib-olla mõni lugu, kõver meele närvena võib-olla huvitab ka ja et, et meil olid sinised asjad, et vanasti traktorijaama ajal oli, tulid traktorijaama poliit ülemad, nagu olid need ju siis ka mehed läksid traktoristi uurija vana traktoristi voli ja küsisid, et Vigala seisad, lindid on ära kulunud, naasev küsis kohe, et miks nad ära kulusid jälle teine panin vahelt juurde, seal põnelintisi määrinud, vaat siis ütles kohe kinni panna kohese mees, et miks ta ei ole lintide määrinud. Need on just naljajutud ja siis teine juhus oli veel üks peaagronoom oli. Nüüd ta on juba ammu mulder, aga läks traktoristi juur, mis Tartul geim ei saa, mis viga? Nood ratturist tuli, naljamees ütles niimoodi, mis sa sellepärast geima pole see komprsioonist ei tea, kas meil laos on traktorist, ei tea, et mine vaatessaa, noh, läks lattu, laomees oli mäda, mees sai kohe aru, et saadetud küsis, kas saaks kompressioon varbale lattu. Tolm vil põledele parseesest ei saa. Me oleme praegu järjega juba siin, Pärnumaal, kas me läheme siin kuskil sisse ka kindlasti surele, kõigepealt surel on kolmandat aastat kolhoosi esimeheks selline mees nagu Hans Feldman ja tema juhatusel ka koos igasuguseid ülesmäge läinud kolme aasta jooksul, vot ongi, suurfarm tulebki, kas nüüd ongi varsti käes ja sealt paisati majandusele hoogu juurde suksu juurde? Nüüd istume siis Ants Feldmann pool kodus, kuidagi oli selline tunne spetsialistide osas, et kõik olid nagu harjunud. Paremad ei saagi, meil on nii olnud tingimust madalad maad, Me oleme kaugel ja ääremaaliehitusi vähe ja nii edasi, nii edasi. Ja seda loomulikult tuli hakata murdma ja leidma väljapääsu, kuigi ka mina tunnen seda, et suure jääl on loomulikult poole raskem töötada kui mõnes teises linnalähedases ja kõrge pinnasega või, ja pinnasega majandus. Sest suri, oli selline kant omal ajal kui ei olnud veel töid. Ja kui talumees hobusega jäi vihma kätte, siis võttis hobuse eest ärasust, vankriratta, tähendab ringi käinud seal sellise ääretult raske ravima. Ja kui siin tuleb ka kevadel kevadkülvi ajal sagar vihma, siis tuleb kaks-kolm päeva oodata, enne kui põllule. Aga nüüd läinud 86. aasta, see on ikka juba teise tooniga suure ja te olete siin välja vahetanud kogu juhtiva meeskonna või? Jah, paratamatult tuli ka peaspetsialistilt välja vahetada uued. Saa ütelda, et kõik need, kes ära läksid, omalt kohalt ei oleks oma töötunud, kuid lihtsalt väsinud ja enam edasiminekut paljudes küsimustes ei olnud. Ja selle tõttu tuli et peaaegu kõik spetsialistid välja vahetud noorte meestega osa on isegi kogemusteta otse epast tulnud. Kui seda 80 kuuendat aastat rääkida, siis me räägime, kevad küll. Üks esimestena rajoonis lõpetasime, mida kunagi suureial saavutatud varem ei olnud meie maade tõttu. 86. aasta. Piimaplaan 2900 tonni peame riigile müüma. See on kõikidest eelnevatest aastatest enam. Ja seda me suutsime täita ja lehma kohta piimatoodangu lähenema 4000 kilogrammile. Seal kõik selleks, et laudas oli vaja saada lauta korralik kaader, farmidesse korralikult lüpsnud. Ja praegu on isegi lüpsetega söövad malet. Et isegi ukse taga on ootamas lüpsete kaater on tubli, kuid vaatamata selline põhimõte jää sisse, et viimane, kes jääb viimaseks lüpseks ja aastavahetusel lahkuma tema asemele tuleb varem. Sest kui ikka esimese ja viimase lüpsja vahe on tonn piima siis sellega rahul olla ei saa. Meie. Võtsime sotsialistliku kohustuse vastu saada 87. aastal 4100 kilogrammi piima lehma kohta. See on täiesti selline ülesanne, mida, mis oleks jõukohane paljudele vabariigi majanditele, kes töötavad palju paremates tingimustes, kui seda veel. Kas oli alguses väga raske sisse viia seda põhimõtet, et see lüpsja farmis, kes viimaseks jääb, temal tuleb lahkuda, oli, see tekitas paksu verd? Ei ei mingisugust, ega see mingisugune stiimul peab sellest ees olema ja see on sõltumatu asi. Hea oleks, kui seda saaks traktoristid ja muude osas ka. Sest rast traktoristid hulgas on ka lohevedajad küll. Kui ütelda seda, siis esimene 10 meest teeb niisama palju kui ülejäänud mehed. Aga selles suhtes teie kandis päris konkreetset mõtet veel liikumas ei ole. No ei ole, sellepärast et masinameestest on siiski puudus, aga ega viletsat meest ei ole mõtet masina peal hoida. Arvu suhtes ei ole kunagi meil kuigi meie kõrgemad organid ajavad ta karvu traktorist arvumiseks, traktorist arv nii palju madalam, nii, kolmandal, aga vaatame selle madala arvu juures või, või selle suure arvu juures ühe masina kohta väljatöötlust. Vaid konkreetset ja tublisid mehi pole, traktorist, arvu ei ole vaja taga ajada, aga meil praegu isegi meile kirjutate praegu vaatakastetamis jooksul möödunud aastaga võrreldes on seal kaks või kolm traktoristi vähemaks jäänud. Et sul load ära ja ise võtsime ja panime sellelt töölt ära, sest ei kõlba mehed sellele tööle. Aga üldiselt rahvas, rahvas, tubli, töökäsi meile jätkub, nii et seda hakkama, et küll oleks vaja, inimese juurde ta veel ei nendel inimestel, kes meil töötavad, head töötingimused, luu korralikult endale palka maksavad. Need inimesed teevad. Kui nüüd vaataks seda, naeris Helme või käivad jutud, et te olete ka kõva pillimees. No kas see jutt nüüd päris tõele vastab, et kõva pillimees ei ole ennast kunagi selleks pidanud? Elust tulnud vajaduse järgi kõike mitmeid pilli mängida ja, ja, ja võib-olla ka lauluhääl on selline olnud, mida te teete, julgeb minna. Aga kordan, too noorepõlve pill, siis, kui pealesõja ei olnud veel orkestreid ja ei olnud meie meie levimuusika, nii arvavad nagu nõid. Siis külapeol pidi keegi mängima ja teinekord tulid pulmad ka maha mängida, siis tuli nii omal käel akordion nakat õppida. Kuna see meloodia ja alati meeldinud üksinda kusagil olles looduses ümisenud, seda paljude ta orkestris laulnud. Sellest on nüüd viis aastat tagasi, kui viimati sai veel ansamblis nii mängitud ja lauldud. Aga praegu pingeline töö ja aastat ka teevad oma töökoerad, nooremate päralt peaks olema. Jää Lugavalike hea lugu, Jako meelde soojendab südant küll põnevusega, mis metsavahepeal praegu oleme perega Velaveresema. Laena. Senisel kursi all on, ah see haha, näe vanem selline välja selle. Nii nagu mina olen näärinad, liidemon ilmale. No see aasta on nii imelik toon selle poolest et see talv tuli järsku, kui raadios ka kuuleme, televiisorist tuli järsku küll kunagi me ju rääkisime sellest, et seapõrn ütleb, et tuleb, järsku tuleb korral küll. Ja korraga külm ta tuli. No võib arvata, et talv siiski meil tuleb, mitte küll rohkem soe kui külm. See on muidugi hea kuidas kellegile aga üks asi on, et ma olen väga lumerohke, lund tuleb väga palju, sel aastal oli palju tammetõrusid ja ja teisi mari oli. Pähklid olid ja see kõik räägivad selle poolt, et lund tuleb, palja niisamuti ka kui sügis on kaunis vihmane, siis tõenäoliselt talve algus on lumine. Aga nüüd lugege palun mulle üks näärisalm. Sõelsepa värssiga kihastest ja need on praegu just palju nii sootihased, rasvatihased, sinitihaseid, et tihane, tihane, kollapugu, valgepõsine maiasmokk, ture ja tooksid talvelugu aknaraamile tokk, tokk, tokk. Ja seda igaüks, kes ta doktor kuulata, ainult hoidku silmad ja kõrvad lahti. Närimis närvis, peame korraks hoogu, mulle tundub, et me sõidame siin Viljandimaal juba nüüd liiga kaugele. Siit hakkab minu arust juba Lätimaa, Läti ma hakkab sealt, näe sealt, aga me sõidame siit Kõrgemäe sovhoosi. Mul on seal üks tuttav põllutööline Rämsi osakonnas, Voldemar Tamm. Ma sügisel šefina käisin siin kartulit võtmas, sai temaga koos maka visanud. Kuule kas siis märjemad käivad ka sihviks ja käime, peab käive, sunnivad pääse kuskile. Näärivana ei tea, kes sulle meeldib käia või meeldib ikka noh, seekord sattusin nii hea naljamehega kokku. Olion, hein, igas koosi töölise kohta vemmalvärsi meisterdada, siis lõuna vahel lõbustaski. Aga kui me sinna jõuame, eide, kas ta meile saata, kas lindi peale ka midagi loeks? Ei tea seda? Jah. Ta on muidu ikka tagasihoidlik mees. Kui te olete nüüd elupäeva olnud põllutööline või muudame elupäeva ma natuke oli Hiinaga, siis natuke oli traktorist aga vistestele välja, millest on, miks ta välja ei tule välja midagi vanaviisi edasi midagi teha ei oska, teisend hiilgaja, homsega vält ahvitš Kanada puhul ei ole seal midagi. Ainuke asi oli, et vanasti oli, et see sait osta seened otse põrgusse, vigla otsa võitsid, aga nüüd on terve pannid. Peter võib valida, sest ma kardan, et see tähendab. Väga palju rasked töö riietmilijale vaatab ise, kust saada. Seal on ju kõik oma muredest, selle koha peal ei ole veel midagi. Aga mul on ka nüüd näiteks töös, vahest on teil midagi sellist, mis hinge väga täis ajada? Käte lähed sinnapoole, maa valt, rahvas, äi, äi sinna näitlejad ja luua koha peal jälle hakka jälle tule tagasi, Akel triigistoitsvad. Vaata jälle, viska labidas maha ja võta jälle kurat vigel ja looda jälle kolmandat käsk. Palju üldse sinna rivisse osakonnas põllutöölise olnud, praegu oleme kolmekesi, olime kahekesi. Et ilma teieta nagu hakkama ei saaks näiteks teid ära võtta, siis eks ikka palju asju päris tegemata külve. Aga kuis nüüd rahaga väljavaated olid? Aga kui vanameeste pulli praegu olete? Seitse, hakkab ta 50 76. Tervis on ja põleda. Kuidas seda mõista? Nuti jalad jalad valutama, jääda vanainimese haiglasse. Aga ikka selle töö peale veel jaksu tahtmist on peatada taas, millest? Ma ei tea, kuidas neid jäädes ette mööda lääs tuli juba sinna ootele, pensioni ootel mõni aasta kodisi vaatas needsamad üteldes külmine lauta, teeni tee olor kõrgema või suurem palga peale koguma, juba teatanud. Sai minna, kus mõned Anu omal on ka lehti ja aitab ka natuke homse saidki ainult söögivärki on, aga see annab riiete vana nimed, õieti. Närime siis on ka tükk aega nagu magus olnud, et tahab nagu vaatanud kisugi koodist pakki välja tuleb mõne salm ka ju peab ikka tugeva särav varaviiseid noore nendest salmi lugeda. Ära siis mõne vanainimese sallime, närime käest ei. Loe midagi, ma kutsun teid saunaga sauna jah? Ei no ma arvan, et see asi, see kaup, seega sobib isasele pakki paki kätte ka sauna poole. Kuna kuna see minuga alles Uuri tark arst. On? Ma soolavees koos rõõmu Curry tuiskab. Ja kui siin ei hakka, siis ka ju kandmata Ta ja kämbla külge oodavad. Tõmban veega ka Peeaa, nii. Airi v rabee neurraedes köva uuri. Rapsimine? R? O. R? O. Mõnus mõnus samblakante natuke soendada. Mõnus. Kasuka seest nuppe, kuule närvi, kas sina oleksid põllutööline, kui saaksid olla, ma lihtsalt olen iga aasta teen seda põllumehe tööd ka, sest meil on Määri vanade majand ka olemas. Ja kus siis mõju meie kingitused? Värisev järgan, järg on ikka parem põllutöölisest hooletuses rohkem põllutööliseks teen oma põllud ära, sulle makstakse, kliibluse teinud oled ja mis peatähtis, juhtkond alati. Näärivana annab alati kõige tööriide välja ja see on päris päris tasuta, jah, nii et meie inimeste hoolitsust rohkem meil näiteks ikka pea näärivana sõidab mööda, peab kinni, tuleb ikka põllu peal sinu juurde, surub kätte, küsib. Kuidas on jah, et kui midagi vaja on, siis alati abistada peab sind ikka õigeks õigeks näri uneks õigeks tööl mees ja kui juhtkonna rahvas ei hoolitse põllutöömees, siis on see ikka puhtalt hinge laiskuses. Paneme paneme. Oota, see on mul enne, Abesid kaenla kinni. Miks ta peab olema Kanadaga? Soojus kipub kasvama mul pärast alusel. Määri vahemees oled ikkagi naljamees, aga ma vaatan praegu viskame leili. Oma pere ei anna õiget näärivana muuta välja abiaasa küll nüüd tõesti päris, aga ma ikka kahtlen, kas ahiga pais õnn on. Naerab räägi jutt ära. Tegelikult on asi minuga ikka nii, et vaata, ma ütlen sulle ausalt, ma olen ju eluaeg nagu närivad alla, aga nad sindri, nad tunnevad mõra. Ma olen laste juurde seitse, last ootab, suudan, Maied ootab, ootab, ma lähen sinna, näe Kärner. Seepärast ma pean alati teine inimene olen ja ma olen seda õppinud. Mitte kuskil kolm olisi õppinud seda. Nii et ma võin sulle igasugust häält ja nagu öeldakse, Figaro siin Figaro seal. Ma võin sul isegi Ivari Evaril trikkide jällegi rääkida. Ohoh võin, ma võin mal Walestatudeerinud. Muidugi maale ju kah mõne mõnes mõttes ajakirjanik, mitte maablaja. Ütle mulle ette, mitte ajaviiteajaviitekirjanik, jah, see see perspektiiv on suurem. Aga suvel, kui katsuks rõivarlikke ühe korra või kusagil, ma ei usu. Aga on ka neid majandid vabariigis, kus jõutakse piimatoodangut lehma kohta vaevalt üle 3000. Ja ka on neid, kus 6000 juba tükk aega käes noh ja. Õppimisveidi muidugi, sest ma olen ju eksami kant, enne kui ma sain selleks ajakirjanikuks. Mina tegin lihtsalt, mul oli teema, ma teadsin, kuidas seda teha, selles mõttes tuleb. Ajakirjanik peab oskama kõik laused, mis tema suust välja ütleb, sõja täiendada. Ja millal sai viis pluss, mul on niisugune lause. Hakkas peale sõna seal inimjõuväejuht ning astusid Weizzada tääkis solge lahingusse. Žestika sättis end väitluspositsioonile samas ajas, kui raadioajakirjanikud saatsid eesliinile oma luuresalgad. Vot see ongi, see ongi meie üteldi kallursalt sinuga, eks ju, ka võitleja. Ja kõik muidugi põhilist muret ei tee, mul teeb rohkem võrku Ramsi eesti keelt. Ma läksin kanna juurde, meil see kuus lüpsi, anna laama juurde ütelda, admatarim su korvama. Kas sa tead, ma pidin vastu kõrvu saamata, sai minust valesti aru mõttes taevas seal miskit, eks ju. Ega siis samas keeles päise vastab ka. Ma küsin, mis asi teda, tema sooritatud väljalüps. Teeshenka seda lihtsalt lüpsta ei tohi, ei tohi, jah, tema väljutab, nüüd väljutab udarast massina teel piima. Siis näituseks ujuv uduvere ajaleht kirjutab, erritame resursse, magalad teavitatud, kas sa saad aru? Minagi? No vot, mina ka ei saanud aru, küll me mõtlesime ja mõtlesime ja pärast tuli välja kujutajate mööblipuuseppadele pantpalka juurde. No ja siis väetiseks ma lähen oma maastikule, vii ruutlõual esimest tuleb ja hüüab. Ahah, sarni ürgselt eesrindlikke agrotehnilisi võtteid tagamaks kõrgeid saake nõkse, mis keel see sihuke on? See põlemi oma emakeelse läheb iga päevaga üha isasemaks seisaseks. Ma isegi tütre palusin. Läks Tartu õppima nutta, saab mu kirjavigu parandada ja mul õiget eesti keelt õpetada, aga noh, ta ütleb, et see on küll niisugune. Mureks oli, aga mis puudutab näitlejaametit näitemänguga siis nagu tahad. Ja nüüd, kui sa tahad, vaevlen Margarita Voites, kuula. Vaat see ongi niigusse. Näärivana ise ongi nagu üteldakse kõikse puhtam puru silmaajamine sulle, kallis raadiumivaataja. Ma pole sind veel näinud, see aasta jäädud taastat. Viik. Väljapinna paraadi ihkab zoomi terav ja lookas laud, dioodi oli juba kõverad. Jalad läinud, vorsti, lõhnad, tuba koos, võib-olla täidab rivaatlikule tuba koosolek. Enda projegi kodungreeriga kõlab rõõmus laul, paar versta vaevalt jäänud veel ees ootab köetud saun, saabee vibu, kus põlluvees ta atra seadma. Pea uut aasta peagi juukse. Seks, ootame ta ja liiklemiseks, saun on valmis, isand toores õlu välja diilubadist ihkab suvi söödab ja lookas laud, jaotlevi juba rasta, jalad, läid, verivorstid lõhnatuva kuuski. Pluutone, käi verivorsti, lõhnatuga koos. Täi. Uue aasta esimeses põllumeeste tunnis leid kaasa Ääsmäe sovhoosi brigadir Arike Padiost Haiba sovhoosi direktor Rein viilu, Lauristini nimelise kolhoosi lüpsja Katrin Lillepärg Suurejõe kolhoosi esimees Hans Feldmann Kõrgemäe sovhoosi põllutööline Voldemar Tamm. Helidega kujundas Eero Sepling, toimetaja oli saates Ivar Vigla.