Tervist head klassikaraadio kuulajad, MINA, OLEN, anne, proomik. Hooaja esimene heligaja saade puudutab eeskätt neid, kel südamel Rahvusooper Estonia käekäik. Tänane mõttevahetus sai tõuke augustikuisel Paide arvamusfestivalilt vestlusringis muusikateatrite järel, kas kelle mure kerkis üles mitmeid vastakaid küsimusi. Ühtpidi oli mureks, et meie muusikaharidussüsteemist tulnud muusikud ja tantsijad ei tahtvat rahvusooperisse tööle tulla. Ja teistpidi tuli välja, et kui nad ainult pakkuma siis ei ole nad piisavalt head, et tööd saada. Rahvusvahelistumine on meie tulevik, kinnitas Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann. Samas väitis rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe, et teatritingimused on motiveerivad. Vanemuise teatri juht Toomas Peterson aga küsis publiku hulgast, kuidas saame sel juhul täita põhiseadust. Tänases saates saavad sõna kaks välismaal tegutsevate eesti lauljat nooria tunnustada tud instrumentalist. Rahvusooperis nii kooris kui solistina töötanud lauljad, Rahvusooper Estonia nõukogu juht ja teatri välissuhete juht, dirigendid ja rahvusvahelise kogemusega muusikateatrispetsialistid. Helikaja stuudiosse on kogunenud pikaaegne laulja ja laulupedagoog, Tiiule Ewald, laulja, Hetkel RAMi ridades tegutsev tenor Aivar kaseste, noor tšellist, klassikatähtedest tuttavaks saanud Silvia Ilves ja Pille Lill, samuti pikaajaline laulja ja laulupedagoog ja ka omanimelise fondi asutaja. Sellel samal teemal kirjutas 19. augusti sirbis ka noor lavastaja auri Jürna ja oli üsna sõnul jäi siis see vestlusring kohe üllatuslikult vaos hoituks ja võib-olla isegi mitte midagi ütlevaks. Aivar Mäe rõhutas korduvalt, et kultuurihariduse süsteem on paigas, toimib väga hästi, teatri elab hästi, artiste publikut jagub, kõik on sel juhul äärmiselt heas korras. Kui ma tohin, ma lihtsalt teen ühe minevikku vihje, kuskil 1920.-te aastate jälle, kus Vanemuise teater tegutses juba päris tõhusalt, siis Karl Menning toonitas mind, kutsuti siia kunsti tegema, mitte raha teenima. Ja kui ma nüüd kuulasin neid arutlusi, siis mind šokeerisid kaks põhimõttelist asja. Aivar Mäe suust tuli mõte. Mul pole mõtet des mingit rahvuslikku teatrit luua. Ja teine asi, et teatemaastik on üles ehitatud omatulule. Vaat siin ongi üks põhimõtteline asi, et kas teater peab kogu aeg teenima oma tulu ja just nimelt see rahvuslikkuse asi tähendab kas me hoolitseme selle eest, et meie nüüdseks juba väga kõrgel tasemel suur hulk noori interpreet mitte ainuüksi lauljaid, vaid ka instrumentalist ja kõik on sellisel tasemel, et saavad igal pool mujal Euroopas leiavad endile juba rakendust ja nende kohta öeldakse umbes nii, et jälle üks niisugune väljavõte ühest ütlemisest, et meil eelistaks eestlasi, kui nad oskaksid konkureerida sel hetkel, kui vaja, tulistada, siis ei tule. Kas eesti rahvusooperis peaksid töötama eeskätt Eesti päritolu artistid, kes on siis koolituse saanud meie muusikahariduse teemis? Sun provokatiivset lihtne küsimus, kui me soovime, et meil oleks oma artistid. Ma ühtlaseks Eesti artistid, sest noh, sinna on väga palju artiste, kes on Eestis juba kodunenud sündinud-kasvanud, siin saanud hariduse ja kõik oskused omandanud ka siit põhiliselt. Et kui nüüd eesti artisti kasutada ja, ja on soov kasutada neid, siis peaks olema ansambliteater. Meil kipub olema päris jõhker projekt igal pool. Ja, ja kui me soovime eesti artisti kasutada, see tähendab seda, et ma mõtlen, et pikalt pikalt ette keda me soovime arendada, ise kasvatada, mida praeguse teatri ilmselgelt ei soovi teha, ta ei näe selleks mitte mingisugust vajadust, millest on südamest kahju. Kui me räägime üldse ooperisolisti arengust, siis see toimub teatris. Muusikaakadeemia Muusikakõrgkoolid annavad kogu oskustepagasi, teater on see, mis valmistab sellest lauljast professionaali. Mitte ükski kool, mitte kuskil, ka kõige kõrgemal tasemel koolid, Kasensuliaard või ütleme, Inglismaal rajal Academy või siis Kiisos kuulav draama ei ole võimelised kasvatama solistis neid omadusi, mida ta vajab. Laval, mida tegi Eirgias samal ajal tajub, kutsus kolmandatesse koos seisusesse. Täna meil ei ole enam ei teist ega kolmandat koosseisu kaardil Akdoodi välja praktilised, kõik olid ühene koosseis. Meid toodi juurde, minu ees oli Helvi raamat, minu ees oli Mare Jõgeva, kelle kõrvale toodi mind meeli tammud heli Veskus hakkas seal vaikselt pihta. Kui te kuulasite, eks seda arvamusfestivali siis Kaie Kõrb ütles väga hästi, ei tea. Kui Aivar ütles, eks ole, et meil on ees täna kolm luike ja siis ütles selle peale kõrbe, eks ole, et aga minu ajal oli minu ees oli seitse ja kaija võeti teatrisse ja vot nüüd hakkas selle solisti ettevalmistamine lavaliseks professionaalseks tööks ja seda teevad lavastaja, dirigent ja kautš, kes vormivad lauljast produkti ehk staari kõikidest ei tule seda. Peep Lassmann tõi välja, et ehk ei olegi tõeliselt hea Eesti muusika jaoks motiveeriv kandideerida rahvusooperisse tööle. Kas noored eesti instrumentalistina sooviksid töötada? Päris mina ise ei ole siiamaani kandideerinud sinna Estonia teatrisse tšellorühma olnud võimalust osa võtta, pean tunnistama, et pisut võib-olla peletab eemale just selles osas korralduslik pool on päris pingeline ja närviline, võrreldes näiteks Eesti riikliku sümfooniaorkestriga seal Maljudanud ja õhkkond seal mingis aga tingimused meeldisid ja kui mõtet seda kandideerimist seal kardina taga. Ma ei tea, kas seal, kui auset seal käib, see toome näiteid selle rühma mängija valimine vahele, olen ise ka hämmeldunud selle tulemusel, aga ju siis mõned instrumentalist ongi nii, et muidu eelsed tunnustatud mängijad, aga võib-olla sel hetkel, kui vaja tõesti tulistada Te siis ei õnnestu, et muidugi on kahju, paljud paremad tšellistid ja instrumente liisid, lähevad välismaale, saavad paremat koolitust võib-olla ja ka muidugi paremat palka ja ei tulegi tagasi. Isiklikult olen sellel arvamusel, et jah, ma võin minna kuskilt koolitust saamas, tulen tagasi Eestisse, ma ise ka ikkagi leian, et see on üsna nutune, et on vaja selliste ja ei ole. Ei ole võtta. Mulle meeldib kindlasti Estonia teatri repertuaar, mis nad seal mängivad ja ooperis teda sõna ka kõike seda, mis laval toimub. Kogemuste võttes on kindlasti põnevam seal teatris töötada. Aga kui ma ütlen neid muid tingimusi, et seal tegelikult õhkkond pingeline, siis mõni lihtsalt, et parem läheb kuskile kuskile, tõusen sõbralikum keskkond. No mina olen seal töötanud, ma võin öelda küll, et kui ooperikoori poolt vaadata, siis tingimused on meeletult pingelised, kui sul on töökoormus on väga suur, siis peab olema ääretult täpne planeerimine, mida ei ole siiamaani minu meelest tekkinud. Mida põhjendatakse niisuguse naljaka asjaga nagu teatritöö eripära, mis nüüd puudutab veel tööõhkkonda ja kõiki selliseid asju, kui nad on seotud järelkasvuga ja sellega soovida sinna tööle minna, siis ma leian, et praegu on töötaja väga-väga ebavõrdses seisus tööandjaga. Töötaja ei saa isegi diskuteerida teemadel. No kuidas praegusel hetkel on, meil muidugi sissepoole vaadata ei saa ja ei tea seda. Üks oluline asi, mille veel auri õrnade jälje artiklis on see, et see vestlusring pöörasime tähelepanu sellele, et meil on olemas suur hulk vabakutselisi loovisikuid. Pille, sina oled väga palju selle heaks ära teinud, et vabakutselised muusikud saaksid ennast arendada. Ja praegu ka, näiteks kui me räägime Estonia teatri ette laulmisest ja viimasele ettelaulmisele, mis olid kaks päeva, sest ühele ei mahtunud ära, nii palju oli ette lauljaid ja ma saatsin ka kaks väljapaistvat tipplauljat, kellega ma olen töötanud, siis nüüd fondis juba paar aastat, kes mõlemad on mul välisekspertide juures käinud ka Etelawalmistel praegu just organiseerime neile ühe väga tugeva Gotšiga ettevalmistuse selleks, et nad saaksid välisagentuuri mõlemale öelda ära räägime kohtadest. Meil on tänases Eestis siis 16 solisti kohta Estonias ja üheksa kohta Vanemuises. Ma toon väikse võrdluse siis sellega, mis oli sellel ajal, kui teater ikkagi oli tõesti väga tipus eriklassi ajal siis ooperiteatris Estonia oli 44 solisti koht ja sealjuures Oliver umbes kümmekond siis selliseid noori, keda kogu aeg katsetati, kellele anti siis teine või kolmas koosseis, tavaliselt kolmas koosseis ja Vanemuises 30 töökohta. Ja kui me räägime veel nüüd ooperikoorist, siis täna on Estonia teatri ooperikooris 42 lauljat, mis on hea kammerkoor ja Vanemuises, eks ole, 30 igal juhul ma arvutasin välja, et professionaalsete vokaallauljate, eks nii-öelda töökohti on vähenenud alates 94.-st aastast siis kui ka lõpetajaid Eesti Raadio segakoor kusagil 160 töökohta. Kas te kujutate ette, mis see tähendab väikese Eesti jaoks? Need on kõik vabakutselised, need on kõik tehtud ja nad kaotavad oma professiooni kusagil viie. Ka selle eesmärgi üldse võiks olla laul, motivatsioon kõik, ja muuseas instrumentalistina täpselt sama. Ega sul on väga raske hoida ennast vormis, kui sa ei ole pidevalt. Rakendust sellele, et milleks sa oled ennast koolitanud Kui ei ole selles nii-öelda teatri nõukogus inimesi, kes oleksid vastavatel eriala kompetentsed selle peale peaks ikkagi väga mõtlemateater, et kokku kutsuda kompetentseid inimesi, kes aitaksid nõustada muidugi, mis oli väga kummaline selles intervjuus seal arvamusfestivalil siis minu jaoks siis Aivar ütles kuidagi, et, et see palgasuhe on nagu vastavuses selle töökoormusega siis kuidas saab üldse kunstis rääkida, sellest palga suhe on, eks ole, vastavuses töökoormusega ja nüüd, kui me räägime pal, igatahes, eks siis nii palju, kui mina tean, algavad palgad orkestris 650 neto, ütleme ka 750 inimene saab selle kätte orkestri ainult kooris samamoodi. Ära ütled, isegi kõige tobedam omast arust ütleme see palk on siis seal näiteks seal 700-st, eks ole, kuskil 1000-ni. Seis on ikka ka, et kõik seal kuni 1000 ei teeni ja siis oli hästi põnev oli, kas ta selles intervjuus ütles või kuidas need juhid ikka ütlevad, ühesõnaga et selle eest saab ju liisingut maksta see. Kuulge, andke andeks, 700 euro eest Te midagi, midagi solvavat. Tudeng siis selle raha eest võib-olla suudaks isegi ära elada tuleb. Ja tegelikult kui sa oled juba professionaalne muusik, siis sa ikkagi teed muusikat ka sisenenud, kui isegi palk väiksem on, et kui me lepingut ka tegelikult. Rõhkkonnas õhkkond on ka väga oluline. Noh, ma arvan, et siin nii mõnegi muusikakollektiivi puhul on just määruse aga seal on veel ikka korraks selle nii-öelda rahvusteatriküsimuse juurde tagasi, kui me lähtume sellest, et me valime, tsiteerin praegu meie valima, kes on kõige parem, ma ütlen küll, et me ei räägi enam mitte mingisugusest rahvusskulptuurist enam mitte ühelgi tasandil. Kui me pikema perspektiiviga ei ehita üles midagi, siis rahvuskultuurist me ei räägi, pole mõtet rääkida, see ekspertide kaasamine tegelikult ütleme üldse, millest tiiva hakkas just rääkima, eks, et kui me räägime ikkagi rahvusooperi nõukogust, mis on otsene juhtorgan, teatri juhtkond allub rahvusooperi nõukogule ja rahvusooperi nõukogus oli siiani Eri Klas oma ala spetsialist, siis tänasel päeval seal puuduvad eksperdid, eks ole, Peep Lassmann ei ole ooperiekspert. Peep Lassmann oleks pidanud võib-olla muusikaakadeemias panema sinna Nadia Kurem, ei sest nad on ikkagi, ütleme, ooperis teinud oma karjääri tänaosakonna juhataja. Ja muuseas viimased kohtumised Eri Klasiga, ennem kui ta lahkus meie seast olidki murit kusagil septembrikuust, eelmisel aastal me hakkasime, võtame, kuidas suuta luua ekspertgrupp nõukogu juurde, et 11 liiget, kellest neli on muusikud, võiks nii-öelda muusikalise hariduse saanud Aarne Mikk, Laine Randjärv, Peep Lassmann, René Eespere. Aga kui meil siin veel seda vaatama, et mismoodi arendada ooperimajas asju, siis ma ei näe dialarniku ühtegi eksperti. Tuleb Lendav Hollandlane ühe paritoniga. Absurd, väga tore bariton Maria teatrist, aga andke andeks, niisugune ooper tuua välja niimoodi maitse üle ei vaielda, aga fakt on see, et Rauno on ammu juba selles eas ja nende võimetega, et võiks ju siiski ka temale anda selle võimaluse pyksmite aare. Kuidas saab tuua niisuguse ooperi välja ühe koosseisuga, see on nonsens ja praegu on tulemas Figaro pulm, mind väga-väga huvitab, kui palju võetakse mitu koosseisu, sest Figaro pulm on tõesti noorte ooper, sinna saab võtta päris koolipingis veel olevaid teatud rollidele. Et kui meil on tõesti näiteks vaenlane Kerubiino, ütleme Lokuta näol, mitu kero piinutan seal kõrval temale mitu tükki on Susanna, siit sõbrannasid on terve Eesti täis repertuaari hulka laiendamine, Miku jaoks on see number, eks kohe. Esiteks see on meie, mida Eesti publik on siiski nii väike. Mida sagedamini muutub repertuaari nimekiri, seda kindlam garantii on ju, et inimene, kes siiski väga armastab teatris käia just nimelt selles muusikateatris ta tuleb ja ta tahab järgmist lavastust ka näha. Aga kui talle pakutakse 10 aasta jooksul kolm võrrelda Carmenit, kui talle pakutakse samaaegselt aidad Estonias promfestillija Vanemuises? No andke andeks, maailm on täis niivõrd palju nii huvitavat muusikat. Tuleks mõelda just nimelt laiendada oma repertuaari hulka vähem kulutada mõttetule välisele hiilgusele vaid mõelda sisulisele küljele. Et ikkagi mulle tundub see tänase, et ooperijuhid nad ei võta nagu seda vastutust nad ei mõtle üldse sellele. Võib-olla mõtlevad siis, ma vabandan muidugi, aga mul on selline tunne, et nad ei saa sellest aru, et nemad ongi need, kes vastutavad selle eest, et Eestis oleks lauljad. Et Eestis oleks lavastajad, dirigendid, Nemad kasvatavad neid, nemad teevad, nad ei saa kuskilt mujalt seda osta ega müüa vaid see on nende töö. Et meil oleks võimalikult palju järeltulijaid Margarita Voites, ele, Mati Palmile ja kõikidele nendele, keda me tunneme sama Saarne Mikule ja samas eri klassile. Helga ja stuudios olid Pille Lill, Tiiule Eevalt, Aivar kaseste ja Silvia Ilves. Jutust jäi kõlama mitu küsimust. Esiteks, miks ei võiks Rahvusooper Estonia võtta ooperirollidesse juba kogenud lauljate kõrvale ka noori, miks ei ole rahvusooperi nõukogu juurde loodud muusikateatri ekspertide gruppi. Küsisin Rahvusooper Estonia nõukogu esimehelt Aarne Mikult kuidas täidetakse rahvusooperi seaduse paragrahvi, milles rahvusooperi ülesannetena määratletud Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine ja nendele täiendõppe võimaldamine. Sealsamas kõrval on ka punkt, mis ütleb, et rahvusooperi juhtkond peab tagama etenduse kõrge kvaliteedi ja seetõttu meil ka igal aastal toimuvad rahvusvahelised konkursid orkestrisse, balletti, osadele ooperites, kõik saavad tulla sinna ennast näitama. Ei ole võimalik, et me otseselt oleme kohustavad võtma kõik Eesti muusika ja teatriakadeemia lõpetajad siia tööle siin ülemöödunud aasta me tegime tonitseti armujoogi, andsime võimalust teha noortel akadeemia tudengitel seal kõiki rolle tänavu kevadel, neil on võimalus teha Eino Tambergi ooperis siranud perse. Akadeemial ei ole siiamaale, ehitavad oma saali, kus oleks ooperis stuudio, kus oleks ka orkestri mängijatel võimalik ennast nagu proovile panna suuremas ruumis, kui nad tulevad üheks kaheks etenduseks siia nad ei ole tõesti kodus, me ka eelmise aastasele andsime siin esmaspäeviti võimalusi akadeemia lauljatel tulla lavale lihtsalt harjutama, et nad tunneks selle lavaakustilisi võimalusi. Oli ka olukord, kus me balletis ei võetud sind Tallinna balletikooli lõpetajaid aga nüüd jälle tuli mitu inimest seal, et seetõttu see on väga keeruline probleem, nagu rahvusooper peab tagama kvaliteedi, et olla võrdväärne partner siin lähiümbruskonnas. Minul on sama küsimus umbes, et kui ma vaatan korvpalli, et miks peavad need neegrid siin mängima ja eesti noored istuvad pingi peale. Aga kõik need võistkonnad tahavad mingisugustes rahvusvahelistes sarjades kaasa mängija edukalt mängijat, seal on sponsoritega ja rahvus ei mängi kahjuks roll enam tänapäeval. Aga miks siiski ei võiks võtta ühe produktsiooni juurde rolli peale lisaks professionaalidele ka võib-olla mõne noorema lauljat? Aga siin peab olema siis mingisugune finantssüsteem, mis annab ka rahvusooperile siis vahendid, et sellise stažöörina grupid luua, meil on üritavad paar aastat tagasi, meil oli kaks noort ja Kristel Pärtma näiteks tulid sellest teatrisse, Kadri Kipper samuti, aga olid hetkel sellised noored kelledest märgati perspektiivi, suuremat ja hääleliigid, mida meil teads oli vaja. Teistpidi on ka väga palju neid, kes soovivad tulla ja ka selle 80 inimese hulgas, kes käisid ette laulmas nii-öelda pakkumas ennast külalissolistiks, oli mitmeid välismaal tunnustatud eesti lauljaid, kes sellest hoolimata tööd ei saanud. Ja ega seda, seda on raske nii-öelda fikseerida, nagu spordis on sajandiksekundit paremini, läheb esimesele kohale. Aga ma arvan, et iga etenduse puhul dirigent lavastada. Meil on oma nägemus ja kui see noor inimene on küll eeldustega, aga hetkel ta ei ole veel selle osa jaoks küpsis, me ei saa dirigenti süüdistada, et ta võtab kellegi teise. Kahju, et samal ajal see inimene siis ei pääsesin löögile. Aga meie konkurendid on ju kõik avalikud, nii orkestris kui balletis kui kooris kui solistide. Nad on üleval need kohad internetis ja seetõttu on ju hämmastavad, meil orkestris on siin Jaapanist ja, ja Itaaliast balletist rääkimata. Kas tänapäeva teatrimaailm on avatud ja me ei saa midagi parata? Nagu ma mainisin, et kunstilisel juhil on kõige suurem kohustus hoolitseda etenduste kvaliteedi eest? Siis aga rahvusooperi nõukogul puudub kontrollimehhanism repertuaari ja kunstiliste otseste üle, seega ainuisikuliselt kunstiline juht, peadirektor otsustavad, kes on see laulja, kes saab rollid. Noh, mitte ainult nemad üksinda, kui on üks külalislavastasin, nad ju võib olla, seda teevad kollektiivselt, aga nõukogu on valinud teatri kunstilised juhid ja peadirektori ja seetõttu nende kätte on antud see voli ja usaldus käituda nende reeglite järgi. Meil on olnud hetki, kus on probleeme olnud. Aga hetkel mulle tundub, et nii Vello Pähn kui Aivar Mäega, Toomas Edur oma ametikohtadel ei ole kollektiivis sellist paksu verd tekitanud, veel hakkas protestimeeleolud, miks nemad on siin ka kõik dirigendid on meil eesti rahvusest. Et omamoodi on ikkagi kurb, kui kõik meie head lauljad peavad sellepärast ära minema. No kõik ei lähe ära ja mõned tulevad tagasi. Aga loomulikult ma veel kord tuletan meelde, et seda aega ja ma ei näe, meie solistide koosseis, suureneks praegu paarid kasvõi kolme, nelja inimese võrra, sest kõik, kes majja võetakse, neil peab olema kohe rakendus, sellist stažööri grupi, seda maailmas. Paljudes teatsion Londoni Gardenis. Aga selleks on extra fond, mis finantseerib seda seal. Ma pean kõigele vaatamata ka nentima seda, et ka nendel aegadel, kui siin olid masu probleemid Estonias, kellelegi palka ei alandatud. Vaatamata nendele võimalustele, mis olid või olnud Aivar Mäe suutis ometi selle repertuaari ja toodangu müümisega palju lisateenijaid me pidanud kedagi koondama. Kas sohvri töötajatel on ametiühing? On nad on ka veel teatriliidu liikmed, mis on ka noh, tänapäeval ametiühingu funktsioonis teemad lauljatel ei ole, nii et vot siin on küsimus, et miks ei ole Võib ka juhtuda, et inimesed kardavad sinna astuda, sest töökohti on ikkagi piiratud arv, aga neid õpib koolis ikka sama palju. Ei saa ju vähendada ka akadeemias õpilaste arvu, esiteks õppejõududel vaja koormust number üks, teiseks ka nende hulgast ikkagi on valikuvõimalust. Elu näitab raudse järjekindlusega, kõikidest ei tule solistid, kõikides ei tule ka koorilauljad. Kas rahvusooperipalgad on piisavalt motiveerivad? Londoni tantsijad tulevad selle palga peal siia, nad saavad siin tööd, omandavad repertuaarid, kes siis lähevad Helsingi rahvusooperisse, sest siit nad paistavad nende jaoks silmad, nad otsivad teed, et oma erialast haridust mitte kaotada, nagu ütleb Hamlet, et valmisolek on kõik. Kui rahvusooper on avalik-õiguslik institutsioon rest selle juhtimises ei peaks rakendama rohkem sellist läbipaistvust, et need kunstilised otsused oleksid aladki valdkonnast huvitatud inimesele kättesaadavad. Ma ei saa kuidagi ikkagi olla nõus, et näiteks kunstiline juht ütleb, et miks ma lavastan selle ooperi ja miks ma võtan need lauljad, tema valik on see muidugi on alati võimalus selgitada ja küll see aeg tuleb. Me ei saa ka inimesi nagu petta lihtsalt väliste lubadustega, aga veel kord ma mainet. Ma ei näe praegu töötempo juures, et meil on kaks lihtsat koosseisu kõrval, keda me õpetame, veel valmis, aga tööd neile ei anna. Mis te arvate mõttest luua nõukogu juurde ekspertgrupp, kuna hetkel on nõukogus muusika, inimesed vähemuses? See on rahvusooperiseaduses sees, mitu tuleb parlamendist, mitu tuleb ministeeriumitest siis akadeemia rüks, teist inimest on ära jaotatud valdkondade vahel, kelle nad saadavad, sõltub nendest, no meil on, teadis oma loomenõukogu, iga nädal arutab neid probleeme. Ma arvan, kontsertmeistrid ja, ja kõik teised funktsioon, ka ekspertide grupp. Ikkagi ükski selline nõukogu, ükskõik milline on, ei saa, kui üks loominguline juht ja peadirigent ütleb. Ma tahan kaardil Lakliku avastada või juhatada, ka Aivar vaidles sellele vastu, tähendab, selles mõttes Vello Pähn, julge eksperiment õnnestus, jätata repertuaari suure vahelduse hetk või periood, kus temal on antud võimalus, vastutus ja ka kohustus realiseerida oma kreedo. Ja kui mõne aasta pärast, kui tema leping lõppeb, leitakse uus persoon, siis leitakse. Aga see ei tule mingil juhul kõne alla teed, 10 inimest hakkavad ütlema lavasta seda või võtta seda, see ei too reaalset tulemast ja meil ju majasisene see loomenõukogu arutab ja mitu aastat ette, mida me tahaks teha. Ja see ei saa olla ajakirjanduses diskussiooniteemad, mida me hakkame kahe-kolme aasta jooksul tegema, seda võib kritiseerida. Estonia plaan sellel hooajal ebaõnnestus, ma arvan, et sellel hooajal, kui meil on ooperites kavas Lendav Hollandlane ja Figaro pulm siis need on küllalt eripalgelised ja erinõudmistega teosed ka lauljate osas me ei saa kohustada teatri luhtunud, valiksime ainult üliõpilasi. Seal vestlusringis tuli ka välja just omatulu teenimise kohustused. Kui ta on avalik-õiguslik, siis tal on ikkagi ju ka päris korralik riigieelarvet. Kui suur sa oma tuluosa peab seal siis olema? Riiki minu arvates ma võin, kui mõne protsendi varrecstasin. Riik katab selle hoone kulud ja palgakulud aga uuslavastuste finantseerimiseks me peame raha ise teenima. Lavastajate dirigente kulu dekoratsioonikulu on suurem kui teisel. Matultega kaardil hakkama kulusid ära ei teeni, aga selleks on tsirkusprintsess või viiuldaja katusel. Ja kunstliiv ja niigini süüdist kostüümid. Aga see on, Jevgeni puhul oli täiesti lepingus sees, et ei saa muuta ühtegi materjali, mida vanasti see oli esimene leping, mis ka võib-olla ehmatas ka teatri juhtkonda, sest et noh, võib-olla algul oli mõeldud selle peale, et see on nii täpselt, et me võime teha kui testmaterjalist kostüümi ja see ongi tänapäeval samal ajal väga ballett. Aga väga kallis, ma arvan, üks kõige kallimaid balletti Aarne Miku sõnul ei ole võimalik võtta tööle noori soliste, kuna ka noori on vaja välja õpetada ja selleks puudub raha. Samuti ei pea ta vajalikuks ekspertgrupi loomist, kuna tema arvates ei saa kunstilise juhi otsuseid kahtluse alla seada. Rahvusooperi otsustajad peavad tagama kõrge taseme kui ka eesti lauljate rakendamise. Mida arvab sellest rahvusooperi ooperiosakonna välissuhete juhtlaulja ja pedagoog Helen Lepalaan. Kirjas väga ilus, reaalselt täiesti teostamatu, sellised klauslid sobisid ausalt öeldes nõukogude aega, kus oligi nii, et olid suunamised, korraldati inimeste töölevõtt sellest hetkest on väga palju aega möödas ja ma julgen ka seda öelda, et Eesti kultuur sellest nüüd päris kindlasti ei kaota. Ta kui meil on segunemised, sest et me ei saa enam olla kinni mingisugustes ajaloos tagasi minevates, stampides, mõtte laadides, sest ellujäämine on kohanemisvõime, see on iga inimese enda asi, publik tuleb teatrisse. Ta on selle pileti eest maksnud raha ja ta tahaks arvatavasti mingisuguse naudingu mingisuguse esteetilise elamuse, loodetavasti mitte negatiivse sealt saada. Ja see on prioriteet number üks, vähemasti suund, kuhu me peaks liikuma, kui me oleme sealt natuke kõrvale kaldunud. Vigu teevad kõik, nii et selles mõttes ma üldse ei väida, et kõik on ideaalne. Aga see on meie suund ja nii olen ma ka mõelnud, enne kui ma Estonia teatrisse välissuhetesse tööle läksin. See peab olema lähtepunkt, sest ma olen ise teinud väga palju välismaa projekti teatrites. Kui sa paned tähele, kui, kui tuleb keegi välissolistada millegi poolest, ütleme talle mingid kvaliteedid, mida ahah, vot kuidas ta seda teeb. Minu meelest see on ainult tervistav ja arendav kuidagi lõhestav või, või, või traagikat tekitav ja samas siis siin tekib ikkagi see teine küsimus, et noh, me teame, eks ju, et meil on väike riik ja meie kultuuri ja haridussummad ei ole väga suured, aga et kui me koolitame ikkagi päris suure hulga inimesi, kellest siiski väga suur hulk on ka tööta, sest nad ei kvalifitseeru, et milleks me siis neid koolitame? Ega ei ole mitte kunagi olnud nii, et kõik lauljad, kes on saanud Eesti muusikaakadeemiast laulu erialapaberi et nad on eluaeg tööd saanud, kaugelt mitte, nüüd teine asi on see, et mis varasemaga võrreldes jälgedes need sisseastumiseksameid tendents läheb natuke sinna, et me võtame vastu enam-vähem kõik, kes peavad viisi tangu mina sisse astusin, oli näiteks laulu ettevalmistusosakond, oli väga suur hulk tahtjaid ja võeti kas kaks või kolm mitte rohkem kui neli ja neid tahtjaid oli, seal juhtub võib-olla 25 edasi ka esimese kursusel oli ikkagi see, et võeti, kas seitse, kaheksa ja neid tahtjaid oli ikka niimoodi, et no ütleme, neli viis inimest ühe koha peale praegu on põhimõtteliselt kas üle ühe või peaaegu et igaühe. Me võtame sisse, kas inimesi, kes on andekad, on vähem, või siis lihtsalt need inimesed, kes on see anne peidus võib-olla üldse ei jõuagi selleni, et nad sooviksid õppida muusikat, seda võib ka olla nüüd, teine asi on see, et tihtipeale ei ole see ajend seesmiselt tulev suur impulsi vajadus, lauldav vajadus väljendada, et selliseid, kellel on see tõesti sisemine vajadus ja kes on sellest erialatunnis ka 100 protsenti kohal. Nad, et kui sa neile ühe või kaks märkust annad, et nad siis sellele reageerivad, nad ei tule kahe nädala pärast tundi ja idee 10 korda ühte ja sama viga jälle selliseid praktiliselt noh neid on nii vähe. Et ka praegu on midagi juhtunud natuke meie, ma ei julge öelda, et genofondiga, aga noore inimese suhtumine on üldjuhul väga vähese keskendumisvõimega, nad on hajevil, Nad on füüsiliselt nõrgad, seal on väga palju parameetreid, mis ei ole sobilikud selleks, et üleüldse mõelda, et kas sellest inimesest saksolist Nad on teatud mõttes oma mugavustsoonis see noor inimene, kes tunneb seda sisemist suurt vajadust. Ta leiab, need võimalused, olen mina koristanud perekondades, et ennast välismaal üleval pidada. Ma ei ole sellepärast patja nutnud, praeguses situatsioonis on, ma olen isegi kohanud sellist asja, et võib-olla mingeid eriala tunnid on paigas ja tuleb mingi erand teha, ütleme teisel päeval on vaja kokku leppida tund ja ma saan vastuseks. A kui võimalik selle päeva ei tuleks, sest mul ei ole muid tunde koolis, siis ma peaks, ainult sellepärast oleme kodunt välja. Ma olen reisinud kaheksa tundi rongiga, et saada kaks erialatundi kuskil Saksamaal, mille eest ma maksan ja ma tulen see kaheksa tundi tagasi ja mul on hea meel, et sellel õpetajal oli aega, et ma sain midagi väärtuslikku, kui ma nüüd need võrdluspildid kokku panen, seal on kolm punkti, lihtsalt. Nad ei tea, mis tähendab tegelikult selle erialavajadused seevastupanu võime, mis peab olema proovist proovi on näiteks ka mitte ainult Estonias vaid, aga siis, kui ka tuleb, ütleme, uus produktsioon välja kolm tundi hommikul proovi, kolm tundi õhtul proovikul ja nii iga päev, mismoodi nad mõtlevad hakkama saada, kui nad on umbes tund aega pingutanud ja siis on terve päev läbi väsinud ja number kaks, mis seal tuleb, et kui ütleme, see inimene on andekas, see noor inimene on andekas, ta on töövõimeline ja töötahteline ja ka emotsionaalne plaan, mis meil, eestlastel on kahjuks vaoshoitud. Aga muusiku ja eriti lauljana on see väga-väga vajalik, et inimene ei ole endasse tõmbunud, et siis tuleb see, et missugune on see õpetajakohti ja missugused on esteetikat ja mitte igal lauluõpetajal ei ole seda kõrva ja ei ole seda taju, et aru saada, mis on lühiajaline sekt ja mis on õigetel alustel jätkusuutlik areng, seda kvaliteeti leida ka mujalt maailmast. See ei ole väga tihti esineb ja sellised raudselt ei otsiga, võib-olla teed Eestisse laulja eluiga teatris on, ütleme keskeltläbi 20 aastat ja kui nüüd teatud hääleliigid on täidetud, siis, kui tuleb nüüd noor laulja, kes võib-olla on veel oma nihukeste tehniliste puudujääkidega siis on see, et me peame mõtlema, kuidas vaikselt integreerida ütleme, tutvustada talle seda eriala kaasatada võib-olla proovides, aga reaalselt kui vaja ei ole. No mis me teeme siis selle ansambli lauljaga, kes meil on, et see noh, selles mõttes, et maja ei ole kummist, et sinna ei saagi ütleme ka ka juhul kui iga aasta tuleks peale suurepäraseid hääli, mis me teeme. Helen Lepalaan leiab, et kvaliteet on alati tähtsam kui rahvuslikus. Samuti ei andvat tulevased lauljad endale sageli aru, missuguste raskustega on selle kutse valik seotud. Aga kas rahvusvõib valimisel saada määravaks ka väljaspool Eestit? Vastab Salzburgi, Mozarti oomist, töötab laulja ja pianist Katrin Lehismets. Ma arvan küll, et saksakeelses ruumis eelistatakse ikka kohalikke, mida ma olen saanud siis ka jälgida, kuidas need ettelaulmised toimuvad, et neil on lihtsalt seda praktikat ju rohkem, nad saavad käia palju rohkemates teatrites ette laulmas. Peale selle liigitatakse ka lauljaid, kes on head ettelauljad, kes on head interpreedid, et see ei pruugi üldsegi kattuda, et osad teevad väga hea ettelaulmise, aga siis hiljem selgub, et ansambli töös ei olegi kõige parem, et sellepärast käivad ka paljud teatrijuhid ja dirigendid lihtsalt etenduse kontserte kuulamas. Tean väga paljusid lauljaid, näiteks minu tutvusringkonnast, kes ongi käinud ette laulmas, käinud ette, laulmas lõputult lõputult, kuni nad on tegelikult ise nagu sellest mõttest loobunud, et üldse sellel erialal edasi töötada. Ja siis, kui nad on juba täielikult restigineerunud sisemiselt ja lähevad ikka veel kuskile ette laulma, et siis see võib just sel hetkel välja tulla. Vot selleks, et saada kogemusi, ettelaulmisel peab inimene minema Eestist välja ja siis pärast seda võib näha siia ette laulma ei tulegi, et teisest küljest on ka ikkagi teada. Paljud muusikud lähevad Eestist ära just sellel põhjusel, et nad siin mitte kuidagi endale kohta ei leia. Kui sul oleks Eestis samalaadne töö, et kas oleksid pigem Eestis raske küsimus, sest ma olen seal nii kaua juba ära olnud, ma väga hea meelega töötaksin Eestis, see on ikkagi kõikidel eestlastel, ma arvan, vajalik, et nad siia tagasi saaks tulla. Aga sa otseselt ei ole niimoodi otsinud, et näiteks käinud ennast pakkumas ei ole, minule see ettelaulmised situatsioon üldse ei sobi, et mul ei ole sellist 100 ettelaulmiskogemust. Stuudios oli Katrin Lehismets. Nüüd on aga telefonil, Islandil elab laulja ja kirjanik, tui hirv. Kui sina õppisid Eesti muusika ja teatriakadeemias, kas sa nägid oma tuleviku Eesti rahvusooperis? See oli enne väga kahetine küsimus selles mõttes, et meil lauluosakond kui selline väga tugevasti vultiveeris sellist nägemust, et ainuke õige laulan ooperilaul. Aga kas nüüd kõigil on selle jaoks materjali ja millised, milliste eeldustega inimene tuleb? See oli nagu kuidagi üles seatud, nii et kui inimesel on teistsugune ettevalmistus ja tema õpetaja võib-olla ka ei ole valmis ajama täpselt ühesugust liini igasuguste materjalidega minu tee ooperiga on moodi ristunud niimoodi riivamisi, et ma olen teinud mõningaid projekte, teinud kaasa kooris aga Estonia, see oli selline kauge Ta nagu ei loonud ise sidet selle kooliga. Et minul oleks tekkinud ka side selle majaga. Ühesõnaga koostöö kooli ja ooperi vahel sellel hetkel puudus. Absoluutselt, et me käisime küll tegemas mõningaid oma lõputükke talveaias Estonia talveaias ja me kasutasime Estonia ooperivanu kleite kostüümilaenutusest, aga ma ei mäleta, et teatris oleks tulnud keegi neid meie eksamid ja etendust kuulama. Vähemalt ei tulnud pärast keegi lavale öelnud, et kuule sina seda tegid seda hästi, sina tegid seda hästi, sinuga ma tahaks edaspidi koostööd teha. Sina võiksid veel areneda, selles, selles rahvusooperimajas töötavad baleriinid, instrumentalistina lauljad ja lauljate küpsemine on palju pikema vinnaga, sest nad hakkavad palju hiljem õppima ja selles mõttes eriti, kuna ooperilaulmine hõlmab väga erinevaid omadusi, see ei seisne ainult ainult laulmises, vaid laval olemine on veel omaette teadus ja seda võiks saada ikkagi harjutada kohe. Noh, inimene ei saa kasvada isolatsioonis koolis ja siis pärast oma üheksat aastat minna alles esimest korda tööle ja ooperisse. Ja kuna jah, lauljad saavutavad ka küpsuse hiljem, kui umbes sel ajal, kui baleriinid hakkavad pensionile minema, siis lauludel kõrgaeg. Siis peab tõesti arvestama sellega, et, et noortele tuleb pöörata teatris aga palju tähelepanu ja süstemaatiliselt ja tõesti mitte eeldada, et nad on kohe valmis, kui nad tulevad, aga noh, loomulikult on õigus valida. Loomulikult saab teater valida endale need, kelles ta seda potentsiaali näeb. Aga see investeering tuleb seal teatris endast teha. Siis kokkuvõttes tuleb ikkagi välja kvaliteetne number üks ja väga sageli Eesti lauljad ei saa peaosadesse, siis ilmselt on see ikkagi nagu kivimihariduse kapsaaeda. See avalik-õiguslik staatus on selline seisus kohustab staatust natuke. Et, et kas on õige teha Eesti riigi maksumaksja raha eest sellist ooperit, kus? Me ei aja kohalikku asja selles mõttes, et meie kohalik panus on väga väike. See on muidugi ka võib-olla natuke ülekohtu ja öelda, et see kohalik panus on väike, aga meil kandvad jõud on tõesti nii palju sisseostetud? Jah, et kas meil on eetiline teha seda avalik-õigusliku ooperisildi all. Kui see side siinse kultuuriilmaga on nii õhuke ja nii habras, siis see tekitab teatud küsitavusi ja loomulikult on vaja võtta tööle inimesed, kes, kes laulavad hästi. Aga küsimus on see, et tõesti me ju tegelikult me toodame, lauljaidsime, toodeme, artiste ja haridus küll, aga, aga sellele ikkagi teatud koostöös küsimus tõesti nagu, nagu on juba jutuks tulnud. Eesti on selline väga helde selles mõttes, et meil on kunstide õppimine riigi kulul. Mul on hea muidugi Islandiga võrdlusi tuua, Islandil Kunstiakadeemias õpib oma tasku peal, riik küll doteerib kunstiõpetaja, aga, aga see otsus minna õppima mingit kunsti eriala ja siis võta õppelainet seda õppemaksu maksta. See on palju karmim ja sa pead siis arvestama sellega, et kuidas sa selle õppelaenu tagasi maksad ja kas sul on mõtet investeerida 105 aastat mitu iganes aastat, sa arvad, et see õppimine võtab millessegi sellisesse, kus sa ei ole kindel, et sul tööd on, liiga kergelt. Mul on ka tunne, et võetakse vastu otsus minna laulmist õppima ilma selge visiooniga, kuhu see haridus pärast pannakse? Kuigi ütleme siis selle vestlusringi alusel võiks siiski eeldada, et rahvusooper, nagu oleks huvitatud eesti solistidest See ongi huvitav teemapüstitus ja kontrast selle Aivar Mäe esimese 10 minuti jooksul selgunud tõdemusega. Seal oli selline vastuolu, et ma ei oska sealt edasi argumenteerida, ma ei mõista seda teemapüstitust ja seda esimest reaktsiooni. Pärast seda ei oleks see vestlus saanud minu meelest enam edasi minna. Aga läheb siiski ja läheb just selle vastuolu pärast. Jah, ooperiteatrite võrgustik ilmselt on selline, et kõik teevad samu tükke ja vahetavad omavahel peaosalisi ja, ja see on täiesti normaalne ja siis ongi see küsimus, mis on seal rahvuslus või rahvuslik element. Ja ma arvan, see võiks olla, et et just kunstilise personali mõttes võiks olla rohkem seda kohalikku joont näiteks praegu teatris puudub kunstiline juht kui selline ma ei näe, et Estonia selleks kunstiline juht, seal teatri direktor ja on peadirigent, üks on siis nagu tegeleb finantsiliste küsimustega rohkem ja teine muusikalistega. Aga ooperis, milleni lavameelele visuaal meil on lavastus, mille kontseptsioon. Ta rääkis tui hirv mida arvavad teiste muusikainstitutsioonide kunstilised juhid, rahvusmeeskoori peadirigent Mikk Üleoja, kuidas mõista seda, kui mõne muusikainstitutsiooni nimetus sisaldab sõna rahvuslik? Kui me ei räägi folkloorist, Me räägime tipultuurist, see ei saa tähendada kapseldumist või isoleeritust, kui me näeme, kui globaalne on täna maailm, siis hakata mingit isolatsiooni mängu mängima, Eesti vabariigis oleks nagu hästi naljakas, eks ju, sellest ei tule nagunii midagi välja, sõltumata sellest, kas me tahame seda mängida või me ei taha seda mängida. Ei ole nagu probleem, kui meil on mingis kollektiivis, ma ei tea, kolm hiinlast ja neli jaapanlast ja võib-olla veel seitse indiaanlast, et kui nad on nagu piisavalt head nüüd hoopis teine küsimus on see, et kui meil on nagu valida omas rahvusest artiste, välisartist, välisartist on parem, et, et mida me siis teeme, siis on küsimus see, et mis funktsioonid me tahame seda inimest kasutada, kui palju parem ta nagu mina asetaks siin küsimuse mõnevõrra sarnaselt, et, et kui meil on nagu näiteks kollektiivis kohtun konkursi all, et mul on nii-öelda näiteks laulja, kes on selles kollektiivis töötanud pikemat aega ja kelle nii-öelda kvaliteedi puudused on täpselt teada. Ja nüüd, kui väljast tuleb teine inimene ja ta on justkui parem, siis meil tekib küsimus, et mida me teeme, kas me vahetame välja ja minu seisukoht on see, et, et see inimene, kes väljast tuleb, peab olema selgelt parem, et kui ta tundub, et on justkui natuke parem ja siis ma ei jäta kedagi nii-öelda sisse töötanud lauljast tööst ilma paljalt sellepärast et mul on tunne, et see teine vist on natuke parem, et selleks, et vahetada väljatöötaja peab kvaliteedivahe olema väga selgelt defineeritav. Minu arvates solistide puhul on näiteks siis sama asi või, või näiteks välisartisti puhul, et, et see, et kui sa võtad nagu väljast inimese väljastpoolt riiki või ma ei tea, siis väljastpoolt rahvust, kui me räägime antud juhul sellest, siis on nagu sama küsimus. Et kas sinu arvates suures kunstilises kollektiivis peaks kunstiline juht olema ainus inimene, kes otsustab, kes saab tööd või peaks see otsustusprotsess olema nii-öelda demokraatlikum, kaasama rohkem inimesi? See on erinevates kollektiivides erinev ja tihtipeale on see, et, et otsustajad panevad oma pea pakule põhimõtteliselt see, kes otsustab, seega vastutab, et mis puudutab näiteks rahvusmeeskoori, kus meil on koorinõukogu, kes on alati selliste otsustusprotsesside juures ja kui näiteks lauljaid atesteeritakse, siis sealjuures on ka kõik, kui meie koorilauljatega tegelevad hääle seadjad pluss, et reeglina on komisjonis üks inimene väljastpoolt üks laulja vokaalpedagoog väljastpoolt sihikule karmiks otsustamiseks, siis nad kõik meelsasti tahaksid nagu sellest vastutusest välja tagurdada, ehk ehk siis sel hetkel, kui asi läheb karmiks, siis tegelikult nad meelsasti veeretavad vastutuse kunstilisele juhile, neil on võimalik välja tagurdada kunstilisel juhil ei ole kuhugile tagurdada, et tal ei ole seljataguste, ta ongi see viimane institutsioon, kuhu siis näpuga näidatakse. Selles kollektiivis, kus mina töötan ja mida ma kunstiliselt juhin, olen ma püüdnud seda protsessi just nimelt nii-öelda võimalikult laiapõhjalisemaks teha, aga teatud piirini selles mõttes, et kui me räägime kunstist, siis meil ei ole täit demokraatiat, ei ole võimalik tulla kokku hakata koos arutama, et mida me täna harjutama ja kuidas me seda teeme. Kuidas aga näevad olukorda rahvusvahelise kogemusega ooperikriitikud helikaja stuudios on muusikateadlane Kristel Pappel ja kunstiteadlane Harry Liivrand. Mida peaks rahvusooper eeskätt silmas pidama oma seadust järgides, kas kunstilist kvaliteeti või eesti artistide rakendamist? Mõlemad punktid on väga olulised ja minu arvates isegi tegelikult kui vaatlused asja tervikuna ei ole siin vastuolu põhimõtteliselt minu meelest ei pruugiks olla vastu, aga missugune on olukord praegu? Esiteks ma ei ole nõus selle nostalgiaga, kui räägitakse kuldaeg, tähendab iga kuldaega tuleb vaadata oma aja kontekstis kahtlemata kui oli kaal, Krumm, Tauts loomulikult oma aja kontekstis, see oli väga hea tase. Aga ütelda, et praegu ei ole kõrget taset ja et me tahaksime tagasi seda taset, mis oli 60 70.-te, et pole õige, ma olen kuulnud neid salvestisi ja tegelikult praegu ei läheks läbi. Kontekst on juba teine, arvestades konteksti on siiski meie parimate lauljate tase, arvestab. Minu meelest on ikkagi see äärmiselt tervitatav ning konkurentsi kui eneseharimise mõttes, et meie lauljad saavad tööd ka välismaale ja leiavad endale agendi, kes need välismaaga esindab. Annaks rahvusvaheline uurimisgrupp, kus on Tartu Ülikooli teatriteadlased, kust olen mina olnud, mis on uurinud ka teatritegijate teatigi, identiteediküsimust ja nii edasi ja ma olen kirjutanud artikli sellest nõukogude ajal ja, ja sellest tuli välja, mõtlesin, et väga kiiresti nõukogude ajal näiteks eesti identiteet muusikateatrist kandlus läbi laulja, tähendab laulja oli publikule kõige tähtsam tänapäeval täpselt samamoodi tegelikult Eesti publikule oma laule eesti laulja on kõige tähtsam minu meelest põhimõtteliselt minu meelest publiku suhtmine ooperiteatris lauljakeskne ja see on kanal, mida peaks veelgi võimendama ja noh, mis on küll ka olemas, tänu Facebookile on tõesti palju fänne. Helen Lokuta, palju fänne, helivestluse ma ei räägi siin ain Angerist, kes on rahvusvaheline nähtus, eks ole, ja või me võime siin neid nimesid veel teisigi nimetada rahvusvahelisemaks või kes on Aile Assani fännid või Rauno alpifännid, eks ole oluline see keskendumine eesti lauljale, samas me ei tohi teha tasemes allahindlust, eesti laulja roll eesti publiku jaoks on väga tähtis rahvus. Minu meelest loomulikult ma arvan, et arvestabki sellega või peaks sellega arvestama, et see on ju võtmiks, repertuaari valik. Et kas valida selline repertuaar, kus peaosades on ainult külalised või mis ma olen ju mõistlik on tõesti nii, et ta nagu eestlaste koosseis, noh, need koosseisud vahelduvad, mida ma ütlen nii ülekantud tähenduses siinselt kombineerida ei ole mõtet võtta niisugust tüki kamba, kus on näha, et see ei ole Eesti lauljatele üldse mitte jõukohane selle vastu, ma olen tõesti, me arvestame ainult välissolistideks. Jalgpallis on ju olemas ka selline mõiste nagu rahvuskoondis ja kui me vaatame suuri rahvusvahelisi rahvuskoondisi väga paljudel on seal ju nii-öelda oma maa mängijad peaaegu vähemuses jumaluste poole. Ma leian, et ooperiteatrit lauluansambel võib täiesti vabalt olla ka rahvusvaheline. Ma ei ole siin ju mingi natsionalism selles mõttes, et ainult ma lihtsalt tahtsin sellele tähelepanu juhtida, millele ikkagi vaheli pöörat märgis sisuliselt tähelepanu, et Eesti laulja on oluline suurus. Ma küsiksin nii, et kas ei ole võimalik mõeldes kasvõi praegu? Rahvusooperi peadirektor on organisatoorsed väga võimekas inimene, kui me mõtleme, mis kontserdisaalid on avanud ja asutanud, kaasa arvatud Peterburis. Ja muidugi praegu on väga tähtis uue ooperimaja ehitamisega, kellele, et minu arvates enne uut ooperimaja oleks tähtsam just sellise fondi loomine, kes toetaks noorte ooperilauljate harimist seda kolmandat koosseisu nii-ütelda nii-öelda, et see varumängijate pink oleks olemas, see on tähtsam kui uus ooperimaja. Aga kui eesti lauljat, kes tahaksid tulla, on meil olemas ja ehk leitakse neile ka raha, aga lauljad ei kvalifitseeru. Aga sedasama juttu oleme kuulnud ka välismaal töötavatelt Eesti rõivatel korduvalt, järelikult tuleb midagi muuta, siis selles hindamissüsteemis on meil siin. Aga kui hindajaid ongi kaks kunstiline juht Vello Pähn ja peadirektor Aivar Mäe võib-olla saab kaasa rääkida ka külalislavastaja? Et kas see natukene absurdsem See on absurdne, aga, aga see on ka täiesti meie muusikakultuuri arengu vaenule. Sel juhul mõelgem selle peale, millised on suurepäraselt eesti ope, oled töötavad välismaal ja on suutnud seal väga hästi läbi lüüa ja keda me ometi oma kodulavadel näeme väga harva või peaaegu üldse mitte, eks ole, kes on korralikes välismaa teatrites läbi löönud ja kes on seal esisolisti rollis? Arvamusfestivali vestlusringis tuli välja näiteks Peep Lassmann arvas, et Eesti muusika jaoks ei olegi motiveeriv tulla. Tööle meie rahvusooperisse, ma pean siin ütlema, et me oleme Harryga koos mõningate välismaal tegutsevate eesti loojatega kokku puutunud ja vestelnud jaks, eesti lauljad tahavad istlemad laulda küll, aga siin tulevad juba ka puht praktilised asjad nagu etteplaneerimine, aga ka võib-olla tööõhkkond ja professionaalsus, aga eelneva jutuga kommentaariks ma olen lihtsalt raamatut ei saa nii olla, et üks-kaks inimest otsustavad, keda me võtame rahvusooperisse, laulmad testib ekspertide kogu peaks funktsioneerima ka kunstilistes küsimustes ja mitte üldse kahtluse alla pannes kunstilise juhi pädevust, aga samas on siiski erinevaid kogemusi erinevaid vaatepunkte ja me ei saa kogu aeg taandada niisugust asja nagu meie Rahvusooper ühele vaatepunktile. Kindlasti on see liiga subjektiivne, ma arvan, et ühe inimese kõrvataks olenevalt teine, kolmas või tõesti mingi väike ekspertidena nõukogu tõde selgub arutluses, aga mulle kahjuks on üldse jäänud mulje. Ma väga hindan Estonia kontserdist Vello pahna dirigendina. Ka dirigendid on erinevad, vahel mulle näib, et kas ta ikka armastab ooperit, ooperit tervikuna mõtlen siin muusikalis-lavalise tervikuna. Kas ta mõtleb ka eesti ooperi arengu peale? Seda ma ei oska öelda, ma ei ole kindel. Ooperikriitikud Kristel Pappel ja Harry Liivrand peavad äärmiselt vajalikuks nõukogu kõrvale ekspertgrupi loomist ja koputavad ka otsustajate südametunnistusele repertuaaripoliitika asjus. Mida arvab projektiteatri Nargen Opera juht Tõnu Kaljuste? Kas tänases maailmas on üldse võimalik teha nii-öelda rahvuslikku teatrit? Muidu on küll, et see on minu vana arvamus, mida isegi Aivar Mäe kasutas sellel direktori konkursil ära, seda postulaat, mis mõtlesin, ma saan aru, et ühtepidi peab rahvusooper pidevalt, et äri tegema. Peab vaatama, et saal oleks täis, see tähendab, et selget liini ooperis balletis tuntud teosed, mis on ajahambale vastu pidanud ja peab olema ka rahvusvaheline, võimalikult kõrge, Tase aga see teine, mida ta omal ajal isegi lubas läbi minu meelest seal peab tiksuma kogu aeg, üks pisikene ooper, kammerooper on see, mis, millest ma olen kogu aeg rääkinud, aga millele nagu ei suudeta kohta ja aega leida, tee Nad peavad tiks mõned Haydni, Mozarti, paisi, Ello ja Väikse vaneurossini ja niisugune väiksem ooperimuusika meie enda artistide noorte artistide ettekandes ja luua seda, ütleme, repertuaariteatris kõrvuti projektiteatriga nutma ja võtame seal näiteks mängime seda, kas Don Giovanni või mis iganes kammerversioonis. See käib mingisuguse hetke läbi, siis võetakse mingisugune teine asi. Ma ei tea nende seaduste niisugust missatiivsed käsitlemist, kindlasti on igasuguseid loogikaid, kuidas taolist rahvusooperis seadust jälgida ja vaadata. Seadused teatavasti on inimeste tehtud ja nad võivad interpreteerida täitsa väga erinevalt, aga ma mõtlen nende üliõpilaste peale ja nende noorte lauljate peale, kes on tulnud akadeemiast ja ma näen selle potentsiaali, noh, niisugust pidevat kadu, pidevat kadu, sellepärast et et ainus, mis inimesele tiivad annab, on töö. Minu meelest rahvusooperi juures peaks olema projektiteater kõrvas, kellega saab hoolitseda kogu aeg järelkasvu eest ja siis tehku kasvõi 100 korda. Viiuldaja katusel ja Garmini teatravjaatade möllaku seal maailmakuulsate lauljatega erinevad tulevad Favstid, natsiansamblid, suur ooper. Aga selle sees on üks aste puududes kammerooper. Estonia ooperiteatri töötajate valiku ja repertuaaripoliitika üle arutlesid tänases saates vokaalpedagoogid Pille Lill ja Tiiule Eevald, tšellist Silvia Ilves, lauljad Aivar kaseste, Tui Hirv ja Katrin Lehismets, ooperikriitikud Kristel Pappel ja Harry Liivrand, rahuso Peri nõukogu juht Aarne Mikk, Estonia teatri välissuhete juht ja külalissolist Helen Lepalaan, dirigendid Miki Üleoja ja Tõnu Kaljuste. Kõlama jäid murelikud noodid eesti lauljate järelkasvuteemadel, Töökohtade vähesusest tingitud hirm, pingeline õhkkond ja puudulik dialoog teatri, juhtkonna ja töötajate vahel. Õhku visati idee noorte lauljate koolitusfondi loomisest. Samuti võiks Rahvusooper Estonia nõukogu juures tegutseda muusikateatri ekspertide grupp sest üks või kaks inimest ei suuda kanda vastutust terve lauljate põlvkonna saatuse eest. Sülgaja. MINA OLEN anne, promic, saate mängis kokku Helle Paas. Aitäh kuulamast. Kohtumiseni.