Ja tere taas kuulama rahvateenrite iga laupäevast saadet, nagu ehk aru saite, uudiseid oli praegu Eesti raadiol vähe edasi anda? Mõistetavatel põhjustel uudiseid me alles ootame. Täna peaksid siis jälle erinevad jõud kogunema teatud ühte punkti meie riigi pealinna ühes teatavas kohas ja sellest me täna oma saates ka kindlasti räägime. Täna on neil viker siis ovaalse laua taga taas ajakirjanike kolmik, Sulev Valner, Eesti raadio raadio oma mees Ott Ummelas ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Eesti televisiooni palgal. Me jõuame nende tõsiste teemadeni kindlasti, meil on aega terve tund, aga mul on teile head kolleegid, ettepanek, alustame natukene pehmematel teemadel, sellepärast et need on ka ju meie elus üsna olulised. Ja panen ette, kõigepealt räägime sellest paljukirutud Eurovisiooni lauluvõistlusest. Et avalik-õiguslik ringhääling on ka Eestis selle üks korraldajatest ja, ja sa selline meie töö igapäevane osa on siis mitte konkreetselt meie, vaid Eesti televisiooni ja Eesti raadio osa, siis võiksite rääkida. Ja kui me vaatasime kas või eile kolleegide soomlaste ülekannet Helsingist kaupa torilt, ehk siis kes Helsingit ei tunne, see on see väljak, mis on seal mere ja presidendilossi vahel ja ümbritsevatel tänavatel, siis siis me nägime, et rahva emotsioon on ikka ikka taevani. See see rahvamass, mis seal koos oli. Ma arvan, et Soome vabariigi pealinn ei ole niisugust rahvamassi. Võib-olla ma ei tea, sina, Otjad, äkki paremini, sa oled Soomes elanud tükk aega, aga ma arvan, et sel ajal, kui sina olid Soomes Nii päris kindlasti ja siis ei ole, räägiti eile vist 80-st 1000-st. Jah, aga silma järgi see oli sihuke politsei hinnang, aga, aga võis olla ka tegelikult tunduvalt rohkem. Ühesõnaga, kes ei näe Soome televisiooni või kes ei ole juhtumisi ei, ei vaadanud, siis tegu oli Eurovisiooni lauluvõistluse 151. lauluvõistluse võitnud Soome ansambli lordi vastu ametliku vastuvõtuga ametliku ka selles mõttes, et lisaks rahval oli kohal ka riigivõim ja president Halonen andis üle mingisuguse ordeni Lordile. Ehk siis nendele monstrumi teleordeni andmine ka muidugi omaette niisugune väikene kujund, aga, aga, aga see selleks ja kui me vaatame kas või Eesti televisiooni reitinguid viimase nädala jooksul ehk siis lauluvõistlusele poolfinaal ja finaal olid ikka konkurentsitult üle üle kõikide muude ka vanade lipulaevade. Nii et ei ole see lauluvõistlus surnud ühtegi. Ei, vastupidi, mulle tundub, et kui sa alustasid juttu, et see õnnetu Eurovisiooni lauluvõistlusel umbes niiviisi, et, et ei olnud see see aasta üle pika aja oli jälle nagu oli jälle nagu midagi. Et võiks olla, vahepeal läks lihtsalt selliseks. Liiga rutiinseks. No ma ei tea, kas ma kasutasin sõna õnnetu, aga ma vist ütlesin, et paljukirutud, et noh, üks tõsine tõsine muusika fänn muusikaarmastaja peab seda niukseks. Ma ei tea, kas leebelt öelda niisugust saasta konkursiga muusikalises mõttes, et ta on noh, niivõrd oma kivistunud reeglite järgi elanud niivõrd kaua aega, et paljud on kaotavad tema vastu huvi, kuid vaadata mond endiselt tegelikult. Kui me räägime Eestist, siis siin ei saa sellest tõotust võrrelda üleüldse sellega, mis mujal toimub, et, et Eestis võib-olla tõesti tõsine muusika fänn arvab halvasti, aga noh, lääne ajakirjanduses nagu pannakse Eurovisioon igas lauses paari sõnaga kits. Et on, on lääne ühiskondades ikkagi, ma arvan, see kõlapind on, on, on väga marginaalne ikkagi igas riigis, et meil on hoopis teine asi. Jah, aga noh, ütleme Soome ka lääne ühiskond jah, ja nii suurt õnne ja rõõmu nagu nagu soomlastel seekord üle elada tuli, nad on seda püüdnud üle 40 aasta ja lõpuks on see siis käes. Aga soomlastel on omad kompleksid, nagu me näeme, mille, millest nad saavad siis aeg-ajalt leevendast. Kord 40 aasta jooksul. Aga ärme muusikast räägime, ma kardan, et me ei ole väga kompetentsed selles vallas, aga räägime poliitikast, mis seal ümber on, see on nagu ka rohkem meie saate teema. Üks mõte, mis ma tean meie eurolaulu peaprodutsendile, Juhan Paadam mulle väga ei meeldi, aga, aga mina olen siin selleks, et oma mõtteid välja öelda. Ega mulle see nii-öelda võõraste sulgedega ehtimine väga ei meeldi, see on seda korraldatakse riigiti ju väga-väga erinevalt ja mõned riigid võtavadki põhimõtteliselt igasuguseid taustajõude ja, ja ka põhijõude muudest riikidest, aga aga mina arvan ikkagi, et nii väikse riigi jaoks nagu Eesti ja niivõrd piiratud ressursi jaoks, nagu meil on see heliloojate ja artistide seas, on see ikkagi kolossaalne võimalus enda näitamiseks. Ja me ei pea näitama teiste riikide laulja, et see, see on mu noh, niisugune ammune ja Kaljukindel põhimõte heliloojate koha pealt siiski ju on reglemendi kirjas. Ja selles mõttes, et heliloojatel seda ohtu ei ole, nüüd et otseselt muidugi põhimõtteliselt võib keegi välismaa helilooja kuidagi ennast sokutada eest Eestimaa elanikuks, selleks ajaks, et see laul kirjutada ja siis pärast kuidagi ära minna, aga üldiselt seda, seda ohtu vist väga. See on väga teoreetiline lauljatega jah, tõsi, et ma ma jagan su emotsiooni täiesti või sama tunnet, et see ilmselt on täiesti emotsionaalne tunne ja minu jaoks on natuke paralleelne asi, kui vaadata praegu väga huvitavat Eesti korvpalli meistrivõistluste finaali siis just viimases mängus, kus käis viimasel sekundil ühe punktiga võideti siis viimasel minutil nii-öelda ühe meeskonnana neeger viskas ja teise meeskonna neeger viskas midagi. Ja noh, ausalt öeldes kõike oli õudselt huvitav. Kuidagi parem oleks olnud, kui ta oleks olnud eestlased, kes need viimase sekundi korve oleks seal omavahel vahetanud. Jah, no ma saan aru, et sa tasapisi vihjasid eilsele Priit Pulleritsu artiklile Tartu oli see Tartu Postimehes ja millele korvpalliringkonnad on väga-väga jõuliselt ja väga veriselt juba vastu astunud ja, ja ma ei ole seda lugenud, tõsi? Jah. Aga mina igal juhul tahtsin juttu just nagu sinna ka viia ja neid kahte asja kõrvutada, et noh, ütleme lauluvõistlus on, on nagu Eesti mastaabis üldse on nagu riiklik ettevõte selles mõttes, et noh, riiklikke institutsioone, avalik-õiguslik ringhääling seda korraldab, et korvpalliklubid, keda nad endale sisse ostavad, kas nad ostavad tulnukaid veenuselt või, või Ameerika ühendriikidest, et seal nagu pole olulist vahet. Aga, aga põhimõtteliselt on, kui me räägime nagu missioonitundest. Eks seal ikka ikka väike vahe on ikka sees küll. Ja kui Pullerits oma, ma ütleksin vormilt kergelt rassistlikus kirjatükis, milles teda on ka juba jõutud süüdistada räägib just nimelt neegritest ja mustanahaliste, sest siis ei ole see ainult Joneegrd, nagu küsimus on üldse võõrleegionäride sissetoomine. Eesti korvpall, mina arvan ka, et kannatab selle all ja meie järelkasv ja taimelava ja nii-öelda korvpalli ABC, mis noort noortele poistele noh, nagu lapsepõlves selgeks tehakse, on, on üks asi, aga teine asi on see, kui ta öelda meie tipu mõistes peab pingil istuma. Siis ega see, ega see, esiteks emotsionaalselt ilus vaatepilt ei ole, aga, aga Eesti korvpalli ta ka nagu suurt suurt midagi ei anna, need lauluvõistlus on teine asi. Lauluvõistlus on ikkagi, kas meile meeldib, kas see on kits või seal kätš või ükskõik, kuidas me seda nimetame, on see ikkagi meeletu võimalus näidata ennast 100-le miljonile 150-l potentsiaalselt tegelikult kuli 400-le miljonile inimesele üle üle terve Euroopa ja maailma. Aga ma tooksin ühe näite kõrvale, mis ütleb, et ma arvan, et ka selle korvpalliga oleks asi palju õigem, kui tegu oleks niisuguse noh, ütleme niisuguste tikritega piltlikult, kes ei pea olema neegrid, vaid me mäletame varasemast ajast tabeljanoveid. Ja Victor Ove ja noh, tegelasi, eks ole, pabenko vaata, kui nad on niisugused, et nad tõesti 10 aastat järjest siin mängivad ja nad on juba kodunenud, nad tõesti elavad siin siis on nagu natuke teine, siis hakkab tekkima see teine märk, eks ole, ta ta nii-öelda muutub osaks sellest sümbolist ütleme sellest samast meeskonnast. Meeskond ise ka sama nime all, mitte mitte. Uus aasta mängib ühe nime all järgmine aasta, see meeskond võtab selle järgmise firma nime, kes selleks aastaks. Taas üks mõte, pööra, eks ole, Dave Benton on meie laulja, just tahtsin jõuda, et ei ole mingit. Probleemi, et Dave Bentoni siin esindab Eestit absoluutselt. Meenutame, Nõukogude Liidu meistrimeeste võitu ikkagi oli. George, jaksan 15, oli ta nimi, et siis algas, oli asi peale juba hea, aga, aga me meil ei ole vist kahju, on ju tema tuli ja aitas. Tema ikkagi aitas Kalevil seda. Te võite, no ja siis siis oli see jälle niivõrd esimene omataoline, et, et siis siis seda elavat neegrit inimesed tulidki vaatama korvpallihall, eks ole, et tõesti näeks. No vot, siin on see eesmärgi küsimus, kas tähtis on tingimata iga hinna eest ja kindlalt täna võita või eesmärk on nii-öelda ajada pikaajalist poliitikat arendada noh, antud juhul nagu me rääkisime Eesti korvpallipikas perspektiivis, et eesti poisid tuleksid selle toreda mängu juurde või, või et eesti muusikud saaksid mingisuguse tõuke. Ja, ja ütleks, ütleme, et paistavad silma nii-öelda läbinisti rahvuslikul, mitte marurahvuslikult. Eelvoorul lähevad esitama oma laulu 200-le miljonile televaatajale ja siis saavad noh, nii-öelda tõsise võimaluse läbi lüüa maailmas, teha plaadilepinguid, saada kutseid siia-tänna ja see on nagu teine Tänases hinguses järgmise aasta loogiline Eesti eurolaulu esitaja oleks Metsatöll ilmselt. Küsimus on selles, et eurovisioonil tänapäeval tänapäeval ei minda muusikaärisse, et, et ma arvan küll, et, et väga paljud inimesed vaidlevad sellele vastu, et sealtkaudu on võimalik, on võimalik eesti muusikat iseenesest viia rahvusvahelisel areenil. Aga mina vaatan, me ostame miljonite eest Eestile reklaami ja promo rahvusvaheliselt tuntud ajakirjade esikaantel või tagakaantel ükskõik kus kohal CNN-is, BBC-s, eks ole. Vaata kui palju CNN praegu promob näiteks kõik võimalik Ida-Euroopa riik ja ja kutsub nii-öelda turismimagnetit, eks ühte teist riiki me raiskame puhast raha niisuguste asjade jaoks, Eesti teeb seda pidevalt, Eesti riigieelarves on selleks raha eraldatud. Nüüd eurovisioon, mis meie eelarve on mingi natuke üle kahemiljonilist aastaid olnud juba, mis, mis pannakse nagu selle lauluvõistluse peale korraldamise peale ja, ja nii edasi. See on, see on ju tühine, see on ju tegelikult võileiva hind, mille, mille eest mille, mille eest Eesti muusika ja eesti artistid saaksid nii-öelda tehtud promo ja millisele auditooriumile. Et see on mingisugune murdosa Eesti toidu propageerimise kampaania maksumusest, eks ole. Aga, aga minu meelest Need Juhan Paadam kindlasti ülekohut tehtud sellega, kui tema rolli selle lauluvõistluse juures hakatakse umbes võrdlema nagu Mati Alaveriga et tema võidu tooma koju see, need on hoopis erinev head asjad ikkagi, eks ole, et, et, et, et ses mõttes nüüd nagu panna talle üldse kohustust. Et nüüd Eesti peab pääsema finaali noh, kogu see asetus, et umbes, et Juhan Paadam on süüdi, et ja ei pääsenud finaali. No no no no ei ole. No ei, see ei puutu üldse, on selge. Kogu see rahvuslik trump eriti just peale seda, kui me, kui me võtsime, noh, paariaastase osalemise järel võitsime selle lauluvõistlusel, ma saan soomlastest väga hästi aru, et kus 40 aastat osaled, siis, siis tõesti sul tekibki lõbuks sihuke maakera suurune kompleks. Naabrid tulevad ja võidavad, eestlased, aga eestlastel praegu tähendab noh, ma nõustun täiesti selle seisukohaga, et esindama peaks saatma eestlase, aga aga ma arvan, et noh, mingi suhteliselt suur muutus peaks toimuma ikkagi suhtumises üleüldse. Et seda põdemist kogu selle asja ümber peaks olema oluliselt vähem ja soomlasele puudutuks saavutasidki noh, nii-öelda läbimurde sellega, et nad ei põdenud eriti selle üle, kelle nad sinna saadavad või noh, ma ei tea, võib-olla see oli nii-öelda väga-väga teadlik käegalöömine sisuliselt. Põdema selles mõttes, et põdema ei peaks mingisuguste väljajäämise pärast või sellepärast, et esikolmikusse ei tule või jumal hoidku, et ei võida, et, et see ei ole. See ei ole kilogrammide sentimeetrite küsimus, mida saab mõõta, eks ole. Spordis. Me tahame nagu väga oma muusikalist maitset on ju kellelegi nii-öelda maha müüa ja ka see küsimus ei ole enam muusikalise maitse. Ei, absoluutselt, sest see ei ole ka Eesti muusikaline maitse, mis seal on ja minu arust väga hea tester on, on see, milliseid neid lauluvõistluse laule mängivad meie kommertsraadiod ehk mis, mida tellitakse, küsitakse, mis lähevad peale ja paraku Eesti võidulugu selle aasta võidulugu ja see, mis nüüd põrus, seda lugu seal ju ei ole, on hoopis teised lood. Et noh, siin on kindlasti mõtlemisainet, aga, aga ma ütlen veel kord, meil on poliitikasaade ja me räägime nii-öelda poliitiliselt ehk sellel teemal, mis nagu Eestile on, on kasulik ja mis meile nagu headelt Reklaami teeb jah, aga muidugi tuleb üldse arvestada, et see lauluvõistlus ma lihtsalt ühe mõtte veel lisaksin siia, kui tohib, et, et et tegelikult lauluvõistlusest rääkida ikkagi ei ole vist enam kohane, et see, mis lordi ümber ju kõik toimus, kogu see imago on ju välja kasvanud väga selgelt filmist, eks ole. Sõrmuste isand laolgahterings et ka või ütleme kogu see kust on tohutult ilmselt ka televaatajate jaoks seda tüüpi nähtusele andnud nagu tausta, ma kujutan ette midagi pärast, et viis aastat tagasi ka ka selle tõttu ei oleks, sellega oleks olnud, et soomlased on lolliks läinud ja ei olekski selgunud, et nad lolliks läinud, sest olekski saanud hääle, eks ole. Ei noh, väga hea ja see on niivõrd suur ja võimas masinavärk, kus on väga palju raha taga, et te nagu me teame, kui palju raha see on. Uno, need numbrid olid ju kuskil kirjas palju, näiteks Kreeka nüüd sellele võistlusele korraldaja kui palju Soome Soomet ma ei tea. Aga nagu ikka nende suurte helgem geniaalne idee, mis toimub ja aga ta langes vildakas pinnasesse, ütleme nii jah, et taust, taust oli ka väga palju midagi sarnast. Aga et see suur laev on suurt laeva, on alati palju raskem ju ringi pöörata, kui, kui väikest laeva ja. Lihtsalt kui järgmine aasta nüüd hakkab veetud Hard rockbände seal umbes pooled olema siis tõenäoliselt võitja tuleb mingi pehme ballaadi pealt. Nonii muusikaasjatundjad panevad siinkohal oma suud kinni ja jätkavad teemadel, mis neile on rohkem omased, selleni paneme oma aastalõpu ennustus. Nii. Kolleeg tuli praegu Tallinnast Tõnismäelt mööda juhuslikult, nägi seal selle väikese platsi peal, kubises sinistest meestest ja sinivalgetest vilkuritega autodest. Ta luges umbes kokku, et 50 politseinikku vähemalt oli seal ja ja autosid oli, no ütleme poole vähem, aga väga palju. Et umbes et kui me parafaseerim ühte ühte tuntud iroonilist lauset, et lahingusse läksid kõik kaks tanki, siis siis pooled Eesti politseijõud võib olla või vähemalt Harjumaa omad olid, olid selle väikese platsi peal. Ja eks siis paistab meie saate just praegu peaks olema, esimene, oli kavandatud esimene meeleavaldus ja ja tunni pärast vist teine, nii et või küll pikniku nime all, aga, aga see selleks. No ühesõnaga, siseminister Laanet võttis eile vastu otsuse, mis mulle tundub, ei ole väga suurt vastuseisu avalikkuse hulgas tekitanud. Ehk siis keelates ära sellel väiksel platsil kõik meeleavaldused ja nii-öelda positiivsed ja negatiivsed oma oma mõtteavaldused. Seda otsust ongi raske vist kritiseerida, see tundub olevat päris päris õige otsus lihtsalt praeguse aja maha võtmine igal juhul on vajalik selles küsimuses. Mõneks ajaks muidugi see ei saa tähendada seda, et nüüd eks ole seesama pilt, mis seal Tõnismäel täna on, et see nüüd saaks seal pikalt kesta. Jah. Ma arvan, seda peetakse tõenäoliselt üle pika aja üheks õigemaks otsuseks, et noh, nagu meil on valitsusel ikka kombeks olnud nagu suhteliselt aeglasel reageerida, siis teha mingi otsus ja see otsus Oli oli jah, aga kokkuvõttes võib öelda, et mitte, et ma seda teemat tahaksin praegu kokku võtta, aga, aga seda otsust seda otsust kommenteerides, et et nagu ikka, me jäime hiljaks, meie, see tähendab riik, Eesti riik ja tegu on ikkagi vaieldamatult ju tulekahju kustutamisega. Et kõik need asjad võiksid olla täiesti olemata, kas siis ühel või teisel kujul, kas see sammas seal on või ei ole, aga, aga põhimõtteliselt need, need sellised kahe kogukonna vastasseisud ühel maa lapikesel võiksid olla tegelikult olemata, see on nagu asja asja põhi põhieesmärk, aga, aga selle nimel on, et linn või, või, või valitsus teinud ikka suhteliselt vähe ja, ja see, see oli nii-öelda tulekahju kustutamise otsus. Ma loodan, et te olete minuga nõus. No ma ei tea, mina läheks nagu, kõige levinum minu meelest selline müüt kogu selle asja ümber on see ikkagi, et oleksime seda teinud varakult, oleks asi läinud hästi. Et ma ei ole kuulnud ühtegi asjalikku põhjendust, et miks, miks see asi oleks läinud oluliselt paremini. Siis kunagi, no ma ei tea keegi konkreetse aastanumbrinimetajaga üks või kaks või midagi sellist, et ma nagu ei näe oluliselt, et mismoodi siis oli Eesti riik tugevam? Noh, me kõik räägime Estoniaga selles, et Eesti riik oli kohutavalt nõrk aastal 94 ja, ja noh, haldussuutlikkusest ka siis ei räägitud üleüldse. Et mismoodi siis oleks asi valutumalt läinud? Räägitakse ju, või oli see nüüd see vene vägede väljaviimisel puhul üks üks nagu konkreetseid asju, oli see, et kõik vene mälestusmärgid jäetaks rahule. Väidetavalt see oli ju nagu üks tingimusi. Noh, asi läheb ikka valutult siis kui asi asi on korralikult ette valmistatud. Ja olenemata Ta on sellest nii-öelda otsesest ajahetkest, et et praegu ikkagi ka hästi selgelt noh, on nagunii-öelda halvim võimalik, mida korraldada on, on niisugune pahupidi Lihula. Et, et see on kindlasti midagi, millele küll väga paljude üllataval kombel nagu üles kutsuvad. Aga, aga, aga et noh, Ma ei tea, kas sobib kuidagi hakata siin mingit isiklikku seisukohta taga ajama, aga noh, et, et ühelt poolt Et, et nii see asi jääda ei saa ja ja noh, loota nüüd, et kuidagi see lihtsalt, et saadame politseinikud valvama ja ja, ja küll kuidagi rahuneb, eks ole, see oleks väga naiivne lootus. Aga teiselt poolt me peame ka kindlasti aru saama, et see kuju on ikkagi jäämäe veepealne osa. Ja, ja selle veepealse osa kaudu väga täpselt hinnata, mis seal vee all toimub, on, on esiteks natukese keeruline mis hakkab toimuma, kui sellele otsa põrutada. Ja et kas me oleme piisavalt. Mida sa, mida sa pead silmas otsa põrutamise all? Suure rahvustevahelise konflikti tekitamine, okei sinimustvalget kraanat punase kraana asemel Lihulas punane olla, peaasi et kassiiri püüab. Jah. Et minu meelest on hästi selge ju see, et et loomulikult Eesti rahval on, on õigus see kujusalt maha võtta ja, ja on ka jõudse sealt maha võtta. Mina ei kahtle sellesse nagu hetkegi minu meelest kõik see jutt kõik see selliste isegi natuke nagu komplekside viljelemine. Et kuidas me ometi ei suuda ennast kehtestada ja me oleme siin Eesti riigis umbes nii nõrgad ja keegi istub meil pähe ja no ei ole ju nii, tegelikult olge, vaatame nüüd rahuliku pilguga ringi, meie riik, meie, meie õigus, meie seadused ja meil on jõud seda teha. Küsimus on lihtsalt, et selle jõu rakendamise viisis ja mõistlikkuses, eks ole, et ja, ja, ja ühelt poolt tuleb, tuleb minu meelest Eesti riigi juhtidel vale noh, selgelt öelda, et jah, me nii-öelda meie positsioon selle kuju suhtes on niisugune, et see ei sobisin. Aga küsimus, millal ja kuidas see maha võtta, nõuaks? Väga täpset, noh öeldes üks ütleme nii, et see võiks olla üks, üks väga hästi väga hästi ettevalmistatud operatsioon päeval x, mida täna keegi ei ütle. Ütleme kohe nii-öelda tänasesse päeva ja päevapoliitikasse ka, aga ma teeksin ühe niisuguse tagasivaate pliigi lähimineviku. Mul oli üks päev võimalus vestelda ühe endise poliitikuga kes ei ole mind volitanud oma nime ütlema, seepärast ma ka ei ütle, aga see ei olegi mingit tähtsust, ta kuulus nii-öelda Mart Laari esimese valitsuse nii-öelda lähikonda. Jaa, ütles ta mulle niimoodi, et see on rumal jutt, et me oleksime võinud 90.-te alguses selle selle pronksmehe nii-öelda maha võtta valutult ja koos Leninit ja muude sellise sellise prahiga. Et kasutati väga tõsiselt, seda arutati öösel ja päeval sise- ja väliskabinetis ja see ei ole nii, et, et noh, et lihtsalt ununes. Mart Laarile võib ette heita igasuguseid asju ja tõenäoliselt ka seda rumalat raudtee mahaparseldamine saab ja peab talle ette heitma, kui ta ütleb, et, et mina ei tea midagi, et erastamisagentuur tegija ja me ikka oleks pidanud asja endaga ette võtma, siis kogu lugupidamise juures on see üks, üks naiivne jutt, rumal jutt, enda puhtaks pesemine. Aga pronksmehe puhul oli olnud väga selge hoiatus tol korral siin olnud Vene sõjaväelt. Et kuidas selle asja ettevõtetele, siis me teile näitame ja te tunnete seda nii valusalt ja see olevat saanud põhimõtteliselt nagu, nagu selleks otsustavaks teguriks, et tol korral jäeti, koos Leniniga jäeti, jäeti sisse Tõnismäe monument rahul. Aga tuleme nüüd uuesti tänasesse päeva tõesti. Aga siin on lehed kubisevad arvamusartiklitest ja, ja kirjadest jaa jaa, jaa, raske on, on meil siin mingit mingit sellist uut mõtet, need välja välja käia, aga, aga oma arvamuste võime avaldada küll. Üks asi on see, et on öeldud, et kui me selle maha võtame, kas siis kivihaaval või õhku lastes või minema viies või muuseumi pannes, ükskõik millest tegelikult David koperfildi vaja, kes kataks selle ninaga ja siis seal all lihtsalt ei ole, ei ole, aga, aga koht jääb. Et kas see, kas see koht nii-öelda hakkab tööle vene inimese või manipuleeritava seltskonna jaoks ükskõik kus teda siis manipuleeritakse, millisest pealinnast? Selle jaoks, et ta endiselt nii-öelda mäletab seda kohta ja ikka üheksandal mail ja 22. septembril tuleb ja paneb sinna küünla ja lilleõied. Mina ei tea, mulle meeldivad need arvamused kaasa arvatud mu endine õppejõud Rein Taagepera. Seisukoht on, on, on see, et aga miks me peaksime jätma selle asja ikkagi siis selle nii-öelda manipuleeritavad vene kogukonna nii-öelda. Objektiks või ihalusobjektiks või, või mingisuguseks märgiks neile viimase, selles, et rahvast tähendab, kas, kas tegemist oli nüüd teise maailmasõja puhul sellega, et eestlased sõdisid ainult saksa lipu all? Minu teada oli, oli eestlasi Vene poolel mõnevõrra rohkem kui pool märkimisel kusjuures oli rohkem, et noh, isenesest. Ma saan härra Taageperra ideest selles mõttes aru, et, et miks me ei saaks nii-öelda hõlvata positiivselt seda, seda noh, kuidas ma ütlen mälestusmärki selle mõttega, et muuta ta siis nii-öelda selle üheksanda mai Euroopa vabastamise Päeva nii-öelda auks nii-öelda kogu rahva mälestusmärgiks hästi sellel, sellel sõduril on, on Nõukogude munder seljas, noh meil on ikkagi juba mitmeid mälestusmärke, kus on saksa Vähemalt vihje on nii-öelda Saksa poolel sõdinud talle et miks Me ei saaks käia seal korraldada, noh, sinna Andrus Kivirähk on nii-öelda naljaga pooleks kirjutanud kuskil ühe stsenaariumi, kuidas üheksandat maid võiks järgmisel aastal tähistada nii-öelda kolmetunniste kõnedega ja kuidas nii-öelda Tiina välja valada. Radikaalsem viinast tõesti radikaalsem vene seltskond, võib-olla selle peale tüdineb ära ja läheks ära ja. See oli kellegi teise ettepanek. Aga iseenesest, ma ei tea, mulle tunduks see pronkssõduri äraviimine, sealt see oleks, see oleks selles mõttes lahkuminek, kas sellest Eesti senisest eest, et ma ei tea, kas see oli teadlik tee või noh, selles mõttes Läänes ju Eestit tuntakse selle poolest, et ta lahendas ikkagi kõik need pinged, mis seoses vene selle vähemusega olid, on suutnud lahendada suhteliselt inimlikult on ju, et kui meil oli juttu Kirde-Eesti iseseisvumisest 90.-te alguses, siis ometi nagu ei, ei, ei tulnud ja keegi ei raiunud päid maha Narva linnas ja ja, ja. Praegune selline monumendi äraviimise lähenemine, minu meelest oleks selline päris päris teistmoodi lahendus ja ma ei tea, kas oleks, kas oleks selles mõttes õige jätk asjadele. Lühidalt öeldes sa toetad põhimõtteliselt oma kunagise õppejõu, professor Taagepera ettepanekut, et seda monumenti peaks nii-öelda ümber disainima ehk siis mitte mitte mitte pronksmehe mundrit vahetama, vaid, vaid lisama sinna monumendi nii-öelda ansamblisse veel midagi, mingisuguseid kirjad, näiteks plaadid mingite kiirele kirjal, mis seal täna kirjas pole, on täna ju ka teise maailma langenutest, et kas isegi disainima tehakse ka nii-öelda. Probleem on selles, et väga sageli ei saa ju seal neid üritusi korraldada, et Eesti, üheksas mai noh, oleks nii-öelda loogiliselt võttes ainuke kord, kui saaks teha siis mingisuguse massiivse sellise eesti lippudega ürituse seal, kus, kus noh, tõesti siis vula eesti lippudega rahvast oleks, oleks rohkem kui venelasi ja, ja oleks kuuse nii-öelda riigi eliit ja puha koha seal. Aga probleem on selles, et mida teha lühikeses perspektiivis? Et. Täna-homme just nimelt täna-homme kehtib siseministri korraldus ja huvitav, kui kaua, et kas see kehtib kuni 22. septembrini või võetakse vahepeal, kui juulis-augustis palavad suveilmad, võetakse korraldus maha, et inimesed ei viitsi sinna tulla, on rohkem rannas. Ja siis septembri alguses koos teadmistepäevaga jälle taastatakse politsei kord on seal noh, ei, ei kujuta ette. Ja korraldus seal miitinguid mitte pidada võiks ikka kehtida niikaua kuni kuni seal ei ole põhjust miitinguid pidada. Aga, ja nüüd ma olen, ma olen nagu oti ja siis tema suu läbi interpreteeritud Taagepera mõtetega nõus. Aga kas see on reaalne? Ehk teisisõnu, kui me siin ühelt poolt räägime, eks ole, sellest venekeelse elanikkonna noh, minul kujundi järgi nädala eest siis teiselt poolt lihtsalt kas hakata eraettepanekud, on võimalik. Noh, kuidas öelda, siis maha müüa eestlastele? Ma olen natukesega. Monument hakkaks tööle. Kaks meie jaoks tööle, see oleks ilus. Kõlab väga hästi, aga tänases õhustikus vaadates kõike seda mäsu, mis toimub lihtsalt, et kas me suudame seda oma rahvuskaaslastele niisugusena maha müüa ja ma, ma pigem olen, tähendab, ma olen nõus selle, selle mis ma tahangi öelda, pronkssõduri seal see võimalik äraviimine peaks toimuma alles siis just nimelt ma olen selles mõttes toimuma alles siis, kui see enam ei tekita väga suuri pingeid. Selles mõttes ma tahan öelda, et, et me peaksime võtma parafraseerides Heinz valgu kuulsat lauset, ükskord peab see pronksmees sealt ära minema niikuinii. Aga päev on n või x ja see päev jõuab kätte siis, kui see just nimelt pigem on niiviisi, et noh, läks ära jah. Seal on lihtsalt, et sinu ettepanek tähendab seda, et sa loodad nagu selle teise poole teha niivõrd tuimaks selle pika aja vältel, mis väga pikka aega ei saa ka kuu või kaks olla, see peab olema ikka nii-öelda emotsioonide ettevalmistamise, aga läks nii nagu, ega see on ju maailmas väga tavaline asi, et valmistatakse lihtsalt elanikkond pikkamööda ühe mõttega ette. Ja kui see päev ixon käes noh, võetaksegi niimoodi rahulikult vastu, eks ole. Venekeelse koolihariduse lõpetamisega oli täpselt samamoodi, esimene reaktsioon oli, et kõik relvile. Aga nüüd vaikselt juba hakatakse sellega leppima. No üks üks loogiline asi, kuidas selliseid asju tehakse, on ikkagi see, et kuhugi mujale ehitatakse midagi muud, mis selle sümboli tähendust vähemasti suures osas enda peale võtab. Ja mistõttu noh, siis on neid juba vähemalt kaks ja noh, nii-öelda ärakadumine on nagu vähem valuline. Teine teine asi ongi see, et ma arvan, et sellest ettepanekust, mis räägib, kuidas Ansip peaks venelastele pronkssõduri juures viina välja kallama, tuleks võtta, see iva tulebki siin elavate venelastega normaalselt rääkima hakata. Seda tulebki teha. Saarlased praegu ei tehta seda. No ikka ei tehta ju ka, vist tundub nii, et meil seda Me oleme tegelikult nagu ära unustanud selle laulva revolutsiooni aegse töö, mida tegelikult väga palju tehti, käidi Vene töökollektiivides, räägiti, üritati, noh, neile nii-öelda noh, vähem või rohkem ikkagi ka midagi selgitada. Ma arvan, et seda diskussiooni oli palju rohkem, kui on täna. Noh, muidugi ma ei ole nii hästi kursis, sellega võib-olla kuskil keegi, aga seda tänuväärset tööd siiski on teinud paremini, kui ma oskan arvata, aga aga mul on jäänud mulje, et ega ikka ega ikka väga ei ole sellega pingutatud. Ja võib-olla siin on selles mõttes tõesti tuleb öelda, et ka pronksmehed. Et siin on räägitud, et Eesti tulevase presidendi valimise võti on Keskerakonna käes natuke teistel põhjustel. Aga võib-olla ka pronksmehe tegelik võti on, on tegelikult ka ühtaegu proovikivi Keskerakonna patriotismile. Et kas, et me kõik tegelikult, et kui me kõik kuulsime sel nädalal, eks ole, kahte lausungit, et Andrus Ansip ütles, et see tuleb maha võtta. Edgar Savisaar peaaegu kohe vastas, et ei tule. Aga nüüd Võib-olla jah, aga samas ma lisan, et, et kogu aeg veeretatud nii-öelda seda linna peale, et see on nagu linnaküsimus. Aga linn, see ongi, Edgar Savisaar ehk kui me räägime võimust linnas, siis siin praegu Savisaar ja kui Laanet ütleb meile, et see enam ei ole linna küsimus, et see on nüüd muutunud, tegelikult valitsus ei kogu riigi küsimuseks siis see on noh, ikka sõnade ja mõtete ja, ja päevapoliitika, exceli Bristika mis ajab tegelikult selle kogu selle tee ainult sügavamale. Et mind nagu, aga ma ikkagi tulen selle mõtte juurde tagasi, et nagu kuulajal võib-olla ka selga selleks et mina ei kahtle, et Savisaar oli tõeline patrioot laulva revolutsiooni ajal. Ma mäletan seda tegevust rahva rindast ja noh, ei ole mingit põhjust nagu kahelda. Aga nüüd on küsimus, et kes on tema ja tema juhitav erakond täna, eks ole, et, et ühesõnaga, kui keskel maakonna, kes ikkagi on ilmselt Eestis ju saavutanud selles mõttes nii-öelda integratsioonis väga suurt edu, et venelased hääletavad nende poolt ja nemad on see erakond Eestis, kes tõesti suudab ja oskab venelastega rääkida, kellega kuulata sel suunal tööd teha, et kui nad kasutavad seda potentsiaali selleks, et teha selle elanikkonna seas seda tööd mida ja nii-öelda vaikselt ja rahulikult teha, et nii-öelda, jäädes kindlaks nii-öelda Eesti väärtustele, aga võttes maha pingeid siis Auneile No küsimus on, kuidas nemad tegelikult ainukesed, kes peaks siis seda tegema ju ei, mitte ainukesed, aga, aga see kuidagi jätnud nagu kesk Keskerakonna pärusmaailm ei tohi, meie ei ole jätnud, teised erakonnad on tegelenud sisuliselt. Jah, me ei tohi seda absolutiseerida, aga noh, et et miks ma räägin sellest pronkssõdurist kui jäämäe veepealsest osast, et, et see on, see on tegelikult sümbol selle nii-öelda vene küsimuse lahendamiseks Eestis ja see on see jäämägi, et see sõduri asukoht, et ei ole, on noh, lihtsalt ühe nii-öelda lipu tõstmine ühte kohta või teise kohta mingis mõttes, kuigi ta on väga tähtis Ma ainult korra täpsustan, Sulev, sa mõtled silmas, kui sa ütled sõna patriotism, sa pead silmas pronkspatriotism võrdub pronkssõduri äraviimine. Ehk eesti elaniku eestikeelse elanikkonna patriarh. Dism võrdub siis sellise olukorra tekitamine, et pronkssõduri äraviimine ole ei tekita, ei tekitaks enam mingisugust suurt probleemi, see on, kui me võtame nii-öelda Hiina sõjakunsti õpiku Sunsi sõjakunsti, siis räägitakse seal ju niiviisi, et et muidugi on väga vaprad väejuhid need, kes viivad oma väed lahingusse ja kangelaslikud, lahingu võidavad. Aga veel paremad juhid on need, kes juba enne lahingut teavad, et nad võidavad. Ja kõige paremad väejuhid on need, kes võidavad sõja, ilma et nad peaks pidama ühtegi lahingut. Et see on ikkagi sihuke alatise tarkus, mille puhul ja teine ütleme, niisugune klassikaline sõjakunsti mõte on selles, et et kuni sa veel ei ole, Valmis härra lahingusse, mine noh, manööverdada natukese, eks ole, ja valmista ennast ette, et vot sellel hetkel, kui sa lähed, sa tead, et sa saavutad selle, et see on just täpselt see, mida eks ole. Mille vastandiks on Lihula. Ja ma olen selles mõttes nõus, et see pronkssõdur on jah millegi sümboliks kujunenud, ehk tegelikult olgem ausad, et kui sinna ei tuleks seda rahvast, siis meil oleks üsna ükskõik. Seda ütleb tänases õhtulehes oma heas intervjuus vanadele kolleeg Uno Maasikas, et me laulupeo rongkäigus marssisid aastaid aastakümneid selle pronkssõduri juurest mööda ja, ja keegi ei pööranud nagu tähelepanu, et ei olnud nagu üldse nagu, nagu valus selle koha peal ei hakanud, et et kui me läksime nagu lauluväljaku poole, siis parem külg oleks hakanud nagu nihelema, et, et seal on nüüd okupatsiooni monument. Nüüd siis aastal 2006 on sellest sellest saanud. Ehkki noh, tegelikult tõesti ärkame praegu üles ja, ja noh, vaatame peeglisse ja meile ei meeldi, onju, et tõesti jah, see vene küsimus ei ole väga lahendatud, et noh, Sulev oli ka sel nädalal. Ühe uuringu tulemuste avalikustamise juures, kus noh, oli oli tegemist siis Tartu Ülikooli ja Faktumi vist ühisuuringuga, mida, mida kolmeaastase perioodi järel läbi viiakse november 2000 viisist koguti neid arvamusi, on siin mina, maailm, meedia kus, kus tegelikult minu jaoks oli ehmatavalt suur see vene elanikkonna osa, kes, kes noh, üleüldse ei, ei hooli karvavõrdki sellest, mis, mis toimub Eesti riigis. Tegelikult ma olen, ma olen Kirde-Eestis üles kasvanud. Ma olen seal 15 aastat elanud ja noh, ma tean väga hästi, kuidas on, on, on elada nii-öelda Eesti riigis formaalselt. Kus, noh, tegelikult Eesti riik ei, absoluutselt ei olnud. Et, aga, aga seal oli vist juttu 45-st protsendist vene, 42 42 ja kes, kes noh, tõesti neid, neid Eesti riik nagu ei. No aga huvita, sisuliselt jääbki niisugune mulje, et, et üks erakond nagu hoolitseb selle selle teema eest ja teised teiste jaoks on see siis teema, kui, kui see nende heaolu kuidagi kõigutab, aga kõige parem on see, kui nad oleksid vait. Kui nad oleksid, kui nad ei segaks meedia meie igapäevast elu olemist võimu juures ja, ja oleksid vait ja, ja ei lärmaks. Et noh, selles mõttes ma saan täiesti aru, et tõesti praeguse seisuga ei ole olemas sellist ühtset vene elanikkonda, et noh, ma noh, Ma ütlen, Rein Taagepera on välja pakkunud siin mõned kuud tagasi ka sellise nii-öelda valemi Eesti poliitilisel struktuuril, kus oleksid nagu neli parteid ja üks nendest vastavalt nii-öelda tüliküsimustele, üks nendest oleks vene partei, et seda ma tõesti ei poolda ja ma ei arva, et et oleks olemas see nii-öelda 300 ja tuhandeline või 200 tuhandeline seltskond, kellel, kellel oleks mingisugune poliitiline nii-öelda ühisnimetaja Ja ma ei arva ka, ei ole, aga, aga see aga, et seal on mõned kümned tuhanded, kellele seesama pronkssõduri saaga võib selle ühise parteid tekitada, nagu Kalle Muuli Postimehes ka päris õigesti. Ja mida ma kindlasti ei jaga, et, et see nüüd ei ole vist küll see, see, see postamente, mis, mille ümber nüüd koonduvad need, need õnnetud, kes, kes tahaksid olla poliitikas ja ei ole suutnud oma isiklike tüliküsimuste pärast nagu partei, mis teeb, nagu ei läheks, ma tekib liikumine pronksmehe isegi isegi Rauni prahiliik on isegi isegi mitte seda. Ma arvan, sest et nendel venekeelsetel vene inimestel ja, ja noh, ütleme jah, keele järgi vene venekeelsete on ikka juba liiga palju tänases Eesti vabariigis kaotada, tähendab see see igapäevane turu kapitalism on oma juured rajanud ikka igale poole ja, ja nendel on, on midagi kaotada, see on see on vaeste ja väetite niisugune saatus, et nad tänaval kive loobivad ja tulevad ja räuskavad, aga, aga probleem on selles, et neid vaeseid isa kui sa ütle, tuleb, et, et see on võrdled nagu seda jäämäega, millel on, mille veepealset osa me nägime, eks ole, siin paaril puhul, mis on mingi kolm-nelisada inimest või, või minu pärast kas või 1000. Aga et, et me tegelikult küsimus ongi selles, et me ei tea, palju seal Allan mingisuguseid uuringud kahtlemata ei, ei näita seda, et missugune see veealune osa on, et mina minu lemmiklause on see, et nende inimeste lojaalsust me saame mõõta alles siis, kui kui Vene tankid on uuesti võidu väljakul ja, ja siis me alles teame, mida, nagu need noh, missuguse metsa poole need inimesed ikkagi vaatavad, kas nad on lojaalsed Eesti riigile või või nad tuulelipud, kes, kes otsivad paremad tuultega, keeravad nina sinna, kust tuul puhub, et ega meil paremat kriteeriumi. Ma ei usu ühtegi sellist uuringut tegelikult. Minu meelest oli päris ilmekas artikkel, mida soovitaks kõigil lugeda eilses Eesti Päevalehes. Aleksander astro oli ta nimi. Et kes rääkis natukese sellest identiteedist, mida tema venelasena noh, kirjeldab nagu seoses sellega, mis, mis ei puutu nagu punalippudesse, aga mis puutub just sellesse, et, et sellised märgid nagu võidupüha ja suur isamaasõda, eks ole veel ikka head teed, sest venna ja, ja kõik need sõjas langenud, mis nagu igavene suguvõsas kindlasti noh, omavad nagu niisugust tohutut tähendust. Et see on nagu mingi kultuur, mille keskel need inimesed on nagu üles kasvanud ja see erineb totaalselt sellest kultuurist, mille seast oleme meie. Ja me võime teha nägu, et me ei taha sellest aru saada, eks, aga, aga tegelikult lihtsalt selle, nende märkide tähendus jälle teeb vaatlikuks ka selle, et, et võib olla igas muus mõttes vägal läänelikult mõtlevad siinsed venelased üldse mitte Punalite ihkavad siinsed venelased ja isegi võib-olla mitte seda ter saavat ihkavad. Nad ütlevad, et kui te lähete selle mälestuse kallale, mis on meile kallis siis ärritab, et see, see võib olla üks koht, kus, noh, nagu mida, mida meil vähemalt tuleks. Meil tuleks korraks endas läbi mõelda, me ei pea sellega nõus. Ütle, Sulev, kas Jüri mälestus on eestlastele kallis või kui, kuivõrd see sinu igapäevaseid otsuseid nii-öelda mõjutab? Mul ei ole midagi selle vastu, kui see papi või mammi, kes on lookas selle ordeni metalli all kuskile lille või, või küünla paneb, aga aga paraku tundub, et noh, et, et see ei ole enam see küsimus, neid jääb ju ju iga päevaga järjest vähemaks ja neid on kaduvväike osa selle mälestusmärgi juures. Ei, uued tegijad seal kõik. Ei no vaata, ega, ega meie keegi pole ka vabadussõjas olnud sina ega mina, eks ole, aga me ikka nagu 24. veebruaril nagu võtame seda tõsiselt. No ma mõtlesin ka öelda vabadussõda, aga ma mõtlesin, et oleks veel utreeritud nimetaja. Sellised märgid siiski kestavad, ei küsimus ei ole selles mõttes täiesti õige, et, et nagu märgina on, on noh, see on võib-olla üks, üks suuremaid asju üleüldse, mis, mis noh, ütleme ka sellele Kirde-Eesti venekeelsel elanikkonnal seda nii-öelda nõukogude nostalgiat noh, ta nõukogude nostalgia, ta ju nagu ei püsi sellele, et et meil oli õudsalt vähe süüa nagu poest osta, pidi sabas seisma, et noh, see ikkagi kõik kandub sinna sinna, 45.-sse aastasse, et pigem ollakse selgudes kinni. Ei, no siin ei ole isegi mina, ma arvan, et siin ei ole tegemist Nõukogude nostalgia ka, ainult et siin on tegemist ikkagi küsimusega nagu meie siin ütleme, et meie, eestlased siis ütlevad nemad, et meie venelased elades küll Eestis, aga ikkagi venelased ja meie nii-öelda kultuuritaust noh, võib-olla see, ütleme Tsaari-Venemaast mingitest kuulsatest võitudest lihtsalt vaata, nendel on omad kompleksid, millest me noh, selles mõttes me võiks nagu aru saada, et et see on kompleks. Kahtlemata, eks ole. Aga, aga see kompleks on kuramuse paljudele inimestele, et, et, et see, et see jäämägi on, on suhteliselt ohtlik. Praegu. Küsimus selles, kelle kompleks on väiksem lõppude lõpuks need, kes nagu suudab. Kas meie suudame? Oma kompleksist üle olla ja natuke suuremeelsemad olla, aga ma kardan, et see ka väga lihtne ei ole seal täpselt sedasama, et minna nii-öelda üheksandal mail ja ta Citroosnaja kallame ühiselt viina, eks ole, et, et ma kardan, et eestlasele räägite, hari läheb punaseks ja, ja ei, ei kuku välja, tähendab lihtsalt. Sa saad väga vähe, ta ei saagi kukkuda, sellepärast et lõppude lõpuks on meil ikkagi ju teineteisest väga erinevad ja erinevat keelt ja sageli umbset keelt rääkivad üks ei mõista teise keelte, teine, teine esimese keelt kaks erinevat kogukonda ja niikaua, kui, kui kogukonnad ei ole nii-öelda omavahel ära leppinud päeva olmetasandil kasvõi niikaua ei tulegi midagi, midagi. Öelge, mida meie riigivõim ikkagi peaks tegema? Ma tappeski ei usu, et, et kui valimisteni on jäänud nüüd 10 kuud. Et, et Savisaar ja Keskerakond nõustub, eks ole, kaotama ma ei tea, kui palju hääli 70000 80000, võib-olla, võib-olla rohkem häält lihtsalt sellepärast, et ta nii-öelda nagu sina ütled, surevad patriotism või, või tuleb kaasa mingisuguse valitsuse kooshoidmise sooviga. Ja, ja, ja on nõus selle. Seal on ka minu, seisis ta lõpuks mahavõtt, tehku seda siis aprillis 2007, eks ole, et noh et niikaua On ka nii loll ei ole kätte saada ja siis me oleme nõus selle samba mahavõtmisega. Ja nii see vist ei ole igal juhul. Küsimus on, on äärmiselt tõsine, kui, kui, Et praegu tuleb nagu minu meelest lähtuda asjasse niipidi, mida jälle ka Eesti valitsus võib-olla ei ole sellel kujul teinud, eks ole. Et seesama Andrus Ansip peaks noh, ega ta muidugi ma ei saa öelda, et ta kuidagi halvasti väljendas ennast aga võib-olla natuke sirgjooneliselt, et võib olla, selles mõttes jäi midagi ütlemata, mis oleks nagu enne seda ütlust, millega asi lõppes pidanud, oleme öeldud, et et noh, ma ei tea, armsad venelased, eks ole, siin elavad see, mida ma praegu ütelda ei ole mõeldud teie vastu, eks ole. Me mõistame teie kõikese tundeid ja seda. Aga saage aru, sinna see pronks vaata esimene pool nagu peaks, nagu ma, ma väidan, et venelastega peaks rääkima, tähendab, Eesti riigivõim peaks minema sinnasamasse Kohtla-Järvele. Ma arvan, et praegu oleks väga Kohtla-Järve Sulev ei tea midagi, enamus elanikkonnast, kes on Andrus Ansip, seal tehti mingisugune küsitlus tänaval Vox Populi, mingisuguseid telesaate jaoks küsiti Narvas näiteks kes Arnold Rüütel ja ja pooled ei teadnudki Aga see ongi probleem, et ta ei ole seal ammuga käinud visiidil ta käib võib-olla küll Pärnus. No enne jõuab valitsus vahetuda, enne kui keegi Narvas ja Kohtla-Järvel Selline lahendada seda, et me rääkisime siin enne saadet ka sellest, et mismoodi meil nagu meediasse seis on, selle hõlvamise seda ei kohaliku elanikkonna surumisega nagu kehvavõitu on see värk ausalt öeldes venekeelses ja just nimelt, et noh, nagu siin ilmneb venelased Pole ju kõik tegelikult selles mõttes väga tagurlikud, et noh, nad ei vaata 101 protsenti ainult seda PBK-d ehk siis vene nii-öelda hääle põhilist hääletoru, et vaadatakse näiteks, mis seal 42 protsenti venelastest vististi vaatab venekeelset EuroNewsi, mis noh, ma arvan, me kõik nõustume, ei ole väga poliitiliselt kasutatud. Kui tal ei ole seda eestikeelset EuroNewsi saada ESTO Newsi just nimelt, et jah, on on avalik-õiguslikus televisioonis on üks saade uudistesaade 45, aga sellest ilmselt jääb nagu väheseks. Ja me rääkisime jah, tõesti, meil olid mikrofonid siis kinni, aga et, et kui on üks niisugune väike laik keset avalik-õigusliku ringhäälingu programmi, mis on nende keeles, eks ole ja millest nad hästi aru saavad, siis, siis ilmselt jääb sellest väheks, aga paraku aeg-ajalt, et vene lehti sirvides ajab mõni asi ikka pigem vihale kui, kui ma nagu nagu tunnustava sõna leiaksin, et et see teeb nagu ka ettevaatlikuks ja on hoiatav, et et see seltskond, kes nimetab ennast vene ajakirjanduseks, ei ei noh, kindlasti ei, ei kopeerida nii-öelda Eesti ajakirjandust ja ja, ja, ja ei, ei ole alati kõige kõige õigemat tööd teinud. Jah, aga see oleks väga huvitav minu meelest väljakutse ikkagi püüda teha üks, üks korralik ETV teine või kolmas kanal venekeelsena ja rahasumma, mis selleks vaja on, ei ole muidugi väike. Ütleme nii, et, et see võib-olla ei peaks tulema mitte nii-öelda kultuuriministeeriumist, vaid võib-olla kaitseministeeriumist, sest see on Eesti julgeolekukulutus, mis, mis tegelikult ja kui me mõtleme, et meil võib-olla oleks vaja mingi noh, poolsada miljonit krooni julgeoleku kaalutlusel panna seekord mitte mõnda sõjamasinasse, vaid sellesse, et siin teha üks venekeelne telekanal, siis ma usun, et see, see mäng vääriks, vääriks, võiks väärida küünlaid ja seda võiks vähemalt väga tõsiselt. Et ma ei näe, tähendab midagi halba sellest igal juhul tekkivat ütleme halvim, mis saab juhtuda, on see, et noh, et ta ei saavuta eriti suurt reitingut ja me ei oska väga täpselt öelda, et paljud ostis nüüd kasu oli. Aga noh, see on natukese tõesti seda tüüpi masin, arvutasin eile seda selle avatud tõesti vormel ühe ühe targa inimesega, kes ütles ka, et noh, et, et kuule, et kas sa naisele sünnipäeval lilli kingid, et et kas sa saad sellest kohe otsest kasu, kas sa suudad seda mõõta? Kui suurt kasu sa sellest saad siis et noh, et, et võib-olla mõne sellise sammu puhul teame, kuidas maailmas selliseid asju tehakse, kuidas Deutsche Welle või BBC teevad oma rahvusvahelisi programme, võiks küsida, et kas saksa või inglise riik nüüd kohe täpselt suudab mõõta, kui palju ta sellest nagu kasu saab? Naisele lilli kinkides saab alati kohe kasu. Sellepärast naised lillede kinkimise peale avati 100 protsenti eranditult heldivad. Pärast ümber mõelda, lillekimbu sulle vastu vahtimist anda, kui nad on millegipärast vihased, aga põhimõtteliselt see on alati üks õige tegu ei olnud selles mõttes. Vaata see programm, mida sa räägid, et see võib maksab mingi 50 miljonit või minu pärast kas või 500 miljonit, ükskõik see peab hakkama tööle, tähendab, see peab minema auditooriumi sihtauditooriumi südamesse, tähendab, et nad ootavad järgmist saadet. Nad ootavad juba järgmist nädalat, et oma lemmiksaadet sealt pealt vaadata, eks ole. Mis ei tohi olla Mehhiko vaid see peab olema väga hea propagandakanal, aga, aga teha samas alasti propagandat on alati üks, üks tänamatu töö, sellepärast et enamasti ta ei jõua kohale. Üheselt nagu propagandakanalid, noh, me oleme selle saate unetus puhul ka rääkinud, mis, mis eetris jookseb, et tema nagu põhiline roll on ju, seda väidan mina, seda on väitnud paljud, teised on ikkagi see, et nii-öelda integreerida teistpidi ehk siis rääkida eestlastele sellest nagu mida venelased mõtlevad ja mismoodi nad asjadesse suhtuvad, et noh, tegelikult sellel kanalil oleks, oleks see funktsioon, ma arvan See on see küsimus, et kas klaas on pooltäis või pool tühi, eks ole. Kuidas kuidas vaadata? Ja võib-olla ei ületähtsustaks seda ainult seda juttu ühest venekeelsest telekanalist, vaid kas see peaks olema üks osa veel suuremast tervikust? Ma räägin, et, et võib-olla tõesti see seisab, meil oleks praegu vaja ikkagi üles ehitada üks korralik tervik selliste suhteliselt hambutud juttudega mingist integratsiooniprogrammidest Eestis mis on tervik, eks ole. Mille tulemusena lõpuks, et kuidas venelastega räägitakse, ükskõik, kas del läbi telekanali või, või, või käiakse ukselt uksele või veel mingit kolmandat viisi ka, et põhimõtteliselt selle tulemus oleks selline, et päevaviks. Et me lepime kokku, et kuulge, me saame aru, et teile natuke teeb muret, et ma selle pronkssõdur maha võtame, aga aga ega noh, Karu, me nüüd teeme seda ja, ja ei juhtugi midagi. Eks seda saate hakkab otsa saama, et kui me seda neetud pronksmeeste saalioksad ei oleks, siis tegelikult me läheme päris hästi, eks ole, ma võiks praegu rõõmust kahte kätt kokku lüüa, meie peaministri kombel öelda, teie majandusel läheb ikka pagana hästi, et. Et Reformierakonna, mis ajal see lubadus oligi? Ma arvan, et see oli enne 99. aasta valimisi, et keskmine palk peaks olema 9000, nüüd on siin peaaegu käes. Ja kokkuvõttes, ega siis see ei jäta ka nii-öelda isoloogilistele küsimustele oma oma mõju avaldamata, nagu ma siin enne tagasihoidlikku arvamust avaldasin, et kui inimesel on midagi kaotada ja, ja kui ta seda mammonat juurde tekib ja kui ta soetab endale elu jooksul üht koma teist, siis on tal seda kahju kaotada mingisuguse räuskamise tänaval. Küsimus ongi selles, et. Noh, jälle ma toetun sellele uuringule, kus me räägime sellest kolmeaastase perioodi jooksul toimunud muutumisest, kus need eestlased on ikkagi hämmastavalt kiiresti saanud rikkamaks ja vot vene elanikkonnas nagu sedasama ei ole toimunud, et, et noh, me ikkagi räägime nagu suurtest struktuursetest probleemidest, kus nagu Kirde-Eestis on, on suur seltskond, kellel ei ole mitte midagi teha seal noh, et. Seda on seda sotsioloogiliselt sõnastatud ka niiviisi, et eesti keele mitte oskamisest on viimastel aastatel saanud Eesti riigis vaesusrisk. Ehk eesti keele mitteoskamine tekitab riski. No hästi, aga selle nimel on Eesti riik teadlikult ka tööd teinud. See oli meie unistus 90.-te algusesse, et see nii oleks, eks ole, nüüd on see, kes nüüd on see käes, see on hakanud toimima jah, näitavad uuringud. Aga samas jällegi, kui naaberriigi president kutsub, eks ole kaasmaalasi koju tagasi pöörduma, siis see jääb nagu hüüdja hääleks kõrbes, et me saame kõik aru, et see on demagoogia. See võib olla demagoogia, aga samas ka no mitte mitte tappeski ei taha nad minna enam. Ja, ja ka see on nii-öelda üldise majandustõusu üks üks tulemusi. Ei no loomulikult, kui me võrdleme ennast ikkagi mingisuguste saatusekaaslastega, siis noh, väga paljudes mõistatus on meil ikka väga hästi läinud ja jälle kui ma selle vene küsimuse nii-öelda halbade stsenaariumite juurde tulema, mis kõik oleks võinud juhtuda siis eelmise aasta sügisel, kui ma käisin Nestori äärses Vabariigis Moldovast eraldunud venekeelses ja sirbi ja vasara embleemi all tegutsevas moodustamises. Okei, et sa saad aru, mis oleks võinud juhtuda, sest see, see on tõeline Kirde-Eesti vabariik, mis on seal, eks ole toimunud täpselt see, mida meil siin noh, nii-öelda tont seina peale oli maalitud ja sealse lihtsalt toimuski ära. Seda enam on, on kummastav, et kui nii abstraktselt asja peale mõelda et miks siis aastal 2006, kus me kõik need ohud oleme üle elanud viimase 16 ja või 18. aasta jooksul, eks ole, alates seal tähendab Perestroika hiilgeaegadest, et toimuvad sellised asjad nagu naut praegu toimuvad Tallinnas Tõnismäel ja miitinguid ja meie saade hakkab otsa saama, mis meie soovitus on inimestele meie kuulajatele, et ärge minge sinna uudishimutsema täna. Need, kes, kellel on vaba aeg, tehke, kasutage seda kuidagi teisiti, minge minge, tehke kepikõndi või, või, või, või tegelege lastega või millega iganes, aga, aga ärge minge sinna uudishimutsema. See asi ei ole seda väärt, see, mis seal täna toimus või toimub. Ma arvan, et täna ei toimu seal muidugi suurt midagi, sest et meie riik on, on parasjagu seal muskleid näitamas, siis vaadake õhtul aktuaalset kaamerat ja kuulake Eesti raadio uudiseid ja, ja, ja te saate selle pildi kätte, kui seal midagi toimub. Ärge minge sinna, see, see asi ei ole seda väärt. No üks hästi kiire mõte, kui ma tohin veel siia lõppu lisada, et et internetis on tohutu kommenteerimiste laine selles nendes küsimustes kõigi artiklite suhtes ja vot mind on hakanud üha rohkem selles küsimuses eriti tugevalt häirima. Anonüümsed kommentaatorid, tähendab et vot vot selles küsimuses ma tahaks palju rohkem näha, et kui ma nende anonüümsete seas näen mõnda oma nime all esinevat inimest, kohe soe tunne tekib ja ma mõtlen, et tegelikult mõistlik, kus öelda inimene peaks saama selles küsimuses kommenteerida netis oma nime all. Et sellele võiks üles kutsuda, me ei saa seda ära keelata, aga aga siis eristuks väga selgelt inimesed, kes räägivad oma nime all ja, ja kes pritsivad välja midagi, mis. Jah, aga õnneks on ka meie lehe kirja veergudel väga palju oma nime all esinevaid inimesi ja, ja arvamusi on tõesti seinast seina. Nii lõpetame siinkohal me, saade läheb kordusesse ka õhtul pärast üheksase uudiseid, nagu ikka. Täna oli siis stuudios Sulev Valner Tummelas ja Aarne Rannamäe ja ilusat nädalavahetust.