Ja tere päevast või õigemini täna ilusat keskhommikut ilusat teha, see muidugi midagi oodatavasti, meie järgnev vestlustund suudab täna pakkuda natukene raipamata partnerit kui asjad, need uudised, mis, nagu me nägime, väga palju uudist ei olnud eriti siseriigis, me ootame veel uudiseid täna tõepoolest Keskerakonna volikogust, aga, aga sellest me ei saa praegu ka täna rääkida, sellepärast et seal hakkab tulema. Tegelikult Ma võiksin alustada ka aja meie tänane koosseis, Sulev Valner, Mart Linnart ja, ja mina olen natukene külmetanud, saatejuht Aarne Rannamäe. Aga tegelikult me võiksime tänast saadet alustada sellise tavakohase tutvustamise asemel sellega, et taas on eetris Andrus Ansipi meedia diktatuuri sabarakud. Sest et Keskerakonna esimees, kes täna siis volikogu peab suure heaolukorrast riigis on otsustanud tülli minna kogu ajakirjandusega kaasa arvatud ka rahvusringhäälingu aja teinud sellise ilusa pöördumise ja siin on väga ilusaid punkte, aga noh, kuna see pöördumine on tehtud ka juba mitu päeva tagasi, ma usun, et meie kuulajad on ka sellega sellega kursis. Ja ma ei tea, mida see teie arvates näitab, et tõe puhast kanal kaks TV3 ajalehed, kõik said oma oma koosa kätte viimastel päevadel, et kas see näitab nagu nagu Eesti ühe suurema erakonna ja tema juhi ebakindlust või, või on siin midagi muud kavalamad taga nagu, nagu tal ikka kombeks. Ettevalmistus sellele, et lõpuks ilmub eetrisse üks üks tõeliselt objektiivne ja aus meediakanal, Tallinna televisioon. Ma ei tea, tähendab, selles pöördumises on küll olemas üks, üks väga väga selge lauset, kuidas mitmesajakroonise eelarvega Eesti rahvusringhääling ründab lühidalt vaid paarikümne miljoni krooni eest alles alustavad Tallinna oma telejaama, noh nagu sa, Sulev, ütlesite enne saadet, kui me sellest natuke rääkisime, et laste telekanal siis tuleb tuleb minu meelest, kui linnale ikka selle jaoks raha on, siis siis kui ta tuleb. Rahadele antakse lause valitakse no ütleme nii, et linna eelarvestanud nii kohutavalt suure tüki jõuga ära ei võta, et lina finantsvõimsus isenesest lubab seda teha, iseasi, et kas mõistlik on, et ja, ja eriti noh, selles olukorras kui seesama linn, eks ole, praegu värskelt otsustanud vägagi valusasti linnakodanikelt, et väga mitmeid erinevaid koormisi küsida alates ühistranspordi hinnast kuni parkimistasude ja maamaksu, nii et et lihtsalt selles olukorras tekib küll küsimus, et mille jaoks siis nagu kogutakse ja ütleme natuke pahatahtlikult võiks need asjad isegi nagu omavahel sõltuvusse viia selle jaoks kogutaksegi, eks ole, et seda saaks teha. Iseasi, et ma arvan, et see nüüd päris kindlasti noh, linnavalitsuse meelest nii ei ole, et seal need on, mingid erinevad asjad. Aga ekslinnakassa on ühine ikkagi ja tundub jah, et linnaisad kardavad, et äkki linnakodanikud muidu ei saa aru, kui, kui hea elu neil on ja kuidas linnavalitsus nende eest hoolitseb, kui kui niisugust korraliku objektiivselt meediakanalit mitte teha. Ilmselt jah, et ühelt poolt on, on, tundub, et mis puudutab neid maksutõususid, siis praegu ilmselt on otsustatud, et et kuna on selline valimistevaheline aeg ja järgmiste valimisteni, nii kohalikul kui riigi tasandil, on nüüd natuke aega. Et siis praegu on just paras aeg ehmatus ära teha, et ehk läheb ütleme vähemasti suures osas meelest ära, võib-olla päris mitte, aga noh, niiviisi leeveneb. Sa arvad, et et linnavõimu valijatele on päris haugi mälu, et et kahe aasta pärast ei mäleta enam keegi, kes mida tõstis. Kui palju tõstis? Ei päris ei ole, aga no ikkagi ütleme, et see on kindlasti sel aastavahetusel on seda lihtsam teha kui näiteks järgmisel või ülejärgmisel, kus valimised on lähemal. Oi, jumal hoidku sellele siis siis ei saa midagi teha. Jah, sa tahtsid midagi lisada. Aga aga siis ma arvan, et kui sa, Aarne nüüd kasutasid väljendit, et Savisaar otsustab tülli minna meedia ega siis seal, see võib-olla ei ole päris täpne väljend, et selleks, et tülli minna, peaks nagu eelmine olukord olema kuidagi selline, et see võimaldaks minna. Permanentne tüli. No on ju tegelikult, et ega seal nagu ütleme niiviisi, et selline noh ütleme, mitte sõprus on on kuigi, kuigi muidugi, kui ta nüüd Ansipi meedia diktatuurist räägib, siis noh, mõnevõrra mõnevõrra võib-olla koomiline just selles valguses. Andrus Ansip siin värskelt sai hoopis lehtede liidult pressivaenlase tiitli. Noh, vaevalt nagu ütleme siis Itaalias ütlevad Verlusconile alluvatele kanalid, saaksid talle nagu meedia vaenlase tiitlit anda, eks ole. Mina olen Sulev olid selle vaenlase ja sõbrajagamise juures. Noh, ma olin seal koosolekul üks, üks nii-öelda osaleja ka jah. Ma tean, et ma tean, et paljud ajakirjanikud või mis, paljud mitu ajakirjanikku, keda ma olen nagu kuulnud ja viimane ekspress ka avaldab imestust selle üle, et Ansip on meediavaenlane. Et sellist peaministrit, kes noh, nii meelsasti vastab ajakirjanike küsimustele on vist, et noh, on neid nüüd olnud küll ega siis ka Juhan Parts ja ütleme, Andres Tarandiga, kes mul siin meelde tulevad, Mart Laar ei ole, ei ole nii-öelda noh, rohkem kinnised inimesed, aga aga noh, et helistad nii-öelda peaministrile taskusse ja ta parasjagu vastu võtta ei saa ja ta helistab sulle tagasi, ütleb, et Ansip siin, kes mind otsis, et noh, et selliste ei, seal taustal on kuidagi imelik, eks ole, et talle niisugune tiitel antakse. Noh, ütleme see tegelikult kui ka täpne olla, siis selle tiitli andmise juures oli Ansip mõlemas kategoorias üles pressisõbraks kui vaenlaseks sõbraks just sellesama pärast, mis sa ütlesid, et ta on hästi kättesaadav. Miks ta selle vaenlase tiitli sai, mina ei ole õige inimene kommenteerima. Ja tegelikult seda ei saagi päris täpselt keegi neid motiive selles mõttes välja tuua, et lõpuks toimus hääletamise teel ja mis, mis põhjusel ütleme seal 25 erinevat väljaannet, kes hääletasid ütleme, enamus selle hääle Ansipile andis, ma ei tea, ma pean tunnistama, et see võib-olla ei kattunud minu isikliku arvamusega, et see nii oleks pidanud minema. Aga ma ei oska seda kommenteerida, aga teistpidi noh, nii see läks. Aga igal juhul see näitab seda, et ütleme nende väljaannete, eks ole, kõigi Eesti suuremate väljaanne, et noh, nii-öelda Ansipi kontrolli all olek noh, ütleme on mõnevõrra üllatav väide See pole üllatav, et see on lihtsalt jabur, naljakas, et, aga ma olen kuulnud, et üks põhjus, miks Ansip pressivaenlase tiitli teenis, oli see, et ta on mõningatel puhkudel, kui ta päriselt nagu ei kontrolli ennast, on hakanud ajakirjandust õpetama ehk üle võtnud oma poliitoponendi Edgar Savisaare sellised arsenali võtted, et et ta on nagu, nagu alavääristada vääristanud või halvustanud mõningaid väljaandeid või või mõningaid küsijaid pressikonverentsidel või midagi taolist. Ja see käib, noh, ajakirjanikel loomulikult pind. Pigem pigemini selle juures ikkagi selle motivatsiooniga on kasutatud rohkem seda, et Ansip on tõesti ühiskonnas teatud diskussioone nagu maha surunud noh, selles mõttes halvustanud ja naeruvääristanud teatud küsimuste üle diskuteerima-ist ja tseesar. Näiteks veebruar 88. Et see, see iseenesest on nagu, ütleme noh, et kui Juhan Kivi rahule anti just nimelt ütleme, see pressisõbra tiitel võib öelda selle eest, et ja nagu avardas meedia diskussiooni, et siis Ansip võib selle nagu vastandmärgina öelda, et ta nagu kitsandanud diskussiooni pinda mingil määral ja see, see ilmselt on see vähemasti tunne, mida väga paljud ajakirjanik isikud tunnevad Et ta räägib palju, ei räägi valesti, aga, aga samas sellest hoolimata jääb selline tunne, et tegelikult ta diskussiooni ei armastanud. Ma umbes aiman, mis sa tahad öelda selles mõttes, et mis oli selle asja taga, aga siis peaks ilmselt selle sõnad sõber ja vaenlane selles nominatsioonis ära muutma, et need nagu päris ei vasta nii siukse tavaaru saama. No ma olen nõus, et selles mõttes selle eriti selle vaenlase tiitli väljaandmise puhul kellelegi poliitikule, sest ma võin öelda, et selle vaenlase nii-öelda nominentide nimekirjas olid ka mõned teised poliitikud, eks ole, ei ole raske arvata, et üks neist oli näiteks Savisaar ja üks neist oli näiteks Reiljan. Et, aga minu meelest ükskõik millisele poliitikule sellise tiitli andmise puhul peaks küll olema võimalik hästi selgelt ja konkreetselt välja tuua see tegu kui see, see hästi selge põhjus ja selle koha pealt tõesti Ansipile tiitli andmine ja natukese ütleme raskemini põhjendatavaks, kui see võiks olla. Et väga õnnestunud minu isiklikus silmis ei olnud, aga, aga nii ta läks ja noh ilmselt ütleme pigemini, ta näitas ikkagi teatud sümpaatia antipaatia hääletust. Ah, jätame selle jutu siinkohal katki, sellepärast et muidu mõni arvab, et me nagu oleksime kangesti puudutatuna, tunneksime ennast sellepärast, et Ansip sai meediavaenlase tiitli. Mul on ausalt öeldes täiesti ükskõik, kes selle tiitli saab samuti mul on täiesti ükskõik, kes selle sõbra tiitli saab, sest et elektroonilist pressi ei ole see kunagi puudutanud ja, ja see on nagu ajalehed omavahel asja ära ära teinud ja ja kas seda tiitlit üldse välja antakse? Teada antakse juba mõned aastad, eks ole, päris mitu asja, et mingisugune järjepidevus siin juba on, aga kui me seda nimekirja vaatame, siis ühed samad persoonid liiguvad nii vaenlaste kui ka sõprade hulgas. Seal ühel aastal saad sa vaenlase tiitli ühel aastal sõbra tiitli. Et see, see minu jaoks nagu natukene devalveerib, seda seda tiitli andmist üldse. No mina ütleks nii, et on aastaid, kus tiitlit noh, minu enda tunde järgi on päris hästi pihta läinud ja on aastaid, kus ei ole nii hästi läinud. Aga tagasi tulles veel korraks selle nimetatud 12. detsembri avalduse juurde, mida siis Keskerakonna esimees teinud, sa mainisid siin Itaalia meediat, Berlusconit ja tema, tema suurim meediaettevõtteid. Aga siin on üks väga huvitav ja mis ka ütleme, välismaal laiemat kõlapinda pälvis ja nimelt ütleb siis Savisaar selles avalduses, et Putini Venemaal on asi meediaga veelgi hullem, mis tähendab veelgi hullem kui Itaalias. See on ka tähelepanu väärne ning kahjuks pean ma rohkem nõustuma nendega, kes võrdlevad Eestis valitsevat meedia diktatuuri, mitte enam Itaalia, vaid Venemaaga. Pikale ja nii me kõik arvame ja räägime ainult, et et Savisaare, see konkreetne avaldus sai siis ka vene Vene kõrgetelt poliitikutelt nahutada. Ehk siis Vene riigiduuma välisasjade komisjoni esimees Konstantin Kozlov võttis sõna ja ütles, et et Savisaar on ikka täitsa täitsa hulluks läinud, täitsa üle ülepiirile. Nende, arvestades seda, millised on siis Keskerakonna suhted ühtse Venemaaga äsja Venemaal valimistel platsi puhtaks löönud erakonnaga, siis siis seda enam tundub, et. Teine niisugune sulepea fopa, mis, mis on sellesse avaldusse läinud siis, aga väga huvitav on asja juures see, et kas seda üldse tähelepanija sellele reageeris, et üldse Venemaa poliitika tippu jõudis, teave sellest, et kusagil Eestis üks poliitik mainis midagi vene meedia kohta Kusjuures väga paljud Eesti poliitikud räägivad väga kriitiliselt Vene meediast liputame praktiliselt kõik, eks ole, ütleme, et Keskerakonna esindajad on ühed vähesed olnud, kes sel teemal pole rääkinud ilmselt justkui me võtame, kui mida näiteks Marko Mihkelson või Andres Herkel räägivad Venemaa meedia olukorrast, siis regulaarselt. Et need on Ingridi jaoks täitsa lootusetult nendega ei maksnud tegeleda. Et jah, see see oli jah, selline väga huvitav detail, et viib mõttele, et tead, miks nüüd Gorbatšov pidas vajalikuks selle peale sõna võtta ja äkki äkki ta hoopis püüdis oma oma partnereid poliitilist partnerit Eestis aidata sellega, et luua talle poliiti positiivset sisepoliitilist imidžit, aga noh, see on muidugi ainult selline spekulatsioon. Olen jah, aga noh, Savisaare, seda avaldust ei saa võtta ju kuidagi kuidagi teisiti, seda ei saa kuidagi teisiti hinnata, tähendab ta ütleb, et Venemaa meedia olukord on ikka väga hull. Kujutage ette, isegi hullem kui Itaalias isegi hullem kui Eestis ja Eesti on täitsa võrreldav Venemaa selle olukorraga, eks ole Minu meelest Savisaare noh, võib-olla tähendab, selles osas on need üks või see, see, mis Venemaa osas puudutab, selles osas ta ilmselt eks ole, räägib nagu õigust, aga aga üldiselt see jutt Eesti meedia olukorrast tundub nii jabur, et mu meelest oleme sellele tarbetult palju tähelepanu pööranud. Praegu juba. No üks telekanal tuleb ja teist ei tule. See on siis nüüd see, et kui, kui see Keskerakonna kesktelevisioon tuleb, siis sel nädalal sai selgeks, et ETV kahte ei tule. Noh, millest on tegelikult kahju. Kuigi me teame, et see maksab palju raha. Riik seda raha ei leidnud. Kas uus maja tuleb? Kunagi varbaga kui praegune kokku kukub, sest et praegune maja on ehitatud niivõrd viletsalt, et küll ta ükskord ikka kokku kukub ja ma arvan, et enne kinnisvaraarendajad lihtsalt jõuga võtavad selle selle krundi mehelt käest ära, sest see on niivõrd magus krunt Tallinna südalinnas nagu ka see, kus me praegu istume. Nii et küllap ta tuleb, kas ta tuleb lähema viie aasta jooksul või 15. aasta jooksul kunagi ikka tuleb. Aga, aga ETV kahte ei tule, tähendab, ETV2 oli ikka täiesti selgelt juba silmapiiril, siin vahepeal räägiti, et ta tuleb olümpiamängude ajaks. Et siis saab nii-öelda olümpiaprogrammi Pekingis hajutada ja, ja saab juba nii-öelda alustada tõelise integratsiooniga. Et teha palju rohkem venekeelset ajakirjandust sellel kanalil ja näidata Eesti televisiooni suurepärase arhiivi parimaid pärle sellel kanalil ja mida iganes tähendab sinna, sellele võib mõelda sadu funktsioone ja, ja kindlasti kõik need oleksid väga-väga toredad, aga aga kui ETV kahte ei tule, siis noh, esimene järeldus on see, et esimene tagajärg, õigemini on see, et erakanalid võivad hingata natuke aega veel rahulikumalt. Sest siin keskeltläbi arvestuste järgi erakanalid kaotaksid 40 kuni 100 miljonit krooni ja kui me vaatame seda, seda massihüsteeriat, mis vahepeal siin ETV vastu lahvatas, siis on täitsa selge põhjus, mis on, mis on selle taga. Sa loodad, et kui nüüd kate teist kanalit ei tule, et siis see nagu vajub see. Ei, see oli niisama suusoojaks öeldud, et, et ei see vaibu, sest et küllap küllap see kanal ka tuleb ja ja meie kommertskanalite teised kanalid tulevad tõenäoliselt enne, sest need lood on juba juba välja antud ja ja küllap see ETV teine kanal tuleb, aga, aga kahju on, on jah, et, et see nii-öelda see, see õige stardihetk magati maha sellepärast et või lasti käest, õigemini, et tõepoolest suvi on, on hea aeg alustamiseks, sest et suvel väga paljud ajakirjanikud ja, ja saated puhkavad ja, ja siis on ju tore sinna panna iga igasugust muud programmi, seda enam, et see suvi pakub meile suurepäraseid spordisündmusi nagu jalgpalli, Euroopa meistrivõistlused, olümpiamängud, eks ole ja ja veel paljusid asju nii, et, et sellest sellest on nagu kahju, aga aga jah, kõigele vaatamata seda raha esialgu ei leitud, kuigi, kuigi Ma tean, et aprillisündmuste ajal ja vahetult nende järel öeldi, et see kanal peab sündima kolme päevaga, nii nagu nii nagu ETV Novosti 24 sündis, uudisteportaal tehti praktiliselt kolme-nelja päevaga valmis. Jah nojah, ma arvan, et siiski jah, et Eesti riigis seda raha nüüd nii vähe, et see võib-olla ei ole praegu, arvestades sel nädalal vastu võetud riigieelarve tõelist mahtu, eks ole, et see mõnikümmend miljonit Eesti riigile üle jõu olekski läinud, pigem ikkagi pigem ikkagi siis ütleme ei leitud kokkulepet selle asja vajalikkuses. Et ma arvan, et piisava kokkuleppe korral selle raha taha asi jäänud ei oleks Eesti riigis. Kokkulepe oli maikuus juba sündinud. Järelikult kadus ära, kuhugi järelikult ei olnud, või siis ütleme siis nii, et mingit asjaosalised ikkagi küll võib-olla rohkem suusoojaks rääkisid, et seda kanalit on vaja teha, aga tegelikult nii ei mõelnud. Ohkas ta tol hetkel oligi väga suusoojaks, et vaja oli nii-öelda tegutseda kohe ja siis ilmselt iga minister pidi pidi kohe oma nii-öelda tegevusprogrammi lauale laiatama, et et kohe-kohe teeme ja, ja meeletu integratsioon läheb käima ja, ja et jubedad sündmused enam ei korduks, eks ole, siis siis noh, paberil kõik sündis, aga tegelikkuses paraku mitte nii et. ETV teise kanali tegemisega no selgelt olemas mitmesugused ohud ja ilmselt on ka ütleme siis otsustatud, selle mittetegemine on ohutu. Mina, mina, mina väidaks pigem niipidi ette sõnad sellesse. Ei no ütleme, et teed liiga venekeelsega kanali, paha lugu, eks ole, ei tohi teha. Teed liiga, no ütleme, meelelahutusliku kanali paha lugu. No väga mitmete, ühesõnaga väga raske on leida tegelikult nagu Aarne õigesti ütles, eks ole, on, on sadu asju, mida selle kanali saab teha, neid asju on kirjeldatud selle aasta jooksul. Aga ei ole tegelikult mina näinud seda kirjeldust, et mis, et et meile antaks raha. Yks nüüd me teeksime kanali, see vaat seda kirjeldust ilmselt kusagil, kes seal on ringelnud. Aga ma natukese kahtlen, kui nii-öelda lõpuni selge. Ja, ja, ja noh, kuidas öelda, siis vettpidav see see siis on. Et missugust kanalid siis ikka nagu täpselt teha tahetakse. Ja praegu ütleme vähemalt, aga selle üle ei arutleta, et missugust täpselt ja, ja selles mõttes on näiteks Kalev Meedia sünd palju sümpaatsem, et starditi nii-öelda tühjalt kohalt. Toolid olid olemas ja kaamerat ka, aga kõik muu oli nagu nagu segi segamini nagu puder ja kapsad ja olen ise nii-öelda töötab ennast ajaga, siis noh, ma ei ütle, et nüüd ETV2 peaks samasuguses segaduses ja samasuguse ettevalmistusega sündima, aga. Ajakirjanikukogemusega ma võin öelda, et, et ükski 10-st saade uuest sarjast ei ole samasugune nagu esimene või teine, nii et noh, iga asi ju loksub lõppude lõpuks paika. Nii et oleks siis sellised tulised vaidlused selle üle praegu käimas, et milline see kanal on ja kui saavutatakse lõpuks konsensus, nii poliitiline kui ka sisuline, siis, siis anname raha, oleks selline lausung õhus, aga sellist lausungit ei ole. Sa mainisid riigieelarvet, me just rääkisime enne siin, et see nädal oli, oli rikas igasuguste sündmuste poolest niuksed, suured ja võimsad asjad, Euroopa reformileppe, Eesti riigieelarve, Tallinna eelarve lugemine, mis vähemalt pakkus mingisugust nihukest silmailu. Aga, aga Eesti riigieelarve läks nii-öelda kolmandal lugemisel Olutult läbija. Ja, ja seal oli nagu kõik selge, et selle üle ei ole vist nagu nagu täna ka pikalt arutleda, kui, siis nii-öelda mõne üksiku komponendi pinnalt ütleme üks asi on kindlasti see, et see on kindlasti selline palkade tõstmise eelarve, mida siis koalitsioon reklaamib ja terved, suured elanikkonna grupid olulised ja tähtsad saavad tuleval aastal. Kes vähem, kes rohkem palgalisa, aga. Sündmus, mis, mis eelarves nagu ei kajastu, on see, et, et bussijuhtide streike ja ja kuna siin 80 protsenti minu teada vist bussivedudest toimub ilma riigi dotatsioonita siis siis oli, on meil täiesti uus meie aja kangelane, tema nimi on Peep Peterson. Kes on, on tõesti teinud ära sellise võimsa tööametiühingu juhina ja, ja kas kas streik toim oleks toimunud või, või, või ka jäi, ega see tegelikult probleemi ei lahenda, aga, aga ütleme, uue sellise tugeva ametiühingute tulemise me oleme igal juhul ära näinud seekord. Jah, sest see ähvardus oli ikka väga tõsine, et ma küll ei alahindaks siiski ka võimalust, et see streik oleks ära tehtud täiesti ja, ja pigem kõik peame kergendatult hingama, et teda ei toimunud, sest ma küll kahtlen väga sügavalt meie riigi valmisolekusse tegelikult, sest korralikult üle elada. Et mulle tundub, et mingit sihukest selget plaani, et kui nüüd ikkagi selle nädala kolmapäevast alates ikkagi väga paljud liinid ikka tõesti väga paljudes kohtades ei oleks toiminud, et mis, mismoodi siis oleks inimestel kõige elementaarsem transport korraldatud, et ma kardan, et neid plaanid oleks olnud, ütleme äärmiselt vähe vettpidavad. Jah, ütle üks riik, kus, kus nii-öelda keegi streigist ei kannata, ma, ma ei tea, sellist vähemalt Euroopas küll mitterikkamas Euroopas. Noh, kui meil eelmine streik oli tõsiselt tõhusam, pean silmas meditsiinitöötajate, arstide, õdede streiki, siis ega see küsimus on täpselt sama, mis oleks meditsiiniga hakkanud saama, kui see kõik oleks sündinud. Aarne rääkisid siin nüüd uue, jõulise ametiühingu juhi esile kerkima, sest eks see kerkib, kerkib esile iga niisuguse tõsisemas streigiähvarduse puhul täpselt samuti nagu ta kerkis üles meditsiinitöötajate streigi oodatava streigi puhul. Ja noh, võib-olla siin see võis olla kokkusattumus, aga, aga sel juhul ikkagi üsnagi sobiv kokkusattumus, et see tõsine streigiähvardus sattus just ametiühingute keskliidu uue juhi valimise. Peale ja, ja ka Peterson kandideerib juhi kohale, nii et noh, eks, eks mingil määral võis olla ka tema No pigem ma küll arvan jah, et kui see valimine nüüd ei oleks siiski juba varem ära olnud, siis täna tema aktsiad oleks ilmselt kõrgemad kui toona, kui valiti mõned nädalad tagasi. Et aga noh, see on nüüd jah, selline personaalne küsimus, professionaal, võib-olla selline igav kaklus, aga, aga ei, muidugi ta, ta tegi sümpaatne inimene ja tegi ma arvan, et pigemini tema saavutuseks tuleb siiski lugeda seda, et jõuti mõistlikule kokkuleppele, võib eeldada, et see on suhteliselt mõistlik kokkulepe, et et ega iseenesest selle streigi ümber võiks olla jälle ka sedapidi küsida, et et et kui see streik oleks nüüd tulnud, siis kelle vastu ta siis nagu õieti suunatud oleks olnud, sest ütleme üldiselt on nagu ikkagi noh, mõistlik streikida nõudmistega kellegi suunas, kes tõepoolest saab neid nõudmisi täita. Aga kui me räägime näiteks maakonna bussiliinidest, mis küll on ainult üks osa sellest temaatikast, mida siis riik doteerib ja mistõttu see temaatika on vägagi seotud jälle ka sel nädalal riigieelarvega või lugemisega. Et kus eks ole, on siis bussiline dotatsiooni natuke tõstetud, aga samas jälle väidetavalt liiga vähe, et päriselt probleem lahendada. Et siis siis seal ikkagi nüüd, kui streik oli suunatud bussifirmade vastu ja kui samas vastab nõela nagu see rehkendus, et bussifirmadel tõesti ei ole nagu raha rohkem vähemasti kohalike liinide noh, et, et pigem on nad kahjumis nagu kobus on väitnud, et mingi 30 miljonit aastas teenivad kahjumit sellega, kuigi see tundub müstiliselt suur kahju. Et siis ausalt öeldes kui su kui sa, kui sa, streigid ütleme ettevõtja vastu, kellel ei ole sulle raha maksta, siis siis pole nagu õige sihtmärke. No ja kes, kes selles süüdi on, GoBus on kahjumis sellepärast et ise ta tegi niisuguse pakkumise nendele vedudele piisavalt madalad, et saada riiklik tellimus endale, kas, kas ta siis ei suutnud varem välja arvestada, et niisuguse tellimuse puhul ta jääb kahjumisse? No, ega siin ei ole ju mingit saladust, on ju ilmselgelt tegemist läbi läbinähtava äriideega turu võitmiseks pakkuda, pakkuda teadlikult odavat hinda ja loota, et hiljem sa ühel või teisel viisil noh, kas siis nagu väidetavalt on olnud komme käia, eks ole, maavanematega pärast kokkuleppima viimased tegelikult saab ju rohkem, eks ole. Ja, ja teiseks noh, lihtsalt lootuses ilmselt lootus ilmselt aastate jooksul oli see, et, et saadas ikkagi kogu selle turu valitsejaks lihtsalt läbirääkimispositsioon ja kogu see manööverdamisvõimekust on hoopis teine kui see, et kas sa oled ainult ühes maakonnas tegija või sa oled üle Eesti enamikus maakondades. Ühel või teisel viisil loodeti, et, et nii-öelda algul teadlikult minnes nagu kahjumi peale noh, et see võetakse hiljem kuskilt vähemasti tagasi. Ja et kui praegu on lihtsalt küsimus, et kas jah, et kas ajalised arvestused olid päris paigas, võib-olla jõudis natuke liiga ruttu kätte see hetk, kus juba tekkis probleem. Ja arvestati ka sellega, et kui töötajad hakkavad palka juurde nõudma, küll siis riik dotatsiooni tõstab. Ilmselt arvestati, ilmselt arvestati ja ilmselt noh, kuidas öelda, see on nagu selline jube raske on ju siit meil, kes me ei ole nende vahend, võib-olla, Henn Pärn, riikliku lepitaja oleks õige inimene nüüd kommenteerima. Aga, aga ma saan aru, et tal jälle ei sobigi kõike seda väga kommenteerida. Aga temaga ärisaladusi ei tea ja kui teab, siis ei tohi neid neid välja öelda. Et, et kui õigustatud näiteks oli see nõudmine ikkagi noh, kokkuvõttes ka riigile, et kui räägime maakonnaliinide dotatsioonist, mis tõusis umbes 20 miljoni krooni võrra sel aastal võrreldes järgmiseks aastaks võrreldes tänavusega, samas öeldakse, et see ei kata isegi kütuseaktsiisi tõusu või ütleme, ainult seda katabki ja mitte midagi enamat, näiteks bussijuhtide palka enam mitte. Et siis siis tundub nagu tõesti, et anti nagu, et riik nagu koonerdab asja pealt ja lõpuks, kui me räägime 245-st miljonist kroonist, siis noh, ütleme jah, ETV teise kanali jaoks oleks seda juba päris palju. Aga võrreldes kogu riigi eelarve 80 miljardiga, ütleme, et selle suurendamine mõnekümne miljoni võrra näiteks et tõesti saaks probleemi lahendatud ja me võiks nagu rahuliku südamega öelda, et bussid üle Eesti sõidavad. Et siis see ei tohiks nagu Eesti riigile üle mõistuse käiv probleem olla, kui see on õigustatud. Nojah, sellega nii, et 20 miljonit siia 20 miljonit nüüd meditsiinitöötajatele 20 miljonit õpetajatele veel kellelegi kusagile mõnedkümned miljonid ja hakkabki see eelarve raha nagu ära kuluma kokku. Nojah, aga, aga teistpidi ma ei ole küsinud, aga koosta, kujutate ette, ikkagi tegelikult olukorda mingis maakonnas ikkagi bussid ei käi? No tegelikult pange ennast ikkagi oma kohaliku, ütleme maal elava sugulase olukorda, et see hommikune buss, mis tal iga päev Peab, tulema ei tule. Sellepärast et lihtsalt noh, kuskil poliitikud ei leidnud mingisuguses näiteks mõne 10. miljonis riigieelarves õiget kokkulepet. Ausalt öeldes natuke suhteliselt karm teema. Natuke jutu sees kipume ikkagi ära unustama, et streik oleks olnud mitte GoBus omanike nagu huvides, vaid vaid ikkagi bussijuhtide huvides. Et see inimene, kes tegelikult seda rooli keerab, et see kipub meil ära ununema ja kasutatakse ära seda ja väga ülbelt nahaalselt ja väga julmalt kasutatakse ära seda, seda olukorda, et nendel meestel ei ole tegelikult mitte kuhugi mujale minna. Tööandja võib öelda, et kui ei meeldi kombi minema aga tegelikult on siin ka riigil mingisugune roll, kui, kui bussijuht siin noh, nagu me viimastel päevadel oleme lugenud, eks ole, 250 300 tundi on roolis. Ühes kuus ja normtunnid on 170 180. Ja lisaks veel koristavad bussimise ei lähe normtundide alla, tühendavad laadivad, Cargot teevad, teevad muid asju. Aga mida tähendab 300 tundi, no ütleme, võib-olla see on natuke liialdus, aga mida tähendab 250 tundi roolis kuus olla? Mida see tähendab nendele inimestele, kes, kellel on võib-olla hea meel, et tuisu sees ikkagi kuskil maal buss peatusse tuleb, eks ole, aga aga juhtunud nii väsinud, et jääb rooli taha magama. Et, et noh, riik peaks nüüd siin küll rohkem nagu, nagu mõtlema, et mida ette võtta ja, ja mehed töötavad, kui nüüd see uus kokkulepe, eks ole, annab mingi 7060 krooni alampalka, bruto, kust lähevad maksud maha, see inimene, mees peab, peab oma peret ülal pidama, jumal teab, millega ta naine tegeleb, tal on kodus ütleme võib-olla kaks last, eks ole. Mida saab tänapäeva Eestis 7000 krooniga? No ta oli kulubki seda raha, sest ta istub bussi roolis näsib oma oma kuiva võileiba ja, ja beti peale, eks ole, aga see on ju kohutav elu. Et ülemakstuks neid nimetada kindlasti ei saa ka uue kokkuleppe valguses. Iseenesest on kummaline, kuidas niisugune asi saab võimalik olla, et inimene istub mitusada tundi kuus bussi roolis, sest et kaugsõidu autojuhtidel teatavasti on autos sees ketas, mis, mis loeb nende sõidutunnid kokku ja, ja rohkem nad lihtsalt ei saa ja ja ei tohi sõita, kas siis kas siis bussijuhtidel nagu niisugust piirangut ei ole? Küll, aga neid võltsitakse ja petetakse, kontrolli, et sellest sellest on ju ka olnud juttu, et kuidas seda tehakse ja see ei olevatki nii väga-väga keeruline ja tihti ka kontrollijaid on ju vähe. Vaata kui palju üldse meil politseid tänavatel ja tee. Kuna ei ole tundide eest, siis on, siis on see ju ametlikult kusagil kirjas. Üle et tegelikult firmad peaks ikkagi võtma ju asja ka sedapidi tõesti vaatama, et see on ikkagi ka risk ju reisijate elule. Et kui bussijuht ikka roolis magama jääb, siis väga-väga tõsine probleem. Et, et niiviisi võttes ja ma, ma ühesõnaga, ma ei alahindaks sugugi ja ma arvan, selle teema, selle streigi võimalikku ohtu ka edaspidi. Ja selle isegi asi pole nagu streigis, mis noh, tõesti äärmuslik vahend, aga aga kõige rumalam oleks nüüd see, kui, kui me nüüd noh, nii-öelda kõik kergelt kergendatult hingama, et streik jäi ära ja noh, ütleme umbes nii, et noh, nüüd ei pea selle teemaga rohkem tegelema. Et vaat kui, kui, kui nagu, ütleme ka riigivõim nagu võtab selle hoiaku, et oh, jumal tänatud, see probleem möödas, läheme järgmise juurde. Et tegelikult probleeme ei ole möödas, et probleemi lahendamisega. Sest on väga tugevalt tegelema, õnneks ka ilmselt tegeleb ja ma, ma tegelikult loodan, et Juhan Parts, kes minu meelest on näidanud ennast jõulise majandusministrina leiab siin mingeid ratsionaalseid lahendusi, tõesti, et see, et see suhteliselt tundub, et ka segane süsteem, kus igas maakonnas korraldati seda kuidagi mingite omade reeglite järgi. Et kui see on riiklik dotatsioon, meil on nii-öelda riiklik Jaan kindlustada, et igas Eestimaa punktis, kus inimesed elavad, bussid käiksid, siis sellel peavad olema mingid ühtsed alused üle riigi, eks ole, et see nagu liiga killustada vürstiriikide kätte, seda ilmselt ei saa. Puhume pööningult vana loosungi välja, rongiliiklus korda ja bussiliikluse all on hoopis teised mõõtmed. Bussiliikluse jaoks vabaneb väga palju ressurssi, kust seda saab kasutada tõesti seal, kus kus teda, kus ta hädavajalik, kuhu, kuhu rong ei ulatu. Aga, aga Eestis rongiliiklus praktiliselt puudub. See ei asenda mitte mingil kujul bussiliiklus. See on meie hädade ja õnnetuste algus. Jah, seda võib ka niipidi võtta, muidugi kui ka meil reisirongid sõidaksid, siis on ikkagi suhteliselt piiratud liinid, need, kuhu nad saavad sõita, sest noh, raudtee on Tallinna-Tartu Tallinna-Narva-Tallinn-Pärnu vahel ja noh, sinna vahele jääb ikkagi väga palju maad, kus kus peaks ikka bussid või mingid muud sõiduvahend. Nojah, aga Tallinnas elab 400000 elavniku, Tartus elab 100000 elanikku, see on pool miljonit seal. Vaata varsti, et peaaegu pool Eesti elanikkonnast. Et kes, kes saab tegelikult liigelda ja, ja võivad ju piimarongid käia samal raudteel ja võivad seal käia kiirrongid, nii et noh, kõik on, kõik on tehtav ja, ja kõik on mujal maailmas ka tehtud, ainult et meil need asjad kipuvad. Muidugi, võib-olla me tahame liiga palju ja liiga ruttu, et alles oleme 16 aastat iseseisvad ja, ja kõike kohe tahame, aga ega me eelmist viitekümmend aastat loomulikult olematuks ei tee, aga aga, aga inimene ongi niisugune tahabki ja, ja ongi nii, et, et meil on üks elu ja, ja me, me ei taha piinelda, sellepärast et et vähem tahame kirjeldada sellepärast et keegi kuskil kakleb kellegagi mingi mingisugusel mõttetult poliitilisel teemal, kes peale jääb või, või kes ei taha alla jääda, et, et see on nagu kõige kurvem selle asja juures. Aga muidugi, siin on ka, mida tuleb ka ikkagi tulles tagasi selle värske värskelt esile tõusnud ametiühingu juhi Peep Petersoni juurde, et ma tõesti tahaks soovida, Ta ju ka Eesti sellistele ametiühingutele kelle seast transpordi ametiühing on kindlasti üks neid, kes on tõesti suuteline streigiga tõesti Eestis elu halvama, eks ole, noh ilmselt noh, sealt edasi järgmine, võib-olla on ainult see ametiühing, saaks meil nii-öelda elektri ära keerata või, või veel midagi sellist, eks ole, elutähtsad või tõesti meditsiin. Et, et, et samas sellise jõuga, mis sinu võimuses on, tuleb ikkagi käituda vastutustundlikult. Et, et ei saa nagu hakata, et minu meelest oleks Eesti riigile väga suur tagasiminek, kui Eestis tekiksid sellised ametiühingud, kes ütlevad, et meid ei huvita nii-öelda, mis meie ümber toimub, meie peame oma nõudmised saama ja nii-öelda noh, lihtsalt nii-öelda niisugune pidev, selline hüsteeria ja streigiõhkkond nagu tekiks ja ja selline noh, nagu puhas väljapressimisõhkkond. Mida tugevamaks ametiühingud muutuvad, seda rohkem selliseks see oht ka suureneb, eks ole, aga, aga tegelikult see nii-öelda see kriitiline mass on tegelikult juba kaugele. Ametiühingud on praegu nõrgad ja nad nad võiksid saada tegelikult tugevamaks ja, ja konsolideeritumaks, et tõesti seista nende nende õiguste eest, kes, kes oma kes ise ei suudava oma õigusi kaitsta nii-öelda individuaalsel tasemel. Aga mis puutub Peep Petersoni, siis tore on kuulata, kui, kui noormees kaks korda kõrgelt haritud moodustab selgeid lihtsaid lauseid, ei keeruta, ei, ei vingerdada, ei aja mingisugust jura kokku uduta vaid, vaid räägib selgelt ja kindlalt ja, ja samas on on ka näha, et tal on see nii-öelda ka niisugune nagu riigimehe alge olemas, kes ütleb ka otse välja, et ega me ju ei taha streikida. Aga, aga, aga ega kui midagi muud üle jääb, siis me sellega ette võtame, et, et see, see ongi nagu see minu jaoks nagu see ametiühingute roll kõige kõige paremal kujul. Samas päris kummaline oli see kokkuleppe sündimise stsenaarium kui väela. Pühapäeval, kui oli viimane kolmepoolne kohtumine siis öeldi, et mingit seisukohta panemist ei toimunud. Läksime laiali täpselt sama targalt, kui tulime. Esmaspäeval. Riiklik lepitaja pani kinnisesse ümbrikusse oma ettepanekud, mis nagu ta ise kommenteeris, oli umbes niimoodi, et neljast neljast punktist vaidlusalusest punktist Ühes punktis anti lahendus selline, nagu tahtsid ametiühingud kahes punktis selline, nagu tahtsid Tööandjad antinat, kinnised ümbrikud ära. Ja teisipäeva hommikul järsku lepiti kokku. Hea küll. Kompromiss on sündinud teemani. No aga samas igasugune läbirääkimistaktika ju eeldab, et sa ei saa liiga vara öelda, et küllap me, et küllap me ei hakka streikima, noh siis siis kohe teine pool võib öelda, et noh, et ega me siis ka ei pea ju tegelikult teile kõike seda lubama. Seda küll jah, aga, aga kuidagi huvitav oli jah see, et kuni sinnamaani nagu ei toimunud mitte mingisugust lähenemist mitte üheski punktis ja siis järsku ühe korraga oli kõik lahendatud. Niisugune politikaanluseks, millest siin täna natukene juba juttu olnud on, on käimas ühes teises asjas ja see on siis nii-öelda lehmakauplemine tulevase õiguskantsleri üle. Üldiselt avalikkuse jaoks, mida esindab ka ajakirjandus ja ajakirjandus kajastab väga paljusid seisukohti oleks igati igati õige või igati loogiline, kui praegune õiguskantsler Allar Jõks jätkaks. Ometi on tema pea kohale kogunenud tumedad pilved või ma ei tea, kas Jõks ise seda niimoodi võtab. Küllap sellise sellise pagasiga mehel on, on tööpõld lai ka mujal kasvõi poliitikas või, või kuskil mujal ei tea, mis, kuhu tema süda ja hing tõmbab, aga aga igal juhul see, see protsess, mis seal ümber käib, see on jälle niisugune. Niisugune noh, suht inetu. Mis on tähelepanuväärne, kui me räägime poliitikast, on see, et kaks suurt erakonda, kes teineteist südamepõhjast vihkavad vähemalt nende avalduste põhjal, mida, mida nende juhid teevad üksteise kohta, on, on nagu lähenemas. Mida me sellest võime järeldada? Mina ütleks nii, et kui vaadata natukene pikemas perspektiivis, siis need kaks erakonda kaadriküsimustes on kogu aeg käitunud sarnaselt ja ütleme, just nimelt eristunud teistest erakondadest hästi jõuliselt selle poliitikaga, et määrame igale poole noh, nii-öelda endale sobivaid inimesi ja, ja selles mõttes see nagu ei üllata, et nad ka sellel puhul nagu on lähedal nagu omavahelisele kokkuleppele. Noh, ma arvan, et Allar Jõksi isikliku tuleviku pärast ei pea üldse muretsema, et väga hästi kvalifitseeritud juristina noh tal kindlasti on, ma arvan, et poliitika on üks keerulisemaid ja vähem tulusaid ameteid nii hästi kvalifitseeritud juristile vähem atraktiivse ja ütleme, et tal kindlasti oleks, oleks võimalik noh, väga paljudesse ühesõnaga ütleme niisugust tipptasemel juristi nii-öelda palgataks väga paljudes kohtades väga-väga suure rõõmuga. Et Eesti riigist on kahju pigemini kui tema teenistusest sellised inimesed näiteks lahkuvad. Ja, ja siis on pigem ma arvan, et me peame nagu maksumaksjatena sellele pigem murelikud olema ja see nagu sellest oleks kahju ja teiselt poolt on see, et tõesti mina arvan, et saagi, keegi ei saa öelda, et Allar Jõksil on, on õigustatud ootus, see koht endale saada. Mitte kellelgi ei saa eesti riigis olla, eks ole, mingit ootust, et nüüd mina pean mingit ametit edasi täitma aga võiks ka küsida, miks mitte? Et ta on noh, vähemasti hästi sellega hakkama saanud ja miks mitte ta ei võiks jätkata. Ja kui juba president on ka arvanud, et, et temapoolne kandidaat on Jõks, et siis peaks nagu väga tugevad argumendid olema, et miks see, miks ei peaks nii minema? Nagu sa juba mainisid, on tegu kahe Eesti kõige suurema ja tugevama ja seetõttu ka rikkama erakonnaga, kes nüüd suurem, suurem rahvaliit, aga, aga see selleks jah, liikmete arvu arvu poolest, kui nüüd kõik kõik pead kokku lugeda, aga eks sellest suurusest tuleneb ka tulenevalt ka teatavad ühised huvid, mis et kui nad on ka poliitiliselt seisavad üksteise vastas, siis teatud huvid on neil ühised ja, ja just nende huvidega mis puudutab näiteks parteide rahastamist, läks õiguskantsler Jõks vastuollu, mistõttu need on ta ka nendele kahele suurele erakonnale ebamugavaks muutunud. Aga asi, mis, nagu jälle siin Jõksi ümber käima, vaidluse puhul väga valusalt silma torkas, ebameeldivalt silma torkas, on jälle see üles kerkiv suhtumine, mis noh, selleks see kurikuulus lause, mille ütles kunagi välja Villu Reiljan, kui loomeliidud võtsid sõna presidendikandidaadi kohta, see jääge oma liistude juurde. Sisuliselt sama asi ja ütles seekord välja Reformierakonna üks juhtpoliitikuid, Jürgen Ligi, kes reageeris niimoodi ühiskondlike organisatsioonide pöördumisele, kes avaldasid toetust Jõksile. Jah, ligi ei kasutanud küll täpselt niisugust sõnastust, aga, aga noh, sisuliselt sedasama ütles mõte jääb samaks. Ja samas üsna sarnast mõtet avaldas eile ka ühes raadiosaates Keskerakonna poliitik Evelyn Sepp, kes ütles, et noh, ega siis ega siis õiguskantsleri valimine ei ole mingisugune dokhiti valimine, kus kogu rahvas mäletab, kes, milline lugu rahvale meeldib, et noh, seda ikka teevad, valivad ikka inimesed, kes, kellel on informatsiooni, kes on asjaga kursis, sisuliselt jälle sama asi. Ja see on nagu väga niisugune häiriv, et et niisugune mõttelaad hakkab juurduma poliitiku peas nii tugevalt, et ta mitte ainult ei mõtleni, vaid ütleb sellega välja. See on see ikka, et mina määrasin ta ametisse või meie mingi väike, eks ole, grupp ja nüüd just nagu meie vastu see, et ta tegelikult teenib sellega riiki, teenib demokraatia huve, see, see läheb nagu meelest ära või see isiku meelest ära ei lähe, siis pole tähtis, see teadlikult taandatakse millekski väga ebaoluliseks. Aga just see, et kuidas ta julgeb meie vastu tulla, meie oleme ju need, kes tegelikult siin asja siis kõiki asju määravad siin, siin riigis, siin ühiskonnas, järsku tuleb mingisugune mingisugune lühikene, kes, kes hakkab jõuliselt, eks ole meie vastu sõna võtma. Ja enne ei tulegi mulle kabinetti sosistama ja uksele koputama, vaid läheb kõigepealt oleviku juurde, mis on ju eriti taunitav asi. Et kõigepealt toob asja nii-öelda suure avalikkuse ette ja alles siis me hakkame omavahel läbi rääkima. Ehk see on see, mida, mida tegelikult ju üldsus kõige rohkem Jõksi hindab. Et ta on tema töö on olnud kogu aeg avalikkuse niisuguse väga hea pilgu all. Jah, sest et nagu mõte, mõte või lause, mida ligi pani eriti pahaks nendele ühiskondlikele organisatsioonidele, oli see, et Jõks on hea õiguskantsler, sellepärast et ta on poliitikutele ebamugav. Ja sellest oli Jürgen Ligi väga solvunud, öeldes, et kuidas siis niimoodi, et nad tahavad öelda, et see, mis minule kui poliitikule ebamugav on Eesti riigile kasulik. Aga, aga nii see ongi, sest et sellel nagu see ongi võimude lahususe printsiibi mõte, sest. Selle poliitikule ebamugava vastand on ju poliitikule mugav. Ja tegelikult tegelikult ma isegi ei arva, et, et näiteks Reformi ja Keskerakond need keda nad siis Jõksi asemel näeksid, et ma noh, ma oletan, et eks ole ja ka läbi käinud nimede puhul, eks ole, ei eeldata, et sinna need päris näiteks kedagi reformierakondlast eeldataks panna. Nii kaugele ilmselt ei minda, kuigi reformile praegu on, ta on ka aastate pikku ja paljudes valdkondades, eks ole, nagu me oleme näinud seda poliitikat jõuliselt ajanud, et määrataksegi oma mehi Eesti riiki ametitesse, kus kus üldiselt nagu selle tegevuse loogika ütleks, et seal ametis peaks olema hästi sõltumatu inimene. Aga noh, ma arvan, et see rõhutatult rõõmsakondlik, eks ole, ja õiguskantsler on kindlasti üks neid ameteid üks kõige kindlamalt sellesse ritta kuuluvaid. Ja selles mõttes ma loodan, et päris sellesse ritta ei eeldata, et see õiguskantsleri valik peaks minema. Aga igal juhul on, sellel puhul on selge, et otsitakse, siis ütleme poliitikutele mitte ebamugavat kandidaati ehk siis poliitikutele mugavad kandidaati ehk siis sellist inimest, kes võib-olla pigem sarnaneks eelmisele õiguskantslerile, keda ju nagu ei märganudki ühiskonnas eriti keegi, eks ole, me siin toimetuses just sel nädalal paljudel inimestel ei tulnud isegi meelde, kes enne Jõksi nagu õiguskantsler oli noh, et, et selles mõttes nagu, nagu Jõks on kindlasti selle ameti ka tõstnud teatud teisele tasemele, kui ta võib-olla isegi varem Eesti riigis oli. Aga kui me räägime liistude juurde jäämisest, siis, siis tahaksin küll Jürgen Ligile ja teistele toredatele inimestele öelda, et kuulge, riigikogulased, jääge nüüd teie oma liistude juurde. Õiguskantsleri kandidaadi vastavalt põhiseadusele esitab president, mitte riigikogu, see on meil põhiseaduses kirjas. Et siin kui on absoluutselt põhiseadusevastane tegevus riigikogul hakata Ta noh, põhiseaduse nii-öelda mõttele ja vaimule vastuolus tegevus öelda hakata, et meie tahame, et, et tehtud õiguskantsleriks saaks see või see inimene. Vot see ei ole riigikogu rida. Riigikogu rida on oodata, kelle president esitab ja siis tõesti vaielda tõesti võib. Ega ei saa öelda, et riigikogu peab heaks kiitma. Aga aga igal juhul seda, et riigikogu tuleb ütlema, et aga meile meeldiks hoopis see või see inimene, vot see ei ole riigikogu rida. President esitab neile see ja siis me vaatame Ja sisuliselt siin praegu käibki ikkagi ka Toomas Hendrik Ilves on pandud väga raskesse olukorda ja ma arvan, et noh, ta on tänases ühes päevalehes ka väga jõuliselt selle väljendanud, et noh et ta kavatseb nagu enda juurde jääda või olla selles suhtes suhteliselt kindel ja mina sooviks talle ainult jõudu selles et siin peab ikkagi olema selge, et, et kui Eesti riigis ka põhiseaduslikult on otsustatud, et sellised ametimehed nagu kaitseväe juhataja, õiguskantsler ja noh, eks ole, terve rida selliseid inimesi, et need kandidaadid esitab president riigikogule, et sellele väga selge loogika, et, et need ei ole inimesed, kes on riigikogu poolt öeldud, et meile mugav inimene on see, et me tahame seda vaid vastupidi, eks ole, president presidendi poolt esitamine kindlustab sellise esitamise teatava sõltumatuse. Ja sellega on pannud Reformierakond ja Keskerakond äärmiselt ebamugavasse olukorda tegelikult selle oma väljakäidud kandidaadi Ülle madise, kes on, kes on kindlasti väga hea jurist ja väga hea spetsialist. Tõepoolest väga kiidetakse aga selliste leotute võtetega, eriti kui arvestades seda, et Jõksi nii-öelda mahavõtmine mis on esitatud tema kinnitamise sildi all nii kiiresti, pannakse riigikogu otsustamise päevakorda. Eriti näotu, eks ole, sellepärast et sellega on ju aega küll president on selle kandidatuuri esitanud ja, ja vaagige siis pidage siis tuliseid debatte, et avalikkus näeb ja kuuleb teid, aga ärge vahistage susse kuskil kuskil tagatubades ja ärge ärge otsustage niisuguseid asju ära, eks ole. Jätke ikka parlamendile Parlamendi roll, sest Jõksi ametiaeg lõpeb alles kevadel ja selle kinnitamise otsustamisega on aega küll ja küll. Teine asi on ikkagi see, et, et see otsustamine ei tohiks nagu sellisel puhul, kui seda kandidaat tagasi lükatakse. Riigikogul on õigus, president esitas kandidaat tagasi lükata, aga selle tagasilükkamise põhjendus ei peaks olema küll see, et, et noh, et, et võib-olla mõni teine meeldiks meile rohkem. See on nagu väga nadi, põhjendas lihtsalt tagasilükkamiseks, palun tage siis konkreetsed otsused Allar Jõksi tegevuses, mis ei meeldi, ma saan aru, et ei meeldinud näiteks see, et omal ajal Allar Jõks viis läbi valimisliitude lubamise kohalikel valimistel, mida poliitikud olid otsustanud ära keelata, eks ole, seal oli näiteks üks, kui mõelda Keskerakonna reformile Erakonna ühisaktsioonile, siis see oli täpselt üks Kesk- ja Reformierakonna omaaegne ühisaktsioon. Sest ärgem ikkagi unustagem, et et kuigi täna ei ole Kesk ja Reformierakond koos valitsuses, siis selle seitsme aasta jooksul, mis Allar Jõks on tegutsenud, on nad tükk aega olnud koos nii Tallinnas võimul kui riigis. Et, et seal on nagu väga palju ühist, mis neid seob ilmselt just selles pahameeles. Et Allar Jõks on olnud takistuseks mingite poliitiliste otsuste läbiviimisel, mida need kaks erakonda on oma mehhaanilise enamusega otsustanud teha ja olekski nagu saanud läbi viidud, kui seda vastikut Jõksi ees. Huvitav, kas kui sa ütlesid, et Ülle Madise oleks pannakse sellega väga ebamugavasse olukorda, siis tõepoolest kas, kas Ülle Madise on nüüd nii röntgen, keskmik, reformierakondlike röntgenkiirtega läbi valgustatud, et ollakse päris kindlalt, et temast tulebki niisugune lambuke, kes, kes hakkab siis täitma suurte erakondade tahet ja ja avalikult neid ei kritiseeri ja loobub üldse sellel parteide rahastamise teemast? No vaevalt küll. Vastupidi, mida, mida teravamaks asi aetakse, seda suurem kohustus on, on uuel õiguskantsleril just sellesama küsimusega edasi tegeleda, vähemalt selleks, et avalikkuse huvi saaks, saaks rahuldatud. Minu meelest ongi nagu ka siin väga tähtis rõhutada, et vähemasti, et, et minu meelest ka meedia puhul me ei tohiks nagu jääda, võib olla väga kinni sellesse Jõksi isikus iseenesest, et kindlasti on olemas ka teisi võimalik õiguskantsleri Kandidaate tõesti, võib-olla, eks ole, või ütleme teisi võimalikke inimesi, kes võiksid ka olla Eesti riigis õiguskantsleri, aga Ta peaks olema ikkagi olemuselt umbes selline inimene, nagu on Allar Jõks seda olnud. Nojah jaa, Ülle Madise juurde tagasi tulles on üsna ilmne, et kui nüüd Jõks peaks tagasi lükata oma, siis ega president ei esita järgmise kandidaadina Ülle Madiset kasvõi juba põhimõtteliselt pärast et temaga head lükati tagasi ja nüüd ta siis esitab selle, kelle Reformierakond välja käis ja keda Keskerakond toetada lubas, nii et Ülle Madise on lihtsalt nagu tõstetud sinna. Siis niimoodi, et, Ilmselt ta õiguskantsleriks ei saa, samas käib tema. On niisugune väga inetu soo korda pandud üks üks Eesti tugevamaid, samuti juriste ja väga-väga tubli tegija, keda, keda ka avalikkus ei tunne nii hästi, kui kui Allar Jõks ja kahtlemata asjatundjad kiidavad väga ja sealhulgas ka temaga kokku puutunud ajakirjanik Jah, aga, aga paratamatult nüüd sellega ta saab nagu endale mingi parteilise märgi külge, kusjuures ilmselt täiesti teenimatult. Just nagu oleks nagu meie oleme Ansipi meedia diktatuuri sabarakud, siis tema, teda võidakse vabalt hakata pidama Kesk ja Reformierakonna sabarakuks ja, ja see ei ole ühelegi inimesele mitte mitte hea maine. Kui ma rääkisin enne siin Ülle Madise läbivalgustamiseks, siis siis üks üks mees selle nii-öelda läbi valgustatud see on siis meie suure idanaabri tõenäoline tulevane president, me ei jõua täna pikalt sellest rääkida, ma soovitan väga soojalt, lugege täna lehest Kadri liigi kommentaari sel teemal ja sealsamas kõrval, mis ta oli sealsamas lehes päevalehes kõrval, Andrus Kivirähu kommentaarid, mis on just nagu üksteise vastandid, kuid samas suurepäraselt täiendavad teineteist. Aga siis jah, et kuidas võib Putini õukond olla, olla kindel, et Medvedjev, kelle nimi on küll väga karule ei aru, mida temas ei nähta, praegu üldse ühel hetkel lihtsalt ei ärka ja ja ta hakkab risti vastu tegutsema nendele jõududele, kes ta, kes ta nii-öelda üles üle supitasid, nii et see on see mõistatuste mõistatus, mis mis ei huvita mitte ainult loomulikult venelasi, vaid, vaid tegelikult kogu maailma neid sealjuures kahtlemata eriti kui, kui selle kui selle riigi väikest naabrit. Nojah, sest konkreetne näide on ju Putin ise, kes toodi ka võimule. Ei tea, kust ja kui oligarhid tõstsid ta võimule, siis ta pidi olema seal nagu nende nende käpiknukk aga, aga alustas sellest, et panin mõned oligarhid vangi, mõned saatis välja, võttis nende vara ära ja vaat mis välja tuli. Et ega me ei tea ka, mis, mis Medvedjevile voolata. Ma arvan ka, et, et ei ole väga mõtet nagu teha mingeid illusioone, et tõenäoliselt ta ikkagi tal ei saagi muud olla kui jätkata ikkagi väga paljus noh, seda poliitikat, mida Vene ühiskonnas tooniandvad jõud, nagu nõuavad, et ta seda teeks ja ma arvan, et kui keegi nüüd teeb illusioone, et näiteks Venemaa uus president saab olema kuidagi demokraatlikum, liberaalsem ja võib-olla võib-olla Eesti rendile peaministri, on oodata kutset Moskvas sõbralikule vestlusele Venemaa uue presidendiks. Ma arvan, et see illusioon, nagu oleks alusetu Ei no see ka võib tulla, kui, nagu täna kirjutab Kadri Liik, see see või on taas, et äkki annab tagasi Konstantin Päts. Võimubaas tema selja taga tõesti nihkub, nii et et tal on mingi mingi reaalne võim tulevikus siis ka ka mitte ainult aasta pärast presidendiks saamist, vaid ka vaid ka tunduvalt hiljem. Aga, aga see on, see on puhas kohvipaksu pealt ennustamine me seda tõesti ei tea, probleeme ei ole, ei ole niisama lihtne. Aga lõpetame, lõpetame tänaseks, sest et meile antud aeg on ümber. Sulev Valner, Mart Linnart ja Aarne Rannamäe olid täna siin vikerraadio Rahva teenrite stuudios ja järgmine kord on juba uus seltskond. Aga see järgmine ei ole ka veel selle aasta viimane rahva teenrid võtavad selle aasta kokku veel päris selle aasta lõpupäevadel. Ilusat nädalavahetust.