Te kuulate Raadio kahte Jäneda, alustame igavikuliste le küsimustele vastamisega. Oleme helistanud psühholoogiaprofessor ja akadeemik Peeter Tulviste, tere hommikust. Tere hommikust. Helistas meile valts ja tema küsis IQ testide kohta, et kes see mees üldse oli, kes need testid välja mõtles ja, ja mis see tema enda ai q üldse olla võiks. Kas tema ongi kõige suurema, kõige kõrgemaid kiuga mees? Läbi aegade? Tuli sama nagu psühhiaatrid. Ei mõtle välja haigus iseenda järgi. Meetod iseenda järgi välja, aga selle mehe nimi oli Alfred filee. Ta oli mitmekülgne ja, ja huvitav prantsuse ja intelligentsust praeguseks üsna täpp, intelligentsi mõõtmine täpsemat on praeguse super 100 aastat vana aga selle mõistvaid kibu ehk intelligentsuskoefitsient. Selle tõi lisse saksa psühholoog Williams. Umbes samal ajal veidi hiljem ja esialgu need olid mõeldud praktilisteks asjadeks, Exit. Vineeri kasutas, töötas statisti välja selleks, et ennustada, missugused lapsed suudavad keskkoolis edasi õppida Algkooli lõpetamist ja missuguseid mitte et mitte ilmaasjata saata keskkoolilapsi kellele see teeb ainult piinaja raskusi ja kelle kes ei suuda seda haridust pärilisel viisil enda taha. Ja hiljem edasine käik on olnud niisugune, et üha olulisemaks on saanud ka uurimistöö testide abil. Rohkem on tegelenud selle küsimise küsimusega, et kui palju intelligentsus on pärilikult määratud ja võrreldud inimeste intelligentsust, ma ei saa kuidagi jätta nimetamata, et enne aastalt 940 Eesti oli üks kolmest maast Euroopas, kus olid välja töötatud intelligentsuse normid. Sõidab, see tähendab seda, et kui me tahame ühe inimese kohta öelda, kui intelligentne ta on, siis me ei saa seda teist niidi hinnata, kui võrrelda teda keskmisega. Ja see selleks peab olema see keskmine teada ja Eestis. Juhan Tork töötas õpetajate kooliõpetajate abi, kus oli mitu aastat kestnud uurimus. Töötas välja intelligentsuse normid. Siis 30.-te aastate eestlaste Aga mis intelligentne norm oli, kas, kas teil on meeles, mis, mis see number oli? Seda ma kindlasti ei oska, praegu. Aga keskmiseks peetakse, eks ole, 100 se IQ on mullegi. Jah, noh, seal on oma valem, mille järgi seda rehkendatakse, aga need normid on, on erinevad erinevates ühiskondades ja ja erinevad populatsioonide jaoks, teiste sõnadega, näiteks tork töötas erinevad normid maa, laste ja linnalaste jaoks. Ja peale selle tegi veel hulga huvitavaid uurimusi selle kohta, et millega intelligentsus korreleerub näiteks korrelleeris sellega, et kui palju oli kodus raamatuid või kui mitu korda söödi nädalas liha. Aga mis on teie nagu isiklik seisukoht selle kohta, et kas intelligentsust, esimesed samad IQ testid, kas need on selles mõttes nagu lõpuni pädevad, et need neid teiste võidki rakendada? Noh, ma ütlen nii palju, et nii hästi esimeses kui ka teises maailmasõjas ameeriklased valisid endale ohvitsere intelligentsus koefitsiendi järgi koefitsiendi järgi otsustati, kes läheb sõdurina, kes ohvitserina õigustasid ennast täielikult. Ahah, et ikkagi, ühesõnaga need, need on suhteliselt pädevad testid mingi piirini ja suur tänu, Peeter Tulviste, psühholoogiaprofessor ja akadeemik testide vastused on käes.