Tere õhtust, kell on kuus ja eetris päevaga ja et võtta kokku kolmanda novembri olulisemad uudised stuudios Indrek Lepik. Rakvere lähedal toimunud liiklusõnnetuses hukkus kolm inimest, viimase nädalaga kaotanud liikluses elu juba seitse inimest. Ühendkuningriigikohus otsustas, et Briti valitsusel pole õigust parlamendiga konsulteerimata Euroopa Liidust lahkumise protsessi alustada. Mosulist ootusi kandev ISIS ähvardab rünnakutega Saudi Araabiat ja Türgit. Valitsus toetas tänasel istungil seadusemuudatusettepanekuid, mis leevendavad hooajalist tööjõupuudust ja soodustavad välisspetsialistide Eestisse toomist. Tööandjate sõnul sellest aga ei piisa. See samm selles mõttes nagu päris lühikeseks, et, et see ei lahenda meie nii-öelda seda kõige suuremat probleemi, milleks on vähenevate töökäte ja sellest tulenevalt vähenevate tööjõumaksude rahaprobleem. Kahekümnes Pimedate Ööde filmifestival toob kinoekraanidele mitusada linateost mitmekümnest riigist. Festival keskendub eelkõige prantsuse filmikultuurile. Ühel hetkel tekkiski selline idee, et kuna Prantsusmaaga meil on praegu väga tihedad sidemed, teha midagi sellist, kus oleks võimalik tuua siis nagu prantsuse kino ja Prantsusmaad esile. Eesti spordielu üht suursündmust Rally Estoniat järgmisel aastal ei toimu. Ilm on jätkuvalt sajune, õhutemperatuur langeb öösel kuni miinus seitsme kraadini. Nüüd kõigest lähemalt. Täna kella kahe ajal juhtus traagiline liiklusõnnetus Rakvere lähedal Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel, kus kaubiku ja sõiduauto kokkupõrkes hukkus kolm inimest. Liiklusõnnetuses sai surmasõiduautot juhtinud 67 aastane mees ja kõrvalreisija 84 aastane naine. Hukkunud kaubiku juht oli 51 aastane mees, kellel oli kinnitamata turvavöö. Esialgse info kohaselt olid mõlemalt sõidukid talverehvidega. Viimase nädala jooksul on Eestis liikluses elu kaotanud juba seitse inimest. Ühendkuningriigikohus otsustas, et riigi valitsusel pole õigust artikkel viit kümmet rakendada parlamendiga konsulteerimata. Kaasused ei kohtu ette kodanike ja ettevõtjate ühendus, mis on Brexiti vastu. Ühenduse eestvedaja China Miller sõnas kohtu ees ajakirjanikele, et loodab kohtuotsuses suurema debati algust. Hinnang, ma loodan, kui seda loed ka valitsusi oma edasisi plaane seab, paneb valitsust mõistma, et edasikaebamine pole tark. Ma loodan, et see tõukab tagant kvaliteetset debatti meie suveräänsus parlamendis kõigi parlamentide emas, mida imetletakse kogu maailmas, sõnas Miller. Ka parlamendienamus oli on Euroopa Liidust lahkumise vastu. Briti valitsus oli siiani rõhutanud, et ei pea parlamendiga lahkumise küsimuses läbi rääkima. Kohus otsustas aga, et 1972. aastal vastu võetud Euroopa ühenduste seadust, mis tõstis Euroopa seadused briti seaduste sülimuslikuks, ei saa parlamendita tühistada. Käesoleva seaduse tühistamine on osa Brexiti protsessist ning kohtuotsus võib pidurdada senist ajakava, mille järgi oleks lahkumisklauslit rakendatud märtsis. Analüütikute hinnangul suurendab tänane otsus võimalust, et realiseerub niinimetatud pehme Brexiti stsenaarium, milles britid ei lõika ühisturuga sidemeid täielikult. Läbi spekulatsioonidele on aga jõutud vastatega valitsuse pressiesindus, mis kinnitas praeguse ajakava kehtimist. Briti valitsus on lubanud otsuse kõrgeimasse kohtuastmesse edasi kaevata. Rahvusvahelise kaubanduse minister Liam Fox, kes on Brexiti toetajate leeris, tõdes, et on kohtuotsuses tanud. Referendum Johnsoni kompleksi loo valitsus austab kindlameelselt referendumi tulemustest. Kohtu hinnang tõstatab olulisi ja keerukaid seadusandluse küsimusi ning on oluline, kaaluksime neid enne, kui oma järgmise samme plaanime. Fox rõhutas, et Euroopa Liidust lahkumise referendumi korraldas parlament. Sel referendumil tegi otsuse rahvas. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ei soovinud täna otsust kommenteerida, kuid lubas, et suhtleb Briti peaministri Theresa May ka juba homme hommikul. Uudisele reageeris ka turud, kus briti sterlingi väärtus tõusis enam kui protsendi oma viimase kolme nädala kõrgeimale tasemele. Osa panganduseksperte usub, et otsus võib koguni peatada Brexiti protsessi. Teised näevad aga tänaseid liikumisi turul lühiajalise korrektsioonina. Viimase kolme kuuga on sterling kaotanud ligi viiendiku oma väärtusest. Briti kõrgeim kohus menetleb küsimuste edasi detsembri alguses. Ja veel välisteemadel Mosulist kaotusi kandeviisis ähvardab rünnakutega saudi Araabiat ning Türgit Mosuli vabastamisega seotud probleeme kirjeldab Katarist Peeter Raudsik. Mosuli linna ümberpiiramine Iraagis jätkub põhja ja lääne poolt lähenevad linale kurdide Pesmerga üksused ja Türgi poolt toetatud kohalikud sunniitlikud võit. Salgad lõuna ja ida suunal liiguvad linnale peale Iraagi armee jäsitlikud rühmitused. Viimased teatasid hiljuti olulise Isise varustuste ära lõikamisest Süüria suunalt ISIS Omalt poolt, valmistub pidama verist linnalahingut. Organisatsiooni juht Abu Bakral Bagdadi kutsus üles oma toetajaid valmistuma pikaks võitluseks, süüdistades Bagdadi keskvõimu kui ka teisi regiooni riike sunniitidele, selja keeramisest. Bagdadi sõnas tehtud avalduses, et nii Türgi kui Saudi Araabia peavad oma usuvendade reetmise eest maksma kõrget hinda. Vaatamata ISISe ponnistustele saab linna kaitsmine meile olema keeruline. ISISe vastaste oodatava võidu valguses arutatakse juba piirkonna tuleviku üle milissabitaagis pärast ISISe mahasurumist. Asjatundjad osutuvad siinkohal kahele teemale. Esiteks märgitakse, et vaatamata ISISe jõu vähenemisele jätkub Iraagis sunniitide marginaliseerumine, keda Iraagi araablaste seas umbes veerand. Seetõttu kardetakse, et ISISe loodud võrgustikust võib peagi tekkida uus organisatsioon, mis sunniitide pettumusi ära kasutades asub terrorit külvama. Teine oluline teema kätkeb Türgi rolli regioonis. Türklaste kohalolu Põhja-Iraagis on pingestunud suhteid Ankara ja Bagdadi vahel. Iraagi peaminister Haider Allabadi sõnas, et juhul kui türklased ei taandu, siis on Iraagi armee valmis kasutama nende vastu ka jõudu. Kahe poole lepitajana nähakse eelkõige Ameerika Ühendriike. Seega Mosuli tulevik pärast ISISe mahasurumist jätkuvalt lahtine, kuna Iraagi keskvõimu kõrval soovivad naftarikast piirkonda enda kontrolli alla saada nii kohalikud kurdid kui ka türklased. Taadia uudistele, Katarist Peeter Raudsik. Välisminister Jürgen Ligi kohtus täna Saksamaal oma kolleegi Frank-Walter Steinmeier. Iga Ligi sõnul olid peamised teemad Euroopa Liidu tulevik pärast Brexitit ning julgeolek. Ka Saksamaal saadakse väga aru, kust tuleb Euroopa ja tema lähiümbruse probleemid ja et nad on äärmiselt tõsised. Selles mõttes meil oli nagu väga palju rääkida, eks julgeolek tähendab suuresti Venemaad ja see ei ole mingi väljamõeldud asi vaid reaalsus. Sanktsioone Saksamaal kahtluse alla ei seata ja minagi väljendasin veendumust, et sanktsioonid töötavad ja mulle vastu ei vaieldud. Nii et mingit kahtlust Saksamaa poolt, kas sanktsioone peaks hoidma, ei ole, see on midagi, mis neid kahtluse alla seada oleks vaja. Väga suuri muutusi Venemaa käitumises mida näha ei ole, on teatavasti Saksamaa ja, ja Prantsusmaa võtnud, et niinimetatud Normandia initsiatiivi, kus siis püütakse ukrainlasi ja venelasi või Putinit Porošenkot nõnda ühe laua taga hoides siis midagi saavutada, aga siin on tegelikult mulje pessimistlik. Emal Venemaa poolt soovi on minimaalselt ja mingit plaani Ukraina jaoks välja töötada on äärmiselt ROK. Venemaa ei ole huvitatud stabiilsuse kui julgeoleku tagamisest vaid rõhu kogu aeg mingist poliitilistele otsustele Kiievis kui ka siis kohalike valimiste poolest, aga need ei ole kindlasti võimalikud. Koha peal käib sõda. Valitsus võttis täna siseministri ettepanekul Eesti kodakondsuse riigireetmises süüdi mõistetud endise kaitsepolitseiniku Aleksei dresseni abikaasalt Victoria dressonilt. Peaminister Taavi Rõivas märkis, et tegemist on esimese sellelaadse otsusega taasiseseisvunud Eesti ajaloos. Harju maakohus mõistis 2012. aasta juulis dressennid süüdi riigireetmises ja ametialase teabe edastamises. Aleksei dressenile mõistis kohus karistuseks 16 aastat vangistust Victoria dressenile kuus aastat vangistust viieaastase katseajaga. Endine kaitsepolitseinik dressen vahetati eelmise aasta septembris Venemaal kinni hoitud kaitsepolitseiniku Eston Kohveri vastu. Valitsus arutas oma tänasel istungil ka seadusemuudatusi, mis lihtsustaks sideettevõtjatel välistööjõu palkamist. Uku Toom jätkab Eestis. Kui paljudel elualadel töötajaid ja nende arv kahaneb iga aastaga üks olulisemaid takistusi välistööjõu palkamisel ongi seesama palk. Kehtiva seaduse järgi peab Eestis elamisloaga töötavale välismaalasele maksma 1,24 kordset Eesti keskmist palka. Nüüd langetatakse see ühe keskmise palga tasemele. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar kommenteerib valitsuse otsust nii. Ma ütleks niimoodi, et see on samm õiges suunas, aga see on siiski üsna lühike samm õiges suunas. Et meie ettepanek oli siduda sektori keskmisega, mis kajastaks märksa adekvaatsemalt tööjõuturu tegelikku seisu. Et ei ole mõtet tõepoolest võrrelda nüüd võib-olla hotellinduse ja näiteks masinatööstuse palkasid, et noh, et need on lihtsalt erinevad, aga teiseks ma ütleks, et see samm selles mõttes nagu päris lühikeseks, et, et see ei lahenda meie nii-öelda seda kõige suuremat probleemi, milleks on, on vähenevate töökäte ja sellest tulenevalt vähenevad tööjõumaksude rahaprobleem Tegelikult oli laual ka ettepanek maksta palka sektori keskselt, miks toetust ei leidnud. Siseminister Hanno Pevkur. Eks see peamine põhjus ikka on see, et me sooviksime oma tööjõuturgu hoida sellisena, kus välistöötajad, kes siia tulevad, pigem oleksid kõrgema kvalifikatsiooniga mistõttu allapoole keskmist palka ei peaks maksma. Mööname samas, et on hulk sektoreid, kus on vaja tihtipeale abitööjõudu ja Eestis võib jääda töökäsi, väheks, põllumajandus, turism, võib-olla veel hooajaliselt mõned valdkonnad. Ja kuna Euroopa Liidu direktiiv annab selleks võimaluse, siis meie ettepanek on, et hooajatöötajad, kes Eestisse tulevad välismaalt lastena siis nende puhul kehtiksid samad õigused ja kohustused nagu Eesti riigi inimestele ja pikaajaliselt siin viibivatele inimestele elliksis palganõue ei ole mitte 1,0 tulevikus, vaid on sarnane kõikide teiste töötajatega, mis tähendab miinimumpalka. Peaminister Taavi Rõivas ütleb, et on Tammsaarega põhimõtteliselt nõus. Neid samme tuleb astuda veel. Aga see on samm õiges suunas, igal juhul hooajatööde osas võtab valitsus vastu eraldi otsused, kuid Hanno Pevkur rõhutas, et palk ei ole ainuke, mida seaduses puudutatakse. Meil on ettepanek sisserände piirarvu alt välja tuua IKT sektori töötajad, iduettevõtetes töötajad ja iduettevõtte omanikud, samamoodi iduettevõtetele on ettepanek lihtsustada oluliselt viisa taotlemist lühiajalist Eestis viibimist. Me loome ja lihtsustame juba Eestis viibivatele välismaalastele ka siis seda, et kuidas nad saaksid pikendada või pikaajalist viisat taotleda, olles ise siin Eestis. Mark Soosaare poolt neli aastat veetud Läänemere kunstisadama projekti saatus selgub seitsmeteistkümnendal novembril. Kui linnavolikogu eelprojekti tarbeks 100 30 1000, et eurot ei eralda, kaob ka lootus vajalikele eurorahadele. Madis Hindrale. Läänemere kunstisadama mõtte, kes riigikogu liige Mark Soosaar välja juba enam kui neli aastat tagasi tegemisteni ideega rajada Pärnu jõe vasakkalda äärde kuni üheksa ujuvat paviljoni, milles Läänemere riigid võiksid tutvustan oma kunsti, aga kultuuri laiemalt. Kalda peale kerkiks kunstisadama kontseptsiooni ühendav peamaja eeldusel, et teised Läänemere riigid ehitaksid enda paviljonid ise, kuluks meil uue muuseumi tarvis ligi 2,4 miljonit eurot. Sellest 1,9 miljonit loodetakse saada eurodeks Kütusena ideede teostamine satusega kahtluse alla. 20. oktoobril, kui Pärnu linnavolikogu tegi otsuse, et vähemalt esialgu kunstisadama projekteerimiseks raha ei anna. Ilma eelprojektita ei saa ka euroraha taotleda. Volikogu otsus oli ajendatud sellest, et ehkki projekti oli omalt poolt lubanud toetada ka riik, tekkis volinikel kahtlus, kas lubadust ikka tasub uskuda. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul pole ka kahtlemiseks põhjust. Veelkord, et nagu me oleme ka varasemalt osutan projektil valmis lubatud mahus toetuse vahendid leidma koheselt peale vastava meetme vooru positiivse otsuse saabumist. Kokku peakski nii riigi kui linna osalus selles projektis olema ligi 300000 eurot. Praegu käib aga volikogus arutelu just nende 130000 euro ümber sest isegi kui riik lubab, et euroraha saamisel tulevad nad appi siis mis juhtub, kui projekt läbi ei lähe? Sellisel juhul oleks need 130000 eurotki maha visatud. Hirm on tugevam vist volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu poolel. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius tõdeb, et selline oh raha tuulde lasta on olemas. Samas kes ei riski selga, ei õnnestu. Tegelikult, kes esimesena nagu selle julge sammu astub, et noh, keegi ei jõuagi selle olukorrani, ministeerium, ei linn ega peegaadee meede, kui ei keegi ei tee nüüd seda otsa lahti. Parlamendi liige Mark Soosaar on linnavolikogu 20. oktoobri otsuses pettunud siiski oodata, et kahe nädala pärast linna lisaeelarve teisel lugemisel saab kunsti Sadama eelprojekt vajaliku rahastuse. Tegemist oleks viimase võimalusega, sest eurorahade saamise taotlusvoor sulgub juba veebruaris. Pärnu linn peab otsustama, kas ta tahab circa 100000 turisti aastas juurde või tõesti laste värk talla veterna jääb edaspidigi selliseks vähemärgatavaks väikeseks jõe suudmes asuvaks spaade linnakeseks. Omaette küsimus on muidugi, kas Soosaare pakutud 100000 külastajat aastas ka reaalselt kohale jõuavad. Kunstisadama äriprojekt näeb ette, et aastas müüakse vähemalt 80000 piletit, vastasel korral ei suuda muuseum end ära majandada. Romek Kosenkranius jääb siin küll pisut äraootavale seisukohale. Uue kunsti muuseumi tippaegadel on olnud 30000 külastust, nüüd aastaid hiljem vähenenud. Et kas nüüd on reaalne, et 80000 külastajat oma piletituluga seda projekti ülal hoiavad? See on samamoodi usu küsimus. Küsimusi on veel teisigi, kuid nagu öeldud, peaks Läänemere kunstisadama saatus selguma Pärnu linnavolikogus seitsmeteistkümnendal novembril. Lääne maavanem Neeme Suur on vastu sellele, et Lihula ja hanila vald pärast naabritega liitumist Pärnumaa koosseisu lähevad. Nii kirjutas tänane Lääne eluomavalitsuste esindajad näevad aga tõmbekeskusena pigem Pärnut kui Haapsalut. Juhan Hepner jätkab. Kui Läänemaal asuvad Lihula ja hanila, liituvad Koonga ja Varbla vallaga Pärnumaal tekib Lääneranna vald, kus elab 5700 inimest ja mille pindala on enam kui 1300 ruutkilomeetrit. Liitujad näevad oma tulevikku pigem Pärnu maakonna osana. Lääne maavanem Neeme Suur leiab, et tegemist on siiski ajalooliste Läänemaa-aladega. Ligi 4000 elaniku kaotus Pärnumaal ei ole tervitatav. Läänemaa on praegu Mandri-Eesti kõige väiksem maakond. Pärnumaaga on üks suuremaid maakondi territooriumilt kõige suurem, lausa, et kui praegu on nagu vabariigi valitsusele otsustamise koht, siis minu arust ei oleks mõistlik suuremaid veel suuremaks ja väiksemaid veel väiksemaks teha. Neeme Suur plaanib teha ettepaneku, et lääneranna vald jäetaks valitsuse otsusega siiski Läänemaa koosseisu. Koonga vallavanema Mikk Pikmetsa sõnul on välistatud võimalus, et uus vald Läänemaa osaks saab. Koonga ja Varbla on algusest peale selgelt öelnud, et see võimalik variant saab olla Pärnumaa ja see algselt oli ka meil natuke takistuseks just Lihula poolt, aga aga igal juhul on väga selgelt seda hinnanud ja vaadanud, et ega, ega meie kõigi nelja ühines ja tõmbekeskus nii-öelda on, on Pärnu inimesed käivad teenuseid tarbemas, enamasti Pärnus ka Lihula vallavanem, varje Ojala toos näeb piirkonna suurema tõmbekeskusena pigem Pärnut. Tema sõnul on peetud liitumisega seoses 12 rahvakoosolekut ja vastuseisu Pärnumaa alla minemise osas pole näha olnud. See elukvaliteet selles uues uues vallas ei halvene, jääb samaks või pareneb pigem inimeste jaoks. Riigihalduse minister Arto Aas on seisukohal, et otsus tehakse ikkagi liitujate endi soovist lähtuvalt. Kui omavalitsuste ühinemise käigus otsustavadki liituda teise maakonna koosseisu, siis see on nende enda vabadus ja, ja selle otsustusõigust tuleks tunnustada. Lisaks peetud rahvakoosolekutele algavad neljas liituvas vallas 21. novembril ka rahvaküsitlused, mis peaks andma konkreetsema pildi inimeste arvamusest. Volikogudesse jõuab ühinemisleping lõplikul kujul detsembrikuus rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Lihula. Pimedate Ööde filmifestivalil täitub tänavu 20. tegutsemisaasta. 11.-st 27. novembrini kestva PÖFFi fookus on seekord-Prantsusmaal. Kärt Kelder räägib lähemalt. Pimedate Ööde filmifestival pole känni Veneetsia ja Berlin Ale kõrval, A-klassi filmifestivalide hulka arvatud niisama seitsmeteistkümnes põhiprogrammis linastub tänavu ligi 200 filmi 69-st riigist. Nende seast leiab ka 10 eesti linateost. Miks on festivali fookus seekord Prantsusmaal, räägib festivali direktor ja programmijuht Tiina Lokk. Sellega oli selline nostalgiline laks, et kunagi meil oli väga äge prantsuse fookus üle 10 aasta tagasi ja siis ühel hetkel tekkiski selline ideed, et kuna Prantsusmaaga meil on praegu väga tihedad sidemed ja meil on alati olnud prantsuse siin väga tugevalt esindatud ja teha midagi sellist, kus oleks võimalik tuua siis nagu prantsuse kino ja Prantsusmaad esile. Lisaks põhiprogrammile toovad alafestivalid anime Dreams Just film jazz liibolklaris PÖFFi ekraanile veel 66 anima 50 noorte ja ligi 160 lühifilmi. Rahvusvahelist lühifilmifestivalist liibolgrossid tutvustab selle juht Martin Ruus. Kuupäevad, 12. November kuni 16. November festivalikeskuseks koduks on ka tänavu balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooniinstituut tänavuse stiipolkasid. Festivali teeb erakordseks ka see, et me oleme poole festivaliga leidnud endale koha Telliskivi loomelinnakus. Meil on rahvusvaheline võistlusprogramm, läänemeremaade võistlusprogramm, tudengifilmide võistlusprogramm ja Eesti lühifilmi võistlusprogramm. Tänavu linastub festivalil üle 160 lühimängufilmi. Lühidokumentaalfilmi lühieksperimentaalfilmi filme on kokku 44-st riigist. Just filmidest kõneleb laste ja noorte filmifestivali juht Mikk Granstrem. Just film toob endaga kaasa 50 täispika filmi, siis lastele ja noortele. Et kui meie traditsioonilised programmid on noortefilmide programm, lastefilmidel, laste õiguste programm, siis tänavu on tegelikult lisandunud ka 200 uut programmi, see on teadusfilmide eriprogramm ja eriprogramm. Ränd on maailm, mis siis on sallivus ja tolerantsuse teemaline programm, mis siis käsitleb endas neid teemasid, mis täna maailmas on aktuaalsem rändekriis, pagulased, oma kodukoha leidmine ühiskonnas ja maailmas ja teadusfilmide programmi oleme siis üritanud ühildada nii-öelda kooli õppekavas olevate oluliste ainetega nagu füüsika, matemaatika, keemia, loodusteadused. Ilmast räägib sünoptik Helve Meitern Madalrõhkkond eemaldub itta, sajuhood jäävad harvemaks, kuid ikkagi on kõige suurem võimalus sajule Põhja-Eestis ja ka Hiiu- ja Saaremaal. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati sajab lund ja lörtsi, puhub põhjakaare tuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kahe miinus seitsme kraadini, saartel jääb null kraadi lähedale. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab lund ja lörtsi. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kolm, saarte rannikul tõuseb kuni pluss kahe kraadini. Laupäev tuleb vaikne, külm ja suurema sajuta. Pühapäeva päeval on oodata juba uut lumesadu ja tuisku. Päevaspordiuudised võtab kokku Johannes vedru. Alates 2010.-st aastast toimunud ning viimasel kolmel aastal ka Euroopa autoralli meistrivõistluste etapina peetud Rally Estonia't tuleval aastal ei korraldata. Rallit organiseerinud meeskonna sõnul on jõutud olukorda, kus soovitakse leida uued ja senisest veel kõrgemad eesmärgid. Uute sihtide seadmisel peeti otstarbekaks aeg maha võtta ning rallimaailmas toimuvat põhjalikumalt analüüsida. Eesti aasta üks suuremaid spordisündmusi on korraldajate sõnul viimastel aastatel jäänud rahalises plaanis kahjumisse kusjuures 2016. aastal oli puudujääk varasemaga võrreldes suurem. Rally Estonia on pälvinud mitmeid tunnustusi. 2014. aastal tunnistati võistlus juuresportiventsi ja rahvusvahelise autospordi liidu vaatlejate poolt ERC sarja parimaks. Olukorda kommenteerib EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Meie jaoks on see nüüd väga hea õppekoht mitte ainult selle ralli näite puhul, vaid kõikidel meie nii spordi, aga ka kultuurisündmustel, ütleme, et kui me oleme väga tublisti neid algatusi, mida siin õhinapõhiselt on tehtud suutnud kasvatada, siis sellel hetkel, kui me oleme sellele tasemele jõudnud, et meil on A-kategooria kultuurisündmuste spordivõistlus. Me ei oska enam edasi toimetada, me ei suuda kokku leppida, kuidas selline struktuur võiks edasi toimida, et me peaksime mõtlema, et ei juhtuks sama Simpel Sessioni ka, et ei juhtuks sama Tartu maratoniga või PÖFFi Tallinn Music riigiga ja nii edasi. Jalgpalli Euroopa liigas peetakse täna õhtul alagrupiturniiri neljandaid mänge. Eesti koondislase Sergei Zenjovi koduklubi kabala võõrustab kell 20 algavas kohtumises Prantsusmaa meeskonda Saint Etienne. Euroopa jalgpalli meistrite liigas lõppes neljas alagrupivoor eile õhtul gruppides F G ja H on edasipääsu 16 parema hulka taganud vaid üks meeskond. Sakslaste Dortmundi Borussia. Selline oli Päevakaja kolmandal novembril. Saate koostas Indrek Lepik ilusat õhtut ja kuulmiseni.