No vot sellest saab neid viisteistkümmend aastat tagasi. See oli septembri lõpupäevil võis olla neljapäevane päev oma teenistuskohuste täitmisel vedurijuhina raudteel läksin depoosse, kuna seal Saksa fašistlikud võimud makstavat palka. Palk maksti välja, sakslased olid lahkumisel hitlerlik, armee oli purustatud ja lüüa saanud, oli taandumas. Ja kõik need võimu, et saksa trump iirlased olid rakmeis püssidega relvastatud varustatud. Ja kui ma küsisin, et noh, et kas te siis nüüd äkki lähete ära ja jätate meid siia, kõik oleks siis seal Po ülem asendaja, riive ütles jah, et alles pidiga but olema möödaminnes, aga kuulsin omavahelist juttu. Et Eesti on alles ka but tuleb mingisuguse Värnistuks pataljoni mehed. Nad tahavad hävitada ära kogu selle raudteedevõrgu. Nii palju ma saksa keelt valdas inimeseni täiesti klaariks. Jah, see on see olukorras täiesti võimalik, jõusutab niux tiimide poolt. Rääkides vanematele vedurijuhtide seas, keda ma usaldasin ja nagu pidasid, mis ette võtta, tuleb iga hinna eest takistada meil leiva küsimus, jällegi kui ta lööb segamini siin kõik, mis me tegema hakkame, varsti sain kuulda, et mingisugune rong läheb välja. Aga ma ei tea, kus suunas ja ta läks välja suhteliselt Paldiskisse või Haapsallu. Ütles, et peale sai lahti harutatud vedurisi kõiksugu majandustarbeid ja kaupa ja lahtisi patareidele loobitud laskemoon, oli seal seal toidukraami ja kõikmõeldavad paar, mis seal olid segamini piilutit. Siis ma asusin endale peale, mõtlesin, no võib-olla kuule nende käest midagi, selle rongiga ma siis sain edasi, Keilani sõitsin Sa ringi hulkuda, see pimeduses, seal tuli niukse ideele. Tont võtaks, kui see hävitusrong tuleretaile poolt ei tule, see tuleb lääne poolt, leidsin viimaks sealt, teadsin, et seal pöörangu meie putka taga on roopaside lapid, need on umbes poole meetri pikkused terasest lapid. Kobasin, saab pimedasse kätte ja viisin sillale seal Keila jõe sild. Aga seal oli valve peal sillal aga õnnelikul kombel valvuri ees, muidu pimeduse kata kadunud, ta ei olnud väljas. Ja ma asetasin selle roopa vahelisele sidele appi, nii et Haapsalu poolt Keila jaama poolt laiemal tulev rong igal juhul ei saa muidu kui peaprokuröri jooksma ja siis sellega kuidagi silla peal välja jooksul SKT igavesti kinni olnud ja seda silla parandamist siis oleks ammu aeg ümber pani selles õnne konderwelsi vahele ja tulin siis rahulik jaama ja mõtlesin. Ootame varsti kuulsingi jaamakorraldaja käes. Et ma muuseas java korralda rääkis nii, et kuidagi ei saa taimlasse pääset, kui mõni rong tuleb, nimeta mulle ta mulle varsti Vasalemma poolt tuleb ronka sadama, küsis teed. Aga muuseas paneb juurde ka, et see on erakorraline rong. Et see on antud käsk läbisõit, et vaevalt sa peale saad, mõtlesin, no kuramus, peame kinni, mismoodi ma väga lihtne Saidule loaga välja ja nii palju hiljaks, et rong tuleb sisse läbi sõita ei saa ja ta jääb seisma seal, aga mina kabun peale kuskil figuhku kohta, noh, igajuhuks veel viisil jama, korrade laterlonid soiduma, seal kontori eeskojas, vidin välja perrooni peal ja panin punase tule tuleva rongi poole. Et see tuli juhile märgatav, ta igal juhul jääb seisma jama kordadega, tubli mees, viibides seal aega ja kuulegi Kivoberdaga vile, Jon diiselvagun tuleb vilets kuulidel, auruvedur tuligi Keilasse sisse, rong tuli varuselt Nürnbergi vapiga ja seal peal olid saksa autilased. Mulle tuntud isiklikult oli hingel Hower, oli vangidest kergem ametlikke juhtisid isikutel, giidivagunid hüppas pealt maha, see sinna šovaria jama korralikuks vasta. Luba ta läks siiski seal praalima jaamakorraldajaga ja mis nad seal rääkisid, ei kuulnud. Hästi. No mina selle aega neid kasutasin juhust ja vaatasin selle diiselvagunis oli järele pool lahtine. Läksin teinekord häälestusega pimesi, roomasin vaguni peale, hüppan sibulaga sisse, kui sa oled Tallinnasse mul aega veel küll tulla. Ja oma ehmatusega oma ühe vaguni ääre oli, nägid seal laadiot Tomariidiga, kuna riik on seesama, mis on dünamiit. Selles vagunis võis olla umbes üks, üheksa pool tonni lõhkeainet. Pimeduse katse, personali süütenööri ja muud varustust veel son lõhkumise purustamise. Sorry, ma ei saanud veel nõu pidadagi, mul tuli mõte pähe kurramusid, niikui rong liikuma hakkab. Ma sokutan need pakid kõigepealt järje välja, et kui sa ära lähed, Tallinnasse sisse tühi. Aga samas mul lõi pähe, et nii kui ma ühe paki välja viskan, deklareerib ja oleme läinud kõik ja on otseselt või ma ei saanud kaua arutada, kui karjuda lisaks Alp seesama singel Rover tulija, ta nägi mind pimeduses ja tulistas relvast paugu õhku. Ma ei saanud veel midagi ette võtta, kui ta tabas mu jalust kinni ja loksu Joya. Ta tundis mind ära, mul oli saksa raudtee, lase vorm seljas. Valguses lambiga maastud aroom, no räägin talle vastset, niisugune asi on vaat et pole siin Keila jaama sattunud jälit kuidagi ei saa, kodurongid ei liigu enam kõik niuke segane asi, ega pole siin midagi segaseks asja. Tallinna mulle kaasa minuga. No ja läksin, esitasin Nürnbergi papiga varustatud diiselvagunisse, ta ei lasknud mind taha paguneid minna. Pani oma kõrval istuma ja hakkas pikkamisi minule pärima, et kui kaugele Vene armee ja mis õhtul sünnistaninaga enne õhtu, umbes nii kella seitsme-kaheksa oli Tallinna pommitamine lennukite poolt. Mina mõtlesin autot. Et nüüd on võimalik mul midagi teha, ütlesin selle sinna sauel öise Nõukogude Liidu kahurvägi, mis on Tallinna. Ma arvan, et nüüd sisse tulemine on lainetel momendi küsimus. Kas nemad on nii ligidal, ma, ma usun kindlasti, et linnas on Saksa võimud lahkunud. Kas neid kedagi enam kinni olemas? Minu teada nad läksid juba hommikul ära. No aga mis teie Keilast ja mina tulin siit omal kardrolaid tooma ja ma ei saanud kõikult ikka laiali jooksnud. Mõtlesin siia. Me hakkasime Keilas liikuma. Dainis käiku ja kiirus tõusis, seal on kõverteesilla peale tulles. Äkki mul oli meeletont, võtaks Side Lapol roopa vahel ja me olime nii ligidale sillale, et mind enam ühegi niuksed nägema imesid, mis oleks rongi kinni pidanud. Vaatasin momendiks, kiirus näitab ja nägin, see oli üle 50, natukene. Tahtsin midagi ütelda, aga suu ei läinud lahti ja ma ei saanud midagi. Tuli ainult automaatselt mingisugune, tulgu meile sinu riik ja sakslane kuulitada midagi, rääkisin mootormees ja Paistu, aga sel momendil jooksime peale resinalisele sidelapile ja vaguni esimese otsa algasid hirmsat tõukeid lagunedes tõusis ja ma olin kindel, et nüüd on lõpp esile. Mis jääb järele Keila alevis, sellest sillast jõekohtadeks tekkideks järv, sest 900 pool tonni dünamiiti, kus oleks lõhkenud ühtegi Alexandra d imelikul kombel esindajale tellik kahe Rate pargikoksile ja tagumine osa tuli ilusti kirjadest järele. Kindral haual pidurdas ägedalt, jooksime üle silla, rong jäi seisma. Vaatas mulle nihukese näoga otsa, et mu sõber, see on sinu töö. Mina vaatasin niukse nagu vastu, et mina ei tea mitte midagi. Vagunis kippusid aga välja. Veldi sakslasi. Mis on lahti? Nende hulgas oli ka üks mulle tuntud predi. Fischer oli vedurijuht kunagine sissetulijat siiamaani sõitnud. See tundis mind ka kohe ära, ei saa. Lokvia, mis teie siin teete? Ronisin välja, vaatasin, läksin kyllal, tagasisidelappi ei olnud seal jäljetult kadunud. Igatahes roboti libe ööse raba sõdima niiskeks ja see oli atra karganud. Läksi panid juba teistmoodi sakslane ettevaatlikuks, küsis, et kas siin pardi saanisi ka? Ma ütlesin, no vahest ikka on. Aga ta ümbrus vaatad, et sinna lagemaatides viivaid olemas lepavõsa partisani, palju seda vaja on. Aga kas tõesti hised, meie armee on juba Tallinnas? Mõtlesin niimoodi öelda küll, aga ma kindel ei ole, et võimul on küll. Kõik teisipäeva hommikul nad olid kõik millegi valmis. Sõitsin ikka tee peale, pikkamööda saabuval valgusel tulede poolvas pimedas ja ta kartis, et võib-olla midagi veel kuskil all sõites nii kaua arvutades ma vahepeal vagunisse läksin selle presidendiga ja siis ma nägin, seal oli kaks rohelises värvis, tähendab sõjaväelast. Ja peale veidi vissi oli veel kaks sinise Trumpile nimetada, nii nendel Mart laua peal selles vagunis oli suur Pikaartel oli balti ideetsees. Tähendab, Eesti läänepoolne osa Tallinn-Keila-Paldiski Keila absurdi oli ära märgitud punaseringidega S postis peale lilleküla või see ärje pallis tõuktid, lillega plokk, poess, järvi ja kõik need piirangud ja sideühendused oli ära märgitud punasega, mis tulevad välja tõsta. Jõudsime Nõmmeni, jõudsime selle dünamiidi rongiga, siis Nõmmeni nõmme näitas rohelist teed. Aga see preili ohvitser pidas, pidurdas rongi ja hüppas jaamas maha, läks, korraldad või vastupidi, et seal oli ka, et sõidan vabaga, ta läks jaama, võttis telefoniühenduse. Ja nüüd helistas siia selle kuskilt vastust ei saanud. Tähendab, ta oligi minu jutus veendunud ka, et noh, enam ei ole ühtegi liikunud läinudki, kuskilgi vastav. Tuli sealt välja. Ütled, ma kuulan selgitada, alles siis. Ja momendil just siis, kui me seal väljas rääkisime, seal nõmme perrooni peal, jõustuslike asid, männik, ladu pandi põlema, jätaksid bosnialased, kamakad liiguvad, kahurid unistanud seal. Sakslane küsib minu käest, et mis see on? Ma ütlesin, no et iseenesest mõista, see on nõukogude liidule artiveerija hakk. Krament hüppas vagunist tagasi. Ajaleht Times, tuletama siin maha pimeduse maniti dünamiidi. Panin. Korraldaja naerab tagasi, et imelik inimene, ma tegin talle rohelise ette ta tagurpidi ja kadusena hiiu nurga taha ja me pole seda vagunit. Hiljem leidsime selle vagunis oli haapsalu viidud ja mooduli puruks lastud. Jäin nõmmele, korraldaja küsib, mis kuradi rong, see ori, sa tulid sander sellega asja, ma räägin ära lehvi, jube juhus oli, tead, sul ei olnud hirmu. Ma ei saanud hirmu tunda, et see käis nii kähku üle. Eivad Mul hakkas alles pärast hirm. Et mis nad tuimarakki säärase loo lühidalt. Aga nüüd ma tahtsin tund alla linna kuidagi. Ütleme linnu sai saa liitumist ei ole, hulga aega ikka läks mööda linna poolt oli kuulda üksikuid laskmisi oli ja kõik oli niisugune segane olukorrast. Ütle mulle alt tuleb mingisugune rong, mina korra küsisin tema käest katkest ei olnud, mitte midagi ei tea, sidet ei ole, aga siis uskuda Alt all Tallinnast ja Tallinna tuleb rong. Ootasin ära, seal rongis oli vedureid. Sellega tulid ülesse veduri, juhiti soriotipoosaludjeeesse mäluta reservi ja need nägid, et see asi on kõik päris kaputt ja võtsid oma volid käte, unika veduritele, kokkuhoid sakslaseid gruplendi lasta. Seal oli esimene vedur oli kohe 55 31 kolm, kolm saksa vedur, kaubarongi vedur, selle järel oli meie NKVD manöövreid, olid seal oli veel neli-viis tükki tulenema jaamad ja seal oli peal. Elasin nõmmel ja seal hiiul ja kivimäel ja üks rahumajonees ja nad inimesed, kuidas, mis sina siin teed? Pommi viskas, kõlab lihtsalt laiali. Novisiivset Youtube'e tuleb olla siin ka, et aeg on. No need mehed muidugi läksid kodu laiali peale kahe eks mulle sõber Boriss ja seal seal ja me pidasime nõudmisi teha. Nõmmel tuli niisugune asi ilmsiks, et korraldaja ütleb ühe korraga teadenišekiti ladu pandi põlema seal seal riivijaamades, kus on praegu teraviljakombinaat. Seal oli sakslasel sees igavene muna, adu et sakslased panid hävitavatuljoneed paistel ladu põlema ja nüüd büromees olid imearusaagid, tulevad jaama jaamas on rong 38 pikkust laskemoona, seis kuuekümneil, et tahavad sellega põlema panna. Meil oli vedur ise käes ja ma sõitsin RKT 250 selle rongile otsa ja ütlesin jaama korral timuti istungi minema. Jah, täitsa õigus, kuna paned seal põlemisel nõmmele läinud. Sakslane tuligi, püssimees oli, seal oli valvel veel välja sakslased, tuled alt blockwyra, kullake, ma andsin Jon manöövrivedur ja me peame ikka selle rongi ära võtmas, ideesid sinuga, trummid, liikumisi on peadieet, hoiab kinni tee akuut panin minema sealt rongiga, muidugi saksa mägirõngaks ikka kiiremini, kiiremini tulistama. Logisin katla tahavad ladviku ta mulle midagigi jaamast mööda minnes ma viitsin veel korralikult rongi, panen asjad, panete suure kivikõvera peale. No aga nüüd suure ähmiga meie pidureid kokku pandud mullile õhku, rongis. Aga siis seal rahumäel pidurdama, no ei ole piduriks, läheb nagu mütsi ees vedur rongiga plaka raskekaal järevit olid, vaatan ja umbes kaalu tallu. Vajusin, vajusin sealt järved läbi järve korrale, karjub mulle Lokuusa Dorbrit põletas. No et ikka edasi siis vastu auruga sai, nii kaugele sain lige tondid, sain siis pidamata jahi surusin järjele tagasi. Siis ma vahepeal nägin tondi, kasarmud põlesid seal igast segame tuli välja tulles rongijärvele ja siis panime liiva teele sinna peita ära, et ei sattunud nende käte kõrval teemia kõrvaltee peale. Lasime nõmmele tagasi. Nüüd juhtus niisugune asi, et me ei tea, kaua me seal olime, oli suur, valgusivad. SSlased neuronsiin, jaamakorraldaja oli ka seal ott lähtekiires korras, et vägede ülemjuhataja käskpääsküla, mõtlesin minul, raudtee, mina ei allu mingisuguse juhatusele ja kõigepealt ma olen vaba veel. Olete relvastatud röövi pealt ohvitseri automaatidega varustatud, mõtlesid ära, läksime värskele käskivas oli nii rong. Keegi oli seal rongi alt üles toonud, seal oli üks neli-viis teistkümnel kaubavaguniplatvormi kinnise lahtised ja see oli põgenike täita, see oli sõjaväelasi ja paindi meitsionaal rongi otsa agiti kokku minna. Sõduri peal leidsin, et vedurid ei olnud vett katlas. Tuli oli sees. Proovige ainult kuskil Jurkatamm, kui ma ütlen selle veduriga sõita. Esimees kapten läks väga vihaseks ja seadis mulle automaadisin selja taha umbe südame kohta. Ja ütles, et kui kolme minuti jooksul sõita ei saa, siis ma teen teile selgeks. Teil ei olegi enam vaja sõita? Ei, ma vaatasin, kaks võimalust on ja mõlemad suured. Lähedasele veduriga vastu taevas või lähed nii püssi kui läbi, võib-olla oli mõni sekund veel aega, mõtlesin, sündigu tahtmine. Härra kapten. Ja auru lahti vahepeal, nüüd enne seda ma võtsin ja viskasin, panin vee pumpama, igaks juhuks riskin tull juure Taurudest auru maha vajunud. Pumpasin vett, kõik saad tugeva tuule hoidsin all ja aur tõusis, aur tõusis ja vett ei olnud ikka veel näha. Sealt läks allamäge ma võingi seda siis vesi voolas masina veduri esimese otsa. Alleskulaarse määrati üles ja läksin. Siis nägin veeklaasis vett ja kapten kiirustas, et kiiremini sõita, et niimoodi kusagile kaugele ei saa ja taine Keilasse. Keila läbisõitu. Mina ütlen, mina läbi minna ei saa minul vett minema, vett võtma. Hüva, kapten kardab uuesti, et kas Riisipereni ei saa? Ma ei saa maid vasaramegi sellega jänesetee peale panin sisse teisel pool otsa vee all, aga vesi oli pumbamehe poolt kinni keeratud. Muidugi vee kvaliteet ei tulnud. Ajasin tagasi Tallinna-poolse otsa, keeran sellega edasi ka ei tulnud välja kapten preca seal ja oli hirmus vihane ja lubas jälle uuesti mind ära saata, Jeesuse juures mõtlesin, kui ta nii kange võimumis olete maa-amet kindlasti jaama poolt kinni keerata, ega mina isale demageerimis pilvi üles ja vesi ei tule. Ahnii maskil on siin sõduril ja sulas mingeid jaamast ärve. Läksin rõdule pealt mahajaama ja mina võtsin ahjuukse lahti, tõmbasin roobi kätte tulema, seda veduriga on üldse kahtlane sõita. Reisijad olidki need põgenikud seal Tennoraid, nujah, naasioon, puhta kommunistlik kaptenil oli õigus, nad nüüd ei tule ka veel maha ja nüüd oleme siin Keila jaamas ujumised nagu rotid. Hüppasime aja need inimesed, nojah, vaata nüüd jookseb ära ka veel masinaid, ma lähen jaama asja klaarida, mis, mis saab edasi ja üks karjumit, vaadake härra vedurit, vesi tuleb tagasi muidugi veidi hakkas tulema kõriga sealt pumbale lahti keeratud ja. Nojah, hea küll, ma Aldo loa läksin jaama kantseleisse, seal ma teatsin jalaga, Kariis tagant sai välja ja see on jama aega. Panin plangu pöörleva mehe juurde. Läksin pöörangu mehe ukse taha, seal uks kinni, klopitud naise lahti, uksetuba pime, piinlaskatud aknaid ja vaatab suur jumalik miski esindajatega. Ma ütlen, et pange uks kinni ja andke mulle pesemisvõimalus. Ma olen must ja tahmane, higine ja väsinud ja näiteks hääled tulid asemele vaatab, oi sina oled minu korterid siin nuttides jaamast tagadjad, et iga hinna eest maha lüüa, et mine sina minu korterid ära, nemad hakkad majasi puistama ja siis saan mina ka. No siis leidsime läbi akna välja aeda üle vaarikapõõsaste ja Keila alevi vahele. Panin sealt lõhkudes minema. Sain Keila silla peale, seal olid valvurid ees kaks meest, argumentideta püssidega ja kui te lähete, teine mees, vist nähtavasti metallitunni, mitte koht, see on vedurijuht ja ma läksin siis sealt silla peale, siis ma nägin Hydie lapp, mis oli ees neile ette pandud, mis ma ise olin pannud, see oli seal jõe kaldal, ta oli välja hüpanud tähendab, libedal roopa tõttu libeduse tõttu ja oli seal süütvamas. Läksime silla ja panin jala minema saue poole. Mõtlesin, et ma olen kodu, aitab mulle küll, et mu, mis siin on tehtud ja nüüd midagi enam korrata ei tule ja mis ma teha saan, kirisse. Jällegi jalgsi. Sauel oli niisugune asi, sain saue tiival läbi, pikkamööda lähen ikka jalgsi ja mööda, aga tulemused olid vastukolonnis. Mõlemad raudteed, kes pakadee tulid, olid Hiina väikene väikene popsuli seal pealsel pealistuseks nooremleitnandi sõitvale, tema Keroliks noor tütarlaps tähendab nende ees jalge ees oli seal Patvormilisele hina põranda peal üks rummi pudel olid. Nad pidasid mugini seikule, kulla mees, et sa oled vedurijuht. Et meil on siin jaamas vedur ja neil juhti põle, mõtlesin nojaa, vedurijuht küll, aga mis, mis me tegema hakkame siis? Vaat, tuleb sõitma hakata. Vaevalt vedur veel liigub seal suitsuportfell täitsa nina kinni ka, isegi peale ja jaama ei saanud kodu, jällegi läksin tagasi. Äkki mul tuli meelde, et ma ei saa keila minna, igavene verine vaenlane, kapten on seal, laseb paugupealt maha. Võib-olla tuleks välja, et mina ei sõida veidike, mis pärast maanteel abi uitud värvision, avan sõdurile. Vaadake midagi ei olnud liha, rääkisin seal luulind ära, niuke asi on leida, kiisid nooguraat maanteele viis sõduri peale, ma tahan näha kihti, punub. Kohe kamandas viis eestlast piduri peale ja kui on tarvis, kütate ei küta vähemalt ise, kõik on korras, aga palun garantiikoni terveks ja ma garanteerin teile, pidulised, sõitke, sõitsime siis saime ükskord Keilasse. Vahepeal oli siiski kuidagi Keilasse teatatud, et veduri on jälle uus vedur ja, ja ka kõige suurem vaenlane Eestis kapten juba eemalt tõstis käe üles saa, vot see on mehetegu. Ma küsisin, no et kas sa enam maha ei hakkagi laskma? Ta kiidab mulle raviooli ehitusele vedurijuht, Ekitud siis Keila jaamas, seal nad siis haagib kokku need selle eelmise koosseisu ka ja neitsi siduri veduri peale neid siis juba läks pimedaks, vetega tuleb sõita Haapsalu. Haapsalu sillalt pea välja pistis, nägin rongi Tabaries pidudes äärmise võimalusega. Väldin kogu põlki. Nüüd sedasama sapuuringisi, kaks päeva tagasi sõitis Haapsalu rongiga välja, tuli oma veduriga seal voodi peal kinni, sakslaseid Rohuküla põgenedes lükanud sealt rongi ette, niiet tipusgigi välja ei saanud poes või kaks vedurid oliivid Pihl oli seal veel ja poritud kuulet. Lükka see tee lahti ja ütlesin, et ma ei tea, mis teha, et me ei saa välja, et Sacreson hingad, vedurid ära viia, tiivad kindlasti puruks. No hea küll, jääge vedurite peale siia. Ma olen see, viskan, väed õitsesid, ma olen ja ma vaatan, mis seal on paindis püssi õlale, sõjal, et kunagi kaks raadivärvli vahele ja lähendid jaama korda looma. Mõttetu tegu, jumala eest. Saksa SS need mereväelased relvasid, ma lähen korda looma, ei saanud kaugele minna, aga nüüd vahepeal kui me seal veduri peal rääkisime ajutise vedurijuhtidelt, kui äärmine häda on käes, mina lükkan oma veduriga, rongi, tagasitee on lahti. Ja kui järgmine nädal on käes, siis pange vedurid kokku ja põlidega minema Tallinna poole. Jah. No kui sina jääd, ma ütlesin, ärge minule muretsege, noomine Ma läksin. Ja nemad tulid sealt välja, vedurid kokku ja ma Asegmad minna, korraga leidsin ennast olema esimese rõnga. See tuli, mul on see jutt, et vot niuke korraldama andsin. Ja vot see on poisilik ja mida arvate sisse magasin, püssi veel võtta, ülalt ei saanud, oli juba hilja pühvli läinud, ju seal oli. Raiusin Jesper musta, sa oledki hobuse, oli perfect lahtise relvaga ja ilmselt hulgas on. Seal on väga jäik Tallinna pool jaama ja Vaheronis klomp. Millise naljas? Heneria? Viis, sõdurid olid seal eemal, üks, seitse kaheksakümnendad ja need eestlased seal oli saksa veebruaris venelanna kamandas seal, üks oli seal maha muidugi juba veiselihaga või sealsamas. See uudis oli nooruse poiss. Ja teadmine seinaääri on, mina hakkan ikka vastu, et ega siis niisama ei lähe, et elasid inimesed maha, Milee. Et vaadake ise, mis ma teile kurja teinud käskis ära minna, massiga, mina kvaliteedi üledaga midagi, sisemine rumal mõistus peas. Mina elan late põre? Jah, et vot ei, käisid ära minna, te olete kommunist ja kõik nii ja naa. Paigaldasin perfekti Abikalintseinarani võrra lähemal ajal ära. Tuleb jälle uuesti, kui mees hoida, siis seiske paigal. Ja korraga ma vaatan Synlabil uuemate poolt paistavad punktid ja vaatan kella, kell oli täpselt pulgaks, laupäev. Neljanda hommikul ma hakkasin sõitjana, need on lennukis, mõtlesin nüüd on veel viimane võimalus veel katsed aega viita, võib-olla vähem. Pretekti, Abika Heinar, mina jälle ära jama, teenes sealse korraldaja särge, selle naiskorra midagi, kõik seal Juumal viid, laseb maha. Sprietekti admin säärane ära, sõdurid vaatasid kani rohkem passiivset ja aktiivset jal. Avada heitze pommitajat vaimud. Neli hävitajad tulevad Uuemõisa Konsumis, nõukogude omad Nõukogude Liidu madinat ja juba tundsin tuttav mootori surin, molekul korraga tulidki. Vaatad prefekt panima relva tasku ja jah, tulevad ja riiulid kõik laiali ja mina olin selle seejärel mõtlema ja vaatasin seda verist meest seal maas ja siis kui taibanudki äkki endiselt, mul on võimalus jalga lasta seal jaamaseniks punase tütarlaps Irma pranten tuli telefoni x2 CVd mulle külgis hoida ligidalt, et kuule, mis sa veel vahid, lase jalga. Tabas ära, näed, teil on siin erinev maas. Siis ma ärkasin kogu selle kupatuse, aga kuhu min paranenud metsa, mõtlesin, kui Rammustele nõsakese kauge lähe. Panin siiski siia Tallinna poolt v mäe poole, jooksis jama maha vaiade vahele ja aga nemad jooksid vagunite alla, need maha, raiskad seal ja nad ei parkitajalikuma, rahul tuli veel, aga nüüd haapsalu peale ehk täiesti Haapsalu Haapsalu trühvlipommi viskamiseks Rohuküla peale. Ja viskeid Alt akad hirmsas Bakijat andma ja üle 100. maha neid mune ilmus suvine kälimees ja sai majade vahele ja mõtlesin selle saatuse peale, kes seal maha jäid. Ta tuli sellesama rongiga saatuslik roogi, mida mina viisin. Nad olid kolme vennaga või sõbraga läinud, seal saksa piltide peal olid või kinni pidanud, seal perrooni peal mingisuguse aus, veidi lõi sakslast ja ütles, vot mina osais. Ja sellesama pärast tõmmati maha ja mansi jalgadele valu. Katsin kaugemale kaugele jaamast. Ja sain viimasena veemaja juures, seal oli vedurijuhtide puhkeruum. Läksin sinna ühe korra, üks raske käsi paneb mulle õla peale. Pidev Sander. Ma julgen tagasi. Siis hakkame rääkimise ajal, et sa olid kunagi omal ajal lendur, tundsin ära, see oli üks oma ametit, vedurijuhte rekord. Ma pööran ringi, küsimus, mis siis on, on sul kuskil mõni lennuk tagavaraks? Lennukeid mul ei ole, aga ma virutasin, sakslased, Hiina. Niisuguse sul on, sakslased paistavad Epuete sellele pelgutee kinni saanud välja sellega. Ja vahepeal läksid minema üksinda reziina depoosse pandi Boughi lukku, näitab nende puu. Võti on siin, mõtlesin täitsa täitsa tegid seda. Ma küsida, kas bensiini õli ongi, jääb jahma, vaatasin järele, leping miinimumnõue on veel täis sees ja relv kaadri Hiinas. Mõtlesin, no väga hea tee on lahti, nüüd, aga vald ei saa välja. Vot kuramus, see ongi see, et sa oskad reisijaga sõitmas noobulo ahisi peale sõitagi, kui kaua see aega mööda läinud võib-olla tund-poolteist oli, oli valge veel korraga ma vaatan uuesti, kuule mootorimürinat, jooksen depoost välja, vaatan uue muise poolt tuleb uus sahkem ainukesi, seekord kuus ja seitse pommitajad kaimudis jälle neli hävitajat. Mõtlesin, tead rikkur nyyd ehk mitte kunagi panin, võtsin starteri seal käsistarter, vigane vänt, et lõin sellega porsuv, panin, muidu oleks käimiseks. Gregorile, näed käigud siin, pane sisse. Tule minule järele, mina olen jala ees, viskan pöörangu ringi. Ja niipea, kui saame üle pöörangu, paljud täiskäik tagasi hüppan peale, ma ei usu, käte. Katsume ja need masinad, seitse pommitajad tulid haapsalu pealeviskest enne vana mudaravila juures on merd üks pomm tuli sinna tupikotsa hirmus musa, sammas käis merest üles, niuke õhu survereid, mult püksid võdisesid, jalas koledad rekordis Ossa jumal, mis on maailma lõppu, ei ole midagi, anna kasval Hiinale valu, et lõpule on veel kaua aega. Saine pööranguid ja siis ma viskasin pööraga vänta ringi, hüppasin peale, tagurpidi. Panin tulema Epner Hiina uksest sisse ja sakraid, vagunite allikad olid seal. Hakkasid laskma tagant. Sealt sa õieti kaunis kõvasti, aga õnnelikul kombel ühtegi Tiinas ei tulnud, üks lady klaasi tuli, tagumine asi veidi puudu. Saime silla alt läbi, muidugi kõver tee, siis olin kuulide pilgul seal väljas laskepiludest. Ja mõtlesin, et nüüd on Uuemõisa tee veel. Et kui nad meile vastu ei tule, et raudtee pidi Uuemõisal on neli kilomeeter, aga maani pidi on palju lühem. Aisinud uurisi juuri masinale, et kasvõi puruks, aga meil enne üle uue muidugi saame. Ja nii kui ma mõtlesin, nii oligi, saime uue mõisaliselt lage, sealt tuleb autoveomasin ilmse tolmuga. Me saime ennem üle ja tõesti see oli jälitajate autodest tuli, sõitsin, oli üks kilomeeter maad ülesõidust juba ülese tuli seal öösel peale jäisena seisma, seal olid näha, oli sõdurid kogud peade, ta läks tagasi Atrukule. Saime sealt ennem üle jõudes Taebla jaamani. Asso ennem oli niisugune nali, veeret saime sõita Ummessenna Ridala peatuseni ja mina vahe Bransija Recorigate juhtimise ja ise vaatasin seal koridoris relvi, mis seal sees oli, võib-olla mõnda saab kasutada. Madalam Rekkor kiidab näe, et vaata, peavad kinni. Kes tee peal sõitsid ees kaks SS-pataljoni kõrgemad ohvitserid politseilt Corbagunidega, major kindlasti oli midagi. Asjad võivad jääda seista. Ma toon välja, need olete, vot me oleme Pikaga pataljoni ohvitseri ja meri Leningradi. Riina, kui te lähete, mõtlesin, vaata, mina olen Tallinna vedurijuht ja mina olen kodu sellega midagi tila kodu, heina likvideeritud. Ma ütlesin, no võtke sisse kuradi karp, et ega mul ei ole vaja, ma olen jala. A'la tagasi lähe, vegan ei lähegi Haapsalu Lääne-Tallinna poole, siis sõidame koos seal hea võeti üle ja hakkasin tulema. Taebla Jaama Taebla jama korraldakse väljakule, küsib minu nimepidi, kas on vedurid niuke seal peal? Vaata, et haapsalu tahab rääkida. Keskjah, võtaator räägid, hea küll, pikka pattern huvitatud ka, no minge, rääkige, mõtlesite ja ta siia rekorey peale siis midagi nõuda. Ma läksin prefekti, härra rääkis, ütleb minu nimepidi Tedioote jalamaitselise Hiina tagasi haapsalusse. Misesid varastasite võima, annan teid sõjakohtu alla. Ma ütlesin, vabandage, sõjakohtuandmiseks on hilja, 13 ja pool kilomeetrit vahet ja siiamaale tee seakohus enam jakk. Hüvasti, härra prefekt, nägemiseni. Panin toru ära ja läksin, saime sõita. Nii kaua kui turba jaamani turbajama korraldada, kase tulevad välja ja küsib, et pea kinni ja mind nimepidi siis viga on. Kas seal on peal kaks pikka pataljoni ohvitseri, mis on küll öderlasin peal? Tulgu kiiresti telefoni juure, noh, ta tuli telefoni juure. Ja räägi seal olid mõned sõnal viiskasele toru ja panin sama sugukäiguga liivale sakslane nõmmel, see singel Hower tagasi ja tagurpidi käik läksid haapsalu poole, mina ütlesin, mina teiega apsukul tagasi lähe. Pugesin ära sinna raudteeni heinaküüni saunas, kui ma seal olin ja siis Teisipäev-pühapäev, läksin juba nõukogude tanki kruvinud läbi sealt. Tal oli, rääkisime Taelas, hiljem läks sealt läbi haapsalu pioneeripea, kusagil seitse Haapsalusse 43 tanki oli kolonnis ja tagant tuli autokolonnist puhul mindi vahet 30 neliveomasinad siis Teisipäev, tulijad, raudteelased, tulivad juba võitsid jamad üle ja siis pärit ja seda, kuidas need ülejäänud rääkisime, seletasime ära. Nii muidugi tulid veel, tassisime kõike kütmatud puruks lasknud. Ja siis tehke seal korral hiljem siis tuline. Seal panime tagasi, viibis kestades ain Tallinnasse, tagasi jõudes oli rahulik. Liidu väed olid siin sees ja kodu minnes leidsin koduri terve säilinud kõigest hoolimata. Ja kodusid, imestus oli väga, suunad olid, vahepeal käin otsimas, Burnil kuulda saanud, et muidugi oli, olid arvamusel, mind enam üldse ei olegi lauda kirjes, oligi korras. Läks kõik normaalselt, radari no ma igatahes töö juure ja elu läheb edasi.