Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Oleme hea võimaluse käest lasknud, õigemini oleme käest lasknud jutti kaks head võimalust endale eeskujuliku riigi maine kujundamisel. Näiteks ei pea käesoleva aasta sügisest Soome lapsed enam keel suunurgas tähti paberile sirgeldama kuna riigi jaoks piisab kirjaoskusest, kui sõnad saab kokku sõrmega klahvile tonksetes. Jäävad küll selgeks saama, aga neid ei pea oskama ilusa käekirjaga paberile kirjutada. Soome kooli jõudis kursiivis kirjutamise oskuse loobumisi suhteliselt hilja. USA-s loobuti juba 2010. aastal uues inglise keele põhioskuste standardis käekirja nõudest. Kirjatehnika õpetamist ära ei keelatud, seda lihtsalt ei nõutud. Nõudmise puudumisest piisab praktilise elu mõjutamiseks ja hiljuti oli alles kõigest viis osariiki milles käsitsi kirjutamist veel õpetati. Traditsioonilise õppeaine ja oskuse kadumine, polariseeri inimesi. Pooldajad rõhutasid küll abioskusele juhtudeks, kui pole elektrit. Räägiti käe ja silma koordinatsiooniharjutuste kasulikkust. Mõjust mainiti sotsiaalset intiimsust, mida sõna otseses mõttes inimese poolt meisterdatud tekst lugejale vahendab. Mõnede uuringute põhjal leidis toetust, et käsitsi konspekti kirjutamine on õppimise seisukohast efektiivsem kui arvutiga märkmete tegemine ja nii edasi. Vastaseid segas peamiselt konflikt kaasaegsete võimaluste ühildamise. Ja koolis õpetatavad pähe kasutate pump, kuid suhteliselt ressursi kuluka kirjatehnika stamise vahel. Pooli valimata on nüüd meile niigi selge, kumb võidab. Pealegi on hariduses raha teema alati trumpab kaart. Järelikult võib kursiivis kirjutamise praktikas unustada. Kui jätta siis märgistamaks vanamoodsaid pakkumaks seltskonnale lõbu, kui keegi püüab midagi salvrätikule, seal teda. Järelikult on viimane aeg end kokku võtta, vältimaks sildistamist taunitava ja pikka toimelisena ning ent sõrmede vahel hoitava pulgaga kirjutamisest vabaks harjutada. Kardetavalt oleme seega Eestimaal oma võimaluse juba korra maha maganud ja nüüd jääme ilma järgmisest Iisrindliku sammu tegemise šansist. Õigel ajal kursiivis kirjutamisest loobumisega oleksime teeninud rahvusvahelise meedia tähelepanu. See olnuks vajalik taktikaline samm järgmise reaalsusega seotud kuvandit toetava sammu tarvis. Olnuks kursiivis kirjutamise õpetamise koolidesse tagasitoomine. Vähemalt USA-s on kursiiv koolidesse tagasi tulemas. Kirjutamise temaatikast võib saada uus ja popmeedia vestluse sisu. Suvel otsustasid näiteks Louisiana osariigijuhid seaduse jõul sundida kõiki riigikoolide lapsed alates kolmandast kuni 12. klassini käekirja harjutama. Louisiana rahvaarvult 25. USA osariik ehk keskmine tegija. Sarnase otsuse seadustas aasta varem naabruses. Arkansase osariik. Meie kaugelt rannalt vaadates paistab kumbki neist osariikidest erilisena. Juhtunu võiks pidada aeg-ajalt populaarsust saavutava tagurluse võiduks, kuid kursiibi treeningud on koolides kohustuslikuks teinud ka räniorgu hõlmab California. Presidendivalimistel olulise kaaluga Florida Sis suurt eksas ja veel kogu 10 osariiki. Vanemad inimesed kasutavad mõnikord hoiatavad tjah õpetavat ähvardust, et asjade tegeliku väärtuse mõistmiseks peab esmalt sellest ilma jääma. Sama paistab nüüd töötavad ka selles juhtumis. Las hakkasid näiteks paljude hariduse viljadega. Kokku puutuvad osapooled märkama, et noored ei suutnud lugeda suurt osa ajaloolistest tekstidest, kuna need olid kursiivis võrreldes ainult klaviatuuril kirjutamist õppinud lastega. Kasutavad käekirjaoskajat kirjalikult väljendades rohkem sõnu ja loovad teksti kiiremini. Seda võib pidada oluliseks oskuseks igasuguses intellektuaalselt. Tegevuses sealhulgas programmeerimises tänu ülesannete lahendamise Innovatsiooniga seotud vajadustele kasvavad püüded arendada inimestes loomingulisust ja kreatiivsust mis on omakorda seotud käsiti kirjutatust sündiva esteetika Jaapersonaalsusega esitsis ühe leidliku ideena võiksime nüüd esimestena maailmas välja hõigata et me ei ole vahepeal. Kirjutamisest loobunud seda mitte tulenevalt aeglasest, vaid tarkusest.