Ei, ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav valgevene juurtega Deniss Boroditš, tere päevast, kuulasime praegu üht lugu ja see oli just nimelt see ja ainult see muusikavalik, mida teie otsustasite, et peab siin olema. Lugusid on palju, aga, aga kuidagipidi valiku tegema ja värskelt meeles kõigil on see suvi, see lugu räägib ühest väga kuulsast sündmusest, nagu meil on jaanipäev, seal on, ei valku kala. Ja siis lugu räägibki, sellest päevast hüpatakse lõkke, eksole tüdrukud lähevad metsa otsima mingid spetsiaalsed lilli, asju ja ujutaks ja nii edasi, nii et saab natukene nagu sarnane eestioluga ja kuna kõigel on meil suvi meeles ja kõik, me tahame selle tagasi, nii et siis on hea menetlus suvest. Kah. See Evan Kubalan, Olavi rahvastel ja kui ma ei eksi, ta jääb kuskile juuli algusesse. Jah, täitsa juuli alguses. Kuues juuli ja loo nimi on kupalinka, seda esitas Aleksandr back, kes on kunagi võitnud Eurovisiooni. Aga kes muide on nagu Valgevenest pärit. Ja siis need teie, kus te sündisite, noh, siin on täitsa igav vastused olla, et ma siin Tallinnas ja ravi tänaval nagu paljudki või poolelt meie lillastes, nii et täitsa olemas. Sündisite Tallinnas aga Vene-Valgevene segaperes, nii võib öelda. No ikka nõukogude ajal käis, et ei saali valgevenest, ta tahtis hakata meremeheks ja tuli Pärnusse merekooli õppima. Ema lõpetas tehnikumi Moskvas ja siis teda suunati Tallinnasse tööle Eesti Panka. Ja nii nad kohtusid ja siis, nii ma sündisin mõned aastad hiljem. Milline see teie lapsepõlvekodu oli? Päris huvitavat? Praegu vähesed kujutavad ette, aga tol ajal normaalne, kui te teate, kus asub Eesti pank seal keldrikorrusel olid siuksed ühikatoad. Nii et esimese oma eluaasta ma olen veetnud Eesti Panga keldriruumides. Asised kanti korter lausa Piritale. Muidugi ei olnud kõigi mugavustega siis, aga täitsa looduses ja kuuma vett ei olnud, nii et aga pirita ikka Piritale. Ja siis kuskil esimese sihukese korraliku korteri me saime, 87. aastal kolisime Tallinnasse siis ema kaudu, see korter tuli nagu pangatöötajale. Aga sellegipoolest oli jälle eriline, ta oli vist üks vähestest esimestest niimoodi kahekorruselised korterid, et kolhoosi majaki poolt ehitatud. Nii et sellised olid nagu siis olmetingimused. Aga ma ütlen ausalt, et alati meil perekond on väga rõõmus ja kuigi tänu isa erikutsele ikkagi pool aega, mida ta eriti ei näinud, siis ta käis merel. Aga ikkagi, meid ühendas ainult see, et me tahaksime, me hoidsime ennast kokku ja üritasime kõik Neid kuulsaid tähtpäevi pidada ja niisugune tüüpiline lapsepõlv. Kui te praegu seda kõike meenutate, sest et me teeme teiega saadet, aga teil muidu ka vahel meeldib kõigi nende asjade peale mõelda, et kuidas see lapsepõlve ikkagi oli, need kõige esimesed aastad seal Eesti panga keldris, mis on oma seal on, muidugi ei mäleta. Aga vanemad ikka räägivad ja edasi, kõik need muud kodud ja kõik see oli niisugune omaette värvikas aeg. Ja kindlasti ja miks, noh, esiteks alati on nagu tore meelde tuletada või vaadata tagasi nagu mälestusse, et kuidas on olnud ühelt poolt teiselt poolt noh, mul praegu ka juba omad lapsed, eks ole. Siis vaata, kui ma näen, kuidas nemad üles kasvavad, siis natukene võrdlevad, et kuidas oli omal ajal ja niisugune nagu paralleelne reaalsus nagu käib, nii et igas mõttes nagu see meeldetuletamine on hea. Ja samamoodi nagu noh, mis puutub Valgevenet, siis veel võib-olla üks nüanss, et iga suvi elangu mind vanemad saatsid sinna vanema juurde vanaisade juurde ja kolm kuud ma olin seal seal oli omaette maailm vanaema ja vanaisa juures, noh ma arvan, paljudel on ka sama, et paljud on suviti veetnud aega oma vanaemade vanaisade juurde, aga seal mul olid omad sõbrad seal mul täitsa oma maailma, nii et omad tegevused oma pättuseid, mida me oleme teinud, nii et täitsa nagu hea meenutada, on, mida meenutada. Nii et see oli raudne reegel igal suvel ja see oli siis kolm kuud järjest peaaegu. Põhimõtteliselt kolm kuud, et mõnikord on kaks pool kuud, mõnikord on kolm pool kuud, noh ja muidugi kooli ajal olid omad reeglid, aga põhimõtteliselt jah, iga kuu ma käisin ja ma tahtsingi minna, sest no ikkagi suvega tekivad, alguses tekivad omad sõbrad, tahab nende juurde tagasi tulla. Nii et jah. Mis eluaastast alates te mäletate neid valgevene suvesid vanavanemate juures viie-kuueselt ja kui vanade olite, kui ütleme need käigud harvemaks jäid, tulid muu elu peale. Noh, siin on, ma arvan, põhiline põhjus oli see, et maksin ju seitsme aastaselt kuueaastaselt tegeleme jalgpalliga ja nagu see tegeleda juba nagu päris tõsiselt, siis sa nagu ei saa enam kuskil kuude viisi kuskil eemal olla. Sest suvel on ka seal igasugused võistlused, turniirid ja laagrid, nii et see natukene nagu arendas seda, aga ikkagi noh paar nädalat või kolm nädalat, ma olen alati leidnud suviti selleks, et seal olla noh, siiamaani käime, aga noh, muidugi mitte nädalate viisi oma vanema külastama oled neli-viis päeva ja ja seal on nagu vanaema nagu nõks asjaga. Teie seal väga ilus loodus asub viitsikski oblastis, seal seal on hästi palju värvi sanatooriumi, nii et seal on väga vahva nagu ka muidu aega veeta. Lapsepõlve suved Valgevenesse kõlab väga ahvatlevalt. No vanaisa on juba üle 10 aasta surnud, aga vanaema on jah 86 aastane, nii et lõbus ja. Ja tubli ja loomata jätkab samas vaimus tubli ja toimekas. Ja noh, muidugi eks tervis ei ole päris see, mis, mis tahaks, eks ole, aga ikkagi pea vastu ja ma arvan, üks asjadest, mis teda nagu elus hoiab, on just meiena meie nagu käime seal juba lapselapselapsed, eks ole, ja ja minu arust see nagu, mis paneb inimesi edasi elama. Kas vanaemal on maamajapidamine? Kunagi oli kunagine talumajapidamine aga umbes seitse või kaheksa aastat tagasi, kuna tervis enam ei lubanud ja siis ta nagu andis selle ära ja nüüd ta elab siukses väikses linnakus ja oma korteris, aga jah, kunagi oli nii korter kui ka majapidamine, kunagi olid ka omad loomad. Aga noh, selleks juba tükk aega möödas, sest pärast vanaisa surma ikkagi noh, tal oli raske nagu seda üksi nagu pidada. Ja pigem see piirdus kartulitega, porganditega ja, ja muude selliste asjadega. Aga mida te sellest kunagisest maamajapidamisest mäletate, kas oli siis näiteks ka nii, laupäeval tehti mingit erilist sööki, olid vot need ja need loomad, võib-olla teie pidite ka natuke aitama, lisaks sellele te poistega ringi jooksite. Lõikame ja, ja vanaisa, mul oli ka päris toimekas ja ja eks eriti mulle meeldis eriti väikses peas nagu kanu söötma, noh sihukesed päris lahedad elukad jooksevad ringi ja teevad häält ja ja lastele vaata ka oma laste pealt, et see nagu meeldib ja ja mulle meeldiski jah, neid toita ja nendega tegeleda. Hobuseid ma siis alguses nagu kvartsi euro tundus, et suured ja siuksed võimsad, aga just need Kanadat kuidagi eriti nagu jäid kuidagi mälestuseni. Aga söök, noh, mis seal ikka, söök oli ikka maalike, päris lihtne kartul, liha ja midagi sellist ja ja ega midagi seal hõisata ei olnud ja mulle meeldis, vanaisa tegi Aladnikimisele keefiri baasil sellel kurgid sihuke külmsupp, mis oli väga hästi ja vanaisa oli muidugi väga lähedane, me olime tõesti väga koos temaga kogu aeg käisime seenel, käisime kala igal pool, ta võttis mind kaasa, nii et me olime nagu täiesti kaks hinge. Seda on väga armas kuulda. Aeg läks ja nüüd need külaskäigud vanaema juurde näevad natuke teistmoodi välja, vanaema on vanem tervis ja jõud pole enam see. Aga ikkagi, kui te käite, te ilmselt ei külasta ainult vanaema, vaid ka teisi sugulasi, kuidas neil seal Valgevenes läheb? Noh, kuna neid igasuguseid sugulasi ja hõimlasi seal päris palju ja, aga jah, põhiliselt kuna aega vähe on, siis tõesti me külastame vanaema ja vanem õde kes elavad suht lähestikku ja noh, kui rohkem aega, siis külastame teisi ka. Sest ikkagi praegu nad on sellises vanuses, peab nagu neid hoidma ja mõtlesingi varemat, ma arvan, see, et me oleme olemas, see, et meie peame teda meeles, ma arvan, see hoiab teda ka nägu elusalasest pärast seda, kui me ütleme, nägemist, ta ootab juba järgmist korda, millele me tagasi tulema, ja see, ma arvan, et paneb teda edasi liikuma ja paneb ta edasi elama. Vähemalt tema sõnade järgi ikka räägime juttu, meenutame aega, vaatame fotosid ja muidugi mis meil on alati, traditsioon on seal juba vanast ajast, kui vanaisa veel elus oli ja nii ta mängib kaarte lõuna ajal istume, mängime kaarte, nii et seal nagu meil naguniisugune nii-öelda traditsioon. Aga. Kui vanaema teie lahkudes ootab juba järgmist korda, siis, kui pikaks see vahe võib minna, kui ta siis uuesti tuleb? Noh, ütleme ausalt, et ka praegu on niimoodi aega, et me üritame vähemalt kord aastas käia. Aga noh, kui mina käin kord aastas, mul on ka õde, kes omakorda üritab käia, mul on isa, kes ka üritab kolm-neli korda aastas käia, nii et noh, küsimuses minus vaid kogu meie nagu pereliikmetes hätta jah, väga pikaks, nagu seda ei lase. Aga olid ehk ka mingisugused tõed, mingisugused sellised tarkused, kas siis vanaemalt-isalt-emalt, mis on teid terve elu saatnud midagi sellist nutikat, mis teid elus võib-olla ka edasi aidanud? Noh, võib-olla seal on rohkem nagu tänapäeva nagu tulek, et vanemate poolt eriti, sest see puberteediaeg oli vist noh, kõigil on misse värvikas ja, ja ja siis inimene mõtleb, et elus tuleb kõik lihtne ja ei pea vaeva nägema. Aga siis noh, ma olin tänulik isale ja emale, kes siis 100 elus ei käi. Et elus kõik tulevad suure vaevaga. Ja siis mis aga õppetund oli heas mõttes. Et isa aitas mind tööle Norra siis, kui ma olin 15 suvel ja samamoodi merele, ma olin seal madruse nagu abiline. Miks, sest ma tahtsin ka midagi plassikas, osta endale mingeid asju või makki või telekat või siis ma anna sulle seal piisavalt suur, mine ise teenina. Et siis saad aru, et vaata, elus ei ole niimoodi, et keegi tuleb ja seal on, muudkui annab. Ja siis ma läksin sinna ja, ja miks oli õpetlik õpetlik oli selles mõttes, et ma nägin, kuidas see töö käib. Ma sain oma raha, see oli eriti uhke tunne ja kolmas asi on see, et mis minu arust veelgi olulisem on see maitsvat päris sellist elu elada, kuigi ma austan seda tööd. Aga päris siukest elu ma endale elus ei taha. Ja, ja tänu sellele võib-olla minu tulemused koolis parandasid jah, ja vot see nagu mul vana niisugune elu tähtsusega nagu mitte õppetund, vaid ikkagi selline praktiline kogemus, mis aitasid kõvasti kaasa tulevikuks. Aga seda võite siis enda kohta öelda, et ei ole teile miski niimoodi lihtsalt ja kandikukesel ette kantud, et te olete ikka elus kõvasti vaeva näinud ja te pole seda vaeva kartnud, sest et isa sõnad kas või on meeles Ani tantsust ka, ma arvan, et keegi ei saa öelda, elus tulebki niisama ei tule. Et kõik inimesed selleks, et midagi saavutada, pidin nagu kõvasti vaeva nägema ja minu meelest seda ongi vaja noortele rääkida iga päev. Et ei tule midagi niisama jagu, mul käivad näiteks praeguse tööga seoses ma käin koolides või koolilapsed käivad mull potsin, õppida, õppida, pigem siis praegu te plaate endale oma tuleviku vundamenti. Sest pärast võib olla juba hilja ära. Ja sest elus mitte midagi niisama ei tule. Ainult siis, kui te seda tahate, kui te näete selleks vaeva niisama laest midagi ei kuku. Ja oma lastele räägin täpselt sama moodi, et muidugi iga vanem teab, et lapsed tahavad ühte, teist ja kolmandat, no mul on suurem tütar juba kümnene. Temaga võib juba nagu natukene tõsisemalt rääkida kui selle viie aastasega, kes seal, teine laps seal. Ja siis ma ütlengi, et niisama ei tule, kui sa tahad teenida ja nüüd ta tahab, sel suvel. Ma tean, et korjas meil aias marju hommikul ja siis läks poeta müüma, kusjuures ise tuli selle asja peale. Ja, ja mul on nagu see meeldis, et inimene on leidlik inimene tahab ise teenida ja ma näen silmades kui uhked andmed, kui ta tuleb, näed, issi, ma teenisid ära 11 eurot, mõtlesin, no vot. Näedsa. Deniss, kus koolis te käisite, kui kooliaeg kätte tuli, kas see oli vene? Nii hull, see oli vene koolsele 14. keskkool, noh nüüd vist on kõik uute nimedega, aga ta oli veel korroljovi nimeline kool, et teate see kosmonaute. Nii et jah, see oli puhas nagu vene kool. Vanemad panid teid siiski vene kooli, aga edasi tuli siis Concordia rahvusvaheline ülikool ja Eesti õigusteaduse erialal. See õpe oli inglise. Alustasin nii-öelda oma karjääri ma olin, miks ma seda ütlen karjääri, sest me kodus ka teeme nalja, et kui hommikul kõik lähevad laiali. Mu abikaasa läheb tööle, mina lähen tööle, tüdruk läheb kooli ja noorem läheb lasteaeda kõige nimetada, et see on ka lasteaed, on ka nagu tööd, igaüks läheb oma suudeldes tööd tegema. Ja, ja nii et lasteaed mul küll eestikeelne, nii et sealt tuli kas eesti keele oskus lauset. Ma pole eesti keelt kunagi õppinud oma elus, et selles mõttes, et väga kergelt see tuli, nii et väga tänulik, et vanemad omal ajal sügaval vene ajal nagu noh, ma ei tea, kas julgesid, riskisid, aga igatahes seal maalinud. No eesti keel oli see, mis teile kergelt tulijana, seda on kuulda igal igal sammul, aga miks teid siis venekeelsesse kooli pandi, sealt oleks olnud võib-olla loogiline samm edasi eestikeelsesse. Seal pigem nagu nõuka ajal ikkagi oli ju väga palju nagu lähtud ikka sellest praktilisest asjast, me kolisime Põhja-Tallinnasse ja see oli kõige lähim kool ja nii oligi. Nii et ma arvan, see oli põhjus ja ja vanasti käis ju ka vaata elukoha järgi ja, ja kuna see kuul oli kõige lähemal siis sinna mind palli Nii lasteaed oli eestikeelne, teie kodune keel oli vene keel ja kool oli ka venekeelne. Kuidas te suutsite hoida oma eesti keele taset, kuidas läks nii, et see teil ära ununenud? Aga nagu elus ikka, ega keeletaset saad hoida ainult praktikaga ja ilma praktikat, noh, ma võin oma kogemuse järgi ka öelda, et ma kunagi õppisin norra keelt ülikooli Alpse prantsuse keelt ja kuna praktikat eriti ei ole, siis ma väga palju. Ta võib olla muidugi, et kui ma satun sinna keskkondades, tuleb meelde. Aga, aga praegu ei ole nii nagu sina peal, aga praktika seisnes selles, ma käisin jalgpalli mängimas ja meil oli klubis nii eesti poisse kui vene poisse, nii et. Ja kui nad reeglina nii me tegime ka praktiliselt iga päev, nii et sealt tuligi No teil on ikka keelevaist ka, olgem ausad, sellepärast et on teisigi inimesi, kes on mul siin istunud ja kelle eluaastaid on rohkem ja Eestis on jäetud, on kauem ja keel ei tule nii kergelt ja nii enesestmõistetav. No eks ma näen seda oma vanemat et noh, muidugi isalt ka teistmoodi isa põhimõtteliselt poole elust ongi alati ära, sest meremeeste elu natukene teistsugune. Ja ema ka, kui ema mul kunagi tegi Eesti kodakondsuse saamiseks, tegi eksami ära case maigu, et ma ei tea sadadel kursustel. Muidugi ma arvan, elementaarne, sihuke suhtlustase ja tal on olemas, aga ikkagi talle ma vaatan, ei tule sa kergelt. Teile on vanajumal armuline olnud ja räägite nagu kulda ja loomulikult arvestades ka muuhulgas teie poliitilist karjääri ja seda, et praegugi riigikogu liige olete, siis on see ka elementaarne, et see eesti keel on teil suus ja ta on teil hästi suus, aga võtame teie kooliaja, mingid õpetajad, kes on eluks ajaks meelde jäänud või kasvõi üks ja kui on, siis milles seisnes võib-olla nende feno? Mõnevõrra õpetajale palju, aga muidugi ma arvan, et kõige muidugi kuidagi mällu jäi mul füüsikaõpetaja sest kui füüsika opti minu jaoks päris sihuke keeruline aine on olnud, aga üldse filosoofia, kuidas, miks üks või teine asi oli leiutatud, välja mõeldud ja mulle ei meeldi, kuna inimesed laisad inimesele laisad ei taha kogu aeg kinos käia, mõtlesid välja endale teleka siis inimesel laisad ei jaksanud käia nupuga, neid kanaleid, vahetada pulti ja nii edasi mikrolaineahi ja kõik need asjad. Ja see nagu tegi nagu asja, nagu võib-olla huvitavamaks aru saada, kuidas need asjad toimivad ja huvi aine vastu nagu kasvassast. Ta ei ole eriti nagu raske minu jaoks aine. Aga tänud loogilistele ja selgetele näidetele sai omandatud kergelt kergemini, ütleks. Mida te arvate sellisest paljurahvuselist eestist nüüd tänase äreva maailma taustal? Meil on tõesti hulganisti tublisid inimesi vähemuste hulgas, eks ole, kes on mujalt siia tulnud ja mis iganes põhjustel õppima perekondlikud põhjused, nad on selgeks saanud keele mõned peaaegu sama hästi nagu teie ja leidnud töö ja, ja nõnda edasi ja samas on neid, eks ole, kes seda kõike pole teinud ja leiavad, et noh, et mine tea, et ega pole nagu vajagi, võib-olla, et saan oma vene keelega ju ka hakkama ja et te olete mõelnud selliste asjade üle Eks see olukord on väga erinev, mis puudutab, et kindlasti ma arvan, et see kõik need inimesed, kes Eestis elavad, teevadki seda riiki selliseks, nagu ta on ja ma arvan, et tegelikult seda tugevaks muidugi väga erinevaid inimesi, mis muudab seda keele asja, siis tänu mu poliitilisele võib-olla kogemusele olen hästi palju ringi sõitnud. Ega see olukord ongi erinev, võtame Narva linna ega seal eesti keele väga raske kellegagi rääkida, et noh, nagu me räägime, et asi nagu praktikas, et sa võid nagu seda keele nagu kasvõi koolis selgeks saada. Näed kollektiivi, kus ainult venekeelne kollektiiv lähed kuskile asutustesse, olgu see linn, pood või mis iganes muu, eks ole, ja ei kuule seda keelt. Nendes kohtades. Et Ida-Virumaal on seda väga raske teha. Kuigi noh, ma arvan, et ei ole võimatu näiteks minu abikaasa Narvast pärit ja kui tema tuli, siis tal eesti keelega probleeme ei olnud, nii et on võimalik seda selgeks saada. Aga muidugi selleks, et seda keelt hoida, edasi arendada, on vaja seda keskkonda ka. Nii et ma arvan, et keskkond on võtmesõna, näiteks võtame väga palju. Ega see muu inimeste keeletase väga palju sõltubki keskkonnast, võtame näiteks Pärnu linn või Tartu linn, aga seal tihtipeale probleem ei ole. Meil on probleem seal, kus on tõesti nagu suuremad kogukonnad, nagu, nagu ma ütlesin Ida-Virumaal nagu näiteks Lasnamäel või kuskil mujal, eks ole. Et see võti ja inimene on muidugi oma loomuselt laisk, alati ime. Otsime kõige kergemat teed, et ma arvan, et see on loomulik, aga kindlasti see ei tähenda, et need inimesed oleks kuidagi halvad. Noh, räägin inimesed on erinevad, väga erinevad erinevatest rahvustest ja tublisid on vähem, tublisid on nagu natukene probleemsemaid. Et aga ma olen väga kindel, et 99,9, mis iganes protsenti armastab seda riiki ja tahab siin edasi elada ja mina vähemalt ei ole nii palju, kui mina olen ringi käinud, sõitnud, suhelnud võib-olla paljud ei julge seda välja öelda, aga seda vaenulikkust nagu pole väga tulla. No seda on rõõm kuulda. Mainisite oma abikaasat, kes on Narvast pärit. Tema on vene rahvusest. Noh, ega seal on ka nagu miksitud, aga põhimõtteliselt jah, seal on veel Vene-Valgevene k neljandik valgevene juuri ka olemas, nii et midagi vist Ukrainast ka ja Lätist. Et seal on nagu neli rahvust sees. Aga sündinud under arvus tuli Narvast ja eesti keel. Jah, sellega sa kooli tase, see kool, mis ta lõpetas, on see ka endine Narva humanitaargümnaasium, mis on ka nagu nende Eesti edetabelites on ka seal esikolmikusse niimoodi, nii et seal keeleõpe on päris kõva. Aga no ma räägin, et inimesed, Kristina Kallas, kes on praegu Narva kolledži direktor, ta ütles, et need, kes teevad eesti keele endale selgeks, Nad lähevad Narvast minema. Sest siis seal on juba suuremad ambitsioonid ja siis sa tahad need kuskil teises kohas realiseerida, nii et paraku Välja arvatud näputäis tõelisi Narva linna patrioote, sest Narva linn on ühtlasi ka ilu. Linn on ilus ja noh, sõltub, kuidas see elu läheb käima, et no nagu ikka sa lõpetad kooli, tahad minna kõrgharidust omandama, et noh, muidugi üks variant, Nad on seda teha Narvas oma kolledžis, aga seal ei suudeta pakkuda kõiki erialasid, et sa lähed kasvõi Tallinnasse või Tartusse. Äkki leiad oma teise poole ja mis iganes ja, ja juba sättida oma elu kuskile mujale, nii et eks elu paneb paika või vastupidi, mõni nagu kolib Tallinnast tööalasel või kuskil mujal teiste põhjuste kaudu kolibki Ida-Virumaale, Narva. Nõks teie tinis kujutasite juba varases nooruses, et teist võiks saada poliitik, oli see ikkagi suhteliselt ootamatu käik. Teie elus jumala eest ma tegin, ma ei arvanud, et minust saab poliitik ja see tuli väga ootamatult omal on alati nagu no vähemalt juba siis kümnendas või niimoodi 11. klass hakanud mõtlema, et ma tahan minna juurat õppima, tekstiks saada. Ja noh, ikkagi see innustus võib-olla tulnud raamatutest ja nii edasi ja nii edasi ja mulle nagu see asi nagu meeldis. Ja, ja sellepärast läksingi juurat õppima, lõpetasin ära. Siis mul oli päris kõvasti praktikat pärast seda mitu-mitu aastat ja kogemata lihtsalt ma sattusin tööle ja, ja siis kutsuti ja siis ma mõtlesin ja nii et see oli väga ootamatult ja kuna mul mingeid eeldusi ei olnud, ma ei olnud avaliku elu tegelane ja, ja ma ei olnud kuulus sportlane ka. Igatahes ma alustasin täitsa nagu sealt alt, aga see paks mulle tookord huvi ja siis ta kuidagi loogilist step by step puinasse elu. See poliitiline elu. Ja haritud inimesi on poliitikas alati vaja. Lisaks kuulsatele. Juura, millest sobib väga ideaalselt ka riigikogu poliitikud tööga, kuna seadusandluse tundmine on, ma arvan, väga kasulik, väga paljudele oleks kasulik praegustel riigikogu liikmetele. Nii et ja kindlasti ma annan, see juriidiline ja loogiline mõtlemine tuleb igas erialas kasuks. Noh, sõltuvalt sellest, kas inimene jätkab oma teed, eks ole, juristina või ta teeb äri või mingis muus sfääris, aga ikkagi noh, see juriidiline mõtlemine, analüüsivõime, struktuurne mõtlemine on alati, tuleb kasuks, et ei kahetse midagi. Ma ei kahetse, et ma läheksin poliitikasse, täna võib-olla muidugi oleks võib-olla tissi valikud, aga kunagi ei tea, aga ma ei kahetse seda. Samamoodi ma ei kahetse ja ma arvan, selle hea valik, et ma läksin juurat õppima just sinna kooli peale, millele mul on tõesti väga hea inglise keel mulle hästi palju rahvusvahelisi sõpru ja, ja, ja väga palju ka Eestis Bru, kellega ma sain seal Concordia ajal tuttavaks, nii et ma olen üldse elus mitte kunagi midagi kahetseda, tuleb edasi elada ja nautida seda Ja meeles pidada, et keegi midagi kandikul sulle ette ei too. Paraku nii on. Võib-olla ka õnneks, tunnetad ehk ka näiteks oma niisugust temperamendi erinevust teistest Eesti inimestest, eestlastest eestlasega erinevalt kolleegidest, sõpradest kuidagi sütite kiiremini, ettevõtete, võib-olla kiiremini, asju, hinge, te võite võib-olla kiiremini isegi vihastada. Ma ei ütle, et see kõik peab välja paistma, sest et eks elu ju lihvib ja iga inimene peab ennast jälgima, kuidas ta käitub, aga, aga võib-olla see kõik käib teil siis sees niimoodi ringi, olete vahel selliseid asju märganud? Saega ja vanusega võib-olla inimene muutubki rahulikumaks, mina ka, et aga ma mäletan, kui see oli lasteaia lõpuaktus, siis lasteaiakasvataja, kes mul oli, Sa oled eesti poiss vene temperamendiga, nii et jussist midagi selles on. Nii et võrreldes täpselt võib-olla nagu sihukse tavainimesega natukene temperamentsem, võib-olla natukene energilisem, natukene aktiivsem, aga samas ma ütleks ka, eestlased on ka väga erinevad, nii et mul on väga palju nagu eestlas sõpru, kes ei ole siuksed väga rahulikult, vaid samamoodi nagu siuksed väga aktiivselt initsiatiiv sealt ja, ja nii edasi, niiet väga erinev on. Kas teie kodu on külalistele avatud oma sõpradele-tuttavatele sugulastele küll, kuigi tänu oma, ütleme ausalt, poliitilisele karjäärile mitu korda üritanud laada kõikide ajakirjanikud koju tulla, siis vot see veel perekonnas otsustatud, et seda me ei tee, et ikka kodu on kodu ja kodus show'd me ei tee, nii et töö on see koht, kus inimene teeb oma tööd, eks ole, aga kodu on ikka püha asi, mis jääbki perekonnale ja nendele külalistele, keda me tahame näha. Kuidas näeb välja üks teie kodune pidu, no ma mõtlen näiteks nii selline, kus teil on sõbrad külas ja siis ka perekeskne, miks mitte, kas juhtub nii, et keegi võtab laulu üles või mängite, no näiteks Valgevene muusikat selline kujutelm hakkab, vulsin peas tekkima, on nad võib-olla sellised põnevad, et mitte ainult ei istu, ei söö, ei joo ja ei räägi mingi juttu, vaid midagi veel toimuma. Aga eks see sõltub, et tavaliselt eriti kui noh, ütleme niimoodi vanematega kuna on tulnud külla, siis planeerime seda ette. Muidugi, vanemad saavad alati iga kell tulla meile aga siis me teeme nagu kombineerime muude aktiivsete asjadega, näiteks käime kuskil, noh, talvel ma ei tea, kas käin kelgutama, suusatamas, teeme, lumememmesid, eks ole, midagi sellist. Et noh, ma räägin, et mul on juba lapsed olemas nende lapselapsed, et me tahame disla nagu leida neid tegevusi, mis oleks kõigele nagu meeltmööda ja mis haaraks nagu kõiki ühte. Nii et suvel ka võib-olla kuskil käime ringi, midagi teeme ja kas sõidame jalgratastega, käime koos ujumas ja muidugi, ja vot siis tuleme juba, ma ei tea, drillime või, või mis iganes, istume, räägime nagu muud juttu, mängime lauamänge, nii et väga erinevalt Aga ütleme niisugused lapsepõlved, tavad mingit lapsepõlvetoidud, midagi sellist, mida vanaema või vanaisad tegid, kas seda leiad teie tänases kodus mingil puhul või on see kõik ainult selline meeldiv mälestus? Aga väga keeruline? Tehasest me oleme üritanud teatud roogasid, eks ole, kodus nagu korrata, aga nad ei tule nii hästi välja, et nad rikuvad neid mälestusi. See mälestus, vaata mis on lapsepõlvest, on nii tugev ja toitvad, mis kodus välja tuleb, ei ole päris selle emotsiooniga. Ma ei ole päris sama. Ja see ongi võib-olla täiendav põhjus käia just seal, kus nad mälestust nagu Pälyton. Aga mida kindlasti me alati võtame kaasa, kui me tuleme, mul. Vanaema ja ta õde oskavad väga hästi teha marineeritud kurke ja tomateid. Nii et alati, kui me käime seal, Me võtame terve pagasnikutäie nagu kaasa, kui seda avalikult ei tohi sellest rääkida, et see vist nagu mõni piirivalvur ei vaata selle peale hästi, aga no mis teha, jälle hakkab suu vett jooksma, lihtsalt? Jah, ei. Ja kusjuures me proovisime ka püsida retsept, kuidas seda teha. Ja mu ämm, kes on ka väga tugev, nagu toidus üritas, ka seda ka ei tule, sellised noh, ma ei tea, kas seal tõesti vesi, mida kasutatakse nagu tõesti tomatid, kurgid või mis iganes või koos. Nii et ei tule välja ja mis on nagu veel. Emotsioonid mul see vanem õde töötas päris pikalt terve mu elu, aga viimased 20 aastat ta oli selle sanatooriumi pea restorani peakokk, nii et. Ega jah just just just sotsiaalnagu ikka oskas nagu selliseid asju teha ja väga kergelt, väga lihtsad, maitsvad oi, seal nagu toiduga alati, kui tuled sealt Valgevenes, on alati mõned kilod lisaks, sest seal on veel see traditsioon, et selle niimoodi nagu meil tuled, sööd pool tundi ja lähed seal on ikkagi see söömine on terve rituaal. Sealsamas räägitakse jutt, tuum, mälestatakse asju ja see on nagu see söömine ikka võtab nagu tundide viisi. Noh sul lõuna või õhtusöök kestab kolm-neli tundi. Nojah, nagu lõunapoolsetel rahvastel just see niimoodi ongi, sisu tuli. Aga kannatage veel pisut, te ütlesite, et söömine seal terve rituaal, kas on midagi väga konkreetset, kuidas söömaaeg algab, et vot nüüd me tuleme, istume lauda, seal on võib-olla mingid linikud rätikut, võib-olla loetakse mingi palve. Seda ei ole aga, aga kindlasti ta on nagu väga hästi korda, et nagu ma ütlesin, et tihti me, me oleme perekonnakeskis, lepin kokku, et me alati nagu sööme seal vanemõe juures, noh mis on ka loogiline, elavad lähestikku ja kuna eksam risti professionaal, siis tema tahabki meid võõrustada alati, nii et nagu ma ütlesin, alati nagu restoranis linad, lusikad, noad, kahvlid, kõik vägal perfektselt nagu paigas ja, ja muidugi seal on ka seal on, ma ei tea, viis, kuus käiku väga erinevat ja väga maitsvad, nii et aga jah, palvega. Kui te seal Valgevenes olete tennis ja noh, mitte ainult söögilauas, kuigi söök on väga tähtis osa ka inimeste kultuurist. Aga üldse stel vahel käib selline tuline jutt läbi ja siin on minu juured ja ma ju nagu kuulun osaliselt siia ka tekib selline kahestumise tunne, et vot tahakski siin olla ja samas tahaks Eestis ka tagasi minna, et tekib selline imelik tunne. Või ei. Noh, imelik tunne tekib tänu sellele, et selle kohaga, eriti seal, kus selle vanaema on seotud minuga väga paljud mälestused, eks ole, aga noh, võib-olla need oleksid tugevamad, kui me oleks seal sündinud ja, ja kas või osaliselt üles kasvanud. Aga noh, terve mu elu möödus siin siin, Tallinnas Eestis, nii et et ikkagi kahest distunned ei ole muidugi, ja ma hoian silma peale, et teatud valgevene suhetel võtan siin külalise vastu sealt, et käivad. Aga noh, ma ei tea, vähemalt mul ei saa olla niimoodi, et inimesel mitu kodu ja mitu nagu kodumaad, nii et ikkagi noh, ma ikka tunnen, et ikkagi see minu koht ja ja siin ma tahan olla. Meie lõpulugu. Ma saan aru, et selle loo nimi on Olesja. Sest see on nagu üks kuulsamaid lugusid, seal ansambel saab röövida ja, ja see on üks kuulsamaid lugusid, oli, seal sümboliseerib naist ja armastust. Ja paralleelselt võib muidugi mõelda samase laines, armastus on mingi oma riigi vastu. Nii et siis räägib, et kui ilus on see naine, kes nagu selle inimese sümboliseerib ka riiki ja kes on väga ilus. Tore, et ma olen selline huvitav, niisugune klassikaline ja väga valgevene lugu, nii mõtlesin otsida üks huvitav kuulata. Suur tänu, Deniss Boroditš. Vello stuudios olid veel Haldi, Normet-Saarna ja Maris Tomba. Kuulmiseni.