Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav hindu Varun sekanud. Tere, päris huvitav. Kunagi varem pole olnud Indiast ühtegi inimest, kellega ma oleksin saadet teinud, aga siin me oleme ja väga tüüpiline india muusika mängib ka. Miks te selle pala just välja valisite? Need on mu lapsepõlvest kaks kõige lemmikut muusikaid et esiteks see laulja on maailma kuulsam laulja. Cheng ja ta hääl on selline, et ta koha paneb südamesse. Ja põhimõtteliselt muusika Indias on üldiselt üldiselt alati armastus ja ma olen nagu oma naisele seda laulu. Esitanud keskealised ja vanemad inimesed üldiselt mäletavad päris hästi lapsepõlvest neid India filmi muidugi juhul, kui nad neid vaatamas käisid. Sellised tüüpilised ja suhteliselt haledad. No on tulnud igasugused uued suunad ja uue laine filmi tegijad teevad ilmselt ka teistsuguseid filme, aga kuidas teie nendesse haledatesse armastus filmidesse suhtute, mis ilmselt ka täna on India kinos täiesti olemas? India kino on alati alati jah, armastus ja sihuke pere, kondlik filmid. Ja need tantsud ja igasuguseid asju seal need on aastaid olnud ja ma, ma arvan Et see jääbki, kuna enamus india rahvuses ja ka välismaal aastal meeldivadki sellised filmid, need on väga vaatemängulised, näed india tantsu, India rõivaid, hindude traditsioone, rituaal peale, et kui see sisu on seal selline halearmas, aga ei pea ju nutma, võib lihtsalt huviga vaadata, mis seal toimub, kuigi alati filmi vaatamise ajal enamus inimesed jäävadki nutma, jäävadki kas mehed ka nutavad või võtavad mehed ikkagi nagu väikese huumoriga, kuidas teile tundub loots iseloomu peal, et munad, ma arvan, et raudselt nutavad, aga kuigi nad ei taha nagu näidata teie ise vahel ikka juhtub. Ma ei mõtle niiviisi, et mees ei tohi nutta, võib selliselt, et kui inimene on emotsionaalne, siis siis ikka nutavad. Nii palju siis muusikast ja filmidest juba jõudsime rääkida, aga kus teie varun siis sündisite Indias ja, ja milline lapsepõlvekoduteel olija üldse lapsepõlveaeg? Alan sündinud delis ja alates esimesest päevast kuni 12 aastani olen elanud helis ja keskklassi peres ja lapsepõlvel on päris palju põnevaid mälestuse näiteks vanematega igal pool ringi käia ja sõpradega ringi käia. Kus te käisite? Indias olen Põhja-Indias käinud, näiteks pandiaab mu üks lemmik, kuidas öelda maakond, osariik, osariik ja, ja seal mul meeldib käia selle eest, et suured aed on ja igasugused köögivilju ja puuvilju ja need kasvavad ja siis põhimõtteliselt avar on, ei ole nagu, nagu delis kitsas ja, ja palju inimesi ja sellised. Kas teil on seal midagi suvekodu moodi ka või te lihtsalt olete käinud seal? Ei tea, suvekodu oleksin natuke naljakas, kuna Indias on kogu aeg nii soe et seal pigem inimesed laovad suvel kuskil siukse linnades, kus oleks vähegi küll, et kõikidel on Soest juba piisavalt. No aga harjunud ju sammas sündinud sellesse soojusesse, aga ikka väsib. Aga jah, ikka väsitav noh, sama nagu eestlastel, kui tald tuleb, siis kuus kuud väsitab ära, tahavad ikka kuskil soojale maale minna sama hindudega, et nad tahavad kuskil külmale maale minna. No nagu ütlesite, sündisite keskklassi peres, mida tähendab Indias keskklassi pere keskklassi. Pere selles mõttes, et finantsilised probleemid ei ole ja elu on lihtne, natuke mitte nii, nagu vaesed inimesed või kui väga rikas oled, siis on ka probleemid, aga rahulik elu on rahulikult elada. Ja nii-öelda sellele kuulsa kastisüsteemi seisukohast No leppkastisüsteemid on õnneks õnneks linnadest ära läinud. Kuigi jah, maakohtades on see ikka olemas, aga mina nagu ei tee vahet, et ma olen sündinud sellel ajal, et see kastisüsteem oli juba ära läinud. Eriti nagu linnast. Probleeme teil ei olnud elasite suhteliselt lahedalt, see tähendab, et isal-emal oli korralik töö ja sissetulek. Mu ema oli kodune alati et koduperenaine ja isa töötas siukses firmas nagu vaata, ta oli seal, kuidas öelda, sisseostujuhataja ja sisseostujuhataja India kohta on päris kõrge amet ja eriti maailma tundsam firmas töötada. Pata tegeleb kingadega, Eestis on ka nende pojad olemas. Et seesama firma Ka praegu isa ema. Mu ema praegu hetkel hetkel ta abistab mul restoranis aeg-ajalt ja isa ei ole enam Ema elab siis ka Eestis? Ikka räägime veel seda, et te olete Sikid. Usk ainujumalasse ja samas üks uuemaid usundeid Indias, et mida see teie igapäevaelus tähendas? Sikkide olete nii Indias kui siin. Mina, mina olen selline inimene, ma usaldan ja mul on alati õpetatud, et jumal on üks ja peab austama iga kultuuri, igal religiooni ja igapäevased elust, midagi eriti ei muutugi. Et ärkan üles, käin pesemas, siis põhimõtteliselt palvetan, et olen tänulik jumalale, et leksin ilusti magama ja ärkasin terveks ülesse. Ja samuti on pere kohta, et olen tänulik jumalale, et, et kõik on korras. Elu käib edasi. Ja see, et palvetate, see on täiesti enesestmõistetav iga päev jahtis ka. Ja teie pere samuti. Ikka teie abikaasa, kes on Eestis elav venelanna. No ta on usklik ja ta oma kord palvetab. Noh, me kõik ei ole nii sügavalt, aga oma kord ikka palvetame. Kuidas te Eestisse sattusite? Mu vanemad tuli Eestis 97, isa tuli kõige esimesena, 95. Ja see oli omakord nagu mu onu kaudu, kes tuli Eestis. Esimest kord vist oli 88. Et veel oli, veel, oli Vene aeg ja ta tuli puhkama Inglismaalt Soome ja siis Soomes öeldati, et niisugune väikesaar on, et võid puhkama käia, et vaadata, et päris ilus on ja kõik. Ja siis ta otsis India restorani, ei leidnud. Ta läks Inglismaale tagasi, soovitas oma omanikutele, et Eestisse võiks midagi avada. Nii siis oligi, et onu, avastasin esimene India restoran, mis nii tegutseb. Ja siis tal tuli oma ettepanekud. Ja nii see edasi ükski mu onu tuli, siis ta kutsus oma venda ja siis ta kutsus mu isa. Ja nii on asjad läinudki. Mida üllatunud ka, kui ta Eestisse sattus, esiteks polnud see mingi saar, vaid manner ja mõistagi oli siin ilmselt ka kõike muud ebatavalist, piisavalt. Ta oli küll, et, et see on, see on navus samaks, kui eestlane läheks Indiasse. Esimene kord. Et tema jaoks on ka nagu kultuurivahe ja kõik asjad on põnevam. Ja sama oli meie jooksed teistsugune elu, teistsugune inimesi ja teistsugune kliima. Kliima kohta oli küll nagu minu jaoks eriti oli küll põnev, et soe ei olnud ja kuna ma ise ei ole eriti soe kliima inimene. Minul rohkem meeldib talv, lund ja siuksed. Loomulikult, kui eestlane satub Indiasse, siis ta vaatab ka kõik ja suurte silmadega, aga vahe on siin mõistagi selles, et eestlane teab peaaegu sünnist saadik, et on olemas selline rahvaarvult maailma teine riik India, aga samas teie Eestist enne suurt midagi ei teadnud, eks ole. Enne kui mu onu ei käinud Eestisse, jah, ma ei teadnud midagi. Ja siiamaani, kui käin Indias, siis seal ka eriti nagu kõik ei tunnegi, nad nad siiamaani mõtlevad, et see on kuskil mingi osa Venemaalt või mingi väike riik kuskil kuskil Euroopas. Et peab täpselt seletama, et vot kaardi peale, et Eesti asub siin muidu ja inimesed ei tunne eriti. Aga tuleme tagasi selle teie Eestisse jõudmise juurde, et onu käis siin ära aastal 88 tegi tiiru ja avastas, et India restorani ei olegi ja see kuidagi väga inspireeris teda see mõte, et tuli tagasi küll Inglismaale, kus ta töötas, aga rääkis siis teie isale oma vennale, et vot on selline väike maa ja küll seal oleks palju võimalusi. Kaheksa. Legend üheksa avati maha raadio et sellel ajal ta oli seal juhatajana moonu ja see oli Eesti esimene India restoran ja kui ma ei eksi, siis oli isegi Baltika riigidest esimene India restoran. Ja siis 95 selle ajani ta avas veel veel kaks, üks oli pubi moodi ja teine oli hiina restoran. Ja siis 95, kui esimene kord isa tuli sellel ajal ta pakkus veel India restorani avada ja siis avasime Vene tänaval. Tan tuur nimega restoran. No teil on terve suur impeerium, jah, ei, enam ei ole. Nüüd on mul ainuke Raumal restoran. Ja onu on siis praeguseks Ameerikasse kolinud. Kas Eestis ei kitsaks? Ei, tal tuli veel pakkumised ja ta läks sinna, mu vanemad jäi siia ja teine onu tegutseb ikka veel Eestis. Ja teine onu tegutseb, tegeleb penseerijatega. Võtame nüüd ette aasta 97, siis te tulite koos vanemate ja õega Eestisse. Kuidas tulek välja nägi, Indias pidi nagu öeldakse, kõik ära lõpetama, elamise maha jätma, maha müüma, asjad kokku pakkima. Oi, ma ei kujuta ette. Jah, raske oli küll kõik oma vanad sõpru ja elu maha jätma ja. Absoluutselt rääkimata veel sõpradest ja sinna jäänud sugulastest. Asjad on üks aga inimesed, inimesed. Noh, ikka raske on, et esimene kord minu jaoks, kui me hakkasime planeerima, et, et mismoodi asjad hakkavad liikuma et sellel ajal oli küll nagu kurb, et, et me olime veel lapsed sellel ajal me alati küsisime vanemate käest, kas, kas tõesti me peamegi seda tegema või on mingi muu Tahjendus. Te mitte kuidagi ei tahtnud jah, tol hetkel lastena lotole, hetkel tohksime aga aga samaks. Kartsime ka, et, et noh, mis ees ootab, vanemad ei kartnud, no isa oli juba käinud Eestis ja. Ta juba avas restoran, et sellel sellel ajal ta oli juba harjunud. Aga meie jaoks oli jah, natuke kartus oli, et mis ees ootab. No ja siis proovisite kartustega ja kõigega, mis sinna juurde käis ja mis suure kolimise juurde käib sellega ühele poole saada, jõudsite siis Eestisse, mis aastaajal teine juunis 27, siis polnud väga suur kontrasti india ilmaga muidugi oli, aga noh, lund ei olnud. Jää väljas, ei paukunud pakane, mis edasi sai, teil oli juba elamine olemas, kuhu minna? Ikka kõik, kõik asjad oli juba olemas, elamiseks ja isal oli töö juba olemas. Sellepärast ta tuligi enne ise, et kõik kõik asjad ära sättida ja et ei oleks meie jaoks raske. Suvi oli selliseks kohanemise ajaks ja kuidas te ennast siin tundma hakkasite? Aitäh no kui esimene päev jõudsime Eestisse, siis minul ja mu õel oli. Ja esimene küsimus vanemate käes oli see, et te lubasite, et viite mind Euroopasse. Aga mee tundsime sellel ajal, et me jõudsime kuskil India tavaliselt kuskil sest sellel ajal veel Ülemiste oli nagu katkine igalt poolt. Hiljuti sai vabariigiks ja noh, sellel ajal me kõik teame, mis seis seal oli. Aga aastatega on palju ägedaks muutunud, palju paremaks muutunud, nüüd juba usutajatele, et Euroopas ja nüüd võin täiesti vabalt öelda, et jah, elan Euroopas. Nonii aga Fix'i igapäevane elu suhtlemine inimestega hakkas del vaikselt ka mõni sõber tekkima. Keel oli teil inglise keel, eks ole, kuidas kõige sellega oli. No võttis küll aasta-poolteist, et saan eesti keelega hakkama. Lõpetasin keskkool Eestis ja õpetaja käis kodus abistamaks ja et õpetama, et saab kiiremini keel selgeks. Ja igapäevane elu alguses oli natuke keeruline, aga nüüd tunnen nagu olen kodus. Mis tollal eriti keeruline oli, mäletate? Inimestega suhelda oli raske, kuna sellel ajal inimesed oli veel veel tagasihoidlik ja muidugi minusugune pruun värviga mees tuleb tuleb küsima midagi, siis vahel inimesed ikka kartsid, võpatasid ja et mis keeles suhelda ja mis, mis ma üldse tahan ja sellised asjad. No te läksite Inglise kolledžisse järgmisest sügisest, no üsna sellise avatud meelsusega kool, kuidas teil seal läks? Kui ma 97 tulin vai lend otse nagu koolis, et ma leidsin ikka tagasi Indiasse, õppisin seal, elasin oma isa õega ja ja ema aega. Ja siis tulin isiklikult elama Eestis aastal 2000. Läksite siis Inglise kolledžisse, aga niisiis otsustati, et parem on ikka kuni üheksanda klassini või kui palju see oli noolpidaja maas. Tahaksin õppida edasi nagu Indias. Kuidas öelda, et vanemalt on ikka vanemad ja siis vanemad otsustasid, et tulen tagasi Eestisse ja jään siia nendega elama. Õde jäi kohe. Ta läks kohe kooli, ta oli vanalinna põhikoolis vanalinna hariduskolleegiumi just. No tulite siis tagasi ja läksite Inglise Kolled siis 10.-sse klassi ja kuidas seal koolis siis asjad hakkasid liikumad, kuna te õppisite vahepeal ikkagi Indias, ega teil seda eesti keelt? Ei olnud ju ei. Kui inglise kolledžis alustasin, siis siis käis koolis sõpru abistasid ja, ja õpetajad abistasid. Ja siis üks õpetaja käis kodus ja õpetas eesti keelt. Et alguses oli suht raske, aga ajaga läks paremaks. Ja inglise kolledži on muidugi ka kool, kus saab ka üldiselt omavahel inglise keeles suhelda, ikka, see oli minu jaoks nagu kõige suurem abi, kui te Indias elasite ja kui te nüüd ka käite, siis seal te räägite bandžabi, keel? No sa oled hakanud äkki seda bandžepi keelt unustama, et siin on inglise keel, eesti keel. Tegelikult tegelikult ei ole unustanud, kuna kodus ma vanematega olen alati abikeeles rääkinud, nüüd oma tütrega räägin, kes on kaheaastane. Temaga räägin pandiaabi keeles ja siis päris palju. Sõpru on Eestis, kes elavad ja nendega suhtlen, pandi abikeeles. Nii et keel on täiesti olemas ja ikka ja tütar ilmselt hakkab teil oskama bandžab inglise või vene keelt, mis keeles abikaasa tütrega räägib. Kuna esimesest korrast oleme alustanud inglise keeles rääkima, et see, see jääbki suhu. Ja tütar praegu vaikselt räägib neljas keeles juba inglise keeles, eesti keeles vene keeles pandiaabi keeles. Et kodus on tal kolm keeld ja lasteaias on eesti keel. Et juba õpib. Tütar on väike ja saab kõik need keeled selgeks ja ta saab kiiremini kiiremini kui teie ikka nõnda see eludele näinud ja te olete nüüd ise väikese restorani omanik jahumäel? No ega see teil nüüd väga keeruline ei olnud, sest et isa ja onu ja nad olid omal kombel ju teile kõik teed sillutas. Nojah, ikka, aga minu jaoks oli lihtne ja et, et kogemus oli ja vanemad alati abistasid, mis teel minna ja olen aastaid proovinud ja nüüd lõppude lõpuks kuus aastat tegutsen Rahumäe restoranis akvana. Ja te räägite, et ema käib teil abiks? Emo käib abiks, abikaasa on abiks. Et sihuke väike perekondlik restoran. Kuidas teie kodune elu välja näeb, kas te elate oma emaga koos? Me kõik elame neljakesti tütar, abikaasa, ema ja mina, siis peab olema parajalt suur elamine, jah. Eriti lapse jaoks on ikka vaja jooksmist ja igasugu mänguasju ja kõik. No elate ka seal Rahumäe Nõmme kant ei õismäel, siis on ikkagi tööle sõit iga päev, aga see ei ole probleem, ei ole. Tänu ühistranspordile saab alati mugavam ja siis mõnikord autoga. No ma saan aru, et elate õismäel, siis ühes korterelamus? Jah, kolmetoaline kuidas majanaabrid on, suhtlete nendega natukene? Kui aus olla, siis elan selles korteris juba peaaegu aasta aega ja naabrid on noh, ma, ma eriti nagu aega ei leiagi, kuna tegelenud restoraniga, siis restoraniäri ei ole nii lihtne, et jooksmist palju varakult kodust ära ja hilja öösel kodus tagasi. Et põhimõtteliselt ma käin kodus enamus aega ainult ööbima ja nii palju naabrid, mis ma tunnen jah, toredad inimesed on tervitame ja vael küsime üksteistele, et kuidas läheb ja ja ongi kogu kogu moos. Kogu moos. Kuidas teie kodune elu ikkagi on sisse seatud, ma mõtlen, et te elate neljakesi, teil on kolm tuba. Teil ei ole kitsas, normaalne. Ikka igal õhtul söögilaua taga üritame nagu koos istuda. Et see sõltub sellest, et, et mis kell mina abikaasaga koju jõuame, selle ajani juba printsess magab, aga kui vahest õnnestub, et ta ei maga, siis ikka istume kõik neljakesti söögilaua taga ja naudime sööki. Kutsute oma tütart printsessiks on väga armas, aga mis ta päris nimi on, Harliin, india nimi. Süüa teeb kodus, kes ei, mu abikaasa vahest, kui väga palutakse, siis mina. Aga ega üldiselt ei viitsi, eks ei. Jah, restoranis, kui iga päev hommikust õhtuni söögid teha, siis eriti viitsimist ei ole, aga vahel tuleb ikka teha. Selge see, no teie perekond on siis niimoodi, et teie olete hindu Emanyndolannano tütres on kõike abikaasa venelanna, kas siis domineerib ka selline india sööki ja võib-olla ka mingid India tavad ja rituaalid teie kodus? Ei, ei ole, ma ei ole kunagi, nagu ma enne ütlesin, et ma ei ole kunagi pressinud Karinat, et ta ta peab niimoodi tegema, et üritame 11 nagu austada ja samaks nagu kodus ka. Enamus aeg jah, india söögid, aga vahel ta teeb ka kuidas öelda, Euroopa söögid või kohaliku söögid. Aga kuna karina on venelanna, kas ta siis vastukaaluks pakub ka vahel äkki mõnda vene rahvusrooga? Vahel ikka ka vene ja eesti rahvusroog, noh nad on üldiselt nagu sarnased. Kuna kodus ema, sealiha ega loomaliha ei söö, siis üldiselt kodus tehakse ikka ikka kana kana või lammas, et vahest ikka küpsetab. Mis on India köögist selline ütleme teie, teie kõigi lemmik, mida te ikkagi üsna sageli tahate teha oma kodus ja, ja no miks mitte ka restoranis. Mis meie kõigi lemmik on ja maailma kõige kuulsam on ainult tšekendikama salat. Et ta on, ta on põhimõtteliselt ahjus küpsetatud kana koorekarikastmes. Et on niisugune natuke vürtsin ja natuke magusamaitseline või, või kodustiilis tehtud. Chicel karit. Ja igapäevaselt on erinevad läätsed viisiga ja, ja panni peal küpsetatud saiaga. Et sellised on meil lemmikud, söögid. Kas karri on see maitseaine, ilma milleta ei saa mitte ühtegi? Ei, ei, ei, päris palju, eestlased eksivad. Karripulber ja karrikaste on kaks erinevat asjud india kastmed kutsutakse karri. Aga India kastmed ei sisalda karipulber. Need india kastmeid nimetatakse kargaks. Milline eesti toit teile meeldib või ei meeldi eesti toit üldse? Igav? No ma, ma, ma olen selline inimene, kellel meeldib vürtsikas toidud ja, ja kahjuks eesti toidudesse puudub. Et jah, vahest, et ma võin kana-nuudlisuppi süüa või küll nagu borš ei ole eestitoit, et aga ma esimene korda olen Eestis proovinud siiski maa minu jaoks ta on ikka nagu Eesti igapäevane või Eesti elu ja Eesti stiili toit ja frikadellisupp on mu üks lemmikutest ja siis. Mu naine teeb ahjus küpsetatud kana majoneesi ja kartuli ja sibulatega, et niisugune kuidas öelda ühepajatoit või midagi, sihuke. Ühepajatoit on midagi muud küll, aga selline kanaserveerimise ja valmistamise viis on ka huvitav, aga kas siis on nii ka, et kui kõik lauda istuvad, siis teie haarata kõigepealt pipra ja muude asjade järele ja raputa hästi hoolega kõik üle, kui juhtub olema Eestit? Ma ei ole ainult nii sügavalt ka, et kui suures seltskonnas istume ja mis on serveeritud, seda ma söön rahulikult, et ma ei ole nii kriitiline ka söögide kohta. Söön seda, mida pakutakse. Mis te siin Eestis veel teete, ma saan väga hästi aru, Teie elu on kiire ja vahel lausa hullumeelselt kiire, aga eesti keel on teil niivõrd-kuivõrd ikka täiesti olemas ja vahel jõuate teatrisse või vaatate televiisorist näiteks eestikeelseid saateid, mil moel te veel ütleme Eesti elust osa võtate või elate vaikselt oma seda india äikesekogukonna elu ja pole tähtis, mis siin Eestis toimub? Ikka? Ka on tähtis ja vahel kui aus olla, teatridel ma ei ole veel käinud, kuigi plaanis on, et viimased kuus aastat on olnud reaalselt nagu kiire, kiire, kiire, aga vahel käime sõpradega sünnipäevadel või, või pulmades ja sõpradega kuskil matkadel. Et jah, sellised ongi, kuidas öelda, mu viimane kuueaastane elu olnud? Teie teie sõbrad on, mis rahvusest? Mul on eestlased, venelased Indiast ja, ja palju muud riigidest. Kuidas te eestlaste ja venelastega olete tutvunud? Mõnedega olen tutvunud restorani kaudu munadega. Olen tutvunud lapsepõlvest, et sellest ajast, kui elasime mujal, siis seal aedadel oli lapsed igal pool. Inglise kolledžist on jäänud mõni. Jah, ikka, aga kõigedel on nii kiire, et ei jõua iga päev suhelda. Paljud elavad juba välismaal kuskil ja mõned on, kes elavad Eestis, aga ei olegi kõikidel aega. Elu on kiire. Kui erinevad või sarnased on eestlased ja hindud Ma olen suhteliselt selline inimene, minu mõtlemine on see, et, et inimesed on igal pool samad, on häid inimesed, on pahad inimesed. Aga Ma ei oska nagu vahet teha, et kas eestlased on parem, kui hindud või hindud on parem kui eestlased. Et inimesed on ikka inimesed ja need on igal pool samad. Mis on Eestis veel ütleme see, mis väga meeldib ja millega on raske harjuda. Toit kõrvale jätta. Kõige esimesena, mis mulle meeldib, on kliima siin ja teisena. Vahel, kui käime kuskil Tallinnast välja, siis, siis ikka loodus on. No sulle igapäevane elu on nii-nii kiire, et eriti palju aega ei leiagi. Aga kas ei tundu, et Eesti loodus on kuidagi selline kahvatu võrreldes India loodusega? No teil on tiiger, rahvusloom ja paabulind on rahvuslind ja lootus on rahvuslill ja Bengaali viigipuu rahvuspuu ja ja kõik need puuviljad, mis teil seal kasvavad, et see on nii kirev ja lõhnav ja võimas niisugune maailm, et see Eesti loodus ei jää siin nagu natuke igavaks nagu eesti toit. No nüüd nagu aastatega on olnud, et nüüd meil on võimalik kõike siin Eestis saada, et enam nagu eriti ei igatsed seda. Aga noh, mida teha, kui, kui värskelt ei ole, et peab sellega harjuma? Ta pole kuus aastat Indias käinud, nõukogude mulle ütlesite, on igatsus ka või te ei mõtle sellele, sest aega ei ole teinud vaheli. Ka on igatsus, aga. Et kui asjad korda saab, siis võib iga päev käia kas või et natuke aega kannatan ja, ja minu jaoks on põhiline see, et mu pere on siin ja käis seal, mul sugulased ja, ja õde on, tõdeceib aeg-ajalt Eestis kella. Ja ema käis Indias kuskil kolm aastat tagasi. Vahel jah, igast on, aga mida teha? Aga pere on praegu siin ja kodu on siin ja tunnete, et Eesti ongi see päris praegu. Ja oma ja ma olen alati alati tundnud, et minu jaoks Eesti on praegu seal teine kodu või vahest on isegi esimesena, et kuna olgu, olen sündinud Indias ja eesti rahvuse jooks, inimeste jooksja on alati nagu hindu vahetule, kui kaua ma olen Eestis elanud? Aga ise tunnen ikka, et olen kohalik. Suurepärane, mida me kuulame. Lõpetuseks. Lõpetuseks on meil ka laulja üks teine laul, et meenutame laulja nime Chantiitseng ja see laul. Ma jällegi pühendan oma naisele. Kõigile raadiokuulajatele samuti jah, samas samuti väga tore ja aitäh Sis elav hindu varun Sikkanud aitäh stuudios olid veel Haldi, Normet-Saarna ja maris Tombak ja kuulame siis seda ilusat laulu.