Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime Me kaunviljadest herned, oad, läätsed. Millegipärast harva leiavad nad tee toidulauale, kuidas ja mida neist valmistada ning miks talvisele ajal rohkem võiks kaunviljadele tähelepanu pöörata. Sellest tänases saates juttu teeme ja külas on Rocca al Mare kooli toitumisõpetaja, kokaraamatu oad, herned, läätsed, armastus kolme kaunvilja vastu üks autoritest, Kaie Mei. Ja otse loomulikult head kuulajad. Ootame ka teie retsepte. Siis kaunviljade kohta, mida põnevat teie nendest teete ja kui olete valmis neid jagama, siis saab helistada meil saatesse või ka juba praegu kirjutada foorumisse. Ja tunni lõpus teeme juttu õiglasest kaubandusest, sest käesolevas nädal on pühendatud just sellele. MTÜ Mondo vabatahtlikud on väljas 15. poes üle Eesti, et tutvustada õiglase kaubanduse märgiseid. Millised need on ja mida see õiglane kaubandustootjatele annab? Seda kuulame siis tunni lõpus. Minu nimi Krista taim ja head kuulamist. Ja noor, kuid ei katsu saanwana. Laagreid. Ja mina paraku on, lõikab. Aga harukordselt? Maaler kooke ekskavaatori. Tänaseks teemaks on herned, oad, läätsed, ehk siis kaunviljad ja saates külas hea meel tervitada siin Rocca al Mare kooli toitumisõpetajat. Kaie meid, tere. Tere. Kaie. Teie koos Tiina Rebase, Lia virkus ega kirjutasite ka sel aastal raamat oad, herned, läätsed, armastus kolme kaunviljast. Kui te lastele toitumistunde õpetame, annate õpetada neid süüa tegema, siis mis koht on seal kaunviljadel? Oad, herned on need, mis on populaarne tund, kui tuleb juttu hernes, hernesupist nähtaks. Ahah, no sellist tundi meil päris ei olegi, mis oleks hernesupile pühendatud, et üritame võtta läbi kõik sellised, et teemad, mis, mis toiduainetega on seotud, programm on, on pikk, kolmandast alustame kolmandast klassist ja üheksandas lõpetame, nii et kaunviljad on küll peidetud. Ühe teema sisse ära küll, jah, pakub lastele huvi. Ka pakub, kui maitseb hästi. Pigem üks idee, mille järgi ju juhindun oma töös on ju see, et lastel tekiks julgus võimalikult palju erinevaid toiduaineid proovida. Muuhulgas siis ka kaunvilju. Mulle on jäänud tunne, et meeldivad ikka pitsat, pastat, kui neid tehakse, siis on kõik on nagu väga elevil ka kodus. Aga kui ütled, et keedame täna läätsesuppi või teeme mingit sellist autist, siis nagu noh, ei paista entusiasmi silmist. Mulle küll tundub, et lastele meeldivad uued asjad, et see on selline hea trump, millele üles ehitada, kui midagi uut neile tutvustama hakata, aga kindlasti on sellel ka piiret turvalised. Kodutoidud on ka vaja jutuks võtta ja läbi teha tundides, et. See on põnev see, et kaunviljad ei ole ju midagi uut, nad on olnud aastasadu, kui mitte tuhandeid ja inimesel toidulaual, millest see on tulnud, et nad on nii tahaplaanile jäänud või kuidagi natuke nagu unustatud. Et me ei hinda neid nii kõrgelt. Kui võiks, mina arvan, et mugavus on siin üks Me küsimusi, et neid on üsna keerukas valmistada, kui me mõtleme kuivatatud kaunile peale. Aga tänapäeval ju on hästi palju juba konserv kaunvilju saadaval ja, ja niipea kui nad poelettidele jõudsid, hakkas möödas ka üha rohkem kaunvilja toite ilmuma kodutoitudesse salateid, lisandina mingisuguse toidu juurde. Aga ikka sellised traditsioonilised, ma ikka tahaks hernesupp ja läätsesupp ja oasupp mängu tuua. No väga hea, kui ka traditsioonide elusannet vastlatoit ilma hernesupita. Ma ei kujuta ette Vastlakukkel ja hernesupp koosneb päris kena kooslus. Jah, et kui suured. Toiteväärtusega need on ja mis on nagu nende selline maid, edu võti või supertoiduks neid vist nimetada ei saa. Aga siiski siis tuleb alustada natuke kaugemalt, kui hakkame rääkima juba toiteväärtuse teemal, et mind on aidanud õpetaja töös see, kui, kui noh, nagu väga spetsiifiliseks ei lähe, see pole ka päris õige. Toit on hästi keeruline teema, toidu omastamine on keeruline teema ja näen, et laps on aidanud see teadmine, et et me teeme hästi valikuid, kui me hoiame suuremas ulatuses oma toidutaime kesksõna. Ja, ja kui sa oled arengus füüsilises vaimses arengus nagu lapsed koolis on, siis see peaks olema valdavalt segatoit. Aga, ja, ja nüüd, kui me mõtlemegi sellele, et ligi kaks kolmandikku meie toidust võiks olla taimne, siis hakkame vaatama, et milliseid taimseid, toiduaineid me tunneme ja selgub, et ega neid väga palju meie sortimendis ei olegi. Ja, ja siis kui hakata neid üles loetlema vaatama, siis tahes-tahtmata jõuad ka kaunviljade ja selle tähtsuse juurde, et nad on ikkagi suhteliselt head valguallikad. Ja, ja kui ütleme teismeeas tekib selline huvi seega on elustiili vastu siis sellest teemast ei pääse. Peamegi hakkama selgitama ja, ja uurima seda valdkonda, mis nad kaunviljad on ja kuidas neid tarbida toiduks, et võimalikult palju head kätte saaks. Aga nende valmistamine, kui me nüüd selle juurde jõuame, siis see ei ole eriti kerge või no need on pikka aega. Pigem jah aega, et ta teeb elu ju ebamugavaks, kui sa võtad algallikana kuivatatud media, põldo, vaat kikerherned ja sa pead neid sortima, siis sa pead. No see tõsi on poodides meie jaoks juba sageli ära tehtud, nad on ikkagi päris kõrge kvaliteediga pakendis, võib-olla mõni üksik jubin välja arvata. Siis sa pead neid leotama, eks. Enne seda soovitan ma alati ka asjade üle pesta, et see pealmine tolmukiht ei jääks nagu sinna leotusvett, et siis tuleb nad ju pehmeks keeta, mis võtab oma aja kikerherned näiteks ligi kolm tundi, eks ole, see, see tähendab ju tõeliste ettevõtmist. Kui sa oled maapiirkonnas, sul kogu aeg näiteks köögis mõnusalt pliit pliidi all tuli põleb ning see WC-pott seal podiseda või ka ahjus näiteks küpsetada, aga kui saad linna elu elaja, siis siis pliidi peal pidevalt podiseb bot. Pigem tülikas, eks leotama ennem. No mõelge kasvõi sellele, et me oleme, ütleme, kuivatatud vili ju säilib tänu sellele hästi, et tema veesisaldus on minimaalne, eks olemas ja võtnud, et me peame teda nii-öelda algastme või seisundisse tagasi viima. Nii et me anname talle niiskuse tagasi leotamisena ja siis anname pehmuse, eks ole, termilise töötlemise tulemusena, aga see vesi tuleks siis, milles ta nüüd ligunenud, uuesti ära kallata. Ehk siis, kui väga ülevaatlikult rääkida see põhiasi ära kuidas kaunil ju ette valmistada, siis, siis tõesti kui ma seda teemat rohkem uurisin ka selle raamatu jaoks Jaama koolituste jaokski, siis, siis tuleb see välja küll, et leotusvett, et ei peaks kasutama ei keetmiseks ega ka hiljem keetmis vett, nii väga toiduks. Ja põhjus seisneb siis nendes. Ütles veel seal sees, mida organism ei omasta, nende hulgas võivad olla ka omal maal näiteks antitoitained, mis on sellised loomulikud taimekaitseained, et neid ära ei söödaks, eks ole, et see on selline loodusseadustele põhinev asi, et igalühel on oma ellujäämis taktika taimedel on ka. Aga nüüd toidu tegemisel jah, sa selle jotad piisavalt palju pehmeneks keedad piisavalt palju, et keha saaks seda kergemini kätte, seal omandavad ained. Ja, ja, ja väldid siis seda, mis võiks tekitada sul seedeprobleeme, et üks teooria ongi mul see et ilmselt on kaunviljadest loobunud seetõttu, et nad ei ole neid kas piisavalt kuumutanud leotanud või, või noh, just nimelt näiteks ajapuuduse tõttu ja siis hakkab kõht valutama, puitised, Öeldakse hernesuppi ei ole hea süüa, sellepärast et perse muidugi inimeste organismid on erinevad, et mõni ongi tundlikum näiteks nendesamade oligosahhariidid suhtes, need on sellised pika ahelaga süsivesikud, mis siis pigem siis ütleme, inimene neid. Ta ei seedivaid meie bakterit, pigem rõõmustavad selle üle, kui nad meie seedimises on ja siis läheb mölluks lahti hernesupi puhul, kui ma nüüd neid seal keedan, ega ma siis seda vedelikku ära ei saju valada. Eiei no hernestega on asi lihtsam, et kikerhernestega ja ubadega on sisse. No nüüd tulebki vist hakata rääkima endast hoonetest ka, et noh, nad on erinevad taimed, kikerherned on erinevad hernestest ja põldubadest ja aedubadest ja nii edasi, edasi. Neid rühmasid on palju. Kõige lihtsamini seeditavad on minu arvates läätsed. Neid ei pea esiteks leotama väga enne pesed üle ja kõik jah. Just, et. Kui nad murega, siis nad käivad kauem, ilmselgelt eks kui nad on juba kooritud ja poelettidel oleme aru saanud, on valdavalt meil juba kooritud punased läätsed ehk punase sisuga läätsed. Ja need keevad pehmeks juba seal tegelikult 80 minutiga, aga pakenditel huvitatud kauem ja ma isegi mõistan, miks see nii on, sest lihtsalt pikem keetmise aeg jälle meil vabaneda nendest tülikatest ainetest, mis võivad tekitada probleeme. Aga on siin ka vahet, kas nad on need punased läätsed, rohelised läätsed või siis lausa mustad läätsed. No vahe on näiteks selles, et kui mustad läätsed tahad, vaatad, oh kui ilusad, must, säravat terakesed, et pane nad oma hautise sisse. Siis tegelikult riskid sellega, et sa määrid oma toidu ära. Et selles läätsekestas on selliseid lahustuvaid värvaineid ja sulle Kätu hall pruun mass, eks ole, et mis ei mõju absoluutselt isuäratavalt. Nii et Sa peaksid nad eraldi keetma ja võib-olla siis viimases järgus toidule lisama või ainult lisandiks panema või kasutama muid valmistamise võtteid, sellepärast ongi retseptisoovitused antud inimestele, et nad vaatavad raamatust, kuidas mingi mingi mingi konkreetse kaunuljaga toimida millega nad kokku sobivad. Kas on hea mõte teha liha veel sinna kõvasti kõrvale ja, või on nad juba ise nii toitvad, et tegelikult nad ei vaja? Et toit ei peaks, seal on meil väga raske kanda, kui me juba selle söögi valmistame, et et see seedimisele minev energia ei oleks väga suur. Ütleme nii, et kaunviljad sisaldavad juba selliseid komponente. Peavad võib-olla tasakaaluks ainult teatud väheseid toiduained ja siin on võib-olla mõistlik vaadata ka sellise rikkaliku toidukultuurisilmaga, et et noh, näiteks idamaadest on homme süüa kaunvilju koos reisiga. Ja see on geniaalne kooslus, sellepärast et et riisis on midagi sellist, mida näiteks ütleme, et seda see ei ole või et ja, ja siis kogu see tants tegelikult ju käibki täisväärtusliku valgu teema ümber, et kui sa juba liha sööd, sa saad selle väga kergelt kätte. Loomsed, toiduained sisaldavad täisväärtuslikku valku. Niipea kui sa neist loobud, pead sa hakkama taimseid toiduaineid kombineerima, et need kätte saada. Ja riis ja kaunviljad koos moodustavad väga hea terviku. Siin tuleb mul meelde üks retsept, mille raadiokuulaja kahjuks ma nüüd tema nime ei, ei mäleta, meile andis, see oli üks kuu aega tagasi, ma usun, tegemist oli Armeeniale, see blufiga minu arust naha ja just ja siis oli seal sedasi või kõrvits, kõrvitsatükid siis või see sära sedasi klaasjaks. Siis oli läätsed tunde järgi ja umbes sama palju riisi ja maitsestamiseks soola. Ma proovisin selle järgi, ma pean ütlema, et see oli tõeliselt hea, nii et aitäh sellele inimesele, kes tegi ja ja nüüd sai see retsept jagatud, et tunde järgi tehtud. Kas see nüüd ideaalne? Kooslus mulle tundub küll, kui ma kuulan, esiteks juba ilusad värvid tulevad kohe siia järjega, ilus kollane, eks ju. See on juba oranž, on ju tuntud söögisudest ja värv. Et kõlab hästi. Nii et selline kooslus on hea, aga kui võtta lihtsalt keedetud oad Ja singitükid kõrvale. Selle paljuks seisa. Ja kui nii küsida, siis siis üks mitte selliseid olukordi endale lubada, kus, kus sellist toitu ka sööb üks muuseas aastavahetuse toit meie peres, mille idee on saadud Itaalia köögist, ongi see, et et sa praed pannil peekonit või sinki koos sibulaga hästi mõnusalt läbi, nagu eestlased ikka armastavad teha oma toitudes. Ja, ja, ja siis lisad talle keedetud läätsesid ja siis veel maitsestatud ohtralt peterselliga tšilliga küüslauguga, kuidas keegi soovib. Värske roheline annab lisaväärtust toidule ja see on väga maitsev roog, seal on seda sinki väga vähe, läätsesid rohkem, eks ja, ja ei, ei tunne ennast sugugi halvasti, et see on just selline aastavahetusel liialduste juurde ja kerge toit. Aga kuidas sa suhtud? Konservubadesse need, mis on vees ja kuidas nendega toimetama, naati, neid vaadanud, kõndinud nendest mööda, ei oska nendega midagi teha, et niisama toidu kõrvale ma neid ei võtaks. Ja midagi ei oska teha. Neid saabki tegelikult ju toiteväärtuse rikastamiseks lisada mingisugust selle toidule lisaks salatit, nõrutad konservaat. Meiegi raamatus on üsna mitmeid ideid. Nii mugav viis oma toitu rikkamaks teha, et noh, kui ma võtan kas või seal kikerherneeks, et ta on üsna tüütu Tartu ettevõtmine. Aga poest osta see peaaegu et talla euro maksev purk ja teha sellest mingisugune tore lisand toidule või panna teda Pi hautise sisse. Kartuli kõrvale ei kõlba. Täitsa võib, miks mitte, peaks mõtlema mingi koosluse välja. Meil siin üks kuule, kirjutab kodulehel, et kaunviljade valmistamiseks võiks kasutada slov kukkerid, saab vaikselt valmistada ja ise tööle minna. Just seda, vaat kui hea, et jutuks tuli, et isegi olen nüüd vaimustuses, et olen. Vaat nüüd küsimus muidugi, kas lõuguckerisse mina samamoodi aru nagu nagu kuulaja, et mina üldse aru, aga, aga see selleks sarnase survekeedunõu, millega tegelikult peaks vastupidi, kiiremini asjad minema, slov tähendab aeglasemalt küpsemist, et ka see vähendab märkimisväärselt näiteks kaunviljade keetmise aega, et saab hakkama seal tunni või, või vähem, aga ikkagi, et ma eeldan, et kuulaja kasutab ka seda vahendit, see teeb elu lihtsamaks ja, aga muidu on võimalused õhtul likku panna. Tõsisedasab tehes laupäeval, pühapäeval, siis laupäeva hommikul hakati tegema, et ega suur kogus ja siis külmutada ja siis iga pääselt tükker pakkuda ja, ja ei, see on väga hea plaan. Tegelikult. On viljadega toidu valmistamine eeldab nagu planeerimist ja, ja kui sa selle kätte saanud, siis tegelikult elu läheb lihtsamaks, et minagi teen korraga suurema koguse. Planeerinud niimoodi, et oleks võimalikult vaheldusrikas, et kordan ta, ma ei tea, supi sees kordades alati hulgas niimoodi see kõik kulub ja mis järgi jääb tõesti sügavkülma. Ja siin Jaanus kirjutab meile. Ta juhib tähelepanu, et selles pikas ahelas on Polumite oligosahhariidid. Jah, see on üks osa nendest liitsüsivesikutest ja väga hea tähelepanek. Ja tema ütleb, et isiklikust kokanduskogemusest ta siis jagab seda, ütleb, et külmutab rohelisi põldube, puhastab Kaunast välja, paneb sügavkülma. Maitsvad maitsvamad kui kuivatatud oad ja lihtne valmistada. Jah, näiteks suitsu väikelisandiga hautatud ja, ja kujutage nüüd ette, et ka mina pidin elama jõua siin Eestis, et näha ühe prantsuse proua ideed, kuidas põldube kasutada, et ja kui maitsvad on tõepoolest Põldoa sisemus, et mina vana vanaemade näitel ju kasutasin neid kuivatatud kujul, eks ole. Ja, ja siis tuleb üks prantsuse proua, kes ütleb, et nemad on kogu aeg niimoodi söönud, põldube, et pigem värskena kestast välja ja tõesti maitseb üli ülihea. Eks ta natukene mürgine ei ole, mõtleme ikka nüüd neid suuri põldu. Kui mürkidest rääkida kaunviljade puhul, siis tõesti on olemas sellised ained nagu lektiinid mida võib käsitleda tokselistena kui, kui neid. Kui, kui kaunvilju vähe töödelda jäävad, need on peamiselt aedubades ehk siis kõik teised kaunviljad on, on minu andmete põhjal sellest patust vabad. Et põldubadega ei peaks küll inimesel mingeid probleeme tekkima, siin on üks teatav nii-öelda geneetiline eelsoodumus mõningatel inimestel, aga minu teada on see väga haruldane. Ainuke, mille suhtes tõesti siin saates peaks tooma välja peab olema ettevaatlik, on siis aedubade toores tarbimine seal türgi uba ehk türgi juba jah, ja ma arvan, et ka lapsepõlves paljud on saanud oma vanematelt võtta, et lahed hernest nii palju kui jaksad, eks, aga raetuba palun see et nii on ka minu puhul olnud, et et aedubades nimelt jah, on see lektiini nimeline naine, mis siis mida ei, mis vajab kuumutamist ja ja näiteks idandatud punased aedoad on üks paras hirmus asi. Vot siis. Aga me jõuame sellest kõigest veel, teeme pausi, kuulame siia vahele muusikat ja seda teeb nõudlik Sailens kosmikut kokalaul. Pärast seda on avatud meil ka telefon 611 40 40 millele helistades saate pakkuda oma retsepte, mida teie kaunviljadest põnevat lähed, teete? Saates on meil külas. Kaie Mei, Rocca al Mare kooli toitumisõpetaja. Mida oskan, ma kuula ja imesta. Kokakunstiga kõiki. Peale selle kujuta, et Teen paiku ja kotlette. Niimoodi läheme jutuga edasi. Kaunviljadest on tänane saade ja 611 40 40 on telefon. Meil on esimene helistaja saates külas. Ütlen ka. Teile on Kaie Mei Rocca al Mare kooli toitumisõpetajaraamat oad, herned, läätsed, üks autoritest. Nii, halloo, kuuleme teid? Ma lihtsalt hakkama, ma panen nad likku ja kui nad seisavad akna peal ja kui nad on tõusnud jämedaks. Panete sinna midagi juurde, maitseks veel või teetegi sellise pudru moodi? Ja noh, piparrohi jah, on ainukene asi, mida ma sinna lisan. Aga noh, see olla võib lisada siis pärast, kui ta on juba pehme läheb väga kiiresti, nii, umbes veerand tunniga. Aitäh teile selle retsepti eest ja kuidas kommenteerite? Oi, no väga õigesti on välja toodud need olulised komponendid, millest me ei ole jõudnudki tänaver rääkida. Hakkame tagantpoolt peale, et mulle väga meeldis, et proua on täheldanud seda, et Poola võiks pigem hiljem lisada, eks, et mina oma kogemustest näen ka, et kui liiga vara seda teha, siis need kestad kipuvad jääma poised. Ma muidugi ei tea, milliseid kaunil ju täpselt seal potis autati. Põldu, nad võivadki saada poole tunni 40 minutiga valmis väga mõnusaks, pehmeks ja ahju saavutamine oleks väga hea võtta, kui vähegi aega on. Ja teine asi, mis ma kohe nagu ära tabasin, oli see aed-piparrohi, mida mainiti, see on meie raamatus ka kirjas, kui kaunviljade kavaler. Ehk ta aitab paremini kaunvilju seedida. Teda nimetati vanasti kaubaks rohuks. Asjata et ja mujal maailmas toidukultuurides, kui me mõtleme ka kõige rohkem seal india köögi ja, ja väga palju kasutatakse Lõuna-Ameerika, saan ma aru saanud. Seal on ka selliseid meelgi tuttavaid, vürtse, mis kergendavad kaunviljade seedimist. Nii et hea mõte on sellises pajas teha. Ja järgmine helistaja, Hallo, kuuleme teid. Tere. Tere. Mina alustan oma vanavanaema nipist, kui ma lapsepõlves tema kõrval köögis olil. Ta ütles alati, jäta meelde. Paat herned, külma vette, kaalid, kapsad kuuma vette ehk et need leotatud herned või oad tuleb panna külma veega keema. See on üks asi ja hernesupi keetmine läheb väga kiiresti, kui r ehmatada ja mitte püssiga potiga. Kuulge, väga hea juba iseenesest see on hea teadmine, et herned, oad külma vette ja siis kapsad, kaalid, kuma ette, 611 40 40 on telefoninumber haige, kuidas seal kommenteerida? Selliseid asju veel, mida oleks hea teada. See külma vee teema võib-olla läheb väga spetsiifiliseks, aga, aga see on võib-olla hea võrdlus on puljongi valmistamisega, kui sa paned külma vette, siis lihtsalt sellisel viisil lahustub aineid tunduvalt paremini välja. Ja kui sa tahad näiteks maitsekalt liha valmistada, siis sa pead kuuma vett, et tekiks selline juba nagu noh, nii-öelda pind, milles toitained nii kergelt välja imendaks, eks ole. Et, et see on vist ka põhjus nende kapsaste ja herneste kohta ja vanad eestlased ongi ju armastanud sellist paksude ummist. Hernesupikauss, lusikas püsti seisab, et see on hea küll. Järgmine helistaja logole. Tahaksin lihtsalt öelda seda, et et need inimesed, kellel on aplitega korter et siis ma soovitan panna kas oad või herned, mis on eelnevalt vastatud panna sellesse ahjupotti ja panna õhtul ära köetud ahju. Ja ja siis on hommikul imehea võtta. Absoluutselt nõus teiega aitäh, see on ka jälle luksus neile, kellel on ahjuküttega korter või, või siis lausa oma majad, nagu ta tuleb nagunii kütta, kui külm periood algab. Ülle küsib, miks kasutada kikerhernest? Need on ju maitsetud. Mida annaks nendest teha sellist, et, et ei saaks öelda nende kohta? Maitsetu, ja eks ta maitse küsimus on ilmselgelt minule meeldib kikerherneste puhul see teatav pähklisust, mis sobib nende ainetega, millega me teda kokku panen. Ja, ja, ja enamasti on see kassi vürtsine seltskond olnud, et et näiteks karriroad, et ma väga väga armastan, et seal on kikerherned sees või, või üks kuulus moodne toit tänapäeval hummus, eks ole, mida sa teed kikerhernestest, mis tulebki seedetavasti sobivalt seesami ka Tähkline, et ta kikerhernes seal sees on vabandust, ma väljendust, aga, aga kõik sõltub siis tõesti sellest, et mida sa kokku kombineerida. Kikerherned võivad olla ebameeldivad siis, kui nad on näiteks konservi sees. Ütleme, konserv on avatud ja, ja siis tekib sellise metalli ja selle leeme vahel mingisugune niukene, aeglane. Muutus jah, just nimelt ja sealt tekib selline metalne, ebameeldiv kõrvalmaitse võib-olla see hirmutab inimesi. Aga, aga samas nad on ilmselgelt hästi palju pehmemad kui näiteks isekeedetud kikerherned, et milleks on vaja siis aega varuda, nagu me oleme mitu korda siin jutuks võtnud, nii et sealt ka võib-olla need probleemid Ühele meeldib, üks, teisele teine arusaadav. Aga ma paluksin lõpetuseks Cayenne'i veel sinult mõnda retsepti, mida täna järgi proovida minult üks kõlas, mis oli küll lagunedes ühelt kuulajalt saadud, et kus on siis või ikka ei väsi ma kordamast. Kõrvits, läätsed ja, ja siis riis. Ja kokku tuleb super, nautis aga tänane ilm, minu arvates soosib see sellist pajarooga või kaua hautatud toitu ja noh, kaua nüüd jälle suhteline, et et kui me võtame läätsed, siis näidud tegelikult vaat pehmeks meeldivalt tekstuuriga toiduks ju üsna kiiresti, et eriti kui need on punased, kooritud läätsed ja üks minu lemmikutest praegu on siis india eeskol andaalid Need on siis sellised pehmeks keedetud, kas munga oad või läätsed? Mida rikastatud siis vürtsidega ja just nimelt vürtsköömen. Peame rõhutama veel seda sõna vürtsköömen, et ma olen koolis sellises olukorras ka olnud, et olen palunud lastel näiteks vürtsköömneid kaasa tuua ja nad toovad köömned ja tegelikult tähendab vähemalt ka see pole halb kooslus. Aga jah, vürtsköömned, küüslauk, tšilli ja, ja noh, tehnoloogiline käiku natuke keerukam ma siin võib-olla seda ei jagaks, seda saab raamatust või suvalistest otsingusõnadest ka kätte. Tal on tema nimi aga, ja, ja siis seda serveerida näiteks basmati riisiga ja peale puistata värsket koriandrit oleks peaaegu täiuslik selle ilma toit. No see on selle, me saime ka teada, et riis ja läätsed sobivad ideaalselt kokku ja sinna liha vaja polegi. Ei ei pruukinud ja tõesti, peab tunnistama, et meie peres ka kuidagi lihan tänu kaunviljade rohkemale söömisele muutunud vähem tähtsaks, et et me tunneme ennast hästi, seda toitu süües ta ei koorma, aga samas on ta täitev, eriti kui ta on tõesti selliseks pehmeks keedetud. Nii et väga väga soovitan, et kuidas veel ja see on ka viis, kuidas just nimelt neid taimseid toiduaineid rohkem süüa, kaunvilju rohkem süüa, see sortiment on meil väga suur. No poodides on valik juba ikkagi väga-väga uhke, tuleb julgeda katsetada ja, ja ideid on nii raamatutes kui kui internetist kiht suurepärane. Aitäh saatesse tulemast. Kaie Mei ja head kuulajad. Õige varsti jätkame toiduteemaga natuke teise nurga pealt räägime õiglasest kaubandusest. On läinud, kõik puude, kõõletame keelata. Ja istume Camiina, suur. Veel ei ole kõike. Mitmenda tosooli lülitit veel jah, ja? Olla tekkimine. Jah, ja ei muud. Käesoleval nädalal õiglase kaubanduse nädal ja MTÜ Mondo vabatahtlikud on sel nädalal väljas 15. kaupluses üle Eesti, et rääkida õiglasest kaubandusest, tutvustada selle märgiseid tõenäoliselt ka tooteid, mida need märgised siis tähendab, kus need märgiseid siis peale ja et pisut aimu saada, kuidas õiglasel kaubandusel on läinud, mida see endast tähendab, on täna stuudios Mondo vastutustundliku ettevõtluse eest. Kristina Mänd, tere. Tere. Tuletage meelde natukene seda aega, kui esimest korda Eestis hakati rääkima õiglase kaubanduse märgist. See on selline mustal taustal sinise rohelisega nagu selline. Inimese koju, tilk paljude arvates on elevant inimene jänese hoiate, kes lehvitab. No ilmselt on neid tooteid meil olnud juhuslikult ka varem, aga teadlikult hakati sellega tegelema 2007.-st aastast, nii et kuskil üheksa aastat ja ja siis vedasid seda erinevad organisatsioonid ja nüüd ta juba head mõned aastad on olnud siis Mondo töövaldkonnast, sest meie tegeleme muidu arengukoostööga humanitaarabiga, aga et teha ka Eesti inimestele selgeks see seos meie arenguriikide inimeste vahel, tegeleme ka vastutustundliku tarbimisega õiglase kaubandusega. Praeguseks on pilt Eestis selline, et kõikides poodides, suuremates poodides, poekettides on olemas õiglase kaubanduse märgisega Pifiet šveid, nagu teda eesti keeles nimetatakse eesti keeles kasutama ingliskeelset väljendit märgisega tooteid maailmas, kokku on neid üle 30000, Eestisse nad kõik paraku jõudnud ei ole. Ja kui me meie poodide saaki vaatame, siis peamiselt on see suhkur, kohv, tee, šokolaad, maiustused, aga ka näiteks vürtsid, pipar, kaneel ja nii edasi. Mõnedes poodides ka vein ja õlu ja, ja riideesemed, puuvillast on tehtud siis päris palju asju. Kas nad on ka kallimad, kui nad kunagi tulid sa märke siis nagu oli ta kallim ja öeldi, et sellepärast, et tootjad saaksid nagu õiglase hinna. Jah, sest ma võib-olla ennem kui ma ütlen, räägin sellest hinnast, kui kallid need on, ütleks kohe nagu ära, et tegelikult see ju peakski panema meid natukene mõtlema selle üle, et kui mingi toode näiteks banaan tuleb meist tuhandete kilomeetrite kaugusel, aga maksab kilohind vähem kui meie õun, mis tuleb ümber nurga, siis järelikult kellelgi on selles ahelas jäetud õiglaselt maksmata või midagi on selles ahelas mitte õigesti tehtud, muidu ei ole see võimalik ja, ja sageli on see tootja või talunik, eks ole, kes elab arenguriigis kes siis on sellise näljaraha eest seda seda tööd pidanud tegema või veel hullem on seda lapsed pidanud tegema. Nüüd selles mõttes on väga õigus, et tõepoolest alguses olid need tooted ka tükk maad kallimad, aga kuna nad hakkavad ka meil jõudma sellisesse igapäevatarbimisse, siis suhkrutee kohvi puhul sama kvaliteediga toodete puhul hinnavahet peaaegu enam ei ole, ma ütleks, et üldse ei ole, aga siis ei maksta rohkem enam neile nii palju. Ma arvan, et seal on lihtsalt targemad, targemad tarneahelad tekkinud ja neid tuuakse teistmoodi, tuuakse paremini ja mulle tundub, et ka jaekaubandus ise on muutunud teadlikumaks, sest klient on muutunud teadlikumaks ja klient ei taha osta kehva toodet. Ja kehv toode ei tähenda mitte ainult eks ole maitselt kehva, vaid tähendab ka see, kuidas ta tehtud on, eks ole, et see ei ole ainult see, et banaan maitseb halvasti. Et kui ma ikkagi tean, et selle banaani ja minu jaoks korjanud kuueaastased lapsed, kes peavad koolis käima, aga nad ei saa seda teha, siis see banaanimaitse ja Räägime sellest ja ei peakski mõtlema panema, kui ta nii odav jäägu, midagi on valesti selles süsteemis. Ma arvan, et jaekaubandus ise on ka teinud oma järeldused sellest ja kui näiteks minna meie naaberriigid Soome või näiteks minna Inglismaale, noh me ju ise pürgime Nende riikidega, sarnasemad oleme, eks ole, me ei ole ju õnnelikud. Kui meid alati võrreldakse Kesk-Ida-Euroopa riikidega, siis seal me näeme, et need tooted on, on tavatarbimises kogu aeg olemas ja seesama, et neid ostetaks, ollakse nii palju rohkem ja kaupmees toob neid rohkem maale, müüb neid rohkem, on võimaldanud ka selle hinna tasakaalustada nagu normaalselt. Ja ma uuesti kordan nagu üle tõenäoliselt ei ole nad kõige odavamad kõikidest kaupadest, mis poes on, see ei ole ka mõelda päris hästi, aga nad on samal hinnatasemel, mis sama kvaliteediga kaubad. Ja võib-olla üks väike asi, mis ma olen veel ise tähele pannud, ma ei ole seda kuskilt kinnitust saanud ega vaadanud, aga uurinud. Aga mulle tundub, et õiglase kaubanduse toodete puhul on ka pakendamisel oldud keskkonnas päästlikkima mõistlikum pakend võib ju ka tegelikult päris palju maksta. Absoluutselt aga öelge, kas õiglane kaubandus ja teiselt poolt öko, kas need on? Ei ole öko puhul, me räägime siiski eelkõige keskkonnasõbralikust, tootmisest ja keskkonnateadlikust tootmisest. Nüüd feed šveidi märgis on eelkõige loodud nende töötajate ja talunike ja tööliste sotsiaalseks kaitseks on sihuke kodanikualgatuslik liikumine. Et Meie oleme Eestis sellega harjunud, et meil on oma seadused ja oma reeglid, eks ole, mis kaitsevad meie, meil on miinimumpalk. Me võime sellega mitte rahul olla, aga meil on olemas ja seda ei tohi kasutada. Kui me kasutame lapstööjõudu, siis on see nii taunitav teema, ma ei kujuta ette, mida meedia teeks inimestega, kes kelle puhul avastatakse, sellised asjad juhtuvad vangi. Aga on terve rida riike, noh, ütleme seesama Firchreidiga on seotud 75 arenguriike, kus need seadused võivad küll olemas olla, aga neid ei järgita. Nende valitsuste survestamine on üks viis, kuidas seda teha, aga teine viis on sedasama kodanikualgatuse kaudu. Proovida sele kaubandussüsteemid teha selliseks, et nad on õiglasemad ja paremad ja, ja küll see keskkonnatingimus on seal sees, et ei tohi pestitsiide kasutada ja nii edasi, aga pearõhk on sellel sotsioon, sealsel aspektil miinimumhinna maksmine omakorda talunikel, vabandus tootjatel siis õiglased, õiglase töötasu maksmine, lapstöö ja orjatööjõu keelt, keskkonnateema ja lisatasu. Mille eest siis need ühistud, kes on selle šveidi süsteemiga liitunud saavad saavad siis omakorda investeerida oma kogukondade arendamist ja see on võib-olla ka oluline, et sellest Viachidist ei saa mitte kasu, ainult see talunik ise, kes on liitunud selle süsteemiga, vaid saab kasu, nagu terve kogukond sellest ehitatakse, kuule, haiglaid, parandatakse teid ja nii edasi. On teil selle kohta ülevaade? Mondo tegeleb ju arenguriikidega, te käite palju väljas, inimesed üle maailma sõidavad, järgmisel nädalal hakkab Eesti televisiooni näitama dokumentaalsari. Öelge mulle on see pilt läinud paremaks tänu sellele. Mina küll tahan uskuda, aga ma olen ka selline väga positiivne inimene, aga ma võib-olla enda kogemusest oskan seda öelda, et ma olen käinud enne Komondosse tööle jõudsin ja selle teemaga väga ütleme niimoodi professionaalselt tegelema hakkasin, enne seda oli ma lihtsalt üliteadlik kodanikest kogu aeg käis, rääkis sellest. Siis ma näiteks elades Lõuna-Aafrikas Käisi Mosambiigis ja ma saan piik on väga-väga vaene riik ja Mosambiiki väga palju kasvatab india pähkleid või käsunats ja mina käisin nendes istandustes ja see pilt on masendav. Lapstööjõud on üks teema, aga see, mis tingimustes inimesed töötavad, kuidas pestitsiide piserdatakse laiali inimestel puudub igasugune kaitses sund, jõhker, jõhker, jõhker ja siis mulle räägiti, et aga meil on ka Mosambiigis olemas seda tüüpi ühistud ja seda tüüpi istandused, mis kuulud Vjat veidi süsteem. Ja ma läksin ühte vaatama ja see pilt on teine, need töötingimused on teised, need, see, kuidas kogukonda investeeritud on. Teine siin oli tehtud selline väike kooliruum tüdrukutele, kes need ei peaks siis kilomeetrite kaugusele jala minema. Väga palju. Taguses Aafrikas peavad lapsed jala koolis käima kilomeetrite kaupa, eks ole. Ja, ja see pilt oli parem, nüüd kevadel näiteks olin, olin kodanikuühenduste konverentsil Kolumbias ja seal käisin vaatamas, mitte Firchreidi märgisega utz märgisega kakao vabandus, kohvi tootmist, utz märgis on näiteks ka meie Kalevil Kalev on seda taodelnud endale, et veenduda, et et sellised sotsid reaalsed ja keskkondlikud tingimused on samuti täidetud sellel toormaterjal, millega nad siis eesti eestlaste kõhklusi täidavad ja seal on, kui ma näiteks nendes kohviistandustes käisin, mis olid utsi poolt sertifitseeritud, kus on siis sõltumata audite käiakse kontrollimas ja süsteemid on päris ranged, on teistsugused töötingimused ja kui vaadata nagu maailmapilti laiemalt ja lugeda neid analüüse, siis, siis ütleme meile võib-olla kõige parem indikaator, notar on need. Sest teine peleti peal Apenkovs või noh, need aastatuhande arengueesmärgid, mis nüüd on kestliku arengu eesmärgid, mille ÜRO on vastu võtnud, eks ole. Ja seal ikka on pilt nagu küll näha, et jah, nii palju on seda vähemaks jäänud, nii palju lapstööjõudu vähemaks läinud, nii palju noria tööd vähemaks läinud. Mõtleme kasvõi isegi selle peale, eks ole, et kui need Bangladeshi odavate riiete tehased kokku hakkasid ükshaaval kukkuma, siis sellest tasandatakse meedias ja sotsiaalmeedias nii palju, et nendel ettevõtetel, kes lasevad niimoodi töötada, neil ei jää nagu muud üle nad on sunnitud omavastutustundlikuks ja siin nagu tekibki küsimus, et mõned nendest tahavad seda ise teha, nagu ka mõned Eesti ettevõtted, eks ole, mõned ootavad, kuni neid sunnitakse ja mõned lähevad üldse nii-öelda autost, pesnešveid lähevad pankrotti sellepärast, et nad ei suuda ikkagi teadliku ja moodsa tarbijanõuetega kaasa tulla. Aga kas see on selline noh, kuidas seda nüüd öelda? Hästi turvatud märk, et ei ole võimalik võimalus hakata kellelegil ükstaskõik, kust ostan kauba kokku, panen aga märgid peale ja müün. Selle all see on väga-väga hea küsimus ja selle kohta tegi uuringu meie naaberriigi Soome organisatsioon Finwotš, kes uuris kõiki Soomes olevaid neid erinevaid niukseid nagu ettevõtluse ja, ja sotsiaalse taustaga seotud märke. Ja tuli oma uuringus lagedale sellisega, et šveid on kõige turvalisem ja kõige kindlam. Esiteks sellega liitunud talunike ühistute arv ei ole väga suur, hoomatav, see on sama suur kui Eesti. Et sellega seotud inimeste arv on 1,5 miljonit, see on põhimõtteliselt nagu eesti, aga nüüd need on siis need talunikud, tootjad, aga nende pereliikmeid arvesse võttes on see ligi kuus miljonit. Nii et ja eelmise aasta käive oli kuus miljardit, mis ongi Eesti riigieelarve ilma Euroopa Liidu panuseta, nii et põhimõttelist räägimegi Eesti suurusest kogukonnast ja noh, nüüd öelda, et see nii marginaalne see meid ei huvita, oleks eestlaste väga solvunud, Öeldakse, et võrdleks mõttetu väike riik meid ei huvita. Ja ja soomlased siis uurisid väga põhjalikult, et kuidas neid auditeeritakse, kuidas seda märki antakse, sellest tuleb maksta, see ei ole, odavtootjad peavad maksma sellest, talunikud lähevad maksma sellest, kui Eesti ettevõte soovib sellest sellest toorainest valmistatud tooteid teha, meil on kolm sellist ettevõtet Eestis olemas, siis nad peavad seda märgist taotlema ja neid asju kontrollitakse, Eestist saab seda märgist taotleda peamiselt Soomest ja soomlased käivad seda kontrollimas. Nii et loomulikult on igas süsteemis auke, see on ju selge. No võib öelda nii nagu demokraatia kohta, et vähe vigane, ta võib ju olla, aga see on parim, mis meil on ja, ja mina isiklikult seda Fiet veidi usun, sest mu teine variant on olla laisk ja mõelda, et ah, see, see ei mängi üldse mingit tähtsust ja laduda oma koti asju, mille puhul mul üldse nende päritolust mitte mingisugust teada ja arvata, et ma teen tarku ostuotsuseid, sest mina olen Eestis. No aga tegelikult banaanikasvataja Ecuadoris ei ole ja tema ju toodab meie toidulauale samamoodi nagu meie enda põllumees või võime ise. Selge see ja selle nädala jooksul sisal teie vabatahtlikud väljas 15 poodi ainult. Ja me ei jõua rohkem, mõtlesin väsiieteis, poes jõua rauge vett ja meiega see aasta on liitunud, siis mõlemad kaubamajad Tallinnas ja Tartus, prisma ja Rimi, aga loodame seda järgmine aasta laiendada ja kordan uuesti üle, need tänage poe poole selle eest, et nad neid tooteid on võtnud ja tunnustage neid, et et see pilt läheb ainult siis paremaks, kui me ise ka tarkust otsuseid teeme. Ma tänan saatesse tulemast, Kristiina mänd ja, ja vaadakem siis poes märki, ausa kaubanduse märki, kus siis üks inimene lehvitav teadlase tilk. Aga kes need elevanti, kes mida kena, tänan teid. Tänaseks on tegelikult ka huvitav saade juba läbi saanud. Nüüd jääb veel kuulata lugu Smilers silt minu nimi, Krista taim, soovin teile kena päev.