Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna hakkan ma Jaak Valge töövarjuks head kuulamist. Tartus Pepleri tänaval. Ja täna oleme Jaak Valge. Varivalge iseloomustas, et see maja, kus ta elab, aga tööd teeb, on selle tänava kõige inetum maja. Autod sõidavad. Ei saa öelda midagi, Tartu provints. Autosid liigub. Kohe saame teada, milline on see ühe ajaloolase tööpäev. Ilmselt loeb päev otsa ja siis ma vaatan kõrvalt. Vaata, kuidas ilu on vaataja silmades, eks ta on, mingid mingid lääne inimesed võivad selliste koorunud värviga Hruštšovi aegset maja täitsa vaadataseks uudishimuga ütleme, et me tegime selle taotluse selle majanduses sinna, sellesse Tartu projektis ja siis, kui ta sinna läheb, et siis sota siis ta saab igasuguse niisuguse säästurežiimi peale terve korteriga koos, aga tegelikult läheb. Mis on Tartu projekt? Tartu et sinna kuulub vist 23 maja, hakkab sapp Sis kuuluma ja need siis renoveeritakse, tead niimoodi säästurežiimile võimalikult roheliseks ja punaseks, kolmekordsed aknad ette ja siis sellised päikesepaneelid katusele ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, et vaadatakse, kus koha pealt, mida, mis sa siin nagu välja annab, isegi ressovi hakatakse tuunima, noh, tuleb välja täiesti tuulita. Ja oi kui lahe, see on selline tavaline korter seal siin köögis on sul läpakas ja ma mõtlesin, et sa oled kuhugi raamatute alla mattunud, mitte ühtegi. No see ongi õigena, Egerton küll, aga võta istet ja ega mul on seal Kuressaares, kus mul on see noh, see päris kohta. Ja seal on mul ikka korralik niukene, Haime suur arvuti, eks ole, ja siis seal on tõesti selline kirjeldus, mida sa ütled, et kas on hästi palju raamatuid ja ma olen isegi pettunud. Et vaata, siin ma olen käima peale, eks ole praegu siis sama selle pisikese läpika tassima heerinuma tekste, tead, mis on või salvimistada, eks, muidu ma olen nagu sellel arvamusel tõsta, et inimesed peavad ikkagi väga head töövahendid olema, et siis inimene istub, eks ole, mõnusasti oma sellise töötooli ja võtab siukse mugaval lahedat turvalise arvuti lahti, kus ta siis suurelt ekraanilt saab ägedaid asju vaadata, teeb ise. Kohvi siis üles, kuule, kas ise ise sõidab kohvikuga? Mina joon ka kohvi, muidugi väga kogu aeg joon, see eelmine saade või käisin Jaan Pehki juures ja ja siis, kui ma joon tekivad, jõudsin, siis ta ütles, et temal hõre olla. Ta võttis klaasi viina ja siis ka mina enda töö varisema. Pidin ka seda. On kohvi hea meelega ja, ja nojah, maad võtaks, napsi viina küll, aga noh, ütleme õhtul kell seitse umbes põllul. Vaata mõni mõni niukene kolleeg on küll, et kes lõuna juurde suudab nagu õlle juua ja siis pärast veel tööd edasi teha, mina ma põhimõtteliselt ei suuda, vot mina ka ei saa sellest aru, et siis tahaks juba järgmiste lutti või maha minna ja aga eks see on individuaalne ja kui inimestel selliseid omadusi on, et siis tuleb, peavad nad lahti või oma keemiliste esi esivanemate sugu putki. No mis sa praegu teed? Vaata, eks mul see suurem töö on siis Eesti parlamendi ajalugu, see on siis niisugune noh, ütleme, kaheaastane projekt või natukene vähem, kui kahe aastane ma pean, siis ta ütleb, et 1917 kuni 40, siis kokku kirjutama. Aga selle vahele, et ma saingi aru, et tegelikult sinuga ajaloolase põhihuvi ongi just need aastad need vabariigi esimese vabariigi algusaastad ja sealt edasi ja täpselt nii esimene iseseisvusajast tervikuna ja see on nagu äge aeg, mulle väga meeldib see ütleme niimoodi, et võib-olla mitte ideoloogiliselt, aga uurija, uurija põhiselt vaadatuna. Vaata, ta oli nagu erakordselt koomiline, et seadus, niisugused muutused toimusid, laks ja laks kogu aeg, eks, ja siis ütles seal tollal siis nagu roopa, ühiskonna käärisid kõik ja ja siis ütleme institutsiooni muutusid, et see noh, ütleme, et see oli Euroopa aeg taoline lihtsalt praegu kusagil Lähis-Ida. Et kui me nüüd võsa ajaloolane peaks, needsamad, need eesti tüübid, kes vabadussõtta läksid, olid sama ägedad vennad kui need viisises praegu. No ma ei tea, kas süstiisise, Ta nad ei olnud ütleme noh, võib-olla noh, nii agressiivselt religioossed ei olnud, aga mingi niisugune põhimõte on küll jah, sama, et nad olid väga ideoloogilised ja väga-väga põhimõtteliselt selles selles suhtes nagu meist nagu erinevad. Tead, mulle tuleb meelde, mis meie üks esimene kohtumine, võime, salvestasime et kohustuslik kirjandus ja sa valisid selleks raamatuks kivikase nimed marmortahvlil. Ja vot seal sa rääkisid ja sellest sellest toonasest ideoloogiast, mis oli täiesti elus ja elujõuline, oli rahvussotsialism. Et vot see on mingi selline asi, mis tänapäeval tundub, et, et on nagu kadunud vasaktrahv, kus, kus oli jah, ütleme see 20.-te aastate alguses nagu need veel nii-öelda domineeriv iseseisvuslaste ideoloogia ja see noh, mingis mõttes on seejuures loogiline, eks ole. Et kui sa oled rahvuslane, siis sa ju tahad selle ühiskonna sees ka sellist õiglust ja kõikidele oma rahvuskaaslastele ja nii edasi ja nii edasi ja laiemas mõttes tunnustad siis teiste ühiskondade rahvuslust ka. Aga miks ta praegu noh, osalt muidugi tänu, eks ole, kolmandale rassile ja nende nagu ideoloogiale, eks, kelle siis ametlik ideoloogia oligi rahvussotsialism just. Aga see ei olnud muidugi see sotsialism, mis tuli nõukogude liidust mitte päris samaaegselt ei, kindlasti mitte. Et see ütleme, et Nõukogude Liidu sotsialism oli multikultuurne või internatsionalistlikud ja siis kolmanda Reichi rahvussotsialism oli siis ühe rahvuse keskne ja kusjuures ta tegi siis veel sellist rahvuste pingeridasid. No tegelikult, mida võib-olla kusagil tihti ka kusagil mujal tehti, aga mitte nii avalikult, nii nagu siis Saksamaal. Et jah, et aga miks ta nüüd praegu vaatan minul, et Kosalt nagu tundub, et noh, ütleme need praegused poliitilise spektri nagu see klassikaline jaotus on ka kuidagi nagu oma aja ära elanud, eks ole, et meil siin praegu räägitakse nagu konservatiivsest revolutsioonist ja noh, sõnad, mis nagu kuidagi ei peaks kokku minema ja vaata, kui sa oled minu käest küsiksid, et kas ma olen vasak- või parempoolne, eks ma olen kindlasti väga ideoloogiline, eks ole. Aga ma tõesti ei suuda sulle vastata, kas ma olen vastata või parempoolne, eks ole. Aga tegelikult, mida sa nagu ka annab nagu inimese kohta või noh, et mingitel aegadel ju andis, vaata kui selleks põhiliselt selle ideoloogilise spektri vastuoluks oligi siis see, et kas saadame kuhugi kõrgemaid makse ja ja siis sellist valge voolab praegu kohvile, vett. Siia sa ikka jood, sellist sellist kohvi joon. Kohvi tead, annad, tead sellise kõige tugevama sellise lõhna minu arust välja või vähemalt nende punktide puhul, mis meil siin Toyotal mujale tähendab, kuulen sellist nagu nagu vene filmist sellist luua häält. Et see nagu võib vaadata mingi koristaja ongi tänu eksnaine luuaga. On niisugune puhas linn ja tõesti ja ja mulle mulle tundub ka, et väga turvaline, ma ise elasin nüüd ühe aasta siin, eks ole, ja siis kui ma käisin seal õhtul õhtul ringi näiteks kusagil kesklinnas, kus oli palju inimesi ja mõneti võib-olla natuke joobnud, aga aga niisugune väga sõbralik ja turvaline tunne jäi küll natsipealinnast oleks raske. No aga samas nagu viimasel ajal ikkagi väga lolle uudiseid olnud, eks see, see noor isa lapsega, kes läks mingitele pättidele vahele ja sai peksa ja siis veel mingi kamp, kus üks inimene tapeti ära ja. Neid lolle lolle juhuseid on kuidagi viimasel ajal väga tihti, aga noh, see mina ka linnas käies ei tunne, et see oleks kuidagi ohtlik. Mis on tõsi, jah? Ütleme neid, noh, eriti selliseid kirkaid, üksikjuhtumeid ju ka, nagu meedia eriti jahib ja neid on kerge nagu noh, niimoodi üles puhuda nendest hästi palju rääkida, et aga ma usun, et kui me statistikat vaatama, et siis on Tartu ikka väga turvaline. Suhkurt ela kui vaatame mata mööda ilma moraalselt, jah, meil on see korter elutoas, on teil sellega, vaata seda, Airbnb'd, eks ole. Ja siis ma ise ööbin siin niukene, värske korter, see ongi sinu käest ilmselt endiselt sinu käest raha võtta, et kui ma olen siis Tartus, siis mina ööbin, Nestor katsub niimoodi klapitada, et et head kokku ei lähe, aga täna need tulevad ühed ja siis ma pean siin enne, koristasin, tead, mis ei ole väga puhas ja vot see on, see on suur tänu, see on tõeline kompliment tõesti, mingit sellist, meeletult tolmu ja raamatuid ja sellist nagu nagu, nagu mõnusat sellist. Nad paksud kardinad on ees ja, ja sa oled mattunud kuhugi alla. Aga vahetult enne koristasin jah, hetkel kusagilt täna õhtupoolikul peavad ühed tulema, et siis meie peame siit evakueeruma, noh, ongi niimoodi klapitatud, vaatanud seda suhkrut. Aga Airbnb-i asi, seda teete te juba ammu. Jah, tütar on üks, mitte väga ritta, on üks. Ja tema venna korter on niukene pool vaba Kuressaares, siis ta on nagu sellega teinud. Okei, aga nüüd nüüd, kui me jah, mõtlesime, et siis soetama, siis sellena õigemini soetama pangale, eks ole, et siis ja muidugi seda panga pangamakset mingil moel siis tasandada, et siis seda saab seal keskel käivad siin on väga huvitav. Huvitav kokkusattumus, et esimene saade, ma käisin Roloreskini töövarjuks ja siis nende juures oli ka just kaks saksa tüdrukut, kes olid Airbnb'd kaudu ja ei, igasuguseid käib, noh ütleme, et mina nägin, ahah, mina olen näinud sind sakslasi. Ja siis ma tean, et on käinud venkud ja tulevad ühe, üks Veiko abipolitseiniku. Et ühed venkud, abielupaar tuleb siia, siis naine tuleb sünnitama, nagu ma aru saan, ja siis nad siia korterisse sünnitu. Mida ma saan niimoodi aru, et Tartusse ikkagi Venemaalt tulevad ja juba hakkasin mõtlema, et kas sünnitustõenäoliselt ei ole seda veel seni varjatud. Noh, võib-olla mõte on päris hea. Et vaata ja ta töövarjul peabki mõtteid olema. Et oleks ilusti tasu, kuid kui sa siin käid? Ei veel õige? Jah, tead, aga ma pean vist tunnistama, et selle suhkruleidmise osas on pass. Ah, kuule, kas aga kas see ei ole suhkrut? Vaata, sul on ikka teha, et ikkagi ära ja, ja saada ma ei ole ka otseselt halb asjade leida, tead et ma enne just kolisin, koristasime siis, siis helistasin ja enam-vähem lasin endale, noh niimoodi koordinaadi pealt ära rääkida, et kus on tolmukad ja mis, mis mu järgmine käik on lasknud sõna Jaak helistab enda kaasale, et ma pidin siia vanemas, eks voodipesu ja värgid ka veel välja tuurid täpselt, et et mida ma tegema pean ja äkki ma saaksin seda kuidagi vältida, paneksin lihtsalt, et ei peaks nagu näiteks. Tervitus, kuule. Kas sellest ei piisa, kui ma panen need linad ja ja teki tekikotid nagu lihtsalt välja, et ei hakka nagu tekkidesse ajama seda? Vot see mul ei tule välja. Ja, ja noh, eks ma tulen ajaliselt vaoga jajajah. Et meil Urmasega, oleme siin kahekesi, et juhul, kui seda on kindlasti vajalik, et ta siis äkki aitab ja aidata, võib-olla ta on nagu kuidas öelda, pädevam nendes küsimustes kriminaal. Ahah ja siis kahele inimesele Nonii, selge, et sa, sa võid nende ees võib natukene nagu vabandada, et see oli minu esimene nagu ta seda selli töö, nagu siis koristuse pealt. Nii nad ikka vanema tekigi, ma aitan sind, ma olen töö valima aitajates, okei, sina näiteks, tead, mis ma aitasin Jaan Pehkil raamatu kappi kokku panna. No ja, ja see on ilmselt ka loominguline. Nonii, tegelikult oli päris lihtsalt puhas tehniline töö, et selle IKEA pilli ja selleks loogiliselt kokku, aga ma saan aru, et et Jaan Pehk üldse ei tahtnud seda kokku panna, tal seisis, müüdi ilmselt väga kaua juba koridoris ja siis ta temaga osaliga on öelnud, et noh, nüüd võiks ikkagi sellel päeval kokku panna ja ja siis Jaan ikke tõrkus ja ütles, et ei, täna ikka päev, aga aga noh, ühesõnaga siis me panime kokku, et see ongi nagu selline. Vaata nagu nagu Timur ja tema meeskond sobis samal ajal saadet ja ilus, väga ilus ja seal on tõesti vajalik. Aga ühesõnaga jah, et sa oled nagu tänasel päeval oled, sa jooksis nagu nagu korteri võõrustaja ja ja paned nii, Hakopi tegid lahti, võtad linad signaalist jah, nii arvestamata, samas samas kirjutasid artikli valmis ja lähed ka töid kaitsma ja, ja selline noh, selle ma ei kirjutanud täna valmis, et ma tegelesin sellega, eks ole, tegelikult võtsin ühe oma tükina, posid sellest raamatu monograafiast raamatu käsikirjast, siis töötasin sellega kaks nädalat on täna, see on lihtsalt valmis. Nii et siin ma vaatan kõrvalt, kohalane Ocoloppi ka, otsis välja padjapüürid, nii lina rundada, nii põdra tüürisele, see on tõenäoliselt tuleb panna siia paja sisse, eks ole. Võiks siin vahepeal on, asjad on rass kirstus. Ma vaatan, et siin on sinu raamat punased, üks ka ja siin on minna ja, ja siis on veel ka tdi rakendamine sinu raamat ja külalised ka lugema hakkavad. Jajah, seda punase kirjaga punased üks on mul üle mõnikümmend raamatut, et oleme mõelnud, et peaks nagu eesti keelt valdavatele külalistele nagu preemia andmine. Mõtlen, et kui on mingisuguseid väliskülalised ja loeksid seda, siis nad võib-olla vaataksid, et see, see Eesti on veider koht, et nad enam ei tulegi. Toitunud. Nonii kuule, näed, panin siia tekikoti sisse, seal tugev vaatab, ma just mõtlesin, näed, et sina ei saanud sellega hakkama, aga aga vähemalt vähemalt teatas Eesti ajaloost väga palju, mis on võib-olla isegi parem, eks ju, aga vot ei tea, vanad võib-olla kui ma noh, ütleme nagu harjutaksin, et siis et siis ma saaksin hakkama ja ma usun, et kui sina harjutasid seal Eesti ajalooga, siis sina saast ka sellega, okei, no väga Tulat. No ma täna vähemalt harjutan siis. Jätkame juttu Jaak valgega, istume tema köögis laua taga ja vaatame arvutiekraani. Samal ajal kui me kohvi joome, siis räägid, et mis sa täna tegid ja mis me on, teeme ja me võiksime neid natukese aja pärast ühe sellise tööplaani koos üle vaadata. Aga mis ma tegin, vaata täna ma tegin niimoodi, et ma nüüd kell 12 saatsin ühe sihukese artikli ja kirjale ära vaated ajakirjas tuna ajama, kirjutasin sellest eesti esisa, ikka kirjutad seal päris tihti. Et ma ei tea, noh, ütleme niimoodi, et tavaliselt on nagu korra aastas üritanud siis jälle, aga kuna ta on ajakiri siis ja hakkas siis see ja see on nüüd üks nagu selline tükk minu nagu sellest suuremast asjast. Vaata ja noh, seda ma võib-olla neid artikleid, kirjutataksegi teadet, kui sa kirjutad nagu seda suurt asja. Et siis noh, on ju kõige parem niimoodi, et kui see, kui see suur tekst tuleb täiesti värskena, mitte midagi kusagil avaldatud. Aga vaata niisugune teadusbürokraate, kes siis tahab, nakkuvad sellised, et kogu aeg ilmub, ilmuks artikleid ka, noh ja siis, eks talle peab siis sellist lõivu maksma, see süsteem on nimodi rest, Uno annab sulle mingi punktiga, täna on kõrgetasemeline naasile jaajaa. Et see süsteem on natukene niukene nagu nii-öelda saatanlikult üles ehitatud, et vaata, et et ma ise muidu mõtlesin kusagil, ma arvan, mingi seitse-kaheksa aastat tagasi, et ma ei noh, kuidas öelda, et oma töö prioriteete ei säti nagu selle teadusbürokraatia järgi, eks ole, et ma ise tean, et mis mul tähtis on, eks ole, või mida ma kõige olulisemalt peaksin nagu kirjutama või tegelema. Aga vaata, asi on selles, et nad et me oleme ju nagu projektides sees, et mul on, noh, mina olen ka ühes meeskonnas sees ja selle meeskonna selline noh, kredibiilsust või järgmise projektitaotlemise võime noh, sõltub sellest, et kui palju me oleme siis neid artikleid avaldanud eelkõige mahurahvad ka. Aga monograafia annab nagu sellist ütleme kolm kolme artikli punktideks. Aga siis ta võtab nagu, ma ei tea, 15 artikli aja ära, eks ole, niimoodi, et nad monograafia kirjutamine on nagu selle teadusbürokraatia ja finantsilisest seisukohast on niisugune noh, pidurik, suitsiid, eks ole. Et tegelikult tuleks toppida artikleid, noh, kuhu poole need sisse teadusbürokraate suunalt ja noh, ütleme, et eks ma siis pean, pean katsuma seda nii ühte kui teist teha, nagu, nagu ma ütlesin, et ma olen katsunud ise endale need prioriteedid sõnastada ja ei käi nagu seda rada pidi ja siis selleks, et nagu omanid teisi meeskonnakaaslane mitte alt vedada, siis ikkagi noh siis kokkulepped, et ma iga aasta midagi nagu avaldad. Ja siis olen, tead mis artikkel see oli või mis, vaata see sellest Eesti esimest rahvahääletusest 1923. Vaatasin seda natukene teiste Euroopa riikide taustale, kus ka need rahvaalgatuse hääletuse võimalused olid. Noh, ja see on ka siin tõesti nagu hästi huvitav, nagu selline vaata seal on, ütleme, et selle asja konflikt on nagu siis selles, et vaata, need vasakpoolsed poliitikud hästi, noored, eks ole, hästi vasakpoolsed, hästi noored sotsiaaldemokraadid ja sotsialistid, kes siis nüüd asutavas kogus 1000 919920 selle eesti ägeda põhiseaduse tegid, et vaata, et siis nad sinna sellesse põhiseadusesse kirjutasid sisse sihukesi väga vingeid mehhanisme, kuidas siis ühiskond ise saab õigusloomes kaasa, keda seadusloomes nii, ja noh, ütleme, et kuidas siiralt, tehes seda ja ja leidis, et see on kõige progressiivsem, kõige parem ja nad tahtsidki ühesõnaga rahvast kaasata ja, ja tahtsid maailma kõige progressiivsem põhiseadust ja nii ja samal ajal noh, ütleme, tollased tollased marksistid, nad olid ikka väga religioonivaenulik ühtaegu, nii. Aga mis juhtus, et, et võtad siis seda nende poolt põhiseadusesse sisse kirjutatud rahvaalgatuslikke mehhanisme hakkasid kasutama need, keda nemad pidasid, tabud lastakse, eks ole, saad aru. Ja siis nüüd nüüd sakslased olid siis kes, no ütleme, kristlik rahvaerakond ja siis ja rahvaerakond Tõnissoniga eesotsas ja siis põllumeeste kogud pätsiga eesotsas. Ja vot nüüd tuli nüüd tuli nagu niisugune nagu nii-öelda sisemine konflikt, et mis nad teevad, et kas nad nüüd on noh, nagu lõpuni demokraadid, et noh, et mis siis, et see, et seda kasutatakse nagu nende ideoloogia selgelt nende ideoloogia vastaselt või siis naat ütleme, et hakkavad seal noh, mingite mingite hammudega proovima vormilistel põhjustel seda protsessi ummikusse suunata ja täpselt niimoodi see ütleme niimoodi, et selle kahe suuna võitlus seal täpselt käis, eks ole, aga lõppkokkuvõttes tuli tuli, see oli isegi niisugune noh lõppkokkuvõttes arvestades seda, et õigusnormid, regulatsioonid olid ka sellised puudulikud või noh, ütleme nii, et et ei olnud nad väga tihedad, nad olid siis üldised, et lõppkokkuvõttes tuli see siiski laitmatult välja, see oli noh nagu selle Euroop esimene Euroopa maailmasõjajärgne selline väärtus, referendum üldse, aga kuidas need presidendi valimine, et kas selle kohta ka seal sellist otsehääletust neil ei olnud? Eks see on natuke keerulisem, vaata, meil ju tegelikult ei olnudki presidenti, eks ole, oli riigivanem ja ütleme, et see riigivanem ei olnud vanemale nagu peaminister, eks riigivanem on peaminister, president, meil puudus. Et meil on nii äge vasakpoolne põhiseadus, et meil president puudus ja peale selle noh, näiteks ei tohtinud riigi kodanikele rahuajal üldse aumärgi anda, eks ole noh, ja selline noh, nii-öelda pingviinide paraad, et see oleks väga naeru Võiks kujutada ja siis noh, ütleme, et tulid ka äärepealt ei näiteks põhiseadust välja see et surmanuhtlus on keelatud, eks, et too oli ikka noh, väga siukene. Vasakradikaalne, see põhiseadus, president jah ei olnud, aga ütleme, et sellel põhiseadused tulid siis nagu teised defektid külge, noh, millel on siis nagu pisut nagu üks teine nagu pikem jutt ja mis siis, mis siis on, andis ennast tunda, enne ei andnudki tunda fondis siis tunda, kui tuli suur majanduskriis ja kui need poolsete poliitilised olukorrad läksid siis üliteravaks ja siis vaata siis, kui kui sul peres nagu peab laps tühja kõhuga magama minema, siis sa lähed kuule tigedaks, eks ole, siis siis sa otsid seda kohta kuulsat tigedast välja alale, eks ole, või mis meil siis täna plaanis on? Mõlemad plaani paika, et, et ma ei lase sul muidugi kohvi ka ju ongi kohe huvitavaks jutuks ka, et vaata Ma tegin kolm, peaksime siis kohtuma ühe noore daamiga, kes on pärit Komimaatsept, Effkorvisti, kes saabus siia Tartusse, ma saan aru siis esmakordselt vist üheksandal septembril ja tema kirjutas minule kevadel, mina ei olnud teda kunagi näinud, ehkki ta on Tallinnas keeltekoolis käinud kunagi ühel suvel ja küsis, et kas ma saaksin olla tema doktoritöö juhenda. Ja tal oli selline huvitav teema, mis nagu minu teemadesse minu prioriteetides eriti ei kuulu aga mis, mis see tema teema on siis tema teema on, ma tahtsin just, sellepärast ma tahtsingi, et praegu vaatame seda koos, et seda et tulen, Christian ring ennast kurssi ka, et tema teema nüüd nagu ule. Aga kus need su ja noh, näed see 20 20. sajandi lõpusoome-ugri, kuidas tema kirjutab, no ütleme niimoodi, et soome-ugri ühiskondade huvide kaitse Kansandi lõpus ja 21. sajandi alguses noh, et eks ta siis vaatab neid soome-ugri lasi selles nii Venemaal kui ka siis kui ka siis mujal, aga mis, mis tema rahvusena ongi komi siis või? Ma ei tea. No hea küsimus, aga seda ma saan küsida, vaadata ongi töövarjuks ja et tal oli küll ta ühes sellesamas CVs saatis oma pildi ja mulle tundus, et ta oli blond. Aga see aga, aga ma, ma ei pruugi mäletada. Et noh, ilmselgelt seesama teema, et ma nüüd enam ei näe seda pealkirja, et ühesõnaga, et see soome-ugri rahvaste huvide kaitse näiteks Venemaal praegu saaks sellist teemat saab kindlasti saab vaata ütleme, et see Venemaa teadusvabadus ei ole nagu nii hull, kui me võib-olla ette kujutame seda, et ühest ühest küljest on seal kindlasti seda, aga see on otseselt ju väga poliitiline teema. Jah, seda küll, eks ta on jah, on küll jah. Aga et vaata, et ühest küljest on, seda kroonuteadust on Venemaal kindlasti rohkem kui meil, eks ole, otse kroonu poolt finantseeritud ja kroonu ideoloogiat nagu kajastavat, eks ole. Aga teisest küljest vot selline noh, vaba teadus seal ka ei puudu, tõesti ei puudu. Et minul on, noh, Paal nagu kolleegi, ma olen Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi ajaloo instituudi selle ajaloo ajakirja toimetuskolleegiumis, noh ja natukene neid tean ja neid vene kolleege ja ja noh, need ei ole küll, nad ei ole kindlasti mitte Putinimeelsed. Ma loodan, et kuidas võtta, et Vene eriteenistused seda saadet ei kuulnud? Mine tea, mine tea, et aga võib-olla see see alla Kuznetsova on ise kuidagi värvatud, võib olla vaata üks teine Anna-nimeline, nagu justkui oli, eks ole, andma Chapman või mis ta nimi oli just no eks me peame siis täna võidame mingil moel selle siis äkki ma proovin töövarjuna seda kombot esiosas ja kõigepealt küsimus vista, rahvus on kindlasti ja siis kas ta FSB-s, jajaja selle kaudu aga, või siis või siis mingite kaudsete küsimuste kaudu, et näiteks, et kuidas ta suhtub Putini režiimi, kui ta hakkab ikka väga kritiseerima seda, siis on asi kahtlane. Vaat seda teeme peale, anna, kus nad soov, aga kohtumist ma tean, et täna on ka üks kaitsmine, kuhu me lähme, jah, tänapäeval saavad tudengid kaitsta nii kevadel kui sügisel. Ja nüüd sügisel on tõesti, on see üks kaitsmine mis on nüüd minu ja aja kummele Haukanõmme poolt juhendatud, üks selline tudeng. Ja tema töö on siis Eesti emigratsioonis Ameerika ühendriikidesse ja sealsest kodakondsuse saamisest peale teist maailmasõda nende nendel kümnenditel noh, ütleme mis, mis astud sa ülikooli, lõpetasid kuskil 2000 võib-olla selle, aga nagunii tugevaid selliseid Saar ei ole, aga siiski on, et ütleme nii, et kui sa nüüd sellele kaitsmisele tuled, et siis proovi nagu sokkimite saada. Miks, ütleme nii, et ma ise arutasin oma nagu kusse kaaslastega, et kui me oleksime nagu tänapäeval õppinud, et siis me läksime küll kõik kiitusega lõpetanud noh, kuldmedalist, eks ole. Et eks see tase on ikkagi väga niimoodi nagu allakäinud selles noh, eriti nagu selles paka tasemes, noh kindlasti on ka magistritase on kindlasti kõvasti nagu allpool sellest Guido jumala siis see nii-öelda diplomiõppe, eks ole. Vaata sõja ajal oli üks niisugune tsiteeriti nagu seda ajalehe artiklit, et vaata et kuidagi nii et et kuidas elate, seltsimehed kolhoosnikud, küsib Hrurštšov naljatades. Hästi, seltsimees Hruštšov vastavad kolhoosnikud samuti naljatades, noh, et vaata, et seal on see, et meil on ka kohati nagu niimoodi, et me teeme nagu siis seda nägu, et me nagu neid õpetame. Et meil valmistavaid aja loolastakse ette, eks ole, ja siis need tudengid teevad nägu, et nad õpivad silma. See kõlab päris karmilt, mis siis toimunud on? Noh, ega ei saa öelda, et inimesed üleüldiselt lollimaks muutunud või, või on, ega ta vast ei ole, aga vaata kui ma arvan, et kui mina ülikooli astusin, siis pääsesid ikka kõrgharidust omandama, noh ütleme 10 kuni 20 protsenti nendest keskkooli lõpetanutest, eks ole. Aga noh, palju see protsent praegu võib-olla 70 kuni 80 või midagi, nii, eks ole. Ma arvan, et et isegi kõige kõvem progressi vist nagu ei usu seda, et toi q on nagu selle ajaga olnud sama palju tõusnud. Et see protsent on lihtsalt liiga suur, mis ülikooli jah, see on nagu kindlasti üks asi jah, et selle praeguse olukorra kõik rahule tudengit tulevad oma keskkooliaega pikendama kevadsemestri nagu välismaal, millega pikendavad veel oma keskkooli aega üld üldjuhul nagu teadmisi juurde ei saa, aga aga vahe on nendel olla küll, eks ole. Ja siis selle kolme aasta järel siis saavad ütleme, oma selle paberi kätte. Aga noh, et ega nad nüüd ajalooliselt küll ei ole, et vaata, et need inimesed, kes tulevad siia õppima, et kui nendel puudub, eks ole, ettevalmistus puudub, motiiv ja meie omalt poolt ei nõua, eks ole, ülikoolide selline no noortel inimestel, tooge oma raha siia, eks. Ja tundke ennast hästi. Et siis ta nagu niimoodi lähebki, kas see nüüd ühiskonnale hea, noh, ütleme, et see on teine küsimus, ütleme. Nii nüüd me oleme tänaval, Me oleme, ühesõnaga lähme akadeemia tänaval olevale Ülikooli raamatukokku, mis on tegelikult remondis, aga Jaagoloniks viie kilone raamat ja ta tahab seda ära viia ja valge see ülikooli raamatukogu läks jah remonti, aga nad olid nii kenad, et tulid mulle vastu ja ma sain siis nii-öelda deponeerida endale kõik need riigi tahad seadustekogud ja siis paljud raamatud on pakitud ja neid ei saa enam ja et üks oli mul topelt ja siis praegu toon nagu selle ära. Jah, et selle raamatukogudega Tartus praegu on halvasti, mis kõige kõige hullem, et siin ei saa seda rahvusvahelist terve EL-i teha ja noh, mis täielik remont. Aga üheski teises raamatukogus ka ei saa, noh et ma isegi isegi Kuressaare raamatukogu õpetasime välja, kuidas herwelli teha. See on selline tabastes Cap, mis muidu on teisel pool maja fuajees, aga kile all libiseb hästi-hästi krõbiseb. Mõtlesin just, et kas ajaloolane peab kuidagi või kuidas ta nagu ennast positsioneerib nagu tänased päeva või, või selle riigi või nende oludega või valitseva võimuga. Olgugi, et sinu see uurimisteema on 100 aastat gaasi, aga paralleel on ju alati olemas, eks ju, ega see positsioneerimine kinni nüüd hakkame tegema trepi juuksed, lähme üles, toomemäelt üles, vabalt, kumba tahad. Tähendab, mööda lauget jah, et eks see, eks see ajaloolane on inimene, see positsioneerimine kindlasti ei käi mitte professiooni järgi, see käib nagu isiksuse järgi. Ja siis noh, eks mina olen nüüd ütleme et ikkagi viimased 15 aastat ikkagi selgelt positsioneerinud ennast, nagu kuidas öelda opositsioon väärina, kui naguniimoodi sobib öelda mõtlejana või sellele on nii-öelda võimu suhtes. Miks see nii on? Sellepärast ongi mulle, mulle tundub, et see võim ei, ei aja seda asja, mida meie ühiskonnal tegelikult vaja on, eks, et tegeldakse mingite pisikeste pseudoprobleemidega ja ja siis noh, need Need, milleks meie kutsutud ja seatud on, et need on tegelikult tegemata. Mis need on, noh, ütleme, et võtta see põhiseaduse preambul ja siis ütleme, et eesti kultuuri ja eesti rahvuse selline säilitamine ja edendamine eelkõige vaata mõni aeg tagasi, noh, ma kuulan seda muulite Samostit nagu tükk aega, noh, nihukesed, terased, vaatlejad, Samosti lõkkas uus saada just vikerraadio, ahah, ahah. Vaatasin jah, et sealt kukkus, oli noh, need ära kadunud. Aga ma olen nagu aastal neid kuulanud ja et siis üks niisugune märgiline koht oli see, et kus Kalle Muuli rääkis, kuidas kui kaugele on Eesti vabariik jõudnud, et tema tütar sõitis minust dist taanisse 15 vastasena ja ilma viisata sõitis ja tüdrukul jäi seal raha väheseks ja tema sai ühe või mõne nupule vajutusega teha talle üle kanda sinna, noh saad aru sellise mõttemaailma ja nagu minu mõttemaailma vahel on, noh ma arvan, et noh, Kalle Muuli on tore inimene, eks ole, aga noh, täiesti kuristik. Et vaata, et mina, mina ei saa aru, et miks seda noh, selliseid tehnoloogilisi võimalusi peaks mingilgi määral seostama praeguse vabariigiga, eks ole. Et isegi kui me oleksime SRÜ-s, et siis ta võib-olla ei saaks nagu, ütleme täiesti taani nagu reisida, aga küllap need kõik need pangaülekanded ja need asjad oleks samamoodi olemas. Et meie riigi põhiidee on ikkagi ütleme meie sellise kestlikkuse kindlustamine jah, ja meie kultuuri edendamine ja see, see ju kõik, eks noh ütleme kui tausta võtta, et eks siis see on üks ja sama, kõik nagu siis lääne ühiskonna allakäik, vabandust. Koos selle lääne ühiskonna alla ja meil on võib-olla meie suurem häda on see, et meid on vähe. Ja siis võib-olla me, kui võib-olla Lääne ühiskonnad teevad mingil hetkel pöörde, et siis võib-olla see meie, meie pöörde tegemine on juba hilja. Me läheme nüüd üle inglisilla Elleri koolist alati, kust tahad mingit sellist, noh, oleneb, kes mängib, kes juba oskab mängida mõnikord mingit meeletut valesti pasunamäng kuulama ka midagi on. No ilmselt peale ei jää. See on jube hea, Woodasid inglisilla pealt alla vaadata mööda kui ilusse Tartu ikka on tegelikult. Me lähme praegu ülikooli peahoonesse. Me lähme Jakobi ja siis käia sealt Jakobi tänavalt nagu läbi minu töökohast ja vaadata, kas seal on mõni kabinet vaba, kuhu näha, kus nad soovivad seda. See on huvitav, kuidas me tulime, eks ju, oleks võinud mööda Vallikraavi tänavat alla minna. Aga me tulime hoopiski üks kord veel mäest üles ja nüüd me oleme veel mäest alla minema. Kas alateadlikult tulid niimoodi või? Ma vist olen jah nagu niimoodi käima hakanud ja üks põhjus on kindlasti vaata, et ma katsun ka mõõta oma seda loed nende sammu ja, ja noh, ütleme, et et siis katsun nagu siis iga päev selle enam-vähem täis saada. Vaata, kui sul on niisugune istuv töö, et siis siis on see oluline, et siis on, selles mõttes on ta tervist kahjustavad, kui sa. Kui sa midagi muud nagu liigutamist. Et jah, et ma käin siin noh, see üles-alla käimine jälle olla. Et see annab ikkagi sellised nii-öelda kalorikulu kaarjas. Nii, aga nüüd me kõnnime ülikooli peahoone ette ja, ja lähmegi kohtuma siis komimaalt tulnud Anna, kus need soov, aga, aga ühesõnaga täna on sinu kaitsmise päev ja koristamise päev ja ja kohtumiste päevaga, muidu sa Jaak Valge vanad loenguidsin. No ja mul on, mul on tegelikult pool töökohta siin ja ma olen keskendunud oma loengut siis kevadise mestrile. Et siis mul on kergem nagu sealt Saaremaalt käia. Ja nüüd sellel, see tähendab nüüd sügisel. Kuule, tõlgi mulle ka ja ega ma sellest päris täpselt aru ei saa, õigemini sellest jutust saan aru. Aga ta ütleb, et see noh, poliitiliselt ta peab arvestama, et et poliitiline olukord on selline, et ta on nagu pidanud rohkem nagu arktika rahvaid üldse uurimat, mitte ainult soome-ugri hõimurahvaid. See on minu küsimusi, võib küsida. Et aga küsige seda, et miks ta Eestisse tuli seda tööd tegema ja et kas Venemaal saab ta vabalt uurida kõiki neid, seda, seda teemat, mis on tegelikult ka poliitiline. Panime ta ütles, et ta on Tartus käinud ühel konverentsil ja see tundus talle teaduslikult viljakas ja talle meeldisin. Ja siis ta ütles, et ta et vaata, et kui on sellised tugevad väljakujunenud uurijad, et need võivad tõesti oma rida ajada, tahad, kes on nagu algaja uurija, et see võib-olla peaks natukene ettevaatlik olema, mõni tema vastas väga diplomaatiline vastu. Sellega pärast veel elluga kuidagi. Ma arvan, et nii hull ei ole, seal see asi tõesti. Tegin nalja. Ja ma saan aru, et kohe-kohe hakkab ka kell hakkab neli saama, hakkab kaitsmine on jäänud siis ka siia kuulama ja siin on juba üks inimene ilusti lipsuga ülikonnaga tuleb ilmsetama, loitsima. Võitu, endalgi tuleb närv sisse, siin istud siin. Ma ei pea midagi kaitsma, aga kuidagi ärevusse. Eesmärk on uurida eestlaste juunist Ameerika ühendriikidesse pärast teist maailmasõda ja USA kodakondsuse omandamist. Peamisteks historiograafia allikateks olid. Jaak Valge ja mina tema töövari. Astume Jakobi tänavale, kaitsmine on läbi. Oma viis, viis läbi, päris pikalt läkse kaitsmine, jah, eks poisse vaata, komisjon ei olnud väsinud, vaid võtsid mõnuga ja olid diskuteerimine võimeline. Noh, niimoodi see kukub välja ja siis, ja noormees oli ise ka kuidagi nagu genereerib neid mõtteid ja päris hästi seal kaitsmisel. Muretsesin just selle üle, et kuidas ta improviseerida suudab, aga kohad, tants, paar ilusat tabavat vastust. Ja sai oma Tsee kätte, ütleme niimoodi, tead mis on minu juhendaja hinnangul võib-olla pisut nagu ülehinnatud, aga vaatajateks humanitaarteadus, Aegi nagu subjektiivne, sõltub, tead komisjoni tujust ja nii edasi edasi ja kuidas tal kuidas, missuguseid töökülgedel õnnestus paremini esile tuua ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga, nüüd me oleme. Kus me lähme praegu näeme postkontorisse, ma olen Tartu linnakantseleid kirja saanud, et ma pean minema, mingi tähistati, ärge postkontorisse, oletan, mulle hakatakse Tartu linna teenetemärki andma. Ja ka miks mitte? Aga miks peaks, võib-olla ka on Konstantin Pätsi kadunud kuld? Võib-olla jah, ma ikka nagu põhimõtteliselt hooplen sellega, et mul on ainult üks teenetemärk, et siis kui ma olin 2010, sain selleks Venemaa suurimaks vaenlaseks, nagu seal Naši laagris. Et selle tiitli, et muid nagu selliseid nii-öelda tunnustusi ja mis see tähendab, seal oli Watektsionaaži noortelaager oli 2010, kus nad keskendusid siis ajalooga käsitlustele, noh, see on madjedamast praegu nagu natukene jah, see Venemaa, Norra ja praegu nii intensiivselt enam ei tegutse, aga vaata siis olid välja toodud siuksed, suurimad ajaotsijad. Üleüldse, teised suured vaenlased ka, nii et seal vist levi teist isikut, et üks oli ka muide, Hillary Clinton ja, ja siis seal olid siis ka Andrus Ansip, jah, Mart Laar, nagu eestlastesse näiteks kolmandana mina suurimate vaenlaste noh, nagu hull var oli sinna tehtud siis et kus nende koorid tehtud, nende vaenlaste pealseks mulaasid sihukesed kummist või ma ei tea, mis asjast, eks ole ja siis pandud teivast otsa siin alla olid siis seal minu nagu see Jaak Valge pseudoajaloolane ja siis ma muidugi eputasin sellega, mul oli väga hea meel selle üle, aga noh, mõned vene kolleegid ütles, et ära nüüd nii meheks Et küll sa saad, need viidad neid edasi ja see on kõik pisiasi. Vaata nüüd, päeva lõpuks, palju see samme teinud oled. Vaata, ma saan vaadata sedasi, et mitu protsenti oli 60, ent nagu siis seda oma seda planeeritud koormust täna ära kulutanud 64 protsenti, kaks kolmandikku. On veel mingi elastuse, jah. Sel nädalal olin ma Jaak Valge töövari. Saate mängisid kokku Vivika, Ludvig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni nädala pärast. TÖÖ.