Merekultuuriaastal nägime täna Saaremaa rannasõnastikust. Tänane keelesaade on näide sellest ka, et eesti keelega ei tegeleta mitte ainult Tallinnas ja Tartus ainult instituutides ja ülikoolides, vaid ka metropolis väljas. Saates on külas Geneoloog, koduloouurija ja keelehuviline Kalle Kesküla Saaremaalt Lasva külas, tere päevast. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja tegelikult võib-olla me peaksimegi alustama sellest, et meie tutvus ja kirjavahetus algas sellest, kui te täpsustasite ühes saates teles esinenud sõna, mida, mida mina ei osanud ära seletada, see oli Sonsu kast. Mis see saansu, kas siis on, kas on saaresõna? See on kaheosaline sõna esimene pool on prantsuse keelest ja teine pool on saksa keelest. Sans on siis võimalus ja Gaston kast ka eesti keeles. Nii et see oli meremehe kahver. Kohvri eelkäija oli tantsukast, meremehe isiklike asjade ja tööriistade toetamise koht, pealse istuda ja tööd teha. Nii et ikkagi ka nagu rannarahva sõna mererahva sõna kindlustusvorm olnud täiesti ka üks. Teil on valmis saanud Saaremaa rannasõnastik. Jah, see on pikem lugu, see algas juba sajandi algupoolel kui marja kallasmaa ka Eesti keele instituudist. Hakkasime vaikselt rääkima, et tema tegi selle Saaremaa kohanimede raamatu. Aga mind huvitasid natuke teistlaadi sõnad ja ma hakkasin seda siis nii-öelda ajama, et rannasõnad, rannakohanimed, rannamaastikud saaksid ära kirjeldatud ja Maria mind aitas. Ja sellesse protsessi lülitus aktiivselt Eesti kaardikeskus eesotsas projektijuhi Tõnu Raudsepaga ka Saaremaa mees. Kolme peale kokku on see tehtud, ega need sõnad pole kõik minu välja mõeldud, aga ma püüdsin siis sinna lisada. Oskussõnu. Sest ma olen kaluriperes sündinud ja need oskussõnad olid, võin ma ka selged? Ja mõnede niisuguste terminite tähendused püüdsin leida muudest allikatest, näiteks etümoloogia sõnaraamat oli väga hea ja oluline allikas. Kas siis tuli ette ka seda, et te leidsite? Kõigepealt saite etümoloogia sõnaraamatust teada mõne sõna või, või termini ja siis vaatasid, et kas seda veel endiselt ka kasutatakse või on kasutatud Saaremaal. No selle ma seletan näite varal. Saaremaal tuli nimi on tuhnis. Ja mind huvitas, et kust see tohlisest tulijat pole üldse kartuliga ühe tõvega mitte. Ja siis moloogia sõnaraamatus täitsa on alamsaksakeelne sõna tuhvel. Need eesti keelde tuli kartul saksa keeles, kartahvel aga saare murdesse alamsaksa keelest tuhvel tublis. Niimoodi on paljude muude sõnadega ka. Kuna rahvas kasutas nii, et Läänemeri kui rahvast ühendaja oli väga oluline, vanasti sellest on võib-olla vähe kirjutatud, seda on vähe uuritud, raske uurida. Aga nende oskussõnade kaudu saame aru, et tolleaegsed meremehed kasutasid eeskätt alamsaksa keelt. Tänapäeval merekeeleks inglise keeles. Kui palju neid sõnu on selles sõnastikus 90 lehekülge et on üle loetud, kui palju neid on umbes 4000 4000 sõna, aga kui palju nendest sõnadest on ka praegu käibel väike osa ainult ilmselt. Oleneb, kus käive kulda on Saaremaa rannakülla minna, siis on suurem osa nendest sõnadest käibel vähemuste vanemate inimeste, vanade kalurite hulgas. Aga võib-olla Põhja-Eestis või Lõuna-Eestis veel hullem seda kuulda poleks. Siis rannarahvas ikkagi on veel kalapüügiga näiteks ametis ja kõikide nende vanade traditsiooniliste elualadega. No ametiga on küll sedamoodi, et see traditsiooniline rannakalapüük see pisut nagu on taandarengus sest millegipärast kalu on jäänud vähemaks ja Euroopa Liidu reeglid piiravad kalapüük üsna oluliselt. Ja need kalapüügikohad näiteks ja ja püüniste nimetused, paatide ja laevade osade nimetused ja need on ja vanadel meestel kõik meeles. Kui palju te olete spetsiaalselt käinud uurimas vanemate inimeste juures või meenutanud ka oma vanaema, vanaisa kõnepruuk? Ehkki olen ikka siis, kui ma hakkasin kirjutama raamatut oma koduküla ajaloost siis ma suhtlesin kõigi Nasva tähtsamate kalameestega, et saada teada need kalapüügikohad, kus kala püütakse ja ma sain sellega kaubale ja ja olen suhelnud seetõttu omakandi meestega palju. Aga siis, kui mere Saaremaa merekultuuri selts tegi ettepaneku, et paneks need kalapüügikohad üle Saaremaa kirja et see on nagu oluline pärandkultuuri osa ja nii edasi siis ma jäin hätta, sest võõraste randade kalamehed Nad ütlesid, et mis sa Nasva mees, meite kohti, uurid sul omal seal siukseid kohti. Küll. Aga te ei jätnud jonni. Mul natuke suunitlus muutus. Kalapüügikohad võiksid endistviisi olla aktuaalse uurimise all, enne kui nad päris kaovad suulisest käibest. Kirjalikus käibes neid pole, sest need on kuidas öelda saematerjal. Aga see, et ma hakkasin tegema koostööd Eesti keele instituudi kaardikeskusega võttis suunanud teisal. Selles sõnastikus on rannas maastikud, neemed, lahed, lahesopid, sadamad. Ja selle tõttu, et need saaksid kirja, oli ka vaja ikkagi üsna palju suhelda nii kaardikeskuse projektijuhi Tõnu Raudsepa kui ka Eesti keele instituudist Tõnu kohanejate kartoteegi. Rannamaastikke nimetusi on saare murdes tohutu hulk, näiteks sõna laht on saare keeles. Ma ei tea paarkümmend varianti võimalust öelda, kas neil on siis mingid sisulised erinevused ka, et kas öelda aba ja, või kurk või katel või võisilm või sunt. Erinevus on eeskätt paikkondlik. Vanasti oli siis igas kihelkonnas räägite natuke omamoodi keelt. Ja võtame sõnabajas. Siis on pärit kihelkonna kandist, kus seda kirjutajat ilmassita aba ja aga siis, kui viikingite sadam hääbuma hakkas, Kihelkonnal ja Kuressaare sadam esile tõusis siis tuli äss sinna juurde ja need kohanimed kandusid üle Kuressaarde tori Jabajas. Uju labajas. Need on kihelkonnalt laenuks võetud. Ja samamoodi keeruline. Etümoloogia on nendel kohanimedel enamasti kõik. Seal on neem, on ka selline, millel on palju variante ja väga huvitavaid, näiteks peenar on üks variant. No ju ta siis on sibula Englaga sarnane, mõnel pool tilk pan ka selles sõnastikus. Dirt tähendab niisugune ühelaiune maariba, mis läheb merre. Ongi peenral, Lionel. Saarel on eriti huvitavaid variante. Humalakott Kädru leetseljak, mütt, oos Belt pisse. Jah, need on teinekord Skandinaavia päritolu. Ja siin võib olla ühe sõna, tooks välja. See on saksa keelest ei, seal vist alamsaksa keelest. Rant tähendas randa. Ja eesti keeles ma alguses ei teadnud, et ta Saaremaal seda kasutatakse. Siis kuulsin kuskilt tantsi heinama rantsi. Ja sain aru, et see on saksa päritolu. Aga kõige laiem kasutus sellel sõnal on kalameeste hulgas kalarand on väga konkreetne koht, kuhu paadid, randused, kus sõit kuivatati, kus tehti kalaäri ja nii edasi. Nii et selle sõna etümoloogia huvitav. Samamoodi paljude Testama kõigi, isegi ei tea. Aga selles sõnastikus on oskussõnastikud, aga mitte ainult. On ka kohanimed ja, ja ka sündmused. Vaatasin. Jah, ma püüdsin sinna kirja panna just ajaloolist tausta, nii palju, kui seda on õnnestunud välja uurida, aga kohanimede puhul ka tulevad huvitavad seosed välja mandrilt. Varem oli meil esimene koht on Virtsu. Ja järgmine kohta Kuivastu. See on vastandlik sõna paar, selles mõttes, et virtsus on madal maa ja seal varba vahelt lirtsub aga kuivastusse minnes kuivastumine, kuivastumine. Ja sellised vastandlikud sõnapaarid on ka väike väin, Suur-Väin muu mõlemal küljel. Ja tegelikult ka Muhu ja Orissaare. Seda ma olen seletanud niimoodi, et muhk muhu et kohane nimed on ju enamasti omastavas käändes nimetavas siis muhk muhu on sellega seletatavad väike küngas. Aga Orissaare on niimoodi, et kui muust vaadata, see on suures osas tore algus. Ja Orissaare on kaheosaline sõnasaarest, me saame kõik aru ühtemoodi, aga sõna ori oli. Üks tähendus seondub orjapidamisega, mida me kõik teame. Aga ori oli ka suur, tugev, vägev. Näiteks laeva esimene põhjapuu oli ori, puu suur sigala orikas. Ja Orissaare pole mitte midagi muud kui suures osas, tere algus vastandina muul. Aga need vastandmõisted või paralleelmõisteid on Kuressaare ümbruses väike katel, suur katel. Väike laht, Suurlaht, väike laht. Kui kajakad hakkasid seal pesitsema, siis muutus ka nimi, linnu läheks aga algsel kujul, ta oli ikkagi väike laht. Noh, veel tuleb ette, et, Seal õnnes on taani ja rootsi keeles nina, saksa keeles naase. Et need kandusid ka Saaremaal ja niisugusel kombel, et minu koduküla, see on mind alati kõige rohkem pannud mõtlema. Et mis see siis on? Nasnäss naase on sama tüvi. Ja veel huvitavam sõna. See on seeria komi sõnavara mingisse varasemasse kihti kuuluv sõna, mis tähendab vett või jõge. Linajõgi jah, Nasva puhub niimoodi, aga siia tuleb ära seletada, et Nasva Narva, Neeva, Koiva, Pihkva ja Moskva, kui soovite. Moskva kohanimena tegelikult soome-ugri päritolu. Tähendab jõge. Kas nüüdse Moss tähendab sääski või mitte, seda ma ei tea. Võtame Saaremaal on niisugune. Neeme Tepp nagu Undva. Tundva on ju ühte otsa pidi saksa keel, hüljes on see hund. Ja maa on siis soome-ugri vesi hüljeste vest andma. Nii et sättimioloogia nende on. Mina püüdsin sellest sõnastikust välja valida mõned sõnad, mille kohta ma tahaksin lähemalt teada või ütleme, mõned märksõnad, mille kohta tahaks vähemalt teada, see oli üldiselt väga raske, sest et seal on nii palju põnevaid asju, siis ma hakkasin tähestikust pihta, et iga tähe alt ühe märksõna näiteks A-tähe alt, aga ma ei saa ühega piirduda Atla tulepaagid ja või et mis on Atla tulepaagid. Tulepaak on tõlge saksa keeles, Fourier paake on tuletorn. Vanasti põletati torni otsas puid. Ei olnud veel elektrilampe. Ja see tähendas seda agendat koha nimi, see on väga kauge ja sügava etümoloogia, aga mida ma ei ole lõpuni suutnud isegi lahti seletada. Sätt võib-olla on ka samast tüvest ma julgesin olla ekspert, aga uurin edasi. P ja T jätame vahele e. Ei Leena saar. Kus Saaremaal on ja miks sellise nimega saar on Saaremaal? Nad kuulsid, tage Napoleoni eluloost. Eks need isikunimelisi kohanimesid pole ka kõik, me teame Kaali kraatrit, aga kaali pole midagi muud kui mõisnik kaalini nime järgi. Nii et siin võib olla sama asi. Emakala emalaev emapuu. No emakala tähendab seda kala millel on mari isa kalal niisk. Ja kui niiske mari kokku saavad, sünnivad uued kalad. See on see seletus. Emalaev On ju sajanduslik termin, eeskätt seal maanduvad ja tõusevad lennukeid, õhku. Ja emapuu on see kõige jämedam puu, mille peale muu laev üles ehitatakse, selle nimi on ka ori, puu, see on ka kiilupuu. Dial lapsel palju nimesid. Kõige alus on, on kõik, mis on emaga seotud. Tutsult hõberäim. Vaata, kalurid ühest suurest hädast pääsesid merelt, surmasuust kinkisid võtta kirikule tõesti hõbedast tehtud räime. Et siis see ei ole elu, sain seal rüps kirikus. Nii hiidlastele olete te ka tähelepanu pööranud? Hiidlaste, Lauteri, hiidlaste saar? No asi selles saarlased ja hiidlased on tegelikult ühest tüvest arenenud rahvas, kristlik vallutus peale tuli siis paljud põgenesid Hiiumaal, Hiiumaa oli asustamata paar. Nagu tolleaegses saksa ja ladinakeelses kirjanduses on kirjas insulate särta tyhisaar aga sealt tuld ega tagasi. Ja siis nendel oli juba märk küljes, et nad on hiidlased ja kui nad kuskil asusid, siis oli perekonnanimi Idlas näiteks. Ja see, mida te küsisite, see on ka selle tulemus, et hiidlased tulid Saaremaale. Ja ka rahu mälestuskivi. See on otseselt seotud küüditamisega. Jaga rahu, sadam oli Eesti aja lõpus, enne sõda oli oluline ja hästi varustatud sadam, sealt võeti Saaremaa dolomiidi välja. Ja sealt. Need on kaks, kaks põnevat sõna Joll ja kakuaal. Ja ja hall on vist Rootsi päritolu. Ja kakuaam on jaapani päritolu, kakuam on jaapani keeles räimekastmõrd eestikeelses tõlkes. Ja mida eks Kaug-Idas elanud ja töötanud Saaremaa mees tõi ka Eestimaale kasutada ja see kakuaam oli kolhoosiajal väga oluline. Peenis. Siiamaani on kakuaamid olemas ja sellest nimest sai käibesse ka paadi suure diiselmootoriga paadi nimi. Ühesõnaga jaapani keel muundus veel mitme Harumiseks. Nüüd on üks sündmus ka tähe all, millest on ikka ka juba möödas. Ma arvan, et 20 aastat kalasõda. Kalasõda oli juba vaba, Eesti esimene sõda peeti lätlastega. Siin ei ole asi selles, et Liivi lahe kalavarud olid nõukogude ajal jagatud Riias asuva kontori kaudu ja noh, eeskätt Parema rannad olid antud Läti kaluritel, Ruhnust rääkimata. Lätlased peavad Ruhnut siiamaani mõnikord oma saareks, sest lätlastel endal pole ühtegi saart. Aga Eesti vabariik hakkas sellele vastu peaminister Tiit Vähiga eesotsas. Ja siis peeti raskeid läbi vaikimisi, mille tulemusena pandi Ruhnu saarel radarbeste Lätil laevu näha ja mille tulemusena Saaremaa kalamehed said oma Kalawed tagasi. Kõik lõppes hästi. Nii töötame edasi mööda tähestikku L täht. On palju sõnu, kus esimene asi, son, laev, laevaauk, laeva nael laeva, nina, laeva, rahu. Laeva tänav. Ja mis on laev, seda vast kõik teavad, see pole saaremaa murrak. Aga laevanina tähistas vanas keelepruugis sadama kohta. Et räästast nähtav neeme tipp ja teatavasti vanasti laeva turid madala põhjaga ja Bon suuri sadamaid tarvis laeva ninali sadama. Mitte laeva esimene ots. Seda ka väga seda ka ja vöör vöör on rootsi keelest. M-täht, mis on mail tänapäeva inimesele, tähendab, see tuleb kohe hoopis elektronpost meelde. Email aga, mis on mail? No vot, muhu keelt ma ei oska. Muhu sõnu aitas sinna sõnastikku panna Ülo Rehepapp, kes tunneb muu keelt hästi. Muukeelne hoopis teine keel kui Saaremaa murrak. Aga see on võrgujada. Ma ei oska muud öelda. N-täht mina valisin välja sellised sõnad nagu ninni, nina, NiTunasvad nunny jõgi ja järv ja Lonni nina ja Nonni rahu. Vores ooo täht, sinu jälle kummalisi sõnu, oogi laht, Ooknabee, Oolaid, Oona, rahu, ooberse Allik, Oowerse laht ooberse nägi. No siin midagi keerulist, tule o on omastav kääne sõnast oos. Ja hoos pole midagi muud kui hobune. Saarlased oskavad lihtsalt hakkama saada poole lühem. Tuletame meelde, mida tähendab sõna pargas. Pargas, see on niisugune suur ja lai veesõiduk sõiduk on vale sõna, sest ta ise ei sõida, kui peale saab maade kaupa kive ja ja ta on noh, puutüvedest kokku klopsitud ja ja ta on vist ka sealt germaani keeltest tulnud. Pater noster, meie isa palvet teavad ju kõik, eks ole, aga saarlastel on sellega oma lugu. Täpsemini muhulastel aga eestlased teavad ka seda, kui piiskop Albert tuli oma orduvägedega Saaremaad võtma 1227 said Pärnu jõe ääres kokku ja tulid üle muhusse. Ja esimene koht, kus nad peatusid, oli see väike barakke ja Muhu ja mandri vahel, mille eestikeelne nimi, viirelaid. Aga seal siis palvetati, loeti issameie palvet enne Muhu kindluse vallutamist. Ja see ladinakeelne nimetus jäi sellele Ühele saarel asuvale tuletornile külge sajanditaks. See muudeti ära alles. 1934. Kuidas siis kõnepruugis räägiti, et lähme pater lasteri juurde? Minister, et kui võtta kurssi Liivi lahest Soome lahte, siis pattern vasterberg vasakule jääma. Mac poordi, meremeeste tüürpoordi parem port, Patwordan vasakääretäht. Raul, mis seal, Raul? Raul on minu meelest heinakuhi. No igasugune hunnik ja täpselt saunas võib-olla hein ka, aga keegi, eeskätt kui rannast Juta. S-täht on jällegi palju sõnu, mille esimene osis on sääre sääre otsa sääre Picine silm, säärepoolsaar, säärerand. Ja seal on ju neemedit selleni, teine nimi on Dirt. Aga seal Sõrve säär on kõigile tuntud koht seal näha, kuidas mitme kilomeetri ulatuses läheb kitsas maariba kahe mere vahel Läänemeri ja Liivi laht ja need lained millegipärast selle härra juures, need tulevad sinna kokku. Sama asi on Undva ninal ja mujal, kus tuule suunast sõltumata lained löövad kokku ühte kohta. Tali. Ta võiks olla talv, ei? Jah, jaa. Ei ta oli, on see, millega vinnatakse raskusi paati. Ja see on kahetähenduslik, ega see tali tuleb taevaste talve mõistes on kasarama keeles olemas. Aga ta oli, oli ikka meremeeste tööriist. Jah, sest talitee on ju ka soli töö andus olemas. U, mille me siit siis võtaksime, on unna kalad, unna, hark, unnakast, unnakelk, unnakook, mis unna sisu. On unna kala on selline sööda kala väike kas viidikas või särjepoeg või mis. Pandi konksu otsa ja siis ta natuke siples ja laste august alla, et haugisid püüda ja teisi vääriskalu unna kala oli sööt. Ja siis, kui Kuressaare linna esimene kirik ehitati taanlaste poolt 15. sajandi lõpus Oleme juba V tähe juures valged luubid. No luup on mingi tulelaev ja see valge tähendas lihtsalt selle laevavärssi siin mingit erilist tähendust muudes ära. Tulelaev siis tähendab, et see oli laev, mida, millega anti märku millekski. Ja Lääne-Saaremaa rannik on väga kivine ja sinna igale poole tule tarnesid jõutud ehitada. Sõrve sääres on üks järgnen Undva ninal. Aga seal oli ju väga palju laevahukkusid. Vilsandi kanti on niimoodi madal meri, palju kive. Aga siis möödunud sajandi lõpus, ülemöödunud sajandi lõpus juba pandi Turaya laevasid ankrusse nende ohtlike kohtade juurde laevakaptenid, nagu informeerida, et ärge IZ. Nüüd on veel täppidega tähed ädi, silm, Öörlaki silm ja võtame siis öötähest üüdibe. Veidi pean küla nimi, mis ei vii, tähendab seda ma ei tea, aga B on peaküla oli küllaltki suur kaluriküla Salme külast kuni läätsani. Aga teised. Nädi silmi ja Öörlaki silm, silm on siis lahti. Ei ole alati silmal veekogu, ta võib-olla seisev veekogu, eeskätt on silm, järvesilm, öeldakse eesti keeles öeldakse seal sedasama silm, aga need eesliited on siis vastava kohanimega. Nii tähestik on lõppenud ja õ-tähte ei olnudki. Mis sellest sõnastikust edasi saab? Ja hakkab valmis saama ajalooline taust, mis mind kogu aeg on rohkem huvitanud. Tahaks veel natukene Tartus ajaloo arhiivis istumist sealt nende vanade madal reguleerimise kaartide 200 aasta vanuste kaartidega Kaardikirjelduste pealt vanu Topaniina üles noppida ja sõnastiku sisse panna. Ja ma loodan lisaga professor Aadu Musta poolt Peterburi arhiivist leitud Saaremaakaardist 1836 kus peaks Kadofoniumit kirjas olema seal reguleerimise lõppdokument. Saaremaal tehti tol ajal niisugust huvitavat üritust, maadevahetus ja made reguleerinud hääldus kõlab väga kaasaegselt, aga täpselt nii ta oli kaks aastat tagasi mõisamaad, mis olid aja jooksul tükikaupa üle Saaremaa nägu tekkinud omandisse jäänud. Mõnel maisel sadade kaupa, neid laidusid ja heinamaa tõkke. Need vahetati kokku jõuga palju paksu verd. Ja oli tihtipeale väga suurte kohtuprotsesside ajendiks ja ka talurahvas kannatas. Teinekord tuli siis selle mõisamaaga koos küla ümber tõsta. See on omaette lugu. Ja teiseks korraks. Aga te oletegi tegelikult tegelenud ju väga palju ka Saaremaa ajalooga, Nasva ajalooga ja Kuressaare ajalooga, te olete koostanud Kuressaarevanem ajaloo, kui linn sai 450 aastat vanaks 2013 siis on juba 453, sel aastal praegu jah, natuke rohkem. Ja ka Kuressaare nimi ise. Väga huvitav, siin on niisugune asi ajaloodoktor Marika Mägi ja mina natuke ka oleme mõtisklenud, et see võib olla seotud Corelastega, kes elasid Läti läänerannikul, oli kõva meresõidurahvas ja need kure nimelisi kohanimesid on Saaremaal hästi palju. Et küllap oli seal Kuressaare linn ka korealaste loodud kui mingi tugipunkt. Aga vist ei, ma leidsin märke sellest, et see on ikkagi veelind, kurg. Ja Kuressaare puhul konkreetselt lasteni niimoodi et oli väike laid kurelaidu, noh, luu on Saaremaa keele tähis kurelaid eesti keeles öeldes kui serblased, kured, aga kuhu tulid elama ka inimesed. Ja siis, kui kristlik vallatus peale tuli, siis vaadata ja teisel pool väike lits on juba saar. Ametlikuks nimeks Kuresaar Kranich siinsel. Kuresaar oli ta kuni 34. aastani. Sajandil kui siis tekkis poleemika, eesti keel selles mõttes areneb siiamaani lihtsustamise suunas, võrreldes näiteks soome keelega, kus on pikad sõnad, lohisevad kuresaarest sai Kuressaare saama koodi sai orisaar Orissaare saareks. Ja neid näiteid on veel palju. Aga siis ma leidsin veel ühe viite Saaremaa rüütelkonna ühele kirjale, kus paluti Peterburis vene Saarilt nagu rüütelkonna embleemi kasutusluba. Ja seal on kirjas, et see kurassaar Olükraanichinsel kraanid on kurg, mitte kurelane. Niisugune on praegune asjade seis, võib-olla siit tuleb veel midagi eemaldada. Aitäh Kalle Keskküla Saaremaalt Tallinnasse saatesse tulemast ja soovin jõudu ja uusi põnevaid leide.