Tervist Mul on Urmas Vadi Tallinnas Nunne tänaval. Turistid kõnnivad mööda, näen juba Leonhard Lapini tervist Urmas Vadi jalaga sisse minna või? Ei ole oluline, et kuidas andmed pool on mul siinsamas. A Aadeegahvi juua saite eritia. Hommikul tartlasi, õnn, aga see vaktsiin. Lähme joome, järjekordne olen, mina ise ei taha, oma kodunt tulin aega. Vanema. Seniks panevad neid firmasid siin Tallinnas pagaripoisid. Nii, ühesõnaga hommik on alanud mul väga hästi. Leonhard Lapin ütles, et ma võiksin juua kohvi, et meil aega ja ostsin endale ühe saia ka, et ma saan aru, et Leonhard Lapin kuidas mõttekas, võtame teiega? Meditsiin? Jah, muidugi tudengid nagunii ütlevad tänava tudengite eest ei jäta. Aga kas, kas ise annad selleks loa või, või nad automaatselt seinima tavane? Õpetasin kunagi Soomes, siis? Seal oli ka seal ei, üldse ei täiendatud. Vanemad inimesed, kama, vahena krimina teieta mõnda autoriteeti või siis on teine asi. See on selle uue, mis tähendab seda, et autoriteetne ei ole, enam ei ole ja hävit ei, Alec kui sa ise ei suuda ennast autoriteediks kujundada, siis ei ole Eestis ei austata vanemaid inimesi. Siis ma vaatasin näiteks siin viimane kümnend, kus ma olen üle 60, ma olen teinud üle mingisuguse 500 näituse kujundanud ja ma olen sellel alal ka nagu proff ja igasuguseid etendusi korraldada, mingisugused üritused, noh ütleme avatakse siin muuseume, kummut ja Eesti Rahva Muuseumi siis minu abi või minu, mind ei ole enam üldse sinna hõivatataks, sellega kumu puhul tegid mingisugused noored täiesti noh, arvutiga, mida kujundasid, seal oli väga palju möödalaske. Ja räägitakse ka Eesti Rahva Muuseumi ekspositsioonis, on möödalaskemoona näinud muuseumi lab ilmagi eksperi suunita augustis ma käisin vaatamas nagu arhitektuuri, noh, rääkimata sellest vastusest, mis kuulus üldse seitsmekümnendates aastates ja minu meelest nii ebaõnnestunud lavastus lavastust ta mõtles, et Eesti Rahva Muuseumi ERM-i avalavastus manud telekas natuke vaatasin ja ma olin täiesti šokeeritud tulla 21. sajandil sellise lavastusega välja, kui ümberringi tehnoloogilised ekspositsioonid ja siis teha mingit mingit 70.-te aastate teatrit. Mina ei sattunud nägema, mis seal oli siis see Kerda kordemets, kes ei ole ka ju mingi tipplavastaja olnud televisiooni eks ole. Tegi lihtsalt teatreid Ningijatel seal 10 näitlejat koguti kokku selles suures saalis ja tehti jälle nagu primitiivse tekstiga vee takkaotsa ja aga selleks ei oleks olnud vaja mitte midagi muud kui ka erinevate ajastute muusikut ja käinud sealt saali suurtest ruumidest läbi nagu performance'i laadselt ja ja vähe sellest seal noh, mõnest ajas oleks võinud mõne luuletuse lugeda, eks ole, tähendab mõni näitleja rahva hulgas, noh, et oleks pidanud Polamperhomodzilaadi laadne lõpule eriti hale, et mingi akna taga siis näitlejad vaatasid välja, rahvas vaatas välja, uhke, tead, väljak, seal on jälle võimasse väljak, seal oleks võinud näiteks metsa Tõll mängida ja tulevärk ja veidike võimas. Sest näiteks siin on tehtud neilos lööbikas perpoventsi mees läbi ja aga näiteks see nii tehakse maailmas näiteks kui ei oleks võinud kasutada miks mitte koore orkestreid, üksikuid pannakse lõpuks hale Tõnis Mägi mängima mingisugust romantilist laulukest, klaveri taga veetakse klaver siin akna ette. Tõnis Mägi oleks pidanud olema selle omasele muusik, seifi ka sellega klaas, eks ole, kui ta tuli rokkarina, aga seal mängib klaverit ja rahvas siis vahib niisama aknast välja, see oleks võinud minna kõik välja, eks ole. Ma poleks läinud välja, tähendab, kes oleks on sees, et seal on nagu see see on nii võimas see nüüd väljak, et seal peaks hakkama korraldama, omaette ka sõja saada ja mida tahes veel vist ongi plaanis, et see selline nagu laululava sai kaaluline, taandav muljetavaldav arhitektuur. Kokkuvõttes, et võttis aega nagu arhitektuuriliselt oled sa rahuldada. Vilja Lähme nüüd nende kui loengut viimase piruka ampsu võtan ära, seal on vist esimene kord, kui ma raadioajakirjanikukarjääri jooksul saanud pirukat süüa ja intervjuud teha. Üldiselt pagaripoisid, on siin Tallinnas üks paremaid, paremaid segvi selliseid kohvikukette või kas me oleme praegu sinna? Ja lähme üle tee, kus on sul loeng? Kas on kunstiakadeemia, loen siin, ühesõnaga, noh, vaata, asi selles, Signe Kivi, rektor, ta lasi selle kunstiakadeemia täielikult põhja. Vot seda ma tahtsingi küsida, mitte Signe Kivi kohta, aga, aga just seetõttu, et mis tunnetega sina siin Nunne tänaval oled või, või et, et seal on nagu ühesõnaga hakkad hakkab selle monomaja asemele mingisugune pilvelõhkuja ja ärihoone tekkima. Noh, see ei ole veel tekkinud, seda ei ole veel ehitamist ei ole alustatud Ki, nii et sinna läheb veel aega, ma arvan, üks kolm aastat ikka auk, seisad seal praegu? Ei, selle maja seal on sukavabrik. Ei, ma mõtlen seda vana. Me teeme on juba maha müüdud sel naha näida ja see müüdi kaheksa miljoni eest maha. Ja seitse miljonit kulutas juhtkond Signe Kivi eesotsas selle peale, et sinna uut hoonet projekteerida, ehitada nii et seitse miljonit plastil tuulde ja mitte keegi ei vastuta, ma ikka küsin. Ma esindan õppenõukogus, neid emeriitprofessoreid ja ma küsin, et kes vastutab, seitse miljonit on läinud kaheksast miljonist üks miljon oli võik. Keegi nagu ei vastuta, inimene pannakse 100000 eest luba vangi, eks ole, Eestis kui riigi raha raiskab või omastada Signe Kivi vangi panna. Ei, mina ei tahaks seda vangi panna, vähemalt kui inimesed on teinud selliseid suuri apsakaid, ei tohiks neid enam riigitööle võtta. Signe Kivi konkureeriks kohe parlamenti tahtis saada. Tegelikult tahtis ta Viljandi kultuurikolledži rektoriks saada. Siis ta saigi lühikeseks ajaks Läänemaa muuseumide mingiks eksperdiks, kus ta ka läbi põrus sellistelt inimestelt, kes on lasknud põhja mingisuguseid ikkagi suured ettevõtmised. Neile tuleks riigitöö ära keelata. Eraettevõtja tahab võtku, kui ta tahab kaotada jälle miljoneid, palun. Maja lõhutud 40 isiksus 10 aasta jooksul kõrvaldatud ühel või teisel moel näiteks, eks ole, minul oli värviõpetuse ja kompositsiooni õppetool, 13 aastat ajasin selle, Ando Keskküla kutsus mind sõnaga akadeemiasse, mina õpetasin Soomes siis rahasid, muidu oli 13 aastat, arendasin seda mullotki, Kasistendid asjad, süsteem töötas, see kaotati ära. Tsiuh ja ei olegi seda. Aga on nii, et need osakonnad, kes julgesid siine Kivja kutsuda mind laenguid lugema, siis seal ma käin, teen paar tunnikest arhitektidele sisearhitektidele, nüüd kutsuti ka, kuna kuna seal juhtkonnas toimusid muutused kutsutega veel nüüd maalikunstnikke õpetama, esimest korda. Leonhard loopinud, jube on näha, et selline vihane mees on olemas. Sinu varjuks maaga natukene võtan kuraasikamalt, sest ma ei ole vihane üldise absoluutselt, ma ei ole ka selle sinna kivi peale kellegi peale vihale. Ma lihtsalt ühesõnaga räägin, kuidas asjad on, ma vaatan Tõele näkku seltsi ühtseni otsene otsene põhimõtteid tuleb vaadata tõele näkku. Kui sa ise ka milles keht, siis tuleb kohe hakata tunnistada, et vot inimesed süüdistavad tavaliselt teisi oma hädades, tuleb ennast sünnist. No aga ühesõnaga, ma saan aru, et me peame minema, nüüd loen ühesõnaga, räägin enne ära, vaatasin selliselt, et mina õpetan nüüd neile struktuuriõpet. Nad nimetavad seda kompositsiooniks, aga mina olen alati pidanud seda struktuuriõppeks on laiem. Ja see tähendab seda sõnaga, kuidas struktuur sünnib ja kuidas areneb, sest mitte ükski looming ei ole võimalik ilma struktuurita. Rääkimata siis sisearhitektuurist. Mis on, ütleme, arhitektuuri, selline üks valdkondi ja arhitektuuris, vot neid kahte sisearhitekt ma õpetan ja asi hakkab pihta tühjusest. Täna mul on, mul on täpselt samamoodi töövarju saada, saab ka täpselt samamoodi tühjusest, olgu see samas struktuur on ka olemas ja esimene struktuurielement on tühjus. See nüüd alus. Ja siin me nüüd järgmine harjutus, mida ma täna õpetan, neile vaatan üle ja niimoodi on üks joon tühjuses. Leonhard euroopinile helises telefon, läks õue, mul energia. Kuulan, kellega ta räägib. Ja ma tulen ühe ajakirjanikuga, sellepärast. Tudengid nagunii venivad, jah, väga kena. Nonii, vaatame, kas need tudengid helistasid. Peauks. Helistas sekretär, kes on uus tants, aga näete kurat ja väga, mis ta nüüd aktiivne, kuna ta alles tuli eelmine nädal, uus sekretär, projektijuht, kutsutakse ma nüüd esimest korda, üritan siit tulla. Ei saa siit sisse, näed. Kuule minagi, töö, ori, võin aidata, võttas väljele, hajuta sellega kus ta, mul on see ka. Siin perehommikul ta ei ava mul millegipärast Siitma nõuestunutele. Tudengid on ilusti vaha. Nii minul on kaasas kirjanik ja ajakirjanik Urmas Vadi, kes vari lindistab minu tegevust. See oli esimene, esimene mina õpetan esimest kursust esimese kursuse, ma tahan lõpetada need, kes tulevad, naera rikkumata. Järgmine siis on see, kui lõputöö on teine variant. Aga kes nad aru rikuvad? Muidugi sellisest õpi. Ja möödas on aga nii nagu ikka vana tööd välja, eks ole. Nad joonistavad, see harjutused käivad, esimene tööli esseed tühjusest, eks ole, ja siis teine on juba kõik edasi joonistamine, mustvalgelt siis käega mõtlemine, eks ole, vaakum otsas, vaatame, kes on välja pannud ja ma liigun, room. Leonhard Lapin, äkki kirjeldate ka, mis siin on? Ei no siin on üks joon tühjuses joonte vahel on valik olemas, on olemas sellised vala teadvuslikud jooned, kus on ühesõnaga meenutus ajast, kui me oleme veel taimed. Ja siis teine siuke tuim mõistusepärane joon, mida me teeme igal pool Geomedia toimedena jooni teha, vot näed, saame ei pära inimesena saame teha, mitte taimedega. Aga selle koht mäletama on öeldud väga ilusti. Et see meenutus ajast, kui me läheme taimede, ainult siin ongi näiteks troika, need võib siis need, need ta võtab ära, mis on niimoodi sellised roikad, igasugused, see juba vaatasime puhast joont, see liigub sinna suunas. Ta mulle juba eelmine kord näitas päris häid jooni, ma ei tea, kuidas siin siin on, tähendab, mingi oksakene ja see see liigub sinna suunas, aga ikkagi ta kujutab, see joon ei tohi mitte midagi muud olla, kui ainult joon. Ütles kausis Rausis, Raus joon, on joon, on joon. Ma niimoodi seega veel läheb, need lähevad käest ära, siin on veel üks asi, keskendumine. Et see keskendumine peab olema, ütleme, need enam-vähem lähevad pärast, siis valime välja need, need on Caroik, need ei lähe. Ja siis need on need järgmine harjutus, millest ma ei ole rääkinud, kes eelmine kord juba said hakkama selle ühe joonega päris hästi siis ma ütlesin puhuge kahte joont ka. Aga siin on niimoodi nende kahe joone puhul ütlemise suhtel pole viga, aga nad on parajad roikad, sesse joone kvaliteet, mida me siin saavutame, see ei tohi ära kaduda. Et see joone kvaliteet peab jääma ka selles Liibanon märgil. Ma olen näitajaga peaks proovima. Moria nari, vaatame kohe vahin siin õppus ja ma nägin ka üht temaga ühte joont, räägime nüüd, olid korralikud, nüüd hakkame taator, natsi nainane, kvaliteet säilinud, pole viga, neuroikad võtame siit ära, siin on see suhte küsimus, vaata, siin tekib juba esimene nähtav struktuur. Kooslus kahe joome kooslus peab olema ka noh, ühesõnaga selline, mis, mis toimib nagu loova paarina. Pärastavalistmist räägin siis seal tuleb päevakorda see, mis on loobaar. Vaata asi selles, et Kaug-Ida Kaug-Ida-Hiina Hiina klassikaline maalikunst põhineb ühele joonele ja nad peavad saavutama pintsliga, maalides Meil või kasuta kõikvõimalikke vahendeid. Ühesõnaga, puhta hoone. Ja sellest läheb üks kuni kaks aastat Hiinas Hiina maalikunsti õpikas ongi niimoodi, et kui sa valdad ühte joont, siis alles Nende joonele värelusi, selle laine või seen oksakene või niimoodi, et siin on noh, see kogemus, sest meil õpetatakse, ütleme selles mõttes valesti joonistamist ja kõike seda peaks alustama ühe joonega. Et kui sa hakkad joonistama, siis teadelt, kui sa joonistad näiteks akti, et mis on selle ühe joone kvaliteet. Et sa ei tee mingisugust tühja tööd, lõbusa, et selles mõttes ütleme, Kaug-Ida õpetus on väga ratsionaalne. Aga kuidas nad väikseid lapsi õpetavad, nad, mul on näiteks kaheaastane poeg, ma ei saa talle öeldud. Ja ainult üks joon, et seda teeb mida tahes. Teda ei tohi õpetama. Vaata, ma kohtun kuu alguses mingite kooliõpetaja õpetajatega, ma tahan neile öelda, seda lapsi ei tohi, juba lasteaiast hakatakse sundima, päike, punane taevas on sinine. Miks päike roheline olla? Mõnikord ongi ta roheline ja, ja jaja muutuma peab, laps joonistab tagurpidi või maalida, see on kõige hullem asi siin loovuse tapmine, jäljendamise õpetamine, miks ei võiks lapsega maalida abstraktselt täiesti? Aga see, see ajavat ja seal ei tohi, neid ei tohi õpetada selles osas neil tuleb lihtsalt õpetada loovust. Kes teeb, kes teeb lasteaiast lapsest, kunstnikku või koolis isegi kunsti hoolistati ei tehta veel kunstniku elu teeb kunstnikku, eks ole, järelikult tuleb juba teatud tasandil võib õpetada meetodit, kuidas ennast hõlpsamini tehnoloogiates väljendada. Aga et sundida juba lapsest peale lasteaiast peale inimesi noh, nii-öelda kujutama see on sihuke kõrand, neostalinistlik ideoloogia ju. Nagunii üliõpilased jahub ja tema nüüd tegeleks üliõpilastega edasi ja. Aga noh, see kulub neile kalal. Niimoodi, kes meil siin oli? Veera ja üks joon, üks joon? Telliseid ühtesid jooni on küllaldaselt, ikka tahaks juba kahepeale üle minema, eks ole. Aga nüüd on niimoodi ma räägin, kuidas asi edasi läheb. Teie võite juba juba ilma selle teooriata minna joonte rütmiga edasi, see tähendab, et vaid ühesõnaga kuni viis joont teeme joonte rütmid, see tähendab, mida rohkem jooni, seda suuremaks paber minema. No üks väike viga siin annetti, paberid on ühesugused, põles katsetada. Standardformaat ei tohi kasutada ühe millimeetri, lõikame ära. Siis ta on juba sesse rituaal. Sest ennevanasti, kõik asjad, noh, söömine kõik igast tegevus, et ka metsalangetamine läksime metsa, kirvega löödi vastu puud, kõigepealt paluti puult andeks etada, raiuda. Söögib alused olid ja nii edasi. Ja siiamaani säilinud leinaseisak minut, eks see ole üks väheseid rituaale, mida rakendatakse. Surm hirmutab nii inimesi, et nad vähemalt veel säilinud mingil määral austus. Muidugi mitte Ameerika filmides. Midagi me siit saame end uistlik siis ei ole ka keskendumine õnnestunud, siin ta mitte. No jätame need kolm siis ma saan ikkagi pool ära märkida, tuleb edasi teha. Veel üks noormees kunagi ei saanudki kunagi puhast joont kätte siis ta tegi tervese meister ja nii enam-vähem lähedale ja siis läks hoopis muusikat õppima. Asi on selles, et ega inimesed satuvad ju ühele või teisele alale kõrgkoolis juhuslikult, eks ole. Ja, ja siis ei pruugi salaüldse sobida täitsa loomulikud minna, nagu ma ütlen, tagasi nullpunkti ehk tühjusesse ja alustada mingi uue asjaga uuesti. Arhitekti amet, eriti. Läheme järgmise osakond on küllaltki karm. Küllaltki aru, sa pead nii palju asju teadma, ühesõnaga lõpuks ühte hoonet või ansamblit või linna teha. Et selleks on aastaid. Läänes üldiselt on Harryteid kuni 45. eluaastani on noor, alles siis võib ta hakata meistrit tegema, meil tulevad, kutsutakse õpetama alla kolmekümneseid õpetama inimesi, kes ise peaks õppima, et sa mind alati hämmastab. Alla 40 aasta ei tasu üldse absoluutselt õpetama hakata. Kunstialadel mitte põhilisi asju õpetajad ja ise oled harimatu, tähendab siis ei tule sellest õpetamisest midagi kasu, vot siin oli nagu nõukogude võimu eesosas olid harimatud Hruštšov kirjutama 24 aastaselt harima. Võib-olla ta tegi ühte joont kogu aeg. Ta võis ühte pitsi võtta, vead. Nagu ma olen rõhutanud, et kaks joont on loobar tühjuses kahe joonega Kooslusest algab struktuuri sünno, õieti ta algab juba tühjusest aga ütleme, nähtava struktuuri sünd. Et kui me tõmbame ühesõnaga ühe joone suhtelist tühjusesse, eks ole, milleks on antud juhul pabera võib ka midagi muud olla, siis me näeme materiaalselt esimest tuuri teist struktuuri juba joon mateeria tühjuses, eks ole. Aga juba, kui me teeme kahe joonega kahe joonega, siis see on juba selline selgelt nähtav struktuur. Ja näiteks juba esimese arhitektuurse objektina saame luua kahe joonega. Et meil on tasapind, mida me näeme joonena ja paneme siia alla ühe teise joone tala ja näete, see on katusealune. Et ka praktikas, sest vaata kõigi nende väärtust on ka praktiline vaste. Seda õpetab, eks ole, meile ju ka siin, et ei ole mõtet, ainult prioritiseerida tuleb praktiseerida. Iga vaimse õpetuse juures on tähtis praktika. Meil tulevad inimesed kokku põletavat küünlad loevad seal mantraid, kuulavad muusikat, aru, et nad on kõik suhteliselt kõvad budistid. Sittagi nad ei ole teada. Aja veetmine, nagu kogu see joogakultus, Eestit valitsev joka kultus, see on läinud nii hulluks. Kujuta ette see, kes ta kõrvad ärimees oli, tähendab Sõõrumaa ja kes on tegelikult pankrotistunud ärimees? Eesti televisioon, talongi, muud väärt. Riik ongi muud väärtused, siis tal on nii palju raha, ta käib seal Tais või kusagil kloostrites, nüüd ühesõnaga, budistlikke tao kloostrites ja siis. Ja seda kuulutab Eesti rahvusringhääling, eks ole sealt pealtnägija saates, mees on üks kolm aastat tegelenud, kolm aastat tegelenud, sellega, tuleb ja koheda, avas mingi joogakeskuse, kus ta raha eest mida inimeste lõpetab, kuidas noorendada ennast mina, kes ma olen puutunud kokku Kaug-Ida tekstidega asjadega alates 75.-st aastast ei ole kunagi veel kohanud üheski üheski kirja sõnasega üheltki õpetajatele, kuulnud, et on võimalik inimest noorendab, eluiga on võimalik pikendada, parandada nüüd ta nüüd tulevad sinna keskealised naised, kellel hakkavad vananemise esimesed tunnusmärgid ja teevad seal karjumise ja muid harjutusi ruma kasseerib sisse nende käest kopika ärimees edasi, mis istet mängib, mingeid Mart näldajat, eks ole, elas 70 aastaseks ja ta ütles ja tema jooksale tõlkis, tõlkis tekste sõnaga nii vanast Hiinast, kus anskritist ja tegeles asjaga väga tõsiselt ja puudus oli dalai-laama isiklik sõber ja paljude õpetajatega puutus kokku, tema ütlesin, mina ei ole mingi budist, mina noorentalist, aga Sõõrumaa kolm aastate sõnaga on puutunud samaga keeleotsaga kokku, selle asjaga on juba suur kuradi joogakeskuse rajaja, õpetaja. Kude kohtaks, teda siis küll ei ütlema. Sest ta, ühesõnaga tema galerii, mis ta tegi, müüs Wiiralti võltsinguid, ma läksin tema galeriisse, ma avastasin seal Wiiralt ja veel muude teiste kunstnike võltsinguid, teda ennast tõmmati Kaalt, talle sokutati võltsinguid. Wiiralti võltsinguid on väga palju. Sellepärast et Eesti organisatsioonid kui kiirelt ära suri, läksid Pariisi, piiratud, kui tale haige Nad ei aidanud, läksid Pariisi, võtsid tema kõik plaadid, ka ülikonnad kapist, võtsid ära, viisid rootsi ja hakkasid nende plaatide pealt trükkima neid pilti ja müüma, nii et kui te tahate viiratit osta, siis küsige kõigepealt, kust ta pärit on. Kui ta on pärit Prantsusmaalt, Eestist. Lootust, et tahan originaal, kuigi seda peab kontrollima paberite, trüki ja kõik ja mina oskan seda näiteks teha. Ma olen Plavikaga tegelikult. Aga paljudele Ma ei oska ja annavad seal, tähendab isegi kunstimuuseum annab võltsingutele, tähendab, kirjutab, tahad originaal, sest Jutta Matvei, kes on üle 80, ta enam ei ehita paberitega trikki midagi, ta on juba poolpime ja siis tema hammastele oma müüksis kõrvuti Wiiralti originaali 100000 krooni oli kõrval oli siis võltsing 100000 on tõmmatud originaalplaatide kunstnik seda teinud ei ole ja, ja ei ole alla kirjutanud, siis nad ei ole originaalid, ütleme, pärijad võivad anda täitsa Wiiralti ka pärijad, aga need ei taandanud Wiiralti pärijad. Nad võivad ühesõnaga küll trükkida originaalplaadilt ja müüa neid aga 200000-ga, kus on alla kirjutatud, see on originaalplaadi koopia, eks ole. Olen toonud vene omaaegse avangardi järeltulijad kingituseks sellise enneks Rotšenkodee, mis on originaalplaadi pealt tehtud alla kirjutatud pitsat löödud Ratšenkoni, et ta ei ole tema trükitud. Et see on võltsing, seda võib müüa, siis ütle nagu see oli 200000, siis seda võib müüa 2000-ga. Ja paberivahe 38. aastal trükitud paber on niikuinii kollane, okei, võib-olla maailma parim paber, rikkade kolletub, aga tähendab, trükkisid järgi ka 19. sajandi baltisaksa mõisate liitosid lumivalgele paberile, noh, absurdi tipp. Eksperdid, ma lähen edasi looba tühjuses. Praegu keegi keevitaksin, kõrval, saeb midagi nurga teada, teatrit ehitatakse ja meie kõnnime Leonhard loopiniga loeng. Ja kuhu me nüüd läheme, arvame, läheme, vaatame kõigepealt ma käin alati läbi sealt sellest draakoni galeriist. Et järsku on mingi uus näitus, vaatame, kuule juba huvitav loeng oli elus elus loeng, et sa rääkisid sellest oma ruumist, aga samas oleks sellist nagu üleüldse kõigest räägin, jah. Ma tahan nagu natukene jagada, aga seal selliseid sotsiaalseid kogemusi, sest ma Deanis jama neile ana aetud, eks ole, kodus, seltskonnas ja, ja meedias, eks ole, näiteks keegi omal ajal, kui nad hakkasid tudengitele pakkuma neid laene hirmsasti tudengile Ivanov ja igast laen, õppelaen on veel väike, aga reisimiseks näiteks. Ja milleks kõigeks siis ma ütlesin, teile, määritakse pähe asjadelt, olete pärast selle orjad, eks ole. Võtke laenu nii vähe kui võimalik, eks ole. Kui sa tahad olla vaba inimene ja pärast ütleme kooli lõpetamist 20 aastat maksma mingeid laene, siis sa ju peab olema töö. Ja sa pead otsima siis sellise tööga, sa teenid, aga lubada endale mingeid vabadus, no näiteks kas või mööda Euroopat ringi tuulata ja seda meelt ma olen küll, et noored kui nad selle kooli lõpetaksid, läheksid kuhugi edasi. Stažeerima. Mul oli eile, muuseas, oli jalg, eile hakkas põlv valutama asja eest teist taga ja oli täiesti haige olla raske käia, aga ma mõtlesin siis rohtusid ja täna nad, ma saan juba käia ilusti. Vot selles eas sa kunagi ei tea, mis üllatus sind hommikul ootab. Üks kord vallutab Narvas siis jalg, siis selg ja lähed arsti juurde, ütlevad, tahtsin vanadusest. Olen käinud seal kilo praktikute ja ravisse igal pool, et neid seljavalusid ja neid neist jagu saada, aga kuidas kunagi natuke aitab siis jälle. Siinselt kulub selle hea juurde, sest ma mäletan, et minu, need vanad sugulased, ma olen laps või noh, on kogu aeg, oli neil mingi häda, tähendab sellel hakkasin iseenesest tähelepanu pöörama, siis jäädki sinna. Mis me jõudsime draakoni galeriis ja siin on sageli sellised nii-öelda kontseptalistid. Kas sina ei ole kontsultalist? Mina olin kontseptualism 70. aastal juba. Aga nüüd on see uus kontseptualism laine, mis minu jaoks on, tead sageli mõttetult mõttetu tegevusest. Atlase kontseptualism põhines mingisugustele. Kas filosoofilistel või vormimistele ideedele ja tähtis teostuse kvaliteet. Nüüd tehakse seda ja teist pannakse näiteks siin üks teks. Posi kirjutavastataks vineerist kastfoolio poolide peol jookseb üks liin. Lindi pealt on kiri ja siin on üksikud loosungid, mida siduda raske mingisuguse vaimse liikumise asjaga, sest üldiselt praeguse õpetus, kes õpetavad koolis ka nad eitavad täiesti vaimset maailma või vaimsust. Seda öeldes ei ole võimleva. Ta ei ütle mulle midagi, lihtsalt sa pead lugema, vaata, siin on kirjutatud, vaata, lugesin kuulav vaikselt. Mõned näitused on sellised, jää endale truuks pole hullu, läheb üle, vahepeal nägin seda hoole, ta ei ütle midagi, mõned näitusega, nii ongi ainult tekstid. Kuna mina ei lähe lugema. Ma loen raamatuid kodus, eks ole, või näiteks kunstihoones on praegu ka öeldi, et kolm tundi läheb aega, et vaata videosid, aga kujuta ette, kui sa näed maali, sa oled kohe ära, kas teda tasub vaadata või mitte, aga sa hakkad videot vaatama, vaatad sealpool tundi, tuleb välja, et mingit jama, täielik raiskas selle aja ära. Miks ma pean minema teadlasena oma silmi kurat rikkuma mingi tühja-tähja, vaadata? Kriitilise liigut absoluutselt, ja muuseas tingimata peab olema üks video on olnud täitsa häire, on andnud mõned skulptorid täitsa hea näitus, ütleme ta paneb ta duplikaat, ane video, see on täiesti eraldi kunstivaldkond, videol paistab eraldi inimesel ei ole mingit üldse üldkontseptsiooni, millega ta näituse teeb, mis paneb seda ja toda välja ja arvavad, et see on suur kunst. Iseennast tavaliselt kujutavad tan kindlasti Izezi filminud, ennast filmida, meeldinud noorte naistepäeviti ennast filmida. Vahepeal oli moest paljalt, aga nüüd on see üle läinud. Ootame ikkagi nimega ära, kes on muidu nagu inetu. Hanno. See ongi see õnnetus, et see niinimetatud praegune kontseptualism, et on täiesti devalveerunud ja mitte midagi tegemiseks, lihtsalt tahetakse olla kunstnik. Kurat, mina tegin siin näituse maalide ja nendega just augustis, mul ma tegin kaks aastat kõva tööd sellega, tead mitte nii, et ma pane mingit juhuslikku rämpsu välja, vaatame siin järgneva jõudsime nats vahetusi hobusepeo galeriisse ja siin on ka sageli sellist kontseptualism meid siit kõigepealt Leonhard Lapin vaatab aknast, kas tasub minna tavalist vaatangi, aga me ei tea, mis sind tuleb. Ma ei tea, kas see on eelmise või järgmise mingi vana foto maandun lihtsalt ülesse ja kõik. Vot vot selline see on. Siin on muuseas väga hea galerii siin ehtekunstigalerii ja muuseas peab ütlema seda tasa Euroopas siin põhja pool, kusagil sellist galeriid ei näe sinna eesti ehtekunstnikud muuseas ja väga kõikuva hinnatasemega, et siin on väga kalleid töid, aga väga odavad, et näiteks kui mul on sind kingitus teinekord vaja, siis siin ma olen ka ostnud, sest Eesti ehtekunst on väga kõrgel tasemel. Ma arvan, et Niiad, ehtegaleriid võib-olla leiab Londonis, Pariisis, Amsterdamis, Amsterdam on ehtekunsti keskuse, siin on väga erinevad tehnikad. Kulla ja kõike muud punume siin hobusepeo ja pika tänava nurga ka siin on rohkesti palle, rohkem ideid, ehtekunstnik kui tervel sellel näitusel vakku sest siin on erinevatel rusikal on väga erinevaid ideid, kuma, hakkame niimoodi, läheb neid asju, seal on üks vana seif, kus aeg-ajalt teevad šefi näitusi, ühe kunstniku seifi täitus pangaseif pank, eks ole. Vot nii, et seal tuleb voodi, nende naisele kihlasõrmuse siit kunagi aastaid tagasi ja siit saad järgmise ning sel aastal on mul veel järglase sõrmuse osta, sest on väga suur valik väga erinevalt meistrit, väga erinevad põlvkonnad. Eesti ehtekunstitase on ikka täiesti noh, kuulub ikka ta Euroopa tipp. Nii nüüd me läksime kohe järgmisesse majja, maiasmoka kohvikusse, läksime, tahtsime siia. Endale, tähendab ühe latte kohvi ja, aga kui on kiluvõileiva sisse ainuke koht, kus Eestist saab kiluvõileiva või Tallinnas vähemalt maiasmokakohvi, aga täna ei ole, näed nende spetsialiteet, iluvõimlejaid, muidu pirukad eriti armastasid ja, aga ma ainult kiluvõileib kilupirukas kilupirukas. Niimoodi, ega me siis võtame siit. Kahe vahel on hea ennast turgutada. Loopiniga kohvi joomist. Absoluutse kuulmisega on mõned inimesed neid kui mingid valed helid, neil neil hakkab halb, kas sul hakkab halb, kui sa näiteks selles kohvikus oled? See ongi minu professionaalne kretiin, siis ma ükskord siin jalutasime siin kevadel läbi anane ana Nõmme ja ma olin täiesti seal ikkagi ikkagi kiskuma, nägin, kui palju halba arhitektuur ja ehitatud sinna sisse vana nõmme, mis on seal nõmme keskuse juures. Võrdlesin just seda, mis on varem tehtud ja mis on nüüd sinna vahele tehtud, no üks asi, mis on väga oluline, on see linnaruum, inimene elab linnaruumis ja linnaruumi säästlik suhtumine on väga tähtis. No näiteks, kui me lähme mõnda euroopa vanemasse linna vana ütleme, no näiteks kas või Helsingisse ja Stockholmi ja ja ma käisin just seal sügisel käisin seal tablinis siis näiteks kogu see kesklinn nagu meilgi kesklinn korrust ja on ehitatud võib-olla kuuekümnendatel paar ebaõnnestunud sinna kõrghoonet vaheliselt aitakse kõike ühtlases kõrguses, inimesele sobiv, ütleme niisugune linn, kui ta ei ole väike väike linn, ongi üks neli-viis roost. Ja kui sa lähed näiteks Rotterdami, kus on ka ühel pool pilvelõhkuja, teisel pool, kus on elurajoon, kõik on viis korrust. Et siin inimesele sobiv kõrgus ja kõrghooned ehitatakse, siis ära Haldi ansambli linalinnast välja nendes Tallinnas oleks pidanud ehitama. Paned sinna Lasnamäe platool, praegu on, et auto ja muud kaubahallide putka, mis on metallist klaasist, ajutised ehitus, mis nagunii kunagi lammutatakse ja oleks pidanud seda kesklinna säilitama. Vot siin ongi see asi, et et kogu aeg peab seda nagu linnaruumi ka mõtlema ruumiliselt, aga ega need ametnikud ei mõtle ruumilised kunstiakadeemias õpetatakse urbanism ja ma olen öelnud seda, et see Eestis ei tasu urbanism õpetada urbanism õpetada suurtes maades Ameerika Ühendriikides, Inglismaa, Prantsusmaa, meil ei ole organismi. No muidugi tähendab ainult teoreetiline need inimesed, kes lõpetavad kooli, neil seal mingit tööd siin siia on kutsutud välisBurbanister nõu andma, Tallinnale aga on öelnud, et Tallinna Eesti suurivooruma meistan Edgar Savisaar. Sest tema otsustab, mida ehitataks linnas, kuidas ehitatakse, milliseid liiklustsooni arendatakse. Vanasti oli isegi nõukaajalooline linna arhitektuurinõukogu on sinna kuulunud ja, ja see ei olnud mingi võimu organa talinõu anda, aga tal oli nii autoriteetne, et kui me ütlesime, et sinna ei saa ehitada näiteks nii kõrget hooneteni koledat hoonet viidatud et isegi nõukogude ajal sai mõju avaldada. Aga kui tuli see röövel, kapitalism siis ühesõnaga see on seotud nende arendajatega kõik, eks ole võimuda seotud arendajatega ja, aga kui jaga saab vaatamise kellakene näitab, aga nüüd me peame minema. V järgmine loeng, nad hakkavad muidu muretsema. Nüüd me oleme jõudnud trepist üles arhitektuuriosakonda ja näed lustakat. Paradoksaalne. Rääkisin paradoksaalne, käepidet pole. Õitses Arturist, arvatakse käepidet vaja käepide ja nii kole asi. Kui palju inimesi kukun trepist alla, ilma käepidemetega nähtava lähme edasi, Sid savad armatuuris. Osakonnas on siis selline trepp. Kahjuks pilti näita kirjeldused ja see tekitab minus alati hirme. Kõver raudliist, võrk pandud siia alla ette, et keegi kukuks ülevalt alla. Tere. Võrka igaks juhuks mul aeg-ajalt tekitab ta hirmuda. Trepile vaatasid täitsa hõre, eks ole. Aga mis ajast arhitektuuriosakond? Hakas majal hävitamine seal pihta, tulid mõni aasta ennem siia juba oli teada, peab kuhugi ära kolima. Kolisid siia, silmad, tegid need ruumid nii palju, kord oli võimalik, eks ole. Mõnus on pikaldane. Jõudsime. No niimoodi see dualism on ka inimese poolt välja mõeldud kunstlik, selline süsteem, millest võiks üle olla tulla ja tasakaalustatud maailmavaatluse aluseks ongi näilises vastuolulises terviklikkuse tajumine on selline mõiste nagu sellisus sellisuses tajumine. Kõik on selline, nagu ta on ja me ei saa sinna miskit parata. Me peame alati endale selgeks tegema seda, et on osa asju, mida me saame muuta, nüüd saab ka sugu muuta, aga põhimõtteliselt on ka seesugune Annakronistlik tegevused valdav osa inimesi, kui nad ikka sünnivad mehena. Nad on ühena edasi ja kes on naisena edasi? Muidugi on olemas ema, Frodiidid, kahesoolised ja on olemas isegi miljonist, üks sünnib sootuna, kellel üldse sugu ka selliseid inimesi on. Loodus loob igasuguseid väga erinevaid vorme, aga põhimõtteliselt, kui me oleme sündinud mehena, me peame sellega arvestama. Me ei saa muuta seda, me ei saa muuta võtet, ilm on selline, nagu ta täna on. Soomes õpetaja, siis oli seal. Mul tuleb veel mängu meile siis tulevad tudengid, värisevad külmast maitsenanud, aga te olete ju saame, siin peabki külm olema. Vahemere kaldal. Inimesed kurdavad, et liiga palav on, eks ole. Pariisis kuumalainetega suuretad kümneid tuhandeid vanu inimesi. Mul üks sõber, kui ta elas Pariisis, ütles niimoodi, et suvel oli korterid tühjad, ta sai siis noh, nagu ilma rahata viibida Pariisis kellegi tuttava talis ja ütles, nii palav oli, et ta istus seal päevad läbi vannis külmas vannis, luges siis õhtul läks alles välja Pariis luusima ringi, aga noh, see ei ole päris nii, et seda me ei saa muuta selliseid asju, aga on asju, mida me saame muuta, noh, prille võime vahetada näiteks kampsunit ja pükse ja pesuriga pesta võime ennast seal aega. Ei pea ootama, millal tuleb, vihm peseb meid puhtaks, eks ole. Nii et on sellised asjad, ühesõnaga, et sellises ongi nii, et me ei pea tegelema asjadega, millesse me ei saa parata midagi, et sünnime eestlasena, noh ei taha eestlane alla, siis läheme kuhugi teise riiki, õpime teise keele ära, hakkame selleks, aga see teda sihuksed, erandnähtused, valdav hulk inimesi elab rahulikult Eestis edasi ja teeb oma oma oma oma toimetusi. Siin. Kella kaks läbi just lõppes Leonhard loopini, teine loeng. Lähme balti jaama, poola Panso ütles kunagi väga hästi aru, et kaks ala, kus kõik arvavad, nad on asjatundjad, on prostitutsioon, arhitektuur, ilus koht. Siis mina olen näinud selliseid imeasju Eestist, et mõnedele meeldivad eriti maaärimeestele palkmajad. Siis mind kutsuti ühte kohta, kus oli 14 palkmaja ehitanud selle asemel, et teha üks jutu taustaks küllaltki mingisugune suruõhuhaamer. Sitaks koolis renoveeritakse seda vanalinna kooli hüppelt vajadus poole ja siis suurest armastavast pask pähe astuda, selle asemel tehakse elumaja ja üks abihoone, eks ole. Või siis üksi Köök, eks ole, tal oli 14 peldikud olid ka palkidest. Uskumatu, tähendab vikalise nii-öelda selle kohta võiks öelda nimed, kogu krunt oli täis situtud teid palkmaju, üks jubedam kui teine, siis küsis minu käest nõu, mõtlesin, et seni lõpuni lahendatud, et siin ei ole enam midagi nii-öelda täiuslik. Jah, aga ta tegi sellise käigu, et jättis oma selle naisele kõik selleks. Kila-kola ja jaja lahkus kodunt ja nüüd siis elab teise naisega, kellega tahavad Põlvasse ehitada järve äärde funk villat juba suur samm edasi. Kullaga kas või ollagi arhitektuur Osto lahku? Ei tea, ega ta suusakul sellist hullust läheb väga palju Eestis. Mis on inimesed, elavad ennast välja enda fantaasias, inimestel on hinda, pole intellekti. Leonhard Laapiniga oleme lõpetuseks, kuid nad balti jaama turule. Nüüd algas lambalihahooaeg. Võib-olla ma saan lambaliha, muuseas, siin ma käisin viimati söömas siin kohvikus. Lihtne, aga hea normaalnurgapealne, tagasihoidlik kohvik venelaste omaga täiesti söödav. Siin müüakse vaikselt, leiti on ka Venemaarohtusid, aga näiteks on niisugune asinaga visineski sall doktori Snest, kes oli Vene-Türgi sõja mõttes välja haavu nendele kannatanutele ravida. Ja see on see asi, kui sul tekib mingi väga halb asi. Imeb välja, aga öeldakse, et see on kahjulik. Tegelikult ta toimis kaks sajandit, eks ole, toimib siiamaani. Vot siit söandaks osta kala külmite lihavärk, siin on vanad, need müüjad, ma mäletan neid. Ma tean, kelle käest tasub osta. Siin oli näiteks üks, üks väga hea Poola maksavorst seentega näiteks, mida ma olen ostnud, aga me saame näha ka väiksem tükk, üks väiksem söök on mingi väiksemate, oleme alla sealne kalur. Sõbranna ja minu erasekretär, armastab seda novot, jah, näed sul erasekretär ja. Ma vajan selles eas, tead sellist tehnilist abi, näituste pakkimine, transport tead see kõik see arvuti tead sinna juurde kuuluv ja teinekord on vaja tõstmiseks abimaid selgeid luba tõsta enam. Vastav selline tükk sellised tükid juustu, kusagil poest. Viis 37, noh kuule. Meil on töövarjupäev, algas Nunne tänaval pagaripoiste kohvikus, siis nüüd lõpeb sellega, et me oleme käinud täna balti jaama turul. Leonhard pensioni ostsid endale hunniku juustu, tahtsid ostega, Sally Sally veel ei saanud, aga Me jõudsime ühte söögikohta siin balti jaama turul. Nädaliste jaa, palun panna tantsitud lihtne söögikoht, kus sa saad kohe toidu kätte ei pea ootama ja muuseas, kui me tulime siia sealt endisest trammipeatusest, söögikoht, poeem, üks kord proovisin seal toitu võtta, vaata, asi on selles, et sellistele sellistes andade peenemates kohta, sest ta ei ole ka mingi eriline peenaga uhke nimega, lähen sinna ja põhim lähevad mehed õlut joomas ja toidud on ja kõik inimesed seal söövad, aga seal on toit, sai toitu, sellest. Vaata paljudes katsetes tehakse, toit on siis ootasin kartuli, puudutan kartulipuder, siin on see, eks ole, siis kapsas, porgandiga, porgand, kapsaga ta jällegi midagi muud. Ma näen seda, mida ma söön, aga seal tehakse sulle mingit sodi ette. Millest sai saab, Sa võid kõhu täis saada, aga ta ei toida, siin on ka. Ja lõhe, eks ole. Väga, väga lahe koht selline küll ajas tagasi rännanud kuidagi ja ja lilled on ilusti seina peale mooni, sellised kohad kestavad siin eeslinnades edasi veel aastakümneid. Kas sa tahaksid äkki lõpetuseks lugeda mõned luuletused peos? Ma ei tea, kas on selles söögikohas Portia oma söögikohas. Mõni toiduteemaline luuletus kindlasti on, aga ma mul ei ole lihtsalt meeles. Vaata seda, ma olen kogu aeg kirjutanud. Ja, ja mul noh, lihtsalt ununevad ana nimed, märgilised, luuletused, mida nii palju Eestis juba siin-seal loetud. Nagu see blondiiniga roiskunud, kehadab kevaditi minu hinge armastusele eha noh seda nii palju kuulnud, et et lihtsalt ei ole meeles. Kindlasti söömise kohta midagi aga ei oska. Või hoopis ja võib-olla oleksin sellest söögikohast paslik nii-öelda kad. Täna olin ma siis Leonhard Lapini töövari. Selle saate, mida te kuulata mängivad kokku, kellegi kopikat kukkusid sendid. Selle saate, mida te kuulate, panid kokku Vivika, Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni järgmisel pühapäeval ja head isu. Leonhard Lapin. On hea. Täitsa normaalne.