Tere jälle ilmlõpmata kena laupäeva suvi on lõpuks Eestisse saabunud. Astronoomiline suvi on alles järgmisel nädalal pööripäev ja ja jaanipäev, päev ja võidupüha ja kõik muud tähtsad päevad. Täna on meil stuudios kaks meest, kes väga hästi tunnevad maarahvast. Peeter Ernits, praegune Maalehe toimetaja Sulev Valner, endine, aga ka vikerraadio ja Eesti raadioprogrammide ülemjuht. Kes ka peab tundma eesti rahvast hästi. Ja siis saatejuht Mart Tummelas, kes ka armastab eesti rahvast, ainult et kõik ei saa sellest aru. Aga läheme nüüd tänase sisse. Läheme, kuna see teema juurde kõigepealt räägiks, millest räägiks sellest, et on tulemas tõepoolest jaanipäev ja kogu ajakirjandus tegeleb järgnevate päevade jooksul sellega, missugune jaanipäeva ilm või arvata, et tegeleb millegi muuga. Kas on loogiline, et võib-olla täna veel ei mõtle, aga õige varsti kukkuv mõtlema minna, silm tuleb? See on, see on küll kindel, aga sina oled ka veidi ilma vana, mis sa arvad? Ma ei hakka pakkuma midagi? Ei taha võtta, endale vastu ei ole mõtet hakata. Ta on teda spekuleerima valdkonnas, mida sa ei teaks. Millega võib kergesti puusse panna. No näed presidendi üle spekuleerida, aga ilma üle julgen spekuleerida. Võrdle Sulev oskab rohkem spekuleerida ei julgegi kusjuures spekuleerida ka, aga tõesti ka see mõte, et kus on võib-olla päris väike, et et, et loota tahaks, et oleks selline ilus. Aga mingid ennustused väidavad juba, et võib ka teistmoodi minna nagu tavaliselt. Ja ega siis ainult jaanipäeva ilm ei ole muidugi huvitav teada. Huvitav on ka see, et näiteks kui, kui udune ja vihmane mereparaad meil tuleb? Jah, et tegelikult vaadates sealt sealt nii udune ta küll ei saa tulla selle vahepealse Ameerika lennukit näeme ülelennujaamas või põhinema neid laevu, näeme, mis seal liiguvad, eks sellises nagu kindlas rütmis ja teleülekanne tuleb paraadist ja ma arvan, et kõik vast ei jõua sinna taha Saaremaale ja oleks imelik, kui tuleks. Sest minu teada on seal kohal isegi Hiina televisioon, rääkimata lähemastust, imalikus, kui eestitelevisioon sinna jõuaksime. No arvatavasti järgmises meie saates, kus on jälle Eesti televisiooni meeskond, siin on pikalt ja põhjalikult juttu võidupüha paraadi hästi, neil läks võidupüha raadioülekandest. Aga tegelikult muidugi nädal eelnenud nädalal olnud siiski üsna sündmusterohke, sest riigikogu lõpetas oma järjekordse istungite aastaja võttis käbekähku vastu igasuguseid seadusi, veel. Viimases otsas on näiteks üks on mul siin ees 913, numbri all, mis on siis niinimetatud Delfi seadus, tegelik pealkiri muidugi pikk ja keeruline veel, et neid asju oli siin Eesti laevakompanii, mis küll väga, ega lõpuni enam Eesti. Kuna nad on börsifirma, siis, ega me väga täpselt nii-öelda omanike ringi ju ka tänasel päeval ei tea, aga ikkagi vähemasti Eestis registreeritud firma ostis ära teise, suure või isegi endast suurema laevafirma Silja Line'i. Mis siis veel oli head või veel midagi head? Sellel nädalal? Nõunad ei tulegi kohe nii äkki meelde, jalgpalli MM, algas Metallica kontsert, loomulikult jääb meie kahe saatevahelisel ajal võib-olla siis räägimegi metallikast, et selline kõige kõvem teema Sulev isegi käis kohal ja Peeter vist ei käinud kohal. Hoolitseb oma kuulmise eest. Ma mõtlesin liiga palju rahvast ja seekord ei lähe, aga muidu oled ikka õige, helista. Ja mina ei ole just vastupidi, ütleks, et väga huvitav oli see, et oli hästi palju rahvast, sealhulgas hästi palju soomekeelset, isegi lätikeelset rahvast. Neid keelisel kostus palju, et ei saa sugugi öelda, et see oli kõik eesti rahvas, kes seal lauluväljakul kus oli ja lauluväljaku peaaegu ära täitis, et ilmselt seda tüüpi muusika on ka praegu tõesti tõusulainel, mina, mina tooks mingi paralleeli Eurovisiooni võidulooga päris sedasama, aga, aga mingi sarnasus sellist laadi muusika esilekerkimisel on ja kui mõelda, et seesama Metallica, kui ta käis Eestis eelmisel korral aastal 99 siis oli see üks kontsert, millel oli ka suhteliselt kenasti kuulajaid, aga ikkagi umbes kolm korda vähem kui, kui seekord. Et, et ilmselt selle aasta 99 ja 2006 mentaliteetides ma ei usu, et seal Metallica oli aastal 99, väga teistsugune. Ma tollest kontserdist küll ei tea, väga palju, aga aga ma arvan, et enam-vähem Metallica oli ikka üsna sedasama. Aga lihtsalt millegipärast nad kolm korda rohkem fänne oli järsku tekkinud. Või, või siis ütleme asja huvitatuid või on lihtsalt see, et et Eesti räägitakse juba seda, et suuri staare siia ikkagi nüüd vahepeal jälle pole nagu väga-väga tulusaks osutunud tuua ja ja selle tõttu see Metallica oli peaaegu et ainus selline tõeline suur kontsert, mis sellel suvel Eestis toimub, mistõttu ka lihtsalt väga prestiižikas igal inimesel, kellel see võimalik oli seal ära käia. Kuigi ma majale ütleks kontserdipublikut vaadates, et ega seal nüüd eriti juhuslikku publikut ei tundunud palju olevat, kindlasti oli ka ütleme seal nii-öelda õllega šašlõki sabas olijaid, kes rohkem kui seda, kui kontserti nautisid, aga, aga ikka väga, väga palju oli ikka neid, kes olid ikka väga õigesti riietatud ja väga kõvast kõva häälega kaasa laulsid, et et, et seetõttu oli sihuke huvitav elamus, ma ütleks nii, et ma ei, ma ei tea, kas ma nüüd olen ning nagu ma ei tea, õide hinda ja samamoodi ma, ma, ma ei kuku, aga äkki on, on näiteks, ma ei tea, üleeile õhtul Riia ooperis vaatasin Tšaikovski Padaemandat. Asjatundjad ütlevad, et oli väga võimas etendus. Ma ei julge sõna võtta, aga seal oli noh, minu jaoks oli selline huvitav nüanss, mis võib-olla ei ole nii eriti laialt levinud, et samal päeval sain mina ja võimalik, et ka teised toimetajad sellise peaministri kõne, mida ta peab. Kuna president pidas kõne Linda kuju juures küüditamise 65. aastapäeva. Ja peaminister oli otsustanud pidada oma kõnekärus öösel 23 30. See kõne tuli. Projekt tuli mulle keskpäeval ilmselt ka teistele ja kui siis ma saatsin oma korrespondendi, kus noh, vaatama seal juba 10 10. aasta vist kriipse küünalde panemine ja. On ümmargune arv oli ka siis selgus, et keda ilmunud ilmunud peaministri sinna ja ja, ja kui ma siis küsisin peaministrilt poolt, et, et et äkki ka peaminister oli Metallica, siis selgus, et oligi. Ja kõige naljakam oli see, et kui nüüd Delfi selle uudise üles korjas ja kui vaadata neid kommentaare siis seal tuli nagu välja, et, et õigesti tegi. Et milleks üldse jahuda ajaloost jahuda, küüditamisest milleks halada ja nii edasi. Aga samas hakata vaatama näiteks peaministri sõnum oli seal samuti, et korjata see see, see ausammast Tõnismäel, mille ümber tõenäoliselt kui mingi tegevus käib praegu. Et korjata kiiresti ära. Ja, ja, ja ütleme teistpidi, see on nagu natuke nagu minu silmis natuke variserlik käitumine. Et ühelt poolt me räägime, et ajalugu on nagu oluline. Samas valmistan ette, et ma lähen spetsiaalselt sinna, mitte see, et juhuslikult saadan isegi kõne ette. Ja kui ma saatsin korrespondendi sinna, siis selgus, et ka kohalik rahvas oli pehmelt öeldes nagu nördinud, et peaministri ilmunud sinna ma ei tea, mis teie sellest arvate. Aga siis kõne ette luges, ei olnud mitte keegi. See oli muidugi siis kõrvuti, ühelt poolt on ajalugu oluline, teiselt poolt ei ole. Samas, kui küüniliselt vaadata, siis tõenäoliselt see, mis sa ütlesid, on tõsi, et kui nii-öelda lugeda lugeda fännide hulkasid, siis ilmselgelt Metallica kontserdil oli rohkem rahvast koos kui käru üritusel. Mis teil siin ilmselge, aga küsimus on selles, et kas selline institutsioon nagu peaminister ja, ja kui kui on ette valmistatud spetsiaalselt on isegi laiali saadetud kõnet kõne tekst. Ja siis väidetavalt lapsed, ütlesid papa. Lähme medallikana? Jah, poliitikuna tõepoolest küsitav väärtusega tegu, aga ma tuletan meelde, et mõne aasta eest käisin tõsine vaidlus selle üle, et kas leinapäeval sobib näiteks ting esinema. Oli ju väga tõsised protestid ja siiski see kontsert lõpuks toimus. Et vaat siin siin on jah, poliitika, kahepalgelisus või poliitikuna, ütleme reaalpoliitik inimesena ma saan aru. Loomulikult minna Metallica, eks ju, ja nii edasi, kui, kui mul on ette valmistatud, see on isegi tead, et ma sinna lähen, eks ju, siis ühel hetkel otsustan, et jah, loomulikult seal rohkem rahvast on kindlasti huvitavam ja milleks üldse siis noh, leinata ja ja üldse see küüditamine korda läheb, noh, oli kunagi ammu noh nüüd on teine aeg, eks, aga ma küsin, miks me siis räägime sellest pronkssõdurist, miks peaminister sellest nii innukalt räägib, siis on tema nagu selliseks nagu põhjagendaks saanud. See natuke minu silmis on kuidagi väga, oleks äkki peaminister teadnud, et sa saadad korrespondendi kärusse, äkki tuleks siis ise sinna sõitma isegi kuni sinnamaale välja, et vaadata tõesti, poliitikuid huvitab ju see, et kuidas ajakirjandus neid kajastab, palju rohkem see, mida rahvas parajasti arvab ühest või teisest ja mina nii-öelda ütleme sellise kergeusklikuna mõtlesin, noh, peaministri initsiatiivi kajastada seda tema sõnumit sealsamas, eks ju. Sisuliselt jäin nagu lolliks. Nojah, ei oska, ei oska midagi öelda, võib-olla ta tahtis minna, võib-olla ta ei saanud, võib-olla ei olnud kopterit võtta ja nii edasi ja nii edasi. Aga tõepoolest, kui me nüüd räägime edasi sellestsamast meie pronkssõdurist, kellest siin on terve kevade jooksul juba räägitud väsimus, väsimuse väsinuseni siis tänases lehes oli see need Postimees või Päevaleht, ma ei suutnud neil vahet teha jüripäeva, see oli Päevaleht on siis võib ju meie Moskva õigeusu kiriku siis metropoliit Kornelius ega kes siis leiab, et tõepoolest tuleks siis et Tõnismäele maetud maetud põrmud välja otsida ümber maa, aga see on puhas peaministri stsenaarium, peaministril, stsenaarium, mida valgustas kolleeg Priit Hõbemägi tagasi Päevalehes sellise nii-öelda analüüsiga, kus ta rääkis sellest kraavist väidetavast kuhu need need hukkunud on maetud, mis on siis, tuleb selles Kaarli kirikust läheb sinna monumendi ette ja et, et kui see saab lahti kaevata, siis saab kõik need poisid ja selle selle naisterahva vist kätte väidetavalt ja probleem on nagu lahendatud ja siis tuleb pöörduda Vene õigeusu kirikujuhtide poole, kes siis teevad rahvale selgeks, et nii on vaja. Ja Päevalehes on see peaministri stsenaarium samm-sammult praegu lugeda. Nii et see on see taust, aga sa ütlesid, et siis on probleem lahendatud. Teine probleem laienduse ümberlaskmine tähendab, et küsimus on selles, see ei ole enam hauakoht haud ja see on hauarüvetamine seal selline nii-öelda 90. mail ja noh, midagi on eeldus ka täna räägib eks ju. Nii et see on selge, et selline noh, peaministri selline stsenaarium, mida siis Päevaleht on päev-päevalt tutvustanud, kusjuures jah, mind on isegi natukene imestama see, et Kornelius tõesti nagu soostub selle mõttega, et nad peavad matma ümber Maardu, kus see, et ikka võimalikult kaugele Tallinnast veel, et noh kui keegi tahab minna sinna nende haual, siis nad peavad võtma bussi number 286 ja sinna sõitma. Et noh, tähendab minu jaoks see oli kena juba selle stsenaariumi finassidesse minek võib-olla liiga detaili, võib-olla Kornelius oli isiklikult mingisugust, seega küsimus ju Tõnismäe pool ei ole olnud niivõrd mitte selles surnutest, kes sinna maetud, vaid ikkagi selles mälestusmärgis ja selles kohas, kus on harjunud aga selle elanike stsenaariumi, selle stsenaarium hakkab just niimoodi peale. Esiteks sedasama teha selgeks, mida, nagu ma aru saan, on peaministril on juba selgeks tehtud vähemalt dokumentide järgi, et kes on, see, keegi on nagu Kaliningradi isegi ümber maetud juba selline detail. Ja, ja kuidas need tehniliselt on sinna maetud. Et siis, kui need on nagu ümber maetud, siis saada vene vene elanik kellelegi autoriteedid, noh, praegusel hetkel ongi Cornelius selleks välja valitud. Ja selle mänguga nagu hästi kaasa läinud. Ja Meil on siis edasi, on juba selle monumendi kiire teisaldamine teisaldamine, selleni tullakse tõenäoliselt õige varsti. Võimalik, et ka samas lehes või see nüüd niivõrd õnnestub kõik nii valuti, see on selline ilus stsenaarium ja ideaalselt, mis meil võiks siis nagu selle vastasin olla? Siin ja keegi ei ole ju mingisuguseid pronkssõduri kaitsjad selle sõna otseses mõttes. Ja siis ma tahan öelda lihtsalt, et praegune peaministri plaan, rõhutan et on olemas ka koalitsioonipartnerit, kellel on natukene võib-olla teistsugune plaan ja teine asi, et kuidas, kuidas nüüd täitub ja kuidas, aga vähemalt on konkreetne selline, mida Villu Reiljan on soovitanud teha plank ümber hakata, kaevama, seal üsna pikalt kaevata. Ma olen aru saanud siis, vahendas kuju on siin olnud endine, ma ei mäleta, millisesse vene parteisse kuulunud nende reformierakonna Esindaja Sergei Ivanov, tema oli ju omal ajal see, kes kelle tutt, see, mille peale võib praegu Isamaaliidule nii-öelda näpuga näidata, et ai võtta nii-öelda abilinnapea Pakosta linna mõisast kelle võimuhinnaks oli tol ajal Ivanovi juhitava seltskonna nii-öelda tingimus, kuna Ivanovi, see, kuidas ta nimi oli. Vaat see on hea Tallinna võimul oleva, see on selline umbes niimoodi, et mitte kindel kodu, aga midagi analoogset oli selline ühtne kodu võib olla ühesõnaga midagi seal ja, ja seal oli, et Ivanov tol ajal, et seda ta küll ei tee, eks ju, ja ja selleks, et Jüri Mõis jääks visama, jääks võimule, tehtigi see kompromiss ja sellest, kui vahetati tahvlil seal natukene. See oli see, mida nüüd Keskerakond ealised hõõruvad nina peale tundub poliitilise lehmakauplemise lõpp kokku praegu ta jah, peaministri parteis. Raivo, nii, ja, ja ma ei tea, kui see on tegelikult väga kiiduväärt ja hea, et peaministril on visioon. Et selles mõttes, et ja et sellega on ka nagu tööd tehtud, ajaloolaste ka on, on juba juba jõutud mingile suuremale selgusele, kui me võib-olla kuu aega tagasi ses küsimuses olime selles osas, et mis seal nii-öelda ajalooline tagapõhi, mõtlen, et päeval hakkab nagu natukene tutvustab seda plaani, aga ma olen saanud aru, et on peaminister valinud nagu Päevalehe selleks meediavahendiks, mille kaudu oma plaani keda aga, aga ei ole, aga pigem pealehe peatoimetaja valimas selle võimaluse sellest infost, mida teha, kui tema kolleegid selge. No ega selles ei saa Päevalehele ka midagi ette heita, ma arvan, et see on väga konkreetne konkreetne selline tegevusplaan on temal vähemalt. Aga nüüd on ainult küsimus, et, et kas tõesti siis nagu see püha üritus saab edukalt toimuda selleni, et see on nagu justkui kellelegi soolo olgu see keegi isegi peaminister. Et peaministri ikkagi üks kindel roll siin peaks olema ikkagi ka leida nii palju liitlasi kui võimalik. Ma saan aru, et neid nii-öelda lõputult kõiki liitlasi otsida ei ole võimalik ja võib-olla ei ole vajalik, et noh, ajafaktor on ka oluline, et et kui keegi ikka kaduv koalitsioonipartneritest ütleb, et mina nii-öelda sinu sinuga kaasa ei tule, siis, siis see lõputu veenmine võib-olla ühel hetkel ei ole ka mõistlik, aga aga tahaks küll väga näha, võib-olla seal kuskil kulisside taga on käinud ja võib-olla võib-olla on see konsensus palju suurem, kui meie siin laua taga teame, oskame arvata, aga tahaks küll, näha ikkagi võimalikult palju nii-öelda liitlasi Eesti sellisest avalikust elust, et selle sellisele plaanile, mis tähendab, et see oleks ka kõigile nagu ära seletatud ja võimalikud nii-öelda alternatiivid läbi arutatud. Muidugi sa ei saa jälle väga avalikult ka ilmselt käijana. Ma arvan küll, kardan, et tegelikult liigne avalikkus on sellele vähemalt selle peaministri plaanile, aga ka ilmselt ka nendele, kes tahaksid natukenegi kiiremat tegevust. Ei ole nagu soodus. Ma kujutan ette, kui ma ise oleks, peaks seda tegema, me nagu mäletame ühte ühte head eelmise peaministri plaani koondnimetusega Lihula, eks ole, noh, mitte peaministri ja hea küll siis oli, tegelikult oli siis isegi valitsuses ju väga suur konsensus, erinevalt tänasest. Aga sellega see niisugune ühiskondlik kokkulepe ka piirdusest kui eks ole. Aga mis te arvate, kui Cornelius nüüd sellist seisukohta väljendanud, kas see tähendab ühtlasi seda, et on saatk aktsept sellele Moskvast? Nagu ma aru saanud lugedes teraselt seda konna ilusa intervjuud, siis kõrval olevat peaministri intervjuud, mida ta on Brüsselis andnud telefoni teel siis neile ütleb, et tema poole pole nagu sellega pöördutud ja peaminister teisipäeval, kui ma ei eksi, oli väljendas kitsamas ringkonnas seda, et, et noh, see, mida ma enne rääkisin, et peaks nagu peaks nagu midagi tegema, sellest tuleb välja, et ei ole tema poole pöördutud, järelikult aga see plaan, mida Päevaleht on siin nagu järjekindlalt valgustanud on, siis on võetud, et Kornelius, mitte tema teine kolleeg sama, keda sa mõtled siis antud juhul Stefanus, Stefanos nüüd vaevalt saab endale võtta seda kohustust, sest tegemist on ikkagi selgelt kogukonna liikmetega, kes sinna maetud, kõigi on vaidlus, selles küsimus, kas üks neist on näiteks noh, pühitsetud juut ja selle asja keerulisemaks ja nüüd me praegu räägime ikkagi ühest kas öelda kogu selle küsimustekompleksi ühest alalõigust sellest ümber matta? Jah, aga see on selline suhteline võib-olla, et sealt hakkab, eks ole, pusle nii-öelda kerima sealt plaani tähendab see mõte, et kui võtta seda, mida ka peaminister on öelnud seal lühiintervjuus, et see on nagu selline haud ja ja selle nagu rüvetamine käib kusel, tatsatakse jalga jalgupidi peal ja samamoodi oleks koonuse kalev rebasest piknik seal väikestel laulude-tantsudega samuti nagu selle haua rüvetamine. Ja see on nagu selline konkreetne asi, mälestusmärk mälestusmärgist, mis ta on, aga, aga, aga väide, et venelastele on see oluline või vähemalt sellele seltskonnale võiks, sinna koguneb, et see on nagu haud, kus käia nii-öelda mälestamas. Vot see on see nagu selle, selle, selle projekti nagu nende iva jäätud kõrval, teine asi, et see võib olla ka selline üldine. No näiteks kui minu mingisugune vanaisa või nagu paljudel ka, kes seal käivad, on, kes seal kaduma läinud ja nii edasi ja kellel ei ole see mingi hauda, aga ta on lihtsalt selline sümbol, ainukene viimane Rubess, nagu nad ütlevad, kus tulla mälestama. Praegused ju ilmselgelt ju nii ongi, et selle sõja, selle sümboli tähendus palju laiem kui see, kui nende eelmine nädal ju avaldati ja andmed selle kohta, et tegelikult kaitse all ei ole mitte see pronkssõdur, vaid kaitse all on just nimelt just hauakoht tähendab tegelikult juriidiliselt minnaksegi seda teed, eks ju, et näidata, et kui me saame hauadselt likvideeritud, siis ei olegi midagi enam kaitsta. Aga kui mõelda seda paremini natukene edasi kerida ja mõelda tõepoolest, et siis need kadunukese sealt välja kaevatakse, maetakse kusagile. Et siis jääb see mälestusmärk, eks, ja siis peab toimuma mingi väga kiire muudatus tähendab ikkagi mingisugune ühe ööga või mingi mõnetunnine muudatus, mille järel kogu see plats nagu suletakse mingiks ajaks, kas siin hakatakse midagi siis ehitama või või, või ühesõnaga selle kuju ja mälestusmärgi äraviimine igal juhul tekitab vastureaktsioon, aga oluline on see märts on silmapiiril ja seda paratamatult, et iga kord, kui seal valimistsüklis ja vaba aeg sellesse muutub aktuaalseks. Ja selle koha pealt on muidugi neid asju, selliseid lipumehi ja muid provokatsioone ja nii ja naapidi võib tulla veel ja veel ja see nagu pingestab olukord on ja loomulikult üks kui teine üritaks sealt oma punkte korjata noh, samamoodi kui koalitsioonis, peaminister võib nagu öelda, et korjamegi või kiiresti selle nii-öelda teisaldada ja nii edasi kogudes sellega väidetavalt siis rahvuslikult mõtlevate inimeste nii-öelda punkte, samas kui tema koalitsioonipartnereid, ilma kelleta tal on nagu raske olla selles positsioonis. Nii Keskerakonnaga Rahvaliidu juhid ütlevad, et seda nagu ei saa nagu teha, eks ju. Järelikult ja ka nemad korjavad oma punkte, ma räägin praegu näiteks Edgar Savisaareks oma valijaskonnas, kes ütleb, et 200000 inimese tunded ei saa nagu riivatakse tema valijaskond, on see tema jaoks ülimalt sotsialism. Ma nii-öelda ühinenud partei, eksju, lülitab sealt saada samuti oma teiselt poolt ühiskonna radikaliseerumise need asjad nii ühelt kui teiselt poolt, eks ju. Nii et tegelikult see pakub nii-öelda sellist toidulauda üsna paljudele selle poliitilise poliitilise seltskonna spektrites. Jah, aga sa räägid praegu sellisest küünilise punktilugemise konnalt, aga miks mitte ka seda vaadata? Ei muidugi võib, seda peab silmas pidama, et see sellest juhinduvad. Mõnedki enne valimisi puutub, siis väga oluliseks, aga võiks olla ikka selline riigimehelik mõtlemine ka, et jah, aga kuidas see tekitab? Muidugi räägib riigimehelik, siis ma sain aru, saaled juhtiva koha peal, sa ei saagi teisiti arvata? Ei ma täiesti lihtsalt kodanikuna arvan. Riigimehe loodan nagu, nagu, nagu selle küsimuse tõepoolest lahendanud, mis aga, aga ma arvan, et küsimus, mida lahendada tuleb, on tõesti palju suurem, kui kui hauad, kujud nende haudadel peal, vaid vaid see on ikkagi küsimus nii-öelda meie venekeelse elanikkonna identiteedist. Ja, ja see on, nagu pigemini küsimus selline, et et kui me oleme nüüd 15 aastat siin saab taasiseseisvumisest sel suvel täis, siis siis võib-olla on praegu paras aeg ikkagi teha järgmise, 15 aasta plaan selle kohta, kuidas me siin Eestis rahulikult edasi elama, nii et 15 aasta pärast oleksime tõepoolest suhteliselt ühtne. Aga ma kardan just, et see valimistulen uuesti tagasi selle, selle sellesse. Me ei saa lõputult elada valimistest. Aga ma räägin reaalsusest, et sel hetkel või selles perioodis nii-öelda selliseid suuremaid konstruktiivset konsensuse leida on nagu väga keeruline, et pigem on, see on samamoodi nagu tuletan meelde haldusreformi, haldusterritoriaalse reformi ja nii edasi, et neid ei saa teha selles tsüklis, kui, kui valimised on tulekul, eks ju. Ja see on selline väga oluline asi, kahe sellise kogukonna, see, ma olen täitsa nõus, et seda tuleks teha, aga ma kardan, et praegune, see periood ei ole kõige varem selliste asjade lahendamiseks. Siin on ainult selliste kiirete lahenduste aeg võimalik. Pigem ma arvan, et poliitikat on kogu aeg ja eesti parteide nõrkus on kogu aeg olnud sellest, et ta kogu aeg mõeldakse kiiretele lahendustele ja sellepärast tehakse selliseid lühiajalisi ettevõtmisi ja kui siin tuletati meelde Jüri Mõisaaegsed, Tallinna linnavalitsuse niisugust lühiajalist kombineerimist ja kogu see Jüri Mõisa esileupitamine oli üks lühiajaline kombinatsioon kokkuvõttes Isamaaliidu ajaloos, eks ole. Et siis siis see on ju väga hea näide, kuidas seda suppi näiteks seesama isamaaliit peab tänaseni sööma ja ja minu meelest oli see Keskerakonna poolt väga andekas, mis nad linnavolikogus tegid. Et lihtsalt. No ma ei tea, miks ajakirjandus on korrale kallale Tallinna linnavalitsus ei ole minu meelest saanudki sellele teisiti reageerida Est noh, kahjuks on tõsi. Kahjuks on see tõsi, et selline periood noh, siiamaani on tegelikult Isamaaliidu noh ütleme tõsiseltvõetavuse rahvuslikes küsimustes tänu sellele Jüri Mõisaaegsele niisugusele suhteliselt nii-öelda ütleme põhimõttevabale kombinaati, mis ajale, eks ole, see ma tahaks natukene kaugemale minevikku minna, Mart Laari esimese valitsuse ajal tehti ka vägagi huvitavaid kompromissi mõningate majade ja, ja tegelastega ja Iisraeli relvadega tehingutega ja nii edasi ja nii edasi, selles kontekstis on see oluline tõesti, mis sa rääkisid. Et, et noh, kui me hakkame minevikku välja kiskuma, siis me võime muidugi teha väga kummalisi järeldusi, siis tähendab mind üldse ei häiri, aga no häirib selle asja juures see, et mängitakse praegu tõepoolest ainult selle nagu minevikku paradigma peal. Tegelikult, unustades ära üldse, kus me tõepoolest tänasel päeval Eestis olema, et me oleme Euroopa Liidu riik kolmandat aastat, me oleme Euroopa Liidus, me peaksime käituma tsiviliseeritud Euroopa liiduna mitte tegelema niisuguse rahvustevaheliste vaenu õhutamisega. Peeter peaks teadma selles nädalas sellel nädalal Maalehes just sellest tegelik iseseisvus ei ole mitte see, et endale vastu rinda taguda vaidlust nagu öeldakse, selles koosluses, kus sa oled ennast maksma panna, noh ma mõtlen, ole arvestades kõiki oma kaaslasi, arvestades ümbrust ja kõike seda muud, et vot just see tähtsustatud üks niisugune monument või mälestusmärke selle ümber toimuv, eks ju. Et see tegelikult ju Eestile eesti usutavusele mõjub väga tõsiselt Euroopa kontekstis. Räägi praegu sellest, kas maha võtta või mitte maha võtta, aga selline pinge, selline konflikt on kogu aeg õhus. Et meil on keskväljak ümbritsetud ekslindiga, eks ju, see on ju see, mis meie usaldusväärsust Euroopas pidevalt see, mitte see, et kas kuju seal on või seda ei ole. No seesama integratsioon ja tulles natuke, viidates selle Läti selle Läti sündmustele mõnda aega tagasi ja võimalikult ka meile tähendab see üleminekule nii-öelda sellisele omamaisele, kellele nende koolide, aga see vastuolu on tegelikult, seal hõõgub juba pikka aega kogu aeg-ajalt üritatakse seda mingitel põhjustel nagu aktiviseerida, aga, ja sama näiteks mind sügavalt häirinud seesama seisukoht, et selline mustvalge lähenemine ka selle Tõnismäe asjaolu, et need, kes sinna kogunenud. Ma annan mingid okupandid, jaa, jaa, ja sõnade vaenlane kasutatakse juba täiesti ühemõtteliselt lõhed ja need, kes enam Eesti iseseisvuse nimel kolonn või vene FSB agendid ja nii edasi ja nii edasi. Ma olen seal sündmusega, ma olen väga põhjalikus sellega tegelenud isiklikult erinevalt mitte paljudest, kes vaatavad võib-olla ka televiisoriekraanilt seda asja ja, ja ma tean seda väga, paljudel on see Eestimaa on nende kodu ja sinimustvalge lipp, on nende lipp ja nendele nii-öelda selline klomp kurgus kasvõi laulupidude ajal ja peavad seda omaks ja nende lähedased mitte kusagile, aga seda nagu ei taheta või vähemalt osa seltskond ei taha nagu tunnistada kellel ei ole isegi ka isegi Eesti passi võib-olla taskus, aga kui palju on neid, kes seda, see ongi see küsimus, et me ei suuda nagu meie oleme meie siin laua taga võib-olla natuke rohkem ütleme, kui mõni mõni võib-olla teine, aga, aga üldiselt ei taha nagu hästi, mida sa sellega tahtsid öelda? Ei, ma arvan, et meie arutelus siin natukese siiski võib-olla kumab läbi see, et me me pisut nagu saame karuga ja sellest, ütleme eestivenelase identiteedist, mis on tegelikult tõeline topeltidentiteet noh, see, mida Peeter praegu kirjeldas, et ja ta laulupidu on tema jaoks tähtis ja Tõnis Mägi on ka tähtis ja need tegelikult ei vastandu tema jaoks, noh nii imelik kui see on, eks ole, minu arvates sa võid valida ühe või teise, et ühesõnaga me nagu a priori nõuame siin elavatelt venelastelt, et, et loobu sellest teisest poolest endast, eks ole. Et kui sa oled meiega, siis nii-öelda ja sa sa pead absoluutselt loobuma kõigest nii-öelda venepärasest ja, ja ütleme sellest nii-öelda see kogu sellest suure isamaasõja nii-öelda fašismivastase võitluse noh, kogu sellest identiteedist sa pead loobuma, sest umbes et meie arvates ei ole õige ja rõhutan, see on nagu noh, see on nagu hästi lühinägelik niisugune mõte, noh, see oleks umbes sama, kui mingile väliseestlasele, kes elab näiteks kõlas ütleme 50 aastat kuskil Kanadas öelda, et, et selleks, et sa oleksid korralik Kanada kodanik, sa pead unustama ära eesti keele ja kõik selle, et seal, kust sa pärit oled, noh, ei saa niisugust valikut, tegelikult ei tohi nendele kümnetele tuhandetele inimestele niisugust valikut püsti loomulikult ja ma rõhutan, et me elame nagu sa, Mart, ütlesid juba juba kolmas aasta Euroopa liidus ja hoopis teistsugune lähenemine on ka, aga päris ka. Aga see mentaliteet nagu ei ole nagu jõudnud palju kohale ja aeg on nagu hoopis teine juba praegu, kus me elame siin, möödume mingitest. Miks sa ühest küljest me peame nagu küll nõudma, et loobutakse tõesti sellest nõukogude sümboolikast, eks ole, see sellega, ma olen nagu hästi nõus see, mis reformierakond on siin ka üles tõstnud, et punalipud nõukogude sümboolika. Et kui keegi tuleb Tõnismäele nagu selle sümboolikaga, siis tuleb seda nii-öelda hukka mõista jah, nendel, mis on need loosungid, aga tegelikult ma tahaksin selles mõttes üldse nagu korrigeerida kogu seda asja väga palju. Räägitakse, et eestlased ja venelased tegelikult ma ütleksin nüüd ikkagi valdav osa eestlastest ei suhtu sellesse asjasse nii dramaatiliselt nagu üritab kohati meedia näidata või kui lugeda. On neil mingisuguseid Delfi portaale või, või ma ei tea, mistahes see ongi loodud niisugune mulje, et noh, nagu eestlased on konsolideerunud teatud seisukoha ümber, et venelased on teise seisukoha poolt, kui me vaatame neid meeleavaldusi, mida seal on üritatud korraldada, nende osavõtjate arv on tühiselt väike, nad ei esinda mingisugust eesti rahva läbilõiget. Et selles mõttes kogu kogu see probleem on ikkagi suhteliselt kunstlikult üles tõsta. Loomulikult ei ole mingisuguseid üldrahvalik meeleavaldusi, nagu oli laulva revolutsiooni ajal, kus kümned tuhanded eestlased lähevad lauluväljakule ja noh, näiteks lähevad, nõuavad pronkssõduri teisaldamist. Põhilised signaalid tulevad parteikontoritest, tulevad mingitest äärmusrühmitustele, kes tahavad viimasel hetkel endast Ennast teatavaks teha, et nad on olemas, eks ju, kes on seni läbi kukkunud igasuguses poliitilises praktika, see on see seltskond, kes kogu aeg kerib ja kerib seda pinget üles eestlaste poolt kui ka küllalt venelaste poolt. Ma ei usu, et, et ka sealpool selliseid ei ole, kes mõtlevad nagu poliitik poliitikaanlikult selle peale ära kasutada. Et minu meelest kogu selle asja juures ongi see, see niisugune teatud kunstlik pinge, mis on loodud. Just see kunstlik pinge ongi selles mõttes kõige ohtlikum, et see võib kusagil mujal tõesti välja lüüa ja tekitada mingeid provokatsioone, mis toovad nagu massi massi ka kaasa ühe või teise seisukohaga. Selles mängus on väga, ma rõhutan, jälle käib, mäng käib ikkagi märtsi eelses maastikus, eks ju. Ja ja varem selles selle peale millegipärast ei tuldud, eks kuigi neli aastat hakkab täis saama, 15 aastat ei ole selle peale tuldud, siis korraga tulevad samad asjad ja loomulikult kes tahab korjata, tahavad nii-öelda venelaste hääli korjata sealt ära oma sellise radikaalsemate teiselt poolt. Eestipoolne seltskond vabandage väga aktsiahindade langus maailmaturul, intresside tõus, kõik see on tuhandeid kordi tähtsam täna Eesti rahva jaoks kui see kirg, mis on üles köetud selle pronkssõduri ümber, ma julgen seda öelda ja ma ei karda, et keegi mulle mädamunaga vastu pead selle eest viskab, kuigi see oht on olemas. Neid foorumeid ja muid avaliku arvamuse nii-öelda torusid, mida on nüüd on määratud ohjeldama, mingil määral see delfi seadus ma ei tea, kas resultatiivset või mitte. Aga kuna siiski ma natuke vaidleks vastu, ma arvan, et et ei saa päris nii-öelda, et see on seal mingi niisugune päris kunstlik asi, et et see on väga suur oht ikkagi Eesti-sisesele, kodurahule. Ja sellega selles ma ei kahtle, aga oht ei tulene mitte reaalsest vastasseisust, vaid selle vastasseisu ära kasutada. Võtame siis teistel eesmärk, mina nagu ei alahindaks siiski, et on väga palju Eesti inimesi, kes ütlevad, et üldiselt ma suhtun sesse Madisson isse noh nagu on. Aga vot praegu ta nagu ajab õiget asja, ma olen nagu hästi paljudelt täitsa normaalsed tingimused, et ütleme, ma ei tunne ühtegi selliste inimestega juba noh, nii-öelda see on see põhimõtteline küsimus nii-öelda enesekehtestamisest meie, meie ja nemad sellest grupi mentaliteedist, mis on nagu hästi kerge nagu tõusma jah, aga enne enne nii-öelda valimiste tsüklit sedasama selle nii-öelda on massiloosungite peale meie ja nemad mustvalge ja ei ole mõtet sealpooltoonidega ja ja loomulikult selles maastikus üritatakse välja pigistada sealt nii üks kui teine pool maksimaalselt. Ma tulen uuesti nende punktideni. Jah, aga mina ei ole ilus, aga reaalsus samas jälle reaalsus on just see, et, et kui üldse lahendus tuleb, siis ainult selles mõttes kompromissina, et et esiteks, kui sa tahad midagi lahendades, tuleb teistega rääkida, eks ole, ikkagi endiselt. Kuigi see Cornelius täna on ka lootustandev märk, et juba niisugune mingisugune suhtlemine nagu toimib. Eks ole, ja see, need püüdlused, aga seda siiski veel väga nii-öelda märkimisväärselt ei ole näha. Ja teine asi on see, et kui sa tahad saavutada oma eesmärke siis on üldiselt alati mõistlik teisele poolele pakkuda võimalust kuidagi väärikaks taganemiseks. Mina ei tea, mis, mis on see täpselt see kogukonnale võimalik väärikas taganemistee, mida me võiksime selle Tõnismäe küsimuseks noh, et, et selleks, et me nii-öelda kodurahuga saaksime selle kuju sealt minema, mis on see taganemistee, mida võiks Eesti pool noh, nii-öelda väärikalt pakkuda nii-öelda vastu te saate noh, näiteks seal, no ma ei tea, nii nagu praegu püütakse, ütleme, Iraanile tuumarelvaideeks püütakse pakkuda, et me anname teile julgeoleku garantiid, eks ole, me anname teile majandusabi, et ilmselt me peame, mõnes mõttes on see reaktori pakkuma neile. Noh, ilmselt on see, et meil peaks ka nüüd öelda siin elavate venelaste mingisugustele eksistentsiaalsete hirmudele pakkuma midagi. Aga peab kerge mure, mis on siinsete venelaste positsioon, kas sina sõjaks peab rääkima? See on väga mitme, ta ei ole ühtlase line tomp mingisugune, kellel on ka ühtne liider ja ühtsed vaated, kaugel sellest, et asi on noh, samamoodi kui Eesti ühiskond on, ei ole sugugi mitte ühtne väe, solkisin, aga, aga nende puhul on väga oluline on see, et mida väga paljud aga erinevad väga erineva haridustasemega vanusega inimesed on mulle isiklikult öelnud on, on see, et see on nende nagu öeldakse, nad ütlus niru Peš, see ainukene koht, kuhu tulla ühe, üks kord aastas, muuseas Tallinna vabastamise jutt, mida nüüd teatud jõud hakkavad rääkima, tuleb september ja see on vabastamise noh, ma arvan, ma väidan nii palju kui mina tean, et enamikul, see ei ole sündmus enamikule üheksas mai eriti nooremale põlvkonnale ja see, et see on nagu fašismi üle võidu saavutamise ja koht, kuhu kord aastas tulla, vanakesed panevad Tokoviine ka nagu enda kombe kohaselt. Aga neid on väga vähe jäänud ja ja see on see, et kõige hullem Peeter ongi kogu selle asja juures see, et kui sa räägid, need vanakesed kellestki marginaal marginaalse, neid ei olegi enam eriti kedagi ei ole ka eriti noh, ütleme Eesti pooles Eesti poolel ka ju väga palju neid, kes on tõesti ise üle elanud repressioonid, aga me näeme praegu nagu tulevad sinna välja mõlemalt poolt, need on ju noored. Need ei ole ju kumbki pool, ei ole, ei oma reaalset ajaloolist kogemust, nendel on ainult mingi müüt, mille nimel nad seal käivad ja oluline on see, seda müüti on väga lihtne manipuleerida. Tegemist on loomulikult müüdiga ja ka nii-öelda mitte eesti seltskonnas on muutunud viimase kahe aastaga, ma rõhutan just nimelt viimase kahe aastaga. 60. aastapäev nagu esimene on ta muutunud noorte venelaste kultusekohaks. Reaalsus on, ta ei taheta võib-olla tunnistada, ma olen seda oma silmaga näinud ja sest siin ei lasta ja identiteet on ka küllalt lusti ja see on üks asi, mida ei leidu lagunemist, mida kõik tahavad, mis on kuhu tulla see üks koht, eks ju, ja nüüd kui selle äraviimisel kasvõi selle füüsiliselt selle mingi köie panna kaela taha ja tiritada kusagile mujale, siin on ka mitmed variandid, on öeldud, et siis on meil juba kaks kohta ja ma ei oska seda hinnata ja nii edasi, aga neil on see koht muutunud. Selles mõttes on kolm aastat tagasi võib-olla oleks veel olnud võimalik, kes seda ette teadis, jah, ja kui see toimub nii-öelda, mitte arvestades noh, mitte saavutada konsensus, siis on selge, et see koht jääb sinna, ehitage sinna kasvõi mingi kontorihoone, eksju, siis hakatakse kasvõi selle nurga peale sinna lilli tooma ja kogunema, nii et no ma ütlen, et see küsimus kompleksselt lahendama, küsimus ei ole mittemateriaalsetest põrmudes ega ega pronkssõdurist kui, kui kujus vaid ikkagi kompleksis selles kuvandis, selles, selles tervikus, mis on selle ümber. Kui me suudaksime näiteks praegu kokku leppida kas või selles nii-öelda vene poolega et vähemasti see sügisene septembrikuine Tallinna vabastamine, et see ei ole asi, et hea küll, et ainuke tähtis asi on üheksas mai, sest see on noh, nii-öelda fašismi üle võiduga, kui me juba selles suudaks kokku leppida, mis ei tähenda seda, et 22. septembril kolm punalipulist veterani sinna ikkagi tulevad, eks ole, loomulikult tulevad aga et Eesti pool saaks ka aru, et see on tõesti marginaalne ja sellepärast me ei põe. Aga üheksas mai on teine asi, vot kuskil siin me peaksime oskama, aga ise olid nagu neid värvivarjundeid hakata paremini märkama, mitte öelda, et ah, jälle tulid mingid venelased jälle, see on seesama. Üheksandal mail kordus seesama, kahe 22. septembril kordub see sama ja iga aasta on ja ohtusid. Mul ei ole sama, eks ole, isegi seesama, mis sa ütlesid, et mis on üheksandal mail seal pronkssõduri juures paar viimast aastat toimunud, see ilmselt erineb sellest, mis toimus seal viis aastat tagasi, täielikult Excelit. Aga vaata, Eesti ühiskond ei taha nagu seda muutust ka nagu tunnistada ütleb, et ah igal aastal üheksandal mail läbi viimase, 15 aasta on üks ja sama toimunud ei ole tegelikult seda oma silmaga näinud, siis tehakse nagu öö ja päev. Aga ma kardan, et seesama, mis võiksid selle septembriga nii-öelda praegu ta on, ütleme seal nii-öelda vene noorte seltskonnale kui sellele noh, nii-öelda massile ei ole see oluline, absoluutselt oluline. Aga kui nii-öelda vastu kogu see nii-öelda vastasseis püsib, eks ju, siis ma imestaks sugugi ja kui need sa ütlesid mingi paar veterani või kes tulemusena lipukestega nii-öelda, kelle jaoks on see nii-öelda Tallinna vabastamine siis. Oma nii-öelda vanade austamise puhul võib see laieneda ka puht nii-öelda toetus, toetus nendele ja ühesõnaga on võimalik tõmmata ka neid sellesse, sellesse sellesse mängu ja pärast loomulikult ka sildistada. Ja praegusel hetkel ei ole seda kõige kurvem ju kogu selles diskussioonis on endiselt mingi osa inimeste arvamus, et meil on võimalik noh, olukord, kus meil ei ole enam venelasi, meil ei ole enam vene kodanike ehk siis need on kusagile lahkunud läinud või ma ei tea, kinni pandud. Et noh, tähendab ka Eesti poole ei saa ei suuda endale selgeks teha, et see, selline situatsioon, kus me praegu oleme, enam-vähem säilib lähematel aastakümnetel ei ole lootustki, et meil toimuks väga suuri demograafilisi muudatusi, pigem võib-olla vastu. Pigem ma ütleks ka nii, et laenates viimasest sirbist Heldur Meerits mõttekäiku, et pigemini peaks meil olema hirm, et mis juhtub väga paljud on näiteks ka Eesti ettevõtetega, kui peaks juhtuma mingisugune see stsenaarium, et kümned tuhanded töötajad siit tõesti näiteks lahkuvad. Eks ole mingi veaminister tuntud formistina üritabki vältida sellist mõelge kui, kui nii-öelda kui palju väiksemaks nii otseses kui ülekantud mõistes Eesti ühiskond muutub kui me, kui me nii-öelda noh, nii-öelda ütleme lahti või kuidagi kaotama siit veel näiteks paarsada 1000 inimest. Praegu käid välismaal ja räägid seda, et meid on siin noh, 1,3 ja miljonit ja võib-olla noh, nii umbes, eks ole, siis noh, see on ju ikkagi mingisuguse suurema linnatäie Jah, aga probleem selles seltskonnas, kes siia tööle tulevad, see on hoopis teised võrratult teravamalt kui need sellest kogukonnast praegu rääkisin, et loomulikult ja siis see meie elanikkonna nii-öelda lähenemine, mis on olnud kõik need aastad, eks ju lihtsalt kiireneb lõpptulemusena. Aga noh, meil on vähem väheseks Tallinkil reisijaid ja Tallink Tallinkis me ei jõua rääkida, kaks sõna räägiks veel sellest, et homme on siis see päev, kui rahvaliit ilmselt seab president Rüütli üles uuesti presidendikandidaadiks või vähemalt deklareerib, et hakkab kandideerima valimiskogus. Kahjuks meil on täna nii vähe aega olnud, et ma ei ole saanud oma provokatsioonilist ideed esitada, aga noh, ma esitan ta lühidalt ära, et kuna nagunii on selge, et Rüütel valitakse siis võiks ju riigikogu kokku leppida ja valida, särada sellisel juhul ju riigikogu täidaks põhiseaduslikku funktsiooni. See oli nüüd väike nali, eks ju, aga tegelikult, kui me mõtleme asjade käigu peale, siis on märgid näitavad pigem seda, et homme ülesseatav Arnold Rüütel võib tõepoolest olla meie järgmine president. Võib-olla aga täitsa reaalselt võib-olla ja ta kipub see võimalus suurenema, mida, mida rohkem olemuse valimine tundub puhtaks niisugused, kas kahe kandidaadi vastasseisuks kujunevat, et mingisugust kompromissi nagu ei leitakse, üks pool raiub rüütlit, teine pool, raiub ilvest ja, ja noh ja enam-vähem nii see tundub minevat, eks ole, kõigi maa märkida otsestab Keskerakond, et ikkagi noh, ma usun ka, et see ainuke võimalik riigikogus näiteks läbimine, kandidaat oleks ikkagi kompromisskandidaat ja ma kardan, et kumbki nimetatud nimedest ei ole. Et see noh, see on nagu pigem see küsimus. Mina jälle usun natuke ka sellesse uuringusse, mis väitis, et valijameeste kogus ei pruugi need hääled nii nii kindlalt taskus olla. Ühel kandidaadil on tõepoolest raske nii-öelda manageerida, seda hakkab väga palju mõjutama ja see, millised kandidaadid lähevad riigikogust sinna üle. Ka see on küllaltki oluline, eks ju, kui on tegemist nende kandidaatide, kes riigikogus jäävad ikkagi väga vähese arvu häältega näiteks siis loomulikult võib juurde tulev kandidaat saavutada suurema edu, sest minu meelest kogu see erakondadevaheline ühiskond, teda otsimine on muutunud niisuguseks kummaliseks mehaaniliseks hääletusprotsessiks, mis on, kaotab selles mõttes igasuguse mõtte, et mehhaaniline, hääletamine toimub riigikogu, see valimiskogus nagunii ära. Selle presidendi, kes kellele mehhaanilise hääletamise teel saame, saame me niikuinii ja väga tõenäoliselt võib see olla rüütel. Et kui tahetakse saavutada noh, nii-öelda mingit head kompromissi siis just nimelt seda ei saavutata sellel teel parteid tulevad kokku ja annavad hääli vaid siis siis ikkagi püütakse milleski kokku leppida, mis oleks parem kui see, milleni mehhaanilise hääletamisega jõutakse. See on ju kogu niisuguse kompromissi ja, ja hea ühiskandidaadi ja nii-öelda kokule Ta saavutamise mõte, mehaanilist hääletamist saab rakendada igasuguses kogus niikuinii ja kui me nii-öelda praegu käib see nii-öelda kuupäevade järgi, kui palju kandidaate nii-öelda vähemaks võtta ja nii edasi, aga kui on enam-vähem teada juba, et see, kes jääb, eks ju, on, Toomas Hendrik Ilves on nagu noh, selline mäng. Et lihtsalt teeme, teeme pimesikumäng, et et noh, ütleme vahepealt Laine Jänese välja ja Peeter Tulviste ja ja, ja mitmeid väärikaid tegelasi, aga meil on teada juba, et see lõpp, see üks on Toomas Hendrik Ilves, noh siis on see mehaaniliselt küll jah, mehaaniliselt, mehaaniliselt on see ilmselt nii ja samas kui selle tõdemusega, kas mehaaniliselt neli parteid hääletavad Ilvese poolt ja Keskerakond ütleb, aga meie küll oma hääli talle ei anna, siis on väga vähe jälle võimalust näiteks Riigikogusse valitud saada või peaaegu olemas, peaaegu olematu. Kuulge, kahjuks meil on sellega aeg läbi, sellepärast et nagu me teame, kõik vaatavad jalgpalli. Mul on pärast või enne meie saadet jalgpallipäevik, nii et me peame nüüd selleks korraks lõpetama. Olgu siis lisatud, et järgmises järgmisel kahel laupäeval on saatejuhiks Aarne Rannamäe. Täna aga olid siin Sulev Valner, Peeter Ernits ja Mart Ummelas ja soo, loodame jaanipäev tuleb siiski ilus.