Tere hommikust, mina olen Urmas Vadi. Jõudsin just äsja Viljandisse ja ma hakkan siin Kondase keskuse juhataja ja, ja kuraatori Mari Vallikivi. Et ma saaksin teda varjuna saatana päike, mõnusalt paistab. Varjud on ilusti näha. Ootan mari vallikivi siin paar tädi vaatavad mind. Üks noormees, kes suitsetab, vaatavad mind natukene imeliku pilguga, et mis ma sinu mõttele. Tere hommikust, kulla, anna andeks, ma jäin paar minutit hiljaks. Seal oli väga täpne, sest buss tuli lihtsalt paar minutit varem. Väga tore, kuule, aga siis selline lugu mul ei olnud meeles enne, kui me rääkisime, et mul on hommikul muuseumis seal väike arutelu, 10, et ma lähme siis tundub, et me peame kiirustama Pole midagi sellist koosolekulaadset, pigem vaatame eelarvet aasta lõpus ikka peab seda tegema. Et ma mäletan, et kui ma alustasin. Et kui ma alustasin, siis ja eelarveajas mind ikka tõsiselt paanikasse, et, et nüüd ma lihtsalt väga oskuslikult peidan oma paanikat. Tead, ma olen su vari sind kuidagi aidata, ma arvan küll, et võib-olla Kondase keskuses läheb peale seda pankrotti, kui ma seda eelarvet sul nagu koos. Aga noh, pole midagi. Okei. Siin ongi, jõudsime, kondasid muuseumimajad ja siin on 200 suur hiiglaslik maasikas, mis on nagu linna peal laiali ka neid maasikaid. Karmus jah, aga neid on kokku kaheksa. Et ma tean, et siin õpilased armastavad neid kogu aeg käia ja kokku lugeda. Minu lapsed, kes nad olid väga väiksed, proovisid. Nojah, jaa, üks ühed on proovinud seda veeretada, et ta kaalub umbes tonni, see betoonmaasikas. Ma saan aru, et täna me kohtume ka sellise huvitava tüübiga nagu Paul Kirt. Virnhaaber huumori saksapärane nimi, sest tema põlvneb ja vanavanema poolt Saksamaalt, aga tegelikult kuna ta on Ameerikas sündinud, siis ta on ikkagi poolfion, Heimar. See on Heibe ja tema ei ole siin Viljandi paadimees, vaid vaid on hiljutisi Viljandisse tulnud ja ta on kultuuriantropoloogia ajalooline ja tal on meeletud kunsti ja igasuguste asjade kogud ja need on nüüd siin Viljandis ja ta elabki Viljandis. Ja see on nii ja, ja kuna ta sai 80 aastaseks, siis tegelikult pöördusime tema poole. Et kas ta on nõus oma kogust näitama mingit osa siin Kondase keskuses, et tegelikult see oli mõeldud austusavaldusena tema vastu. Meil on pikalt sõprussuhted tegelikult. Jah, siin on varem olnud tema kogudest mingit graafikat väljas. Meil on erinevaid näituseid, et esimene oli juba 2008 ja, ja no mina ise tutvusingi temaga 2007 istet ja tegelikult juba 2001 käis Eestis Viljandis. Et tema ajalugu Viljandi ajalugu on pikem, aga, aga ütleme, et alaliselt elama 2011. Sain lõpuks oma paberid ka korda, et eile oli väga pikk selline bürokraatlik protseduur, kuidas teda Eesti riik ei tahtnud talle väljastada alalist elamisluba, aga sellega on nüüd kõik lõpuks korras, et lõppude lõpuks on ta ju kõige parandusega Eestisse ära kolinud ja ei ei taha eesti riigilt midagi, et pigem vastupidi, et ta, ta on nagu tohutu väärtus ühele riigile. Kui teil on siin täna praegu on Kondase keskusest üks, tema näitas üleval ka Ja et meil on nüüd kogu maja hõlvam, näitas viies ruumis ja seitse väljapanekut. Jaa, jaa. Ja kuna see näitus on siin, siis ta armastab siin käia, nii et, et tegelikult see ei ole üldse niimoodi planeeritud, et ta kindlasti tuleb nüüd täna. Aga ta peaaegu käib ülepäeviti või iga päev siin ja armastab külalistele oma kokku tutvustada. Jaa, jaa. Talle lihtsalt meeldib väga suhelda, ei rääkida palju. Aga lähme sisse. Ja siis ma teen tuttavaks ka, see on meie pisikene töökas kollektiiv. Mare hunt praegu istub arvuti taga ja ilmselt vastab mingile meilile mari meister, tema seisab siin aga hetkel ta tegeleb ahjude kütmisega ja, ja maja korrashoiuga. Ja, ja põhimõtteliselt on meil siis kaks mari ja üks Mare ja inimesed ajavad kogu aeg segamini kõiki kolm. Ma loodan, et mina täna siis ei tee seda. Aga enne, kui eelarvet ei koostata, siis mari vallikivi sa tahtsid öelda, et sa lugesid ühte raamatut seoses nende arvudega. Ei ütlesin seda, et eile õhtul, Me lõpetasime pool seitse õhtul, lõpetasime SWOT analüüsi. Kui sa teed asutusele arengukava, siis üks osa on oma nõrkuste ja tugevuste kirja panemine ja siis seal oli selline väikene ümarlaud ja ja, ja noh, need asjad, Need on kõik sellised nagu eelarve ja arengukavad ja igasugused aruanded, et noh, see on see osa, eksju on muide, kultuuriinimesed ei armasta. Aga millal sa pead nagu vältimatult tegema. Ja siis ongi, et ma läksin koju pärast ja siis tasakaaluks lugesin kalluve knows kaardi, tema siis eesti keeles on ilmunud ainult esimene osa minu võitlusest. Minu ütlus, minu võitlus ja main kamp, siin kuueosaline raamat, et Eestis on eesti keelde praegu ilmunud on siis esimene on selles mõttes väga huvitav mees ja, ja minule kui kunstiajaloolasele. Ta meeldib veel sellepärast. On väga palju vihjeid ka kunstiajaloole, et terve see romaan ongi siis kuueosaline, selline paks telliskivi ongi selles mõttes hirmudest, just et ta tegelikult võttiski selle romaani kirjutamise ette lähtudes nagu oma tohututes, hirmudest. Ja tegelikult lõppkokkuvõttes võiks öelda, et ta kuidagi nagu pääses sellest välja või et et see, mis meid kogu aeg nagu lapsepõlvest saadik saadab, et hirm kõikide asjade ees võite, sisemine, just, pigem selle eelarvega on samamoodi, et sa pead lihtsalt nagu sõbraks saama ja mõtled, et eelarveridade kululiik viis, viis, kaks, viis, üks on sinu sõber aheda jälgib teda kogu aeg. Jah, knows kaardan, praegune, minu lemmik, et et siis kui tegeled tööl selliste asjadega, siis on hea vahel ennast välja lülitada. Pull puude arvu tuleb, ma ei tea, kolme 300 üle 300. Lööb siit mingi 800 euri jääb tule üle tagasi, siis ta ütles, et seal odavneb 20 talle kuu. Tolle. Muudableb isale ütles, et see on hea eelarve, käsitöö on odav lepp. Et ühesõnaga me saame siia panna küsimärgiga, oleme sealt kasutada 800 euri tõstmiseks. Ja me näeme ka, ütleme, see on miinus ongi tulnud siit jooksev remont. Ja inventar on, sellest oli plaanis, ei eraldata, ei olnud, tegelikult ei ole niimoodi, et ja seemis puudestki ja siis Inventari mõistan. Sina oled teine marimari meistri, kes kütab ahjusid, ma saan aru, et sellest koosolekust ja tuli välja, et, et nendes on päris külm teema. Eriti meeldib välismaalastele see vahel isegi kui ahi, köisimed vaatavad siia, mis, mis asi on. Paljud ei ole ahjudega üldse kokku puutunudki. Koos oleks praegu mari vallikivi läbi, siis mõtlesin, et räägiks nagu üldse Kunda, sest et kelle keskuses siin olevat, et mis naivism kui Eestis on, et mingis mõttes võiks ju osasid neid näituseid, mis ma siin Kondase keskuses näinud olen pidada selliseks, et need inimesed nagu noh, ei oskagi joonistada või et nad näevadki maailma selliselt nagu kuidagi väga lapsikult. Kas siis rõõmsalt ja pildid ei tule ka nagu kõige professionaalsemad nagu välja, aga siis see kondasin Pindida vot ka samasugused nagu jaburad lõbusad välja, aga noh, temale jällegi oskas joonistada. No kui me niimoodi eesti keeles seda terminit lahkaks naivism, et siis ta peaks olema just see ehe süütu looja, kellel ei ole tõepoolest neid oskusi, et ta võib ja tal ei ole vajagi. Minu arust ei ole teadlik sellest, mida ta nagu teeb või, või et kuidas ta teeb vä? Ja no üldiselt küll jah, aga ma ütlengi, et kasvõi vaatame siin lähinaabreid, soomlasi, kelle naivistid on kõik õppinud, jätavad ennast naivistideks, nad kasutavad täpselt sedasama terminit, nad on kõik saanud vähesel või rohkemal määral haridust, kas siis käinud kursustel ja nad hea meelega nagu sõidavad selle ma selle nimetuse seljas et justkui ennast nagu Jaan väga teadlik ja ausalt öeldes see on väga kommertslik ka samas ja see tundub, et see on naivism noh, maailmas, et see liigubki pigem sinnapoole, et, et meil suured näitused Euroopas, et praktiliselt igal aastal peaaegu iga euroop Kesk-Euroopa või siis Lääne-Euroopa riigis on, on suured messid ja noh, need on sellised suured ostu ostunäitused, kus siis väga teadlik tegijate ring sõidab sinna kohale, maksab osalustasu ja nad tõepoolest teadlikult produtseerivad seda toodangut ja elatuvad sellest. Aga mis see siis on, et kas, miks noh, ütleme, kui on need messid, siis ilmselt ka ostetakse neid töid hästi palju. Et, et kas inimestel on mingisugune lapsemeelsuse järgi vajadus või, või mingi naiivsuse järgi vajadus, mis on? No ma ei tea, nii ütleme et seda saab tõlgendada, et, et seal arusaadav, et see on armas ja arusaadav, et tõepoolest, et ma ise sügavalt ei armasta selliseid, neid natukene meenutavad, ütleme, lasteraamatute illustratsioone ja on sellised ninnu-nännu, et minu huvi ikkagi ennekõike on selliste poolest ehedate ja puutumatut loojate looming. Et ega see ei pea avalduma tõsiselt ainult maalikunstis, et nad võivad mingeid kujusid teha ja ja ehitada midagi veidrat või nagu luua iseendale just et see kriteerium, et, et nad ei, ei ole kunagi luues mõelnud, et nad tahavad publikule meeldida või üldse seda näidata. Vot, see on vist hästi nagu huvitav moment, et ühel hetkel võib see juba ära kaduda, et noh, ma ei tea, saen siin huvitavalt pakkuja ja joonistan siia midagi peale, see on nagu mingi selline minu enda eneseväljendus, aga kui sina näiteks mari vallikivi kunstiteadlasena tuledeta teeme näituse ja et äkki see inimene juba sisse ohtlikuks ja siis ta hakkab juba uuesti seda produtseerima, seda, mis on nii-öelda see eriline, olla. No see oht ongi kõige suurem, et ega siis ütleme, et meie sarnane institutsioon, et ta tegelikult tekitab jah sedasama asja, et ta juba teadlikult esitab seda ja sellel loojal ka tekib soov näidata ja veel kord olla nagu esineja. Et see on selliste asja üldse, no ütleme, et kogu selle autsaider Luze detsee kaasas käiv negatiivne varjund, et et see ehedus justkui siis nullitakse või muutub vähemaks. Lihtne on tõesti siit ilmast lahkunud ehendate loojatega, sest nad ei saa enam sõna sekka öelda. Aga ma olen küll kohanud tõepoolest. Kunstiteadlase igasuguste teadlaste rõõm, eks selliseid autoreid käsitleda. Ja muidugi loomulikult, et ilma irooniata, aga, aga ma olen küll kohanud selliseid igas mõttes väga ehedaid tegelasi, kes on elus teinud kas traktorist või, või mingit muud rasket maatööd ja nad on hakanud oma rõõmuks kunstiga tegelema. Ühel päeval nad avastatakse, siis nad ringlevad näitustel, käivad avamistel, räägivad, et tegelikult jah, et nad saavad iseteadlikuks omahinnast ja, ja ja ka publik näeb, et ega siis tegelikult russo ka mõnes mõttes meie esinaivistiga oli ju mõnes mõttes sama lugu, et kui ta avastati, siis deba. Muutubki teadlikuks ja tegema niimoodi, nagu teistele meeldib. Nojah, et mis tema nagu mentorile meeldis, et minu enda siin praktikas on olnud ka üks juhtum, et üks Tallinna mees, keda kuskil Tallinna galeriides vastu ei võetud, et kuna ta oli noh, oligi nii-öelda naivist ütleme, mingit haridust ei olnud, ta ei kvalifitseerunud näitustele, kuigi ta väga soovis. Et noh, puhtformaalselt igatpidi holigi naivism, aga ütlesime, et me teeme tema näituse ja ta hakkas meil iga nädal umbes helistama ja küsima, et mida ta nüüd järgmisena maalib, et see oli selline meie mäng, et no mida sa ütled, et, et noh, et maali valimisel pähe tuleb, et siis ma ütlesin, et nõuet kesid oled proovinud või midagi sellist. Ja me saime palju neid, et, et see oli nagu omamoodi tellimustöö, et see oligi nagu väga äraspidine ja, ja veider kogemus lõppu. Aga kas nende luikede pildi või mis ta saatis neid tellimustöid, et, et kas selles oli see, see algupärane või see juurikas, mis seal nagu olema peaks olemas. Tegelikult oli küll, et, et kuidagi vaata seda, ega sa ju väga keeruline on? Seesama, mida me tegelikult kunsti otsime, et me otsime elamust, et ega sedasama ongi sul seda ehedust on sõnadesse väga keeruline panna, tunnetad lihtsalt ära. Et kas ta on seal olemas, kas ta on tehislik või mitte? Noh, ütleme, et mina olen nii palju vaadanud asju, et mul on võib-olla sellest kogemus, et ma tean, et on tehtud ka katseid, et kus on pandud läbisegi päris sellist metsast tulnud loojate tööd ja siis sellised diletandid, kes on noh, natukene nagu käinud, õppinud midagi ja ja neil on püüdlused on palju suuremad ja siis mõne professionaali tööd ja tegelikult ma tean, et publik ei pruugi nagu tajuda seda vahet, et kust need piirid jooksevad, ega see ongi kõige keerulisem selle kogu selle autsaiderkunsti käsitlemise juures, et tegijate hulk on niivõrd mitmekesine. Ja väljundid on nii tohutult, et piir tõmmata on võimatu, tegelikult neid peakski tõmbama ammu enam hunt viib pool saab ainult, väga tore, esimene pool ehk siis pool kanda see teine, teine pool ehk siis Olof sekanud miks me valime ainult poole? Marisid haritud soovib, et tema pool kloun Heiberi näituse avamine siis tegelikult mul peaaegu oleks juba kuna me avasime seda Paul Kondase saalis, siis peaaegu olekski veel vääratanud ja öelnud tere tulemast folkondas. Aga kas me võiksime äkki temaga, kuna terve see välja arvatud üks tuba, mis on Kondase kunsti täis on ülejäänud kõik pooli kogust esemed, äkki me teeme väikse tuuri? Kuule, aga siis alustuseks läheme siia koridori, kus on tema nii-öelda kultus, seinakene, kuhu me oleme pannud tema eluloo ja perekonnavappi ja kõik sellised asjad, et siis. Ma räägin sulle nagu pooli ütles, et ta ise ei armasta loomulikult sellist eksponeerimist, aga meie palvel sellepärast, et kui teavad sellisest müstilisest ameeriklasest Viljandis, aga nad ei tea täpselt, millist elu on elanud, kes ta täpselt on. Ja siis me võtsime mõned asjad tema kodust näiteks nagu, kui sa saad ikka 80 aastaseks ja, ja sa tood seinale sünnitunnistuse, mis on välja antud Ameerikas, kus on ka originaal jalajäljed, prindid. Seda kusagil näinud lapse beebi jalajälg on tehtud pildiga ja siis tildi, see, see jalajälg on selle dokumendi peale vajutatud. Esite common ever Jersey. Ja see lihtsalt oli nii erakordne, et ma ei ole haigla pilt on ka ikkagi. Meeste, arutasime, et huvitav pilt ja jalajäljed. Mis seal nagu jala küljes? Ei, see on käe randme randmepael tegelikult, mis siis Eestis ka, aga noh, nad on ju praegu tänapäeval on väga koledad plastikust. Aga kas see on ka tore selline nahkpael ja, ja siis on väga ilusas kirjas on kirjutatud ema nimi ja teisele poole arsti nimi, et mitte lapsi segi. Ma küsisin pooli käest, et see on saksa nimi. Ta vastas niimoodi, et kõik tema neli esivanemat on Euroopa juurtega Saksamaalt pärit isapoolsed vanemad olid siis täiskasvanud ja said oma hariduse Euroopas Saksamaal enne kui nad Ameerikasse emigreerusid ja emapoolsed vanemad olid tegelikult väikesed ja seal nad said kokku ja ega tegelikult tema peres räägiti, kui tema sündis saksa keelt. Aga siis teise maailmasõja käigus, et see ei olnud kasulik ja, ja tegelikult tema, saksa keel ongi seal nii-öelda lapsepõlve jäänud, et ta loeb küll, aga ta ei räägi niimoodi. Ta ütles veel huvitavalt, et, et kuidagi, et noh, et maailmas ringi rännanud ja ikka siia Eestisse jõudes ta nagu sai aru, et tema geenid tõmbasid siia tagasi. Ütles väga ilusti, et see ei ole nagu intellektuaalne, vaid. Ehkki täiesti head geenid põhine, et tegelikult nende reiside käigus vot noh, ta ise ennast lõpuks avastas, kui ta siia jõudis, et, et see oli temale ka üsna ootamatu kogemus. Seda, mida ta väga imetleb, on just ja see, et see Eesti identiteet, vastupidamine siin samal maapinnal. Ja muidugi ütles, et see mets, mis meid hoiab ja säilitab, samas on ju meil ka meri alati lähedal, et, et meil on nagu kaks identiteeti. Et ta pidi terve oma elu reisima, et sellest nagu aru saada, et mis koht on see maailmas, mis te ka tegelikult on see tema õige koht. Keset metsa ja mere ääres. Ma küsin äkki sellistesse eesti keeles, et mis hetkest hakkas nagu, nagu antropoloogia tegelema ja neid asju mingisuguseid esemeid koguma. Ta tegelikult on saanud siis võrdleva religiooni mütoloogiaalase hariduse ülikoolis kuni doktoriõppeni välja ja et tema küll elusaatus viis selleni, et ta pidi alguses tegema tööd, mis, mis ei olnud just tema kõige suurem kirg. Heldasin paralleelid. See on hea, et, et see on see, mida sa pead lihtsalt tegema, et iseennast toita. Tegelikult nojaa, aga ametlikult, aga ta ütles, et, et just see ongi see nagu Lääne-Euroopa ja võib-olla rühmitamise probleem, et, et me püüame kõiki asju kastidesse panna, tegelikult lõppkokkuvõttes on seesama antropoloogia, võrdlev religioon mütoloogiat, et kõik, kõik see on ju üks ja see sama, et ta põhimõtteliselt lihtsalt uurib erinevaid aspekte sellest maailmast, kuidas. Ta on ja kuidas ta on olnud ja mida ta mõtleb? Võib-olla liigume edasi. Ühesõnaga siin on üks tuba, kus on fotod ja ajakirjade laisk taim. Kaanepildid, Vatkendus kolleksin. Ta oli nagu kammitsetud nagu liialt laialdaste huvidest, et tema, see huvidering on olnud väga lai ja ja, ja tegeles väga palju erinevate asjadega kultuuriuuringutes. Et see 60 aastane töö selles valdkonnas päädis sellega, et ta on nii päris erinevad. See konkreetne näituse osa, mis nimetatud nägudeks, et siin me näeme nägusid, et et kõik ei ole küll nii-öelda Ameerika popkultuuri ikoonid, aga siin on erinevaid sinuga poliitikuid ja kirjanikke, aga teda huvitas väga siis popkultuur kui selline, et ta sai seda aga tegelikult üle kanda oma nagu põlisrahvaste uuringusse. Matsin ta, püstitaski küsimused, et kuidas on võimalik, et see temaaegne popkultuur on niivõrd erinev aborigeenide kultuurist Austraalias ja nii edasi, et ja muidugi see see mõte ka, mis siit ikkagi läbi mühiseb, et kuidas seesama see masin, kapitalismi masin siis toodab sellist nagu lühiajalist kuulsust, et nagu meil nimetatakse 15 minuti kuulsust, et inimesed, et ilmuvad ja, ja lahkuvad, et, et siin küll sellel näitusel tegelikult on ikkagi inimesed, kes jäävad ajalukku ja on jäänud. Aga tegelikult see kollektsioon on tal väga lai ja, ja tõepoolest, seal on selliseid 15 minuti kuulsusi päris palju. See, mis nüüd pool ette, siis on midagi väga tabavat nendesamade nägude kohta, kes siin on, et seltskond ja poolmekaatne ja. Ja et, et tema kogumine on olnud väga laialdane, et, et aga siis on ju nagu kõikide elus on perioode, kus elame tagasi tõmbunud malt ja see periood oli tema elus, et kui ta Chicagost lahkus ja, ja perekonna lõi tal olid väikesed lapsed, et et siis ta tegi nii-öelda väikseid asju, et, et mis ei olnud mitte kuidagi olulised või märkimisväärsed. Ja see üks, see tegelikult see kogu on ka siis selle ilming, et ta lihtsalt siis kogus vaikselt rahulikult ilma mõtestamata. Et seegi on nagu väga huvitav aspekt üldse kogumise juures, et et mõte. Me anname ilmselt asjadele tagantjärele või, või, või kuidagi teistmoodi. Puhul ma katsun hästi noor ja. Ühesõnaga pool tegi väga olulise avastuse, kui ta neid Lifi ja taimi ajakirjade gaasi vaatas. On ta lappas läbi oma kogu ja siis ta avastas õudusega, et, et seal on ainult mehed, et ja, ja mehed olid kõik väga olulised, et siin on nagu näha, siin Hemingway. Ja Mahatma, kandi ja ja, ja nii edasi, et kogu on ju väga suur või ütleme, et need inimesed, kes on Ladija taimi kaanele sattunud, neid on ju väga palju ja siis ta avastas, et need vähesed naised, et need siis sümboliseerisid ilu, et need olid sellised iluikoonid, et neil ei olnud midagi nagu intellektuaalsusega tegemist, et nad nad olid. Just see näitabki seda meie maailma, et et tegelikult on see nagu ebavõrdne naised, kes pääsevad ainult oma ilu tõttu taimi Lifi kaanele, aga mehed tegid ikka sisulisi asju. Nii et me oleme üliõpilastega, lähme kuhugi ruumi, ühesõnaga, mis nüüd toimuma hakkab, mari? Ja ma sain aru, et nad hakkavad küsitlema meid Kondase keskuse kohta. Ja, ja ma sain aru, et nad tahavad teada visiooni ja missiooni kuulama ära. Ikka seesama teema, mis seal täna alguses leiate, mis sa rääkisid? Ja see on see, et me eile just lõpetasime SWOT analüüsi tegemise ja tegelikult missioon ja visioon on ju ka arengukava üks osa, et. Mulle tundub, et ma olen väga õigel päevaldanud. Täiesti aus enam täiesti juhuslikult, sellepärast et kui sa helistasid. Ma ei mäletanud, et meil on esiteks eelarve väike arutelu ja et meil on tudengit tulemas. Jube tore pool ka siin on, saab edasi temaga pärast rääkida. Me istume Kondase keskuses, üliõpilastega kultuurikorralduse üliõpilased. Niisiis, esimeseks tegelikult küsiksimegi missiooni ja visiooniga Kondase keskuse käikest sõnastatud täitsa või, või need on selliseks. Ja, ja meil on me just tegelikult vist isegi mitu nädalat tagasi sõnastasime oma missiooni uuesti. Loomulikult ei mäleta seda peast, aga noh, ühesõnaga see on umbes selline, et Meie missiooniks on tegeleda kunsti tutvustamisega edendamisega kõige laiemas mõttes ja siis kitsamalt tegeleme autsaider kunstiga. Et siis tegeleme ka haridus programmidega, kunsti lähendamist erinevatele sihtgruppidele läbi haridusprogrammidega. Et mis on see, mis annab selle ju nagu tulla siia tööle, et millal ta mõtle täna hommikul, mis on see motivatsioon? Issand, kui hea küsimus ma töövarjuna mõtlen ka alates nende küsimuste peale Vastangi, et vot see on ikkagi see, et isegi kui sa oled vahel nagu hästi väsinud ja mõtled, et ta Maninud jälle, et ma olla ja õhtul nagu tulin koju jõudsin magama, siis ma pean hommikul jälle, et isegi siis nagu sa ikkagi mõtled nagu suuremas plaanis, et tegelikult sa mida sa vastu saad, on nagunii palju suurem kui see, kui sa ei teeks seda ja ei läheks hommikul nagu väsinuna tööle. Ma ei tea, mind küll motiveerib päris tõsiselt, et loomulikult on nagu kõikidel see on ju täiesti normaalne, et inimese TÖÖ elusi tuleb selliseid langusi ja tõuse ja see peabki nii olema. Et aga ma mõtlen sellele, et, et ma armastan tohutult kunsti. Mulle meeldivad need inimesed, kes tulevad siia. Sest et ega, ega minu maailmapilt tänu sellele, et ma siin olen töötanud tohutult palju avardanud. Et ükskõik, kus nad siis tulevad, kas nad on välismaalased, kellega sa hakkad juttu ajama või, või on eestlased sellised kohtad siin töötades. Nii nagu nii paljude huvitavate inimestega Ja kui ka Tema on meie kolmapäeva mees, kolmapäeval. Ongi meil kusjuures ongi nagu väga filmilik aeg-ajalt siin see on üks vanahärra, kes elab Kolga-Jaani lähedal, kes ülimalt intelligentne, kes mäletab praegu kõiki asju, mis vanas Viljandis toimus, aeg-ajalt kirjutan ülesse, mida ta räägib lugusid inimestest, majadest. Ja ta käib kolmapäeviti linnas ja siis ta tuleb alati siia, ta tavaliselt toob kaasa õudu varre ju komme, küpsiseid, mõnikord vanu postkaarte, ühesõnaga kõike mida tal on jagada hetkel ja, ja siis ta kallistas meid kõvasti läbi siit ära, siis me räägime juttu. Ja tegelikult mina pean küll ütlema, et ma olen väga palju saanud targemaks paljudes asjades, tänu. Ilmselt on poolil ja sellel kolmapäeva mehel võiks ka väga koos huvitav olla. Ja ma arvan, et neil on lihtsalt keelebarjäär, ütleb, et, aga ma arvan, et nad on mõnes mõttes väga sarnased. Üksi elavad intelligendid, kes tulevad aeg-ajalt rahva sekka ja vestlevad nendega. Neljapäeva mees. Teha täna mees ja meil on erinevaid mühisedes käivad. Nüüd ma hakkan hoopiski Mare hundivarjuks ja lähme vaatame rest kolmapäeva mees on veel olemas. Ja palun ära sarju akule särava ja oi kui kahju. Kiire ta ei olnud poolt näitust jumala selge, siis on kurval nakkuskummitund, kus kulmu ja loomulikult temast järgmine aasta on tulnud. Täna sa võtsid kõige kolme kallistused enda peale ja. Me lähme Mari Vallikiviga ja kogu selle pundiga lõunatama, et, et on nagu selliseks festivaliks juba vaikselt läheb, et tuleb pool tuleb ja üliõpilased tulevad ja mis kohta sa viid? Liin vanasse Ingeri majja, seal on praegu üks portugali mees, kes Viljandis elab siin sama tänava peal on teinud väga mõnusa lõunasöögikoha. Sellest saatest jääb mulje, et Viljandi on meeletult rahvusvaheline linn, eks pool. Jah, see vastab täiesti tõele, et kuidagi siin on inimesi, kes ei tea abielu kaudu, et päris palju jah, selliseid rahvusvaheliselt või segaabielusid ja lapsi ja et, et see on nagu väga tore ja see maja ise on muidugi väga väärikas, on vana villa kaabler. 20. sajandi alguses ehitatud ja nõukogude ajal oli see pioneeride maja kus meie Väike-Mare käis joonistamas ja ta elas siin selles punases majas. Ühesõnaga, me oleme siin kohe Kondase keskuse kõrval kirik, eks Jaani kirik, Jaani kiriku vastas on see maja. Ja tuli välja, et Portugali köök on väga meelepärane eestlastele. Et ta on väga mahe. Ta oli, ta ei ole kuidagi väga Kärdsed. Portugallased on ise ka sümpaatsed inimesed. Et nad ei ole kuidagi pealetükkivad, vaid nad on sellised. Keegi isegi ütles mulle, et, et nad on nagu lõunama eestlased. Mul on nii nad ütlevadki, et see ilmselt on mentaliteet pidi ka väga sarnane. Me oleme nüüd siin selle Portugali kohvikus ja jube mõnus on istuda, päike paistab aknast sisse ja üliõpilased kui pool, kui miga, kui Mare ja kõik me oleme siin, istume, jutt läks selle peale, et Horvaatias on Kaanaivistide muuseum, siis sul tuli meelde üks surnuaeda. Vallikivi. Nõmme rääkisin, ütlesin, et me tegime sellise väljasõidu mitmed aastad tagasi, kus me käisime mööda Ida-Euroopa riike ja otsisime Muuseumi galeriisid tegijaid magister ja leidsime palju kontakte ja aga kõige selle reisi üks huvitavamaid kohti, kus me, kuhu me sattusime, on Rumeenia loodeosas asuv surnuaed mägedes. Täiesti ainulaadne maailmas, sellepärast et kohalik külamees hakkas kõikidele oma kaasküla inimestele hauamonumente maalima ja maalima maid, ta kirjutas väikese eluloo ka igale surnud mehe juurde ja sellest on saanud selline suur turismiobjekte, et kui tema omakorda ära suri, siis oli üks jätkaja. Kõik on muidugi kirjutatud rumeenia keeles ja seal kõndides ka veider tunne, et, et kohalikud inimesed tundusid küla, elas seal surnuaial. Et nad liibisidki, et kuna sellest oli saanud turismiobjekt, veetsid aega surnuaial ja vaatasid, kes siia jälle on tulnud vaatama ja kui nad avastasid, et nende esivanemate hauda vaadatakse või naerdakse, võitsitatakse, siis Nad sekkusid sinna vestlusesse. Aga just et sain aru, et see võlu seisnes selles, et et tal oli kõikidele siis oma eluloo kirjutanud, kuidas tema neid inimesi nägi. Ta kujutas ka, kas oli tegu näiteks autojuhiga või, või koduperenaisega või ta oskas hästi kooke teha või või tal mingi eriline anne, et selle maalis ja kirjutas ka, et nad olid kõik väga humoorikas võtmes tõsiselt, et ülimalt naivistlik ja väga ehe, et sellist asja ma just olengi seal, et see surm ei tundu kohutav vaid et tekib selline uus mõõde, et ma tean, et seal oli ka külas oli olnud niimoodi, et, et mõned kohe täitsa kartsid surma, et nad ei teadnud. Pärast surma seal hauamonumendid on aga see tundus kõik väga nagu positiivne, sellepärast et ka kui oli tegemist näiteks külajoodikuga, siis ta kirjutas seda lõbusalt selle loo sinna juurde. Nüüd on juba pärastlõunapäike, hakkab juba loojuma, ma olen endiselt Kondase keskuses mari vallikivi vari ja nüüd on tulnud siia üks õpetaja koos lastega. Et tema on Reet Talimaa, tema Viljandi kunstikooli õpetaja, tema toob väga usinalt kõiki oma lapsi siia näitustele ja räägib alati nendega väga põhjalikult ja ma alati imetlen, kuidas kõik kuulavad, keegi ei vahi ringi ja, ja keegi ei jookse, et, et tal on nagu jube hea mõju lastele ja ja, ja minu arust on ta võtnud, ma vaatan, et tal on käes Eesti kunsti ajalugu ja tal on vist surmatantsuteema Bernt Notke surmatantsude võtit. Siin ühes ruumis on väljas puhuli kogutud graafilised lehed ja igasugused brošüürid ja nii edasi Surmatantsust surmast üldse. Jube huvitav, nüüd siis ma saan aru, et räägitakse sellest Ja et, et kuna see ka jälle haakub Eestis oleva kunstiteostega ja tegelikult, kui me Eesti kunsti ajalugu õppima, siis tegelikult Bernt Notke surmatants on üks osa sellest, et et selles mõttes on see ka hea õppematerjal praegu. Et minu vaieldamatu lemmik üldse selle pooli näitusest on, on seesama surmatantsuosa, sest et ta kõneleb nii palju muust, mitte ainult sellest pelgalt sellest surmatantsu motiivist. Kuna ta on kogunud väga erinevatel aegadel siin, ütleme, et umbes 500 aastane ajavahemik on siin esindatud, siis siin on kuni selleni välja, et kui surmatantsumotiiv lõpeb ära ja kunstis on ainult pelgalt Surm, ja see on hästi huvitav ajasse surmatants muutub, et siin on tõesti surm, ratsutab Hitleriga ja, ja nii edasi ja nii edasi. Veel eriti ju kummaline, et kas sa lugesid, kes autoranna sina kui kirjandusinimene. Ratsaniku selja taga istub must mure. Kui autor, siis et, et see ongi väga huvitavat, ta tegi ka selliseid asju väga tõsistel teemadel ja see on ka alati kunstiajaloos üllatav, et kus sa näed nagu harjumuspärasest teist nägu kunstnikele, et neil on mitu poolt. Ja ei oskakski arvata, et karupoeg Puhhi autor on joonistanud sellise pildi, kus sõjatannerigasugused jalad ja igasugune kola ja siis Hitler koos surmaga kihutab ühel hobusel üle selle, noh, väga-väga hea. Noh, ühelt poolt kuidagi selline groteskne ja teiselt poolt jube. Et ma ütleksin, et on selle liikumise ka väga hästi tabanud kuidas, nagu meeletul amokki jookseb hobune. Ja see hitler on surutud vastu hobust ja, ja surm on teda nii kõvasti arvesse võtnud, et rohkem enam ei saa. Tasin see ars morjendi ja, ja vikatimees, surm kui vikatimees, et see sind kordub just nende hilisemat 19. sajandi krabüüridel võlitodel, mis siin väljas on. Tere, tere. Nii et ka kõige väiksem laps, lõpuks väiksem laps lastehoiust. Tere. Lapsi hirmutada, nii, ma arvan, ta on küll väga-väga kohanemisvõimeline. Kuidas on miga ennem rääkis, rääkisid, et ta räägib niigi nii soome kui eesti keeles või ei, sina rääkisid. Räägiti mõlemas keeles, aga ta kogu aeg vahetab seda mulle Est huvitav jälgida, et kuidas ta vahetab pooliga, ta räägib mõned sõnad inglise keeles, et talle väga meeldib pooli juurde minna. Mängime, menen, Leikime. Aga mille järgi ta valib seda, neid sõnu? Ja mulle on alati, kui ta on Soomes, et siis ta räägib soome keelt, aga vaatamata sellele ikkagi ta ütleb mõnikord need asjad, mida ta tahab, mida ta alati ütleb eesti keeles ütleb seal. Ei, vastupidi, et kui ta tuleb kas siia Kondase keskusesse ja ta räägib, kas Mare või mariga, siis ta ütleb mingid asjad alati Soomegi. Täna olin ma mari vallikivi töövari ja käisin Kondase keskuses ja kindlasti soovitan, kel vähegi võimalus. Kuni 13. novembrini on avatud poolson Heiberi näitus, leiud, minge hakkama. Saate, mida te kuulete? Mängisid kokku Viivika, Ludvig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.