Tere, Gunnar Oki raportina tuntud teadus- ja arendusnõukogu aasta tagasi esitatud raport. Eksperthinnang mitte uurimus võttis omamoodi kokku aastaid kestnud arutelud ühiskonnas. Raport tõi välja terve rea soovitusi, millest kolm peamist nägid aitäh laiaulatusliku kõrghariduse ja teadustegevuse reformi, kõrghariduse ja teaduse rahastamismudeli muutmise ja eeskuju võtmise Soome ja Taani kogemustest. Üks nendest asutustest, keda Tartu ülikool endaga nende soovituste järgi liita tahab, on Eesti keele instituut. Uppsala ülikooli soome-ugri keeleteadlased Roger blockland. Virve Raag. Raimo Raag kutsuvad üles loobuma Eesti keele Instituudi ühendamisest Tartu ülikooliga. Nende avalduses öeldakse, et pole sugugi kindel, et ühendatavate kõrgkoolide ja teadusasutuste tegevust annab üldse ühendada nende sisulise omavahelise sobimatuse tõttu. Soome kodumaa keeltekeskuse kotuse kauaaegse juhataja Pirkonooli Järvi hinnangul on Soome keeleasutus püsinud iseseisvana tänu sellele, et keeltekeskuse tegevust on keeruline mõne teise organisatsiooni juurde sulatada. Tänases saates räägivadki Rootsi ja Soome kogemustest keeleteadlased Raimo Raag ja Pirkonooli Järvi. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Keelesaade. Soome kodumaa keeltekeskuse kauaaegne juhataja Pirkko nooli, Järvi, tere päevast. Tere päevast. Soomes on kodumaa keeltekeskus tegutsenud alates 1976.-st aastast ehk 40 aastat on täis. Mis on kodumaa keeltekeskus? See keele hooleian nime hooldesõnaraamatud ja siis eelmiste tegevustega seotud uurimistöö ka. Ja siis muidugi on palju keeleainestiku, arhiivide töösse säilitamine ja arendamine ja oleme olnud väga aktiivsed ka keelepoliitilises töös. Siis on toimkonnad. Kaheksa aastat tagasi ligikaudu olid Soome kodumaa keeltekeskusel ka probleemid ellujäämisega ja püsimisega missis keeltekeskusega teha taheti. Kui see oli meil oli ju rohkem kui. Kas see töö natuke erinev koduses kui ülikoolides, meil oli ju uurimus, projekt deka, Soome Akadeemia rahastas neid ja nii edasi. Aga siis tulid soomlased suisa tänavatele, et kodust kaitsta. Staatusest ja, ja olemasolust, aga kunagi ei olnud juttu sellest, et see ei oleks olemas, aga, aga milline see on ja, ja, ja, ja kui palju inimesi seal töötab, see oli see, see kõige tähtsam asi. Kas siis suudeti muuta keskuse funktsioone, ülesandeid ja inimeste arvu? Et need keeleainestiku peab olema rohkem ja rohkem veebis ja väga palju ongi juba. Nii, et see uurimustöö on nüüd vähem. Ja praktilist keele rakendust ja neid küsimusi rohkem. Jah, jah, nii et see on see tööd ja muidugi on nii, et see ametikeelehoole ja muidugi ka eurokeelehoole on, on väga tähtis, noh, see oli varem ka, aga, aga see on nüüd rohkem kui enne. Kas Soomes siis kodumaa keeltekeskusele on olemas ka keelenõu niisugune nagu Eestis Eesti keele instituudil on? See oleks kõige praktilisem küsimus. On olemas on, on väga vana vana, nii et inimesed võib küsida. Kiusid andnud telefoni kaudu, aga siis muidugi ka ajalehtede sõuna kieli Kelloya jazz proog, mürug. Rootsi keeles on on väga tähtsad. Ja soomlased kasutavad seda agarasti. Kasutavad küll ja siis koos erinevate instituutidega on väga tähtis, nüüd siis riigi instituudid ja kodus teevad väga palju koostööd. Te olete öelnud, et kodumaa keeltekeskuse jaoks on oluline, et ta on oma seadusega paika pandud. Mis seadus see on ja, ja miks see oluline on? No see on lakiškotti maiste keelde keskuksest ja siis asedus ka, ma ei tea üldse, mis on eesti keeles asedus, väiksem, väiksem kui, kui see seadus, aga ikkagi on arv, on määrus ja täpselt see määrus, nii et seal on need meie ülesanded koduse ülesanded. Ja siis see on väga tähtis, et kui keegi tahab, et sellist instituut ei oleks üldse Te olete väga hästi tutta sellega, mis toimub Eestis eesti keelepoliitikas, eesti keele uurimisasutustes ülikoolides, mis on koduse ja Eesti keele instituudi juures sarnast nende töös ja ülesehituses ja, ja ülesannetes ja mis on erinevat. Ja aga see erinevus, mis nüüd on, on minu meelest olemas, on see, et Eestis on rohkem sugulaskeeli meil ei ole koduses enam seda, seda etümoloogiat ja sugulaskeelte sõnaraamatud tööst. Teil on rootsi keel, selle asemel. Aga ja muidugi jaa, rootsikeelne see, et neid on kaks, see on ju väga tähtis erinevus, et meil kaks keelt ja see nii peab olema ja siis toimub konnad. Vähemuskeeltes on ka olemas, aga, aga. Miks on Soomele vaja kodumaa keeltekeskust, ülikoolide keeleteaduste teaduskondade kõrval? See on võib-olla see, et see keelehoole, kuigi seda õpetatakse ülikoolides ja, ja nime hooleegaa aga see praktiline töö on selline töö, et see ei ole ülikooli üle Anne sellepärast et ülikoolide ülesanne on, on see, on uurimus ja õpetus ja ja niimoodi, ja siis muidugi sama raamatut on selline, ülikoolides ei ole võimalusi tehaseid, sellist uurimust ja sellist. Minu arvates. Aga kui tehakse niimoodi, tehakse ülikoolidele ka võimalused ja sellised kohustused, kui need kohustused, mis on praegu kodusel, jagatakse ära ülikoolide peal. Kas te kujutate ette, kuidas see võimalik oleks? No miks, miks mitte, aga võib-olla et ülikoolidel on nüüd nii palju neid ülesandeid selle laiali, et, et ei ole võimalus niimoodi. Kõik on võimalik selles maailmas ja minu meelest see on väga tähtis, et see koostöö ülikoolide kodused vahel on hea alati, nagu see on olnud. Et need piirid on olemas, aga mina ei näe, et need piirid on, on nimutite lihtsalt ei, et, et koostöö ei oleks võimalik. Et ükskõik, kus tehakse, aga see on peaasi, et tehakse. Ma tuleksin selle juurde tagasi, et, et see kodumaa keeltekeskus on soomlaste jaoks nii oluline, et kui oli küsimus selles tööülesannetes ja suuruses, siis arutas seda Soome parlament, et küsimus ei olnud isegi selle keskuse kaotamises, vaid selle keskuse funktsioonide ja ülesehituse muutumises ja seda arutas Soome parlament. Suur tänu Soome kodumaa keeltekeskuse kauaaegne juhataja Pirkko nooli. Järvi aitäh. Keelesaade. Rootsi keele asjadest, keele ja rahvapärimuste instituudist Rootsis tehtavast keeleteest räägib meile Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag. Tere. Ja keele ja rahvapärimuste instituut on päris huvitav moodustis. See loodi 2006. aastal siis, kui ühendati mitu varasemat iseseisvat keeleasutust üheks uueks riiklikuks teadusasutuseks. Ja see sai siis endale nimeks keele ja rahvapärimuste instituut. Otsi keeles insti töötatwors, droog, folk, minna. Tegelikult heterogeenne teadusasutus, tal on kokku viis osakonda ja need asuvad kolmes eri linnas. Juhtkond on Uppsalas juhataja praegu Ingrid Juhanson, lind ja teda aitavad veel 11 hinge, seal ta 100 600 töötajat osakondade hulka korras hoida. Majanduslikud ja, ja muidu ka. Ja Uppsalas on veel üks tugiüksus, mis, nagu kõiki osakondi teenindab ja see on infotehnoloogia ja digitaliseerimise osakonda. Seitsme töötajaga vist, kui ma ei eksi. Ja need on samuti Uppsalas põhikohaga Uppsalas, ütleksin. Ülejäänud neli osakonda, need on kolm, neist on arhiivid. Ja nimelt need tegelevad siis murdekeele rahvapärimust jaganud nimede kogumisega. Kaks neist on Uppsalas nime arhiiv, mis on eraldi ja alati nii olnud ja seda nagu olemasolevaid struktuur ei ole tahetud lõhkuda nüüd nime arhiiv jäeti alles eraldi omaette osakonnaga. Ja ka siis on murderahvapärimuste ahi, mis on kõige suurem ja mis on. Tegelikult oli see algselt ainus murde ja rahvapärimust arhiiv Rootsis aga siis, 1900 viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel hakati, leiti, et seda tööd on selle ühe arhiivi jaoks natuke liiga palju jaotati Rootsi ära. Nii et on veel praegu jäänud kaks kohalikku arhiivi. Üks on Göteborgis, kus siis kogutakse Jötebori läänerootsi murdekohanimesid ja rahvapärimusi ja sinna liidetud ka hiljuti ka Lõuna-Rootsi. See tuli alles möödunud aastal 2015. Ja siis öömios Põhja-Rootsis. Lõuna-Lapimaal on murdekohanimede ja rahvapärimuste arhiiv. See taheti ka sulgeda või see või suletigi tegelikult jaa, jaa. Varad viidi üle kohaliku linnaarhiivi, jaga osalt tagasi ups alasse. Samuti on suletud varem tegutsenud murdekohanimede arhiiv. Lundis suleti 2015, siis kui toimus suurem ümberorganiseerimine. Ja need kogud viidi üle kohaliku arhiivikeskusesse, aga nende eest vastutab juriidiliselt Jötebori murda ja kohanimede rahvapärimuste arhiiv. Ja siis on see neljas või eraldi osakond keelenõukogu. Kui need murde ja nime ja rahvapärimuste arhiivid tegelevad, ütleme keelega keele kogumise, dokumenteerimise, hooldamise ja ka avaldamise uurimistöö eest siis keelenõukogu Stockholmis, kus töötab kokku 26 inimest tegeleb keelekorralduse ja keelepoliitika sealhulgas siis ka rootsi ametlikke vähemuskeelt ja ka viipekeele rootsi viipekeelekorraldusega. Nad annavad välja, koostavad ja annavad välja keelealaseid käsiraamatuid, sõnaraamatuid annavad üldsusele ja ka riigiasutustele tasuta keelenõu. Ja see töö toimub siis peamiselt Stockholmi osakonnas. Siin puudub üks oluline komponent, millest ma ei ole siis rääkinud sõnakestki ja nüüd on siis aeg mainida nimelt terminoloogia töö uskus keeled. Kui see keele ja rahvapärimuste instituut on riiklik asutus, siis terminoloogiatööga tegeleb aktsiaselts. Terminoloogia, keskuseks nimetatakse seda aktsiaselts terminoloogia keskus. Selle asukoht on Solnas. Solna asub põhja poole Stockholmi omaette linn ja see terminoloogia. Keskus haldab riigi termini panka, mis on internetist kõigile soovijatele tasuta ligipääsetav. Sellel terminoloogiakeskuse juurde kuuluvad veel eraldi grupid või komiteed. Üks tegeleb meditsiinialase keelehooldega ja teine Iidee asjanduse tähendab infotehnoloogia terminitega. Eraldi üksus on veel üks sinna juurde kergelt liidetud või sellega selle terminoloogiakeskusega koostööd tegev mittetulundusühing, mis tegeleb bioloogia ja üldse elusolendite terminitega. Kas aktsiaselts on siis riiklik aktsiaselts, mitte Heino ettevõtele? See on eraettevõte, see on eraettevõte täiesti erarahadega. Aga kuidas Rootsi suudetakse kindlustada, see, et eraettevõte ikkagi teeb seda, mis riigile on vaja ja riigikeelele on vaja. No nad lihtsalt teevad sinna. Eks nad tunne vastutust oma oma töö eest, meil on loomulikult muidugi majanduslikke probleeme, see on täiesti selge, aga nende töös kaasatud tähendab rootsi üldsus, tähendab mitmed suuremad ajalehed nagu Dagens Nyheter ja Svenska Dagbladet on esindatud nende juures ja siis veel ülikoolid ja teised väga paljud asutused, mis tegelevad otseselt kas teadustööga või võiteaduste populariseerimisega. Nii et nad on kuidagimoodi selle aktsiaseltsiga seotud. Seni on nad väga minu arvates väga tulemuslikud töötanud seda termini panka riigi termini panka olen ma ise üsna tihti kasutanud ja, ja varem andsid nad ka sõnastike välja. Nüüd on kõik nagu peaaegu kõik on, on, on andmebaasina internetis. Kas see neljas osakond keelenõukogu, kas see annab ka sellist keelenõu nagu Eesti keele instituut, et kõik, kes tahavad ja kellel on vaja, saavad küsida? Ja ja ongi kas telefoni teel või siis interneti teel ja ma ise olen ka seda keelenõu seal küsinud, mitu korda need ja see, ma ütleksin võib-olla, et see keelenõukogu on kogu selle keele ja rahvapärimuste instituudi kõige suurem osakond. Kui Eesti tulid kokku on kuskil 90 töötajat, siis Stockholmis on neid töötajaid 26. Praegu. Kui 10 aastat tagasi need erinevad allüksused koondati keele ja rahvapärimuste instituuti siis miks otsustati just teha üks ühine viie osakonnaga instituut, mitte? Need osakonnad oleks jagatud ülikoolide keele teaduskondade juurde. Ülikoolid ei tahtnud neid sellepärast, et nende arhiivide ja siis ka selle keelenõukogu tegevus on niivõrd erinev sellest, mida tehakse ülikoolides. Ülikoolis õpetatakse ja uuritakse, tehakse uurimistööd. Ainus, mis, nagu ühine on, nende puhul, on uurimistöö, mis tehakse nendes arhiivides murde ja rahvapärimuste nime arhiivides. Keelenõukogu otseselt teadusega tegelenud tema põhisuund on ikkagi nõuanne. Nii tasuta siis muidugi üldsusele ja ka riigiasutustele. Kuna tegemist on riikliku asutusega, siis nad on kohustatud riiki teenindama. Tegevus on nagu rohkem üldsusele suunatud kuna ka arhiivid on uurimisasutused ikkagi puhtal kujul uurimisasutused. Ja nad nagu hästi ei sobi kokku, lihtsalt tähendab arhiivid ja ülikool. Sellepärast näiteks Uppsala ülikool ei tahtnud seda murderahvapärimuste arhiivi või nime arhiivi enda olla üldse võtta. Ehk siis keelenõukogu peamiselt tegeleb praktilise rakendusega ja ülikoolid ikkagi akadeemilise keeleteadusega. Just nimelt just nimelt, et Rootsis turvalisust. Et Rootsis on see vahe selgem kui Eestis näiteks ilmselt ilmselt. Kull. Kelle elukohta ma tahaksin võib-olla ka lisada seda, et see ei pöörle mitte ainult keele ja rahvapärimuste instituudi ümber. Siin on veel kaks tegijat, nii-öelda üks nendest on meile kõigile teada ja iga sügisel tuletab ta enda omaenda olemasolu meelde ja nimelt Rootsi akadeemia, kes jagab Nobeli preemiaid see on Kuninglik Akadeemia või õigemini kuningas asutas selle kunagisi 1070 86 eesmärgiga, et ta töötaks rootsi keele puhtuse, tugevuse ja vaimukõrguse nimel. Ja Rootsi akadeemia ei ole jällegi mitte riiklik, vaid see on jälle erakapitalil. Nad mingit riigi toetust kuskilt ei saa ja tegutsevad täiesti omapäi. Ja mõnes mõttes nad konkureerivad keelenõukogu tegevusega Stockholmis selles mõttes, et nad ju siis reeglistama ka rootsi keelt, nii et Rootsis ei ole mitte üks keelenorm, vaid on kaks. Ja Rootsi akadeemia annab üks välja nii umbes iga 10 aasta tagant sona raamatu, mis vastab meie õigekeelsussõnaraamatule üsna täpselt tähendaski Academy Jens Mog lisada. Peale selle koostavad nad suurt ajaloolist sõnaraamatut, kus on kõik rootsi keeles kasutusel olevad sõnad dokumenteeritud, mida on kasutatud, otsid kirjakeeles alates aastat 1526. Iseenesest mõistetav hiigeltöö see dokumenteerimine, Rootsi akadeemia on ka andnud välja neljaköitelise rootsi keele grammatika niinimetatud akadeemia grammatika. Ja kui nüüd võrrelda seda keelenõukogu ja Rootsi akadeemiat keelehooldaja keelekorralduse küsimustes, siis võiks mõnevõrra üldistades öelda, et Rootsi akadeemia on alahoidlikum kui seda on keelenõukogu. Kunagi oli vastuseis üsna suur nende kahe vahel või nad olid põhimõttelistel eri seisukohtadel. Keelenõukogu eelkäija rõhutas väga rahvakeelsuse põhimõtet rohkem kui akadeemia, kes siis nagu pidurdav. Aga nad on hakanud siin viimasel aastakümnel üha enam koos töötama. Ja siis on veel üks tegija, õigemini on neid kaks põhilist ja nimelt kirjastused, kirjastused mängivad ka rootsikeelu, hooldas oma osa ja niukse. Keele seisukohast on kaks kirjastust, mis eriti väljapaistvad ja see on ponias ja luust, et ponias kirjastus annab välja ka teatud vahedega Rootsi seletavat sõnaraamatut. Seal iseloomustamiseks ütleksin ma, et see on, ta seletab ja ta on väga moodne, ta on väga aldis registreerima igasuguseid uudissõnu, ka neid, mis hiljem käibele ei jää. Aga ta on selles mõttes üsna üsna aus, tegeliku keelekasutuse aus dokumenteeria. Nuusteti kirjastus on aga keskendunud võõrkeelsete sõnaraamatute väljaandmisele ja spetsialiseerunud peamiselt kakskeelsetele ja suurtele keeltele ja seda on meile natukese ette heidetud, et nende eriline suund on suurt rootsi-inglise inglise, rootsi sõnaraamatute väljaandmine, teised keeled saksa ja prantsuse, hispaania ja vene. Nende sõna nad ei kavatsegi eriti ulatuslik sõnaraamatut nendes keeltes avaldada, mida meil on ette heidetud. Ja nad on ka mõningaid muid puht rootsi keele sõnaraamatuid välja andnud, nagu näiteks füsioloogia sõnaraamatut ja sünonüümid. Sõnaraamatut. Need keelealased ülesanded, kui nii võib öelda, on jaotatud väga erinevate üksuste vahel akadeemia keelenõukogu, kirjastused ja siis on veel ülikoolid, kes tegelevad teadusega ja kõik saavad endaga hästi hakkama ja täidavad oma ülesanded, olgu nad siis riigiettevõtted või mitte. Ja kõik töö saab tehtud. Töö saab tehtud ja kas aeg-ajalt arvatakse ka Rootsis, et keelealaseid, ettevõtteid või keelealast juttu isegi on liiga palju? Ei, seda ma küll ei usu, vastupidi siin neil päevil toimub praegu väga huvitav mõttevahetus selle Rootsi isikuliste asesõnade kohta ja eriti mitmuse kolmanda isiku asesõnakasutuse kohta. Ja nimelt on siin on mängus kolm erivormi, mis võistlevad omavahel ühte vormi, kasutatakse lauses alusena, teist objektina sihitisena ja kolmas on nii-öelda universaalne, reaalne, mida kasutatakse kõigis funktsioonides ja mis on ka väga üldine ja üha üldisemaks muutub. Diskussiooni alustas gümnaasiumi õpetaja emakeeleõpetaja kes leidis, et oleks aeg lubada nüüd seda viimast, kolmandat versiooni sellest asesõnast kõikides asendites, nii alusena kui kui sihitisena ja ka muudes funktsioonides. Ja see kutsus esile esile väikese mõttevahetuses üsna tasakaaluka ja mõistliku, aga, aga noh, diskussioon käib, eks näis, milleni see viib. Rootsi ja Soome keeltekeskuste tööst rääkisid viimati Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag ja enne teda Soome kodumaa keeltekeskuse kauaaegne juhataja Pirkonooli Järvi. Lõpetuseks meeldetuletuseks, millega Eesti keele instituudis, mis asub Tallinnas roosikrantsi tänavas, tegeletakse. Seal, uuritakse tänapäeva eesti keelt, eesti keele ajalugu. Eesti murdeid ja soome-ugri keeli antakse Eesti riigiasutustele ja üldsusele tasuta keelenõu. Koordineeritakse ja arendatakse eesti teadusterminoloogiat. Osutatakse keeletehnoloogilisi ja muid teenuseid erivajadustega inimestele. Kogutakse, säilitatakse ja arendatakse keelealaseid, kogusid ja andmebaase ning avaldatakse kirjastuse Eesti keele sihtasutus kaudu keeleteaduslikke töid, raamatuid, keelealaseid, käsi- ja aimeraamatuid, lisaks eesti ilukirjandust ja maailma väärtkirjanduse tõlkeid. Keelesaare keeltekeskustest Soomes ja Rootsis on lõppenud kuulmiseni keelesaates jälle nädala pärast.