Ja tere taas. Ei suvisel ajal kuhugi kadunud rahva teenrid endiselt teid teenimas ja mõtteainet pakkuma siia täna vikerraadio stuudios, Külli-Riin Tigasson päevalehest. Jah, Peeter Ernits, Maalehes, mina, saatejuht Aarne Rannamäe. Praegu peatatud lepinguga Eesti televisioonis peatatud loomulikult sellepärast et mul on puhkus. No suvine aeg ja, ja kui me ka lehti lehti vaatame, siis Peetriga enne saadet rääkisime küll iga jõudnud, et kuidagi kiiresti läheb see lehe lehe läbi. Platamine, et teie kui kaks leheneegrit, kas on nagu mingeid probleeme, et, et nagu ei ole millegiga täita sellel kaunil südasuvisel ajal või, või kuidas sellega on. Ei, no täita on küll, aga aga üldiselt on. Puhata tahavad kõik suvisel ajal või vähemalt enamik. See on ühine joon, ma arvan kõigile ka lehetoimetustele ja mitte ainult. No küll on arvamustoimetuses, aga sina oled peatoimetaja, sina võid öelda oma oma jüngritele kirjatsuradel, et ei puhka midagi suvel. Puhkad siis, kui, kui meie ütleme Noh, aga see ei tähenda midagi, näiteks vaatasime eelmisel aastal suvel suvesuvine materjale oli kohati ikkagi väga-väga tugev ja tänu sellele, et sai nagu rohkem kirjutada. Maalehele peaks just suvi olema nii-öelda õitsemise aeg. Jah, loomulikult ütleme, kui nii või naa, kui pidada maaleht ainult nii-öelda maaga seotud kitsamas mõttes, eks ju. Aga, aga ma rõhutan, et kuna inimesed on samasugused, kes töötanud ja noh, kuna meie toimetusel nii kesklinnas kui üldse olla saab. Aga siis noh, puhata tahavad nagu kõik, aga selle koha pealt nagu erilist vahet nagu ei ole. Sest. Teatud vahe on aga, aga mitte erilist. Skilli teljel. No meil, mina küll ei ole veel aru saanud, et see selline tühihooaeg oleks praeguseks juba juba kätte tulnud, et eks siin on ka selliseid sündmusi, mille, mille ümber ikka annab rääkida ja kirjutada kasvõi näiteks eelseisvad presidendivalimised ja nii edasi. See on õige, sest ma olen natuke imestunult vaadanud, et, et tegelikult peaks nii-öelda hapukurgihooaeg ja selline vaikne hooaeg olema juba alanud. Aga tegelikult ei ole veel, kõik käib ikka täie tambiga edasi. See on küll omapärast. Ja kui poliitikud tahaksid veel ka tulevikus rohkem ajakirjanduse ja ajakirjanike peale mõelda, siis nad peaksid alati panema valimised just nimelt kuhugi suve lõpuaega või vahetult sügise alguses siis ei jahtu nagu midagi maha. Kohalikud valimised ongi. Nojah, aga nad langevad ka nii-öelda ikka rohkem sügise poole, kus, kus kõik masinavärgid on juba täiel tuuril töötamas oktoobris tavaliselt ju. Ja, ja riigikogu valimised on, on traditsiooniliselt meil ju kevadel, nii et või ütleme siis lõpul ja kevade algul, aga, aga, aga presidendivalimised nii tähtsusetud ka ei ole, eks ole, pakuvad tõesti pinget, me tuleme selle teema juurde kindlasti meie saates ka täna lähemalt natukene tagasi. Peeter mainisid et tasuta Tallinna kesklinnas, no ma arvan, et täna on esimene juuli, et täna peaks nagu inimesed hiljemalt, kes puhkusel siit linnast nagu ära kaduma, et, et see, mis tegelikult ikka Tallinnas. Ja me ei ole kindlasti ainult Tallinna-keskselt, ma usun, et, et see on ka teistes Eesti linnades nii. Aga Tallinnas annab eriti tunda see, mis Tallinna liikluses toimub, see on ikka täielik täielik košmaar, et. Suvel nagu vanasti oli, et noh, et linnaliikluses jäi ikka päris hõredaks kohe, aga praegu praegu nagu üldse ei saa aru, et oleks mingit vahet, kas on kasvanud nii-öelda tipphooaeg kevad-talv või on või on südasuvi Ütleme, kui sa elad siin ja sõidad iga päev, siis nagu on ausalt öeldes noh eriti nagu ei märka, kuigi märkad jah, et tõesti jama rohkem, aga, aga ma kujutan ette, kui inimene, kes tallinnas iga päev liigu, satub siia, siis on tõeliselt tõeline õudus. Noh, iga asjaga võib inimene ära harjuda, aga, aga minu sõnum küll. Tallinna linnaliikluse korraldajad Teil on see, et härrad ärge igalt poolt korraga sonkige, et, et kui ta ühe suure asja ette võtate, siis ärge teistes kohtades niimoodi hakake jamama, sest et see toob ikka ikka kohutavad kohutavad ummikud. Kaasmul endal oli üks üks paar päeva tagasi üks hea näide, et kuna mu suvekodu on rannas ja parasjagu ka Klooga teed asfalteeritakse ja Keila sild on remondis ja siis öeldi, et ärge ärge jumala eest autojuhid, sõitke üle üle Keila silla, valige rannamõisa, tee selleks liiklemiseks. Aga oh õnnetust. Haabersti Rimist, kes tallinlased ilmselt teavad kuni Tabasalu üles mäkke välja, no ma ei tea, palju seda maad on viis, kuus kilomeetrit või kõige rohkem vist maksimaalselt seitse, kestis minu sõit 50 minutit keset metsa asfaldi peal maantee peal 50 minutit, nii et põhjus oli väga selge, samal ajal ka korraldati Hansapanga tervisejooksu, nii et noh, kõik asjad nagu langevad kokku ja siis tehakse, tehakse kõiki asju ühel ajal ja ja, ja tagajärg on see, et tohutu bensiinikulu, inimeste närvikulu ja nii edasi. Kui hiljuti oli seal nõmmel hiljuti, aga noh, mõni aeg tagasi tulekahju, siis mõtlesime kaval olla, et hakkan, lähen ringi sealt, aga tulemus oli, et jõuda nõmmele välja nii-öelda pääskülla. Praktiliselt et mitte nõmme keskuse olnud halvatud, eks ju, vaid ka kõik Kadaka tee ja veel kaugemad, nii et kiiremini oleks võinud ringteelt Peterburi poolt tulla jõuda kiiremini, nii et see on nii haavatav, on tegelikult see liiklus. Liiklussüsteem siin Tallinnas. Ja mina näeks ikkagi hea meelega seda, ma ei väsi seda kunagi kordamast, et Tallinna linn ikkagi panustaks ka natuke rohkem ühistransporti. Vaatame siin seda sama, seda Tartu maanteelõiku, mille pärast on siin suured probleemid ja ummikud. Selle lõigu pikkus on 1,1 kilomeetrit ja selle remontimiseks kulub üle 200 miljoni krooni. Tol ajal Tallinna linn ei raatsinud osta inimestele korralikumaid tramme, kui, kui 300000 kroonised vanad ida Ida-Saksa trammid, et minu arust natuke siin künnad proportsioonid on väljas ja alles äsja oli, oli uudis sellest, kuidas erautsita panna bussidesse kliimaseadmeid, siis inimesed istuvad seal bussis, sõidavad suveajal palavas õhkugi ja ei ole hingata. Õhku ei ole hingata ka muidugi enamuses kaubandusasutustes poodides, suurt ka suurtes poodides rikastes ja kallites poodides, mis müüvad tõesti kaluks kaupa, lähed sisse ja, ja õhk seisab ja hapnikuprotsent on nullilähedane, et et on noh, see on ka niisugune kiskjaliik, võib olla kapitalism, et, et me ei hakka kulutama sinna, kuhu, kuhu tingimata aga aga sageli tundub ka, et see on puhas, niisugune hoolimatus oma oma tarbijate vastas seal täpselt nagu nagu Tallinna linna puhul. Ega siis Nad teavad väga hästi, millised probleemid on, aga, aga see on niisugune nagu ülbus või, või hoolimatus, et küll nad kannatavad. Väga lihtsalt ka ütleme, liikluskoormus väheneks, kui meil oleks, oleks korraliku ühistransport või ma kujutan ette, et ikkagi natuke vähem oleks neid autosid tänavatel. Minu arvates on see küll tõesti ülim ülbus, kui arvestada seda, et et isegi osade poliitikute ametiautod on, mida liisitakse, on kallimad, kui siis need trammid, mis osteti inimestena. No see on, see on hea hea võrdlus. Eile ma lugesin nagu Postimees Online'i ja, ja seal oli niisugune uurimus väike tehtud, et need, kes andis loa nagu eile oli siis spordiklubi Kalevi 105. sünnipäev ja, ja toimus suur paraad läbi linna. Loomulikult tipptunnil, sest ei saa ju mundi muul kellaajal korraldada, ikka kella viie, kuue paiku. Ja, ja siis Kalevi staadionil pärast pidu ka veel takkaotsa piduisega muidugi kedagi, aga, aga see mõlemis paraad läbi linna, see, see, see oli ikka täielik košmaar, mis, mis lõplikult nagu meie meie linna halvas. Et nagu ma aru sain, ei õnnestunudki kindlaks teha, et kõiki üks ametkondlikud nagu teise kaela ja teine lõikus kolmanda kajale kolmuslikkuse esimese kaela tagasi, et kes siis nagu lõplikud, nagu selle otsuse langetas. Kuigi väidetavalt linnakantselei leheküljel olevat noh, kõik need aktid kirjas, kes, kes need lood andis. Aga taas jällegi tegu sellise läbimõtlemata käitumisega. Vastuseks on vaikiv nõusolek. Jah, noh, teistpidi, talvel on palju hullem seda teha ja kui inimesed on ütleme, need, kes on nagu puhkusele pääsenud, see on nagu võõras mure neile selle koha pealt võiks öelda, et on õigesti linnaisad tegutsenud, et et noh, juuli ju eriti selline puhkuste superkuu ja juunigi hakkab sinnapoole minema ja et, et kui teha, siis sel ajal, kui inimesi on võimalikult vähe linnas. Nii et see on nagu õigustused, president joodid ei ole detsembris-jaanuaris oleks veel hullem, puhta klimaatiliselt. Aga jah, võib-olla kõik need läbi mõtlemised ja ja kas tõesti see Tartu maantee kilomeetrine lõik on vaja sinna päevi lugeda ja nii panna nii suurelt välja need need numbrid, mitu päeva veel jäänud on, igaüks mõtleb. Et mille kuradi pärast nii pikalt tuleb seda kõike teha ja ka nii suur raha eest. Noh, kindlasti on siin nagu neid probleeme. Need on väidetavalt see ongi põhjus, et raha on vähe, sellepärast need päevad niimoodi kuluvadki. Kuigi oli arvutatud, et seda asja saaks teha vähemalt kaks kuud kiiremini, kui, kui raha oleks rohkem, ehk siis mehhanisme ja inimesi saaks, saaks peale panna rohkem, aga, aga hoitakse kokku jällegi meie kõigi närvide arvelt. Enne sai natukene poliitikutele liiga tehtud, et nad oma põhitöö siis ajakirjanduse toitmise on nagu ära unustanud. Tegelikult valitsus ja töötab ja, ja kui mõni selle liige on ka puhkusel, kas või Ateenas lapsega, siis siis see nagu ei, ei torka väga silma, aga, aga ütleme, nii-öelda kevade võlad, mida, mida valitsus praegu lahendab, annavad siis nii-öelda tööd ja leiba ka meile. Ja annavad ka poliitikutele, nii et üks asi on esimene asi, millest nad tahaks natuke tõesti lähemalt rääkida, on see ikka pronkssõduri teema. Ehk siis nüüd on mingisugune ekspertiis saanud valmis. Et võiks hakata tegelema tavaliselt küll juutide pärusmaaks olnud ainevallaga ehk siis rahvusliku spordiala arheoloogiaga. Et läheks ja ikkagi nüüd. Vaevaks need kondid sealt välja ja siis motaksot kuhugi ümber. Mis teie sellest arvate? Nii, ja naa, noh selge on see, et see on hakata vaatama, mõtlesin küll valitsuse, aga, aga ma rõhutan, et see on valitsusjuhi plaan. Valitsusjuht väidab, et tegu on konsensusliku plaaniga ehk siis, et ka Rahvaliit ja Keskerakond on selle taga. Tähendab kontide välja, jah? Jah, see siin võib-olla natukene tõesti see tera sees, et selle kottide väljakaevamisega, aga küsimusele ja eelkõige sellest praegu, vaid see on ainult esimene samm selleks, et pronkssõdur ära viia. Et, et esimene moment on see, et küsimusele algselt oli see, et kas siin on kedagi maetud ja kui palju neid on maetud ja kes need on sellised, eks ju. Ja mis põhjusel nad on surma saanud, mis sa sinna maetud ja, ja järgmine etapp oli, selles stsenaariumis oli et uurida see asi välja, siis. Kukujuhilt Tobroo seal juba olemas on saadud, eks ju, see stsenaarium noh kui jälgida kõrvalt on samm-sammult läinud, eks. Ja, ja edasi siis asuda plank ümber asuda neid välja kaevamas ja ja järgmine samm on, millest on ka nüüd see nädal peaminister viidanud sellele, et siis tuleb nagu Riigikogus konsensus saavutada, see tähendab seda, et tuleb siis proksmasena viia, aga see on nagu see eesmärk, eks ju. Et selleks, et pronksmees nagu liigutada ei peaks enne olema, saavad teada, kes need kondid seal on ja need siseselt pidulikult ümber maetud, ükskõik kuhu siis. Ja see on, see on nüüd niisugune haariumis, tegelikult mulle tundub nii väga avalik ei tohiks ju olla, tähendab see võiks olla niisugune avalik saladus, aga, aga noh, kuna sellest nii laialt räägitakse, siis see tõesti nagu mingisugune eesmärk on, sest et ümbermatmine ja noh, ei ole ei Eesti valitsusel ega eesti rahval sooja ega külma, kas need kondid seal on seal trollipeatuses? Ma ei tea, kas inimesed sellel päevasel päevast päeva käivad, peaaegu ei käi, sest et selliseid matmiskohti on üle üle terve meie riigi. Ja mitte ainult teisest maailmasõjast. Või siin Tallinna panga all oli? Ehitama hakati, oli see. Ja, ja aeg-ajalt ikka kuuleme, et mõni talumees kaevab, hakkab endale uut lauta ehitama ja välja tulevad mingisugused Põhjasõjaaegsed või, või võib-olla veelgi vanemad kondid, eks ole, nii et ei, ei, ei ole see mingisugune probleem meie, meie nii-öelda aktuaalses poliitikas, päevakajalised poliitikas, aga, aga see on selge, selge, esimene esimene faas. Võimuerakonda on nagu selles kokku leppinud, et võiks siis alustada niimoodi. Samal päeval, ütles peaminister, Ansip kab pressikonverentsil, et tema nagu ei tea inimest või tema ei kujuta ette, et võiks olla Eestis sellist inimest kes oleks nagu selle vastu, et, et need kondid sealt välja kaevata, sest et see on ikka väga ebainimlik, eks ole, iga päev ei kontide peal trampida. Vastuseks tulid grupp seltsimehi juba kokku vanas vist laevastiku ohvitseride majas Vene kultuurikeskuses ja ütles, et kui see lugemiseks läheb, siis me tuleme kambakesi, meid saab olema palju ja me tuleme labidatega. Et nii palju siis esialgu vähemalt sellest valitsuse plaanist, et mingisugust, nagu nagu stabiilsust hoida ei ole tõenäoliselt lootustki. No valitsuse seisukohad on see kindlasti väga hea tõesti siis et vene kirik on nagu nende poole astunud. Aga samas mulle omale tundub küll, et, et et see usk tekkunud ehk hundid sealt sealt üles kaevatede ja teise kohta nagu ümber viia ja teha seda mingite suurte auavalduste saatel. Ma ikkagi. Ma usun, et see ei vähenda ikkagi selle selle koha niisugust nagu sümbolist tähendus paljude inimeste silmis. Niisugune mulle tundub, et, et see jutt nende säilmete ümbermatmiseks lihtsalt mingisugune kramplik nüüd kuidagi nagu ütleme ratsionaliseerida veerida seda olukorda või uskuda, et mingite sümbolite taga on alati peavad olema mingisugused ratsionaalsed põhjused, aga see ei ole nii. Et kui see koht, kus pronksimees praegu asub, sümboliseerib praegu paljudele paljudele venelastele süda, mida ta sümboliseerib, siis ma ei usu, et see kontide ümbermatmine asja palju muudab. Ma olen sinuga täitsa ühte meelt selle koha pealt, et ma rõhutan, see on peaministri agenda korraldaga ja, ja selles mõttes on positiivne, et, et keegi midagi aktiivselt tegutseb ja üritab. Aga teine küsimus, et kas see on kõige õigemini ei tee sest tõepoolest see sellesse selles konstruktsioonis, et kõigepealt nagu ma kirjeldasin enne et siis on need kondid pidulikult ümber matta, aga eesmärk on see pronkssõdur sealt ära viia. Ja sellega nüüd, kui ütleme, selle esimese sammuga ütleme, nende ümbermatmine võivad olla nii-öelda Ansipi kolleegid valitsusliidus nõus, eks ju siis selle järgmisega nad hetkel kuidagi nõus ei ole. Vähemalt osa neist ja, ja eelkõige mis puudutab seda, mis nii-öelda seda venekeelset seltskonda kelle kohta siin Eerik-Niiles Kross kirjutas ühe artikli. Aga noh, tundes seda seltskonda, noh, see on minu meelest otseselt, mida ka antud, rääkides asjadest, millest inimene üldse ei tea pidades neid nii-öelda neostalinistid, eks, ja ei tea kelle käepikendust, eks. Aga sinu arvates nad ei ole seda. Ma tunnen neid paljusid isiklikult juba ka, kes nad on, siis nad on minu meelest on see, see on saatkond seal kindlasti taga ja muud sellised organisatsioonid, kes ennast ei afišeerisi, on nii naiivne ma ei ole. Ja selle koha pealt ma arvan, on Erik-Niiles on kindlasti õigus. Aga näed seda, kuidas see on nagu sündinud ja teades, kellega tegu on, eks ju, see on minu meelest suurepärane näide selle kodanikuühiskonna kujunemisest ühel hetkel. Kuidas, kuidas lumepall hakkab nagu veerema alati võib muidugi öelda, et see on kindlasti intsineeritud kusagilt poolt keegi stsenaariumi ma ei välista, loomulikult neide afišeeritakse. Aga olles seda asja nii-öelda lähedalt näinud, eksin? Noh, selle koha pealt võiks siis öelda, et iga asi, millest me räägime, eks ju on kellegi poolt initseeritud, noh kasvõi presidendi valimised, eks ju. Et Washington tahab oma oma inimest panna ja moskva tab oma inimesteks. Ja vaatame ka neid asju siis sellest aspektist ekse. Nii et aga eelkõige see küsimus, et et ma arvan, et see ei noh, see ei pruugi nii lõppeda, nii nagu nii nagu praegune peaministri plaan nagu ette näeb, eks ju. Sest ühiskonnas üksmeel selle koha pealt, et kui need kondid on nii-öelda pidulikud ümber maetud, et siis võib asuda selle põhitegevuse juurde selle pronksmehe äraviimise koha pealt. Et siis on see asi nagu lahendatud. Mina olen praegusel hetkel noh, täiesti veendunud, see ei ole lahendus. Mina arvan jällegi, et et mitte keegi ei taha seda pronksmeest sealt ära viia, tähendab, selles mõttes, et mitte keegi võimul olijatest, mitte mitte keegi, mitte ükski sellest kolmikust. Ja ma arvan, et ka, kui, kui seal oleks mõni teine koosseis võimul, siis ka need ei tahaks seda ära viia. Sellepärast et tegu on ikkagi väga riskantse asjaga. Aga Imo tegevat eema tegemata tegevuseta istuda ka ei saa, tähendab midagi midagi kuskilt toimetama, eks ole. Ja, ja kui me hakkame esialgu toimetama niimoodi, et paneme sinna plangu ja ja inimesed, kes tahavad sinna plangu vahele piiluda, näevad, et seal midagi kaevatakse, aga pronksmees olles, siis nad on ka nagu rahul, et midagi toimub, eks ole, aga nad ei ole. Näiteks samas ennatšnoida sorr, öine vahtkond, alles eelmisel nädalal tegi avalduse üsna karmisõnalise avalduse, mida ei ole küll palju tsiteeritud. Aga et neid solvab ka see, et lint on ümber, eks ju, ja kui veel see plank sinna tehakse, eks ju. Ja sedasama edasine lause, et me hea meelega valvaksime ise seda kupatust, aga see, et, et nii pikalt on ta nii-öelda nagu isoleeritud rahvast, eks ju, et ka see pole lahendus, nii et see näitab, et tegelikult olgu ta plank või see lint ei, ühel hetkel võib hakata ka mingile seltskonnale ja mitte sugugi väiksele seltskonnale närvide peale. Iseasi on, et kui nüüd suvel toimetatakse midagi, siis puudub tegelikult võimalus korrata nende jaoks sama stsenaariumi, nagu oli see üheksandal mail. Ehk siis, et kari lapsi toodi bussidega kohale ja mingisuguseid noori aktiveeriti niimoodi kiibi abil täiesti rumalusi tegema ja nii edasi. Nõukogude sümboolika ja muud sellised asjad, eks ole. Et, et kui keegi on võtnud nagu tõsiselt nõuks midagi ära teha, siis kahtlemata suvi on parim aeg, ainult et seda suve ei ole enam palju. No aga samas ikkagi ma arvan seda Lihula teha ka ole tark. Ma arvan, et sellele peale Ei, no seda vist Ansip ütles. Seda sa selle peale ei minda, salaja midagi punast kraanat ei tule ja samas. Sellisel juhul lahendada, kui Lihula Lihula tegemine oleks ainus reaalne võimalus seda kiiresti sest vastasel korral tuleks teha kas mingi referendum, mida on ka venelased venelaste juhid rõhutanud küsida nii-öelda rahva reaalset arvamust, eksju, ja siis vastavalt sellele otsustada või nagu peaminister on viidanud, et riigikogu peab seda otsustama, aga vaadates riigikogu olukorda kasvõi selle presidendivalimiste karussellis, eks ju noh, ma ei ole kindel, et sealt tuleb selline ühene lahendus, et jah, poisid viige ära ja nii kiiresti veel. Ja mul on seda asja selle pärast nagu kurb kõrvalt vaadata, et et ma ei tea, kas kassis hirmust, et neil pole autoriteeti või hirmust, et nad, et nad võib-olla kaotavad oma oma valijate toetust ja tegelikult nagu minu arust ükski poliitik ei ole nagu kutsunud üles mingisugusele sisulisele lepitusele või siis üritanud neid hästi kuidagi selgitada, et, et me võime sedasama monumenti vaadata, aga mitte üksnes kui ühe ideoloogia sümbolid, vaid ikkagi kui, kui mingite inimlike kannatuste aja leinasümbolit. Ja selle asemel on seda asja pidevalt ideologiseeritud. Et seda asja tahaks ju lahendada ka niimoodi, et muuta selle tähendust või luua sellele asjale nagu uus tähendus, mitte aga minna kaasa, ütleme siis võib-olla mõne arvuslikuma rühmitused tõlgendusega, kuidas nemad seda asja defineerivad. Sellest on räägitud korduvalt, aga sellest peaks veel rääkima, et niipea mida rohkem, seda võetakse nii-öelda sellises aktuaalsena ja loomulikult kõik see käib ju riigikogu valimiste eelses atmosfääris, eks ju, seda suurem on see ühiskonna radikaliseerumise ükskõik vasakult või ühes või teises Pärnust. Kas täna mitte ei olnud rahvuslased kusagil koos? Just nimelt tänas täna Tartu lähedal Puurmanis, jah? Jaa, jaa. See ei ole kasulik ma arvan, noh, kellelegi või ühiskonnale tervikuna, eks ju. Nii ühelt kui teiselt poolelt, eks näevad siit suurepärast võimalust endale seda poliitilist kapitali saada, eks nende poolt, kes ei ole kindlalt otsustanud Jajah, aga noh, ütleme praeguses olukorras on ikka suhteliselt selge, et kui me räägime asjast ütleme, ei keeruta ümber ümber selle palava pudru vaid räägime, et kas jah või ei, kas kas monument viia minema või mitte viia siis oleme erakond, ei võta aima koalitsioonikaaslaste toeta midagi, et tal ei ole selleks jaksu. Ja koalitsioonikaaslased kahtlemata enne valimisi sellist rumalat sammu iga poliitiku jaoks rumalat sammu, eks ole. Et ette võtma ei hakka selle pärast kaalul on rohkem kui elu ehk siis valijate hääled. Eriti loomulikult Keskerakonna jaoks, aga, aga, aga miks mitte ka teiste jaoks. No mida see siis tähendab? See tähendab seda, et, et soovides nii-öelda näidata, ma pean silmas peaministrit, et me midagi nagu liigutame ja midagi teeme, hakkame kaevama ja Kont ümber matma, siis tegelikult saavutame vastupidise efekti. Ehk siis hoiame teema endiselt kuumana. Teema läheb järjest põnevamaks, mida külmemaks lähevad ilmad, ehk siis augusti lõpul, kui hakatakse Riigikogus esimest vooru presidenti valima, muutuks, ega presidendivalimiste üheks teemaks võib-olla selleks ajaks trump ümber ja võib-olla on selleks ajaks plank ümber ja, ja sealt edasi, eks ole, siis riigikogus presidenti ei valita siis kuu aega hiljem turkogu koguneb valijameeste kogu. See teema on endiselt palav sellepärast et, et kvoorum ja foorum on koos ja asi läheb edasi ja noh, siis tuleb talv ja talv on üks suur valmistumine riigikogu valimisteks märtsikuus, eks ole, 2007 ja asi on endiselt kuum ja siis on ta riigikogu valimiste üks olulisi teemasid, kus, mis ei möödu enam võib-olla debattidena, vaid toimub midagi muud. Ja, ja see asi ei rahul ega loomulikult pärast valimisi. Aga lootus on ikkagi, et keegi. Otsas on keegi, paneb pommi. Jah, aga ja keegi loodab ka nii-öelda punkte saada valijatelt, ma, mina näen seal, kasvõi see kasvõi Andrus Ansipi tegud tegutsemise puhul aktiivselt. Ühelt poolt on ju teine esialgu veel kahe peaga poliitiline moodustis, eks ju, kes siis oktoobris või kusagil saab endale ühe pea. Ma pean seda Res Publica Isamaaliitu, et ka nendelt nii-öelda võimalik häälte äravõtmine. Reformierakonna mõtlen konkreetselt, et meie vaated on sellised rahvuslikud, me oleme nõus ja. Aga kellelt need veel võtta, kui just nimelt sellelt, kes tahab ennast Isamaa ja Res Publica Liidust, eks ju. Seda küll seal. Ja ometi on samasse pronkssõduri teema on niisugune, kus tegelikult nagu mõtlemine nagu isiklikule punkti, kasumile, punkti kogumisele, see võib omada või kaasa tuua täiesti täiesti ohtlikke tagajärgi, et kui kui näiteks kasvõi kasvõi meediaväljaanded püüavad seda asja üles kruttida, et, et vaataja või lugeja numbreid juurde saada siis, siis see tähendab selle asja muutmist teravamaks ja sama on ka on ka on ka partiide puhul, et mida enam nad üritavad siin siis vastandada seda, seda ohtlikumaks asi läheb korda. Minul on ausalt öeldes juba pikka aega juba olles küll selle tõesti pronkssõduri võib-olla ainult tänu sellele, et meie toimetus asub talle kõige lähemal ja ma iga päev lähen sealt palju-palju kordi mööda ja tänu sellele olen ma seda väga hästi juhtunud algusest peale detailselt nägema ja pärast hakanud vaatama, on, on süvenenud selline. Väliselt tundub ühiskonnas, et kõik on nagu selline rõõmus ja, ja probleemi nagu ei olegi. Aga tegelikult see vastasseis nii-öelda kahe sellise kogukonna või mõnele võib-olla see ei meeldi. Et eestlaste kohta kogukond siin öelda, aga, aga sisuliselt see siiski on. Et, et see, mis siin on nagu suhteliselt edukalt möödunud ja suhteliselt sõbralikult elatakse koos, et see võib ühel hetkel rebeneda ja käristada seda jama pärast öeldakse küll, et ah, me ei tulnud selle peale, aga ma näen neid ohte igal sammul siin ja ja see hirmutab. Pigem ma, mina nagu parandaksin siin selle koha pealt, et elatakse koos, jah, elatakse rahulikult koos, kuid mitte väga sõbralikult, elatakse ikkagi tegelikult täielikus eraldatuses. Jah, jah, aga vähemalt. Ei ole jama, sellist omavaheliste kaigastega peksmist ja nurga taga selle. Aga see võib üsna kergesti tulla ja pärast selle nii-öelda summutamine on sama hull, kui mõne rabas mingi tulekahju. No täiesti jagan seda arvamust sellepärast et jamasid on ümberringi oi kui palju ja ka nendes riikides, kus kraatia on vanem kui meie oma ja kümneid kordi vanem ja me näeme pidevalt, kuidas kaigastega vehitakse ja, ja rattaketid rattaga etega viibutatakse, et noh, tuletame siin kas või mõningaid hispaania asju meelde või, või Iirimaad ja nii edasi, eks ole, näiteid pole vaja kaugelt otsida kallist kodust, Euroopa liidust. Et, et nii, nii see paraku on, jah. Ta on olulisemaid probleeme minu meelest ja et et nüüd keskenduda sellele ja tekitada endale võimalikult veelgi tõsisemaid probleeme. Noh, ma ei tea, see ei tohiks nagu eesmärk olla. Ja et mul tuleb meelde, et ma Eesti Päevalehes läbi ühte debati, mis ele veel ilmunud, kus üheks osalejaks oli David Vseviov ja mulle meeldis väga, kuidas ta vastas sellele retoorilisele ütlusele, et pronkssõdur solvab, võibolla mind, ütleb, ütleb üks või teine inimene ütles selle kohta, et, et aga, aga miks külvame näiteks see, et, et paljud inimesed ei saa meil elementaarset arstiabi, et meil langeb iga aasta koolist välja 1000 last ja nõnda edasi see just näitabki, et, et meil on nagu kaua, kuni see pronkssõdur on siin päevakorral, me ei saa tegelikult rääkida või, või räägi piisavalt nendest teemadest, mis, mis tegelikult meie ühiskonnaelu tulevikus palju rohkemgi mõjutavad. Ei no vot selles asi ongi, et mind solvab ka mind, solvab arstiabi ja muud asjad ja pensionäride väiksed pensionid ja iga tänavaauk lõppude lõpuks siin Tallinna linnas mind solvab isiklikult, aga aga, aga see see ei ole koht, kus nii-öelda kaigas kätte võtta. Ka see sõdur on midagi nii reaalsete, nii konkreetset ja nii kindlasse tahkesse materjali valatud. Et noh, seal selle puhul tundub, et ei olegi nagu kompromissi kohta. Seal me ei räägi ju rahade ümberjagamisest ega, ega ega elanikkonna gruppide huvidest ega, ega muudest asjadest me, me näeme lihtsalt on ei või ja seisukohad Paraku on ju nii pisikene tegelikult Eesti imepisike hakata võrdlema nii-öelda maailma mastaabis ja ja, ja mis peaks olema eesmärk, kui, kui seda ühiskonda koos hoida siin ja võimalik üksteisega võimalikult rohkem rääkida ja see ei tohiks olla eriti keeruline, ei ole mingisugune Hiina rahvavabariigiks või midagi vahepealseks siin ka, aga seda rääkimist on nagu vähe ja õiendamist ja mingi mingite plakatit vehkimist ja see nagu. On see, et ettevaatlikuks teeb see selle kohta on üks väga lihtne näide olemas. Tegelikult pronkssõdur ja üheksas mai koos oma väikeste napsitavate ja viinapudelit ringiloskvate veteranidega oli ju tegelikult meie elus palju aastaid naerukoht. Ja naerukoht on järsku muutunud vihkamise kohaks. Ja see näitab, et sealt võib astuda sammu edasi. Või võib taas astuda sammu tagasi. Aga paraku, kui asi eskaleerub ja see asi jääb vinduma kuude kaupa, siis tagasi tagasi. Samm on väga raske astuda. Sest seevastu astuda ainult edasi ja nii üks kui teine pool. Paraku. Mulle tundub, et, et valitsus nagu võimul olevad poliitikud valimiste eelses ärevuses ja sabinas nagu ei, ei, ei, ei taipa sõda. Samas jälle, ma kujutan ette, kui oleks, kui oleks ise praegu näiteks valitsuskoalitsiooni juhi, näiteks sina oleks Edgar Savisaar, mina oleks Andrus Ansip, sina oleks. Ma seda Villu Reiljan. Mul on seda väga raske ette kujutada. Vahetame nimesid, eks põhimõtteliselt. Et valimiste-eelne, selline selline atmosfäär, eks ju, mida päevaga edasi, seda muudab paratamatult sa oled sunnitud mõtlema oma erakonna ja omani elektoraadi huvidele ja, ja sa hakkad tegema asju, mida sa normaalsel kui, kui seda valimisi nina ees ei ole, ei teeks, eks ju. Ja, ja selles mõttes võib-olla oleks kõige targem, kui, kui saaks seda ja noh, selle probleemi nii-öelda külmutada kuni selle järgse ajani. Aga noh, ma ei kujuta ette, kui reaalne see on, sest kõik tekitavad siin paratamatult neid soove punkte korjata nii ja naapidi ja ja teiselt poolt sundi valijaskonna teatud aktiivsete radikaalsemate liikmete poolt eksju ühele või teisele juhile tegutseda nii ja naapidi Kahtlemata on sul õigus, sest see on üks ka üks põhjuseid, miks ma kuidagi ennast ette ei kujuta poliitikas, et see nii-öelda karja karja sörkimine on üks asi, aga sõnade ja tegude lahkuminek on, on. Mõtlema selle koha peal siis ma ennast selle inimese või selle tegelase nahka panna panema kui kes peab nagu otsustama. Muide, mul tuli sellega sõnade ja tegude lahkuminekuga meelde üks artikkel, mis või see oli vist intervjuu, mis ilmus just sinu lehes, Peeter viimases numbris oli vist Eesti Panga president, andis suurepärase intervjuu. Ei unusta järjekordset hoiatas, et inimesed säästke äärde, ärge võtke laenu, kui saate ilma laenuta hakkama ja eriti eriti ohtlikud on tarbimislaenude. Et pangad siin vägisi nagu nagu suruvad taskusse juba 50 tuhandese laene, ilma et seal nagu garantiiks peaksid midagi andma ja, ja see on tõesti ohtlik ja kui su palk on ikka seal Eesti keskmine, siis ole väga ettevaatlik, et täna maksab kuus, 3000, aga homme, kui intressid tõusevad maksetada 4004 ja pool 1000, eks ole, kõik väga õige. Ainult et seal selles intervjuus oli ka üks, üks väga tore koht kus oli juttu nii-öelda meie valukohtadest ehk päästeametnikest ja politseinikest ja vist oli ka piirivalvest, mis teatavasti noh, on on sellises seisus, et et kaugemale minna, nagu enam väga ei saa. Ja mind ülimalt lõbustav Sandra aadet, Lipstoki arvamus, et, et politseil ja päästeametil on nii-öelda sisemisi reserve, kus oma oma palka tõsta. Et palk ei ole kindlasti mingisugune probleem, et sedasama alati tõsta, et võib-olla on teil seal liiga palju suurepalgalisi ja üldse vaadake oma oma rivid üle, et, et seal võib olla tarbetuid inimesi ja saate nende koondamisarvel ka palkadest edasi. Ainult see, et Eesti Eesti pangas nagu sama samu asju ei ei, ei tehta ja keegi kellelegi ei tule pähegi, et ta hakkaks nii-öelda koondama või suurepalgalisi koomale tõmbama, et et kõigepealt tasuks nagu enda ümber vaadata olukorras, kus kus riik läheb varsti üle eurole ja, ja ja me oleme aeg-ajalt avalikkusesse lipsanud hoolikalt varjatud saladusi, milliseid hüvesid maitsvate pangandussektori töötajad laiemalt aga Eesti pank siis kui, kui riigiasutus konkreetsemalt et see, see oli noh, äärmiselt äärmiselt lõbus. Kuidas ilmselt selle peale tõesti politsei sees on need vahed, ütleme sellise tavapolitseiniku ja politsei peadirektori vahel tõesti väga suured ja võrreldes siin näiteks piirivalve ka need vahet isegi vist ligi kaks korda suuremat, aga, aga loomulikult see Eesti Panga sees on tõesti, see on nagu riik riigis. Ei, ma mõtlen lihtsalt selle peale, et kui tavaline päästeametnik või ütleme, päästeameti keskastme juht või tippjuht loeb, eks ole, et, et neil on seal sisemisi reserve, et tõsta see palk neljalt 1000-lt nelja poole peale, mis siis peaks, nagu meie hakkame juba kinni hoidma. Et noh, see oli isegi naerukoht vaid, vaid see on tore, see intervjuu ilmus, et me saame teada, mis on inimeste nagu tegelikult mõtled. Noh, presidendivalimised, presidendivalimised 28, august, on nüüd teada, et riigikogus on siis esimene voor ja järgmisel päeval on teine ja kolmas voor, kui esimene voor seda kandidaati presidendiks ei tee. Ja viimane versioon on selline, et mingid analüüsid näitavad, et riigikogus üldse võib-olla ei esitata mingisugust kandidaate, sest ei ole mõtet esitleda. Keegi ei taha nii-öelda saada auklikuks lastud ja renomee endale külge, et sa oled läbi kukkunud venda. Lõppeval nädalal siis tehti seitsmepealine hüdra nelja pealiseks, aga aga kas hüdra üldse elus on, seda me veel ei tea. Kuidas teie seda protsessi näete? Seitse kandidaati olid, nüüd on neid neli. Noh, varsti on, 19. juulil on kaks kahepealine. See ei kõla eriti originaalselt, aga minul on ikka ülimalt kahju, et, et Arnold Rüütel on ennast täielikult nagu taandanud taandanud nendest presidendivalimiste eelsetest debattidest. Ja ma olen nagu täiesti seda meelt või nõus nendega, kes, kes, kes arvavad, et et ilmselt peegeldub siin taga nagu hirm, et et et ta peab ütlema ütlema seda, mida ta tegelikult mõtleb ja peab kiiresti reageerima ja nii edasi ja ise alati tugineda sellele, mis teil on paberi peale valmis kirjutatud. Mina ei ole küll sellega selle koha pealt sinuga ühte meelt et lõppude lõpuks noh, president on ju selgelt öelnud, et et ta näeks, et järgmine riigipea valitaks riigikogus ära ja, ja, ja soovinud edu neile riigikogu liikmetele. Aga et kui hakkama ei saa, on see ei ole küll otseselt tema sõnad, aga see on minu minu nii öelda. No praktiliselt tema sõnad Hakkama ei saa, siis ma olen nõus appi tulema ja selles mõttes ei kärbi jah, jah, siin ma tulen, eks ju, ja selles mõttes tegelikult sätib ju riigikogu liikmed üsna sellisesse narri olukord, eks ju. Et nüüd on tegelikult pall nende käest, kas nad suudavad omavahel kokku leppida, see 101 seltskond. Ühe pealinna seltskond, eks ju. Ja, ja kui nad ei suuda, siis noh, keda siis veel süüdistada. Kelle, kelle probleem see on ja siis, kui vana Ta ütleb, et siis ma tulen appi teile? Jumal hoidku, noh, siis võib tulla ka keegi teine, eks ju. Ja ja selles mängus ei ole tõesti tema praegu ju kandidaat, kuna ta on selgelt öelnud, et püüdke hakkama saada, aga kui poisid hakkama ei saa, siis ma tulen teile appi eksida ja mille pärast peaks sellisel juhul siis praegune riigipea osalema nendes nendes nende presidendikandidaadi kandidaatide vahelises disuudis, eks ju. Kes siis Peaksid esimeses nii-öelda variandis saama riigikogus valitud, kuna tema seal ei ole, eks ju. Kui, kui see olukord on lõppenud fiaskoga, millal see nüüd on see kolmas voolata paraja fiaskoga, ma arvan, siis on hoopis teine reaalsus ja ma arvan siis ei ma ei oska mõelda, mida ta siis ütleb, aga ma arvan, siis ta on nõus. Nojaa, aga ma ikkagi kujutan ette, et see olukord oleks kuidagi nagu selgem, läbipaistvam kui, kui kõik need, kes nagu tõsiselt mõtlema, et presidendiks kandideerimisel ikkagi käiksid ka riigikogust läbi. Aga miks ma pean minema samamoodi? Et mille pärast kas või need kandidaadid võib-olla ei lähegi sinna, kardavad läbi kukkuda, vahepeal oli ka, kes pakkus Arnold Rüütlile võimalust see 21 häält saada kokku, et siis seal pidulikul tõmmata vesi peale, eksju? Ausalt öeldes, mina isiklikult ei läheks kari kokku. Kui, kui ma oleks praegu president Rüütli asemel, eks mille, miks ma peaks minema ennast laskma ennast nii-öelda lolliks teha seal, kui mul reaalselt seda kahtekümmend ühte toetust, et ei ole keegi, mulle isegi kingib need selleks, et pärast siis pidulikult mulle vesi peale tõmmata, selleks olgu siis põhiseadus. Küsimused. No vot, siin on tegu, nii et ilmselt ikkagi rohkem sellega, et et presidendivalimiste reeglid on sellised, nagu nad on, tähendab mitte miski ei kohusta presidenti seda tegema, tegu on puhta alastipoliitikaga ja seal kehtivad nagu poliitika reeglid. Kui sa ütlesid küll, et kõik peab olema selge ja läbipaistev, siis neile inimestele Eesti riigi kodanikele on see kahtlemata hädavajadus, et see nii oleks. Aga poliitikas teatavasti selge ja lihtne ja läbipaistev, ei ole alati voorus vaid see on sageli hoopis hukatuslik. Lihtsam on suuremat kala võimalikult suurt kala püüda ikkagi sogases vees. Mida Sobazemon vesi, seda parem, teatud poliitikute jaoks päris kindlasti. Ja nüüd ära tähendab, kui me, kui me hakkame nagu nõudma kõike seda, mis, mis oleks nagu lihtne inimlike läbipaistev ja unustaksime nii-öelda selle, mis oleks juriidiliselt korrektne siis see viiks ka teisest otsast jälle kaosesse. Küsimus on ikkagi reeglites, et reeglid on sellised, mis ei kohusta kedagi, ega siis ka need kandidaadid, kui nad on käinud mingitel debattidel ja vastanud neetud algsed, eks ole, Keskerakond välja paks. Ega need ju keegi ei kohustanud midagi tegema, Nad tulid ju heast tahtest ja mõni tuli neist päris vastumeelselt rääkima, sest ta pidas nagu seda nagu heaks tooniks, aga aga ega, ega neil ei olnud ju vaja mitte midagi selgitada inimestele. Sellepärast et inimesed ei vali. Lihtsalt peeti vajalikuks oma mõtteid nagu selgitada ja ma ei tea, võib-olla ka lihtsalt heast läbisaamisest teatud ajakirjanikega võidetud toimetustega. Nojah, aga samas on ma rõhutan, et tegelikult president Rüütli mõtteid presidendina on ju küll ja küll ma arvan, rahvas teab ja ka riigikogu liikmed ja nii edasi teavad, eks küll. Aga need praegusel juhul enne seitse ja varem veel suurem arv ja nüüd neli ja edasi kaks, eks ju nende mõtteid nii-öelda presidendina, eks ju, ei ole varem olnud võimalik nagu esitada ja tänu sellele noh, tõesti jah, enamiku tõesti, nad ei ole saanud seda selles kontekstis esitama mõtteid. Nii et mina näiteks ei näe pea küll mingit mingit vajadust praegusel hetkel, kuni selle, riigikogu riigikogu Läbikukkumise liikumiseni siis on teine reaalsus. Et pärast 20 üheksandat augustit on, on nagu teine olukord ja siis on teada, et Rüütel kui ta oli, eks ole, ja siis selle kuu aja jooksul peaks, nagu istub, remont. Mis oleks täiesti loogiline ja õige ja loomulikult ka need teised, kes sinna Alguses sain sinust valesti aru, et ta nagu üldse ei peaks. Tema seisukohad on juba nii tuttavad. Ma rõhutan, et praegu, kuna riigipea on öelnud ju, et poisid valige ära, eks ju, nii, ja nüüd on need kandidaadi kandidaadid, kes sinna, kes siis räägivad, mismoodi nende presidendiks olekul peaks nagu asi käima, eks. Ja mina isiklikult Mõtma rõhutan mainiks mingit põhjust, miks praegu sekkuda mul, kui ma olen öelnud, et valige ise ära, eks ju. No ma saan ka tegelikult inimlikust väga hästi inimlikult väga hästi aru, Arnold Rüütli lihtsalt sellepärast, et niikaua, kuni kuni kuni tema ei muutu või, või ei hakka nagu ametlikult osalema presidendivalimistes nii kaua tema justkui nagu teisel positsioonil, kui need kandidaadid, et niipea kui ütleb, et ütleb, et nüüd ma hakkan kandideerima, hakkan osalema võrdselt, siis ta selles mõttes nagu Ta ei ole ju palju presidendi oreooli. Aga aga no see on minu meelest siililegi selge, et, et kuna riigikogus selle esimeses nii-öelda selles lähenemises presidendivalimistel president on öelnud, et tema seal ei osale, tehke ära, eks ju. Nii, järelikult ta ei ole selles ka kandidaat. Isegi need praeguses on kandidaadi kandidaat, mitte eks järelikult miks peaks ta seal osalema mingites Puttidel? Aga samas teine hunt tekib siis, kui see on nii-öelda luhta läinud, eks ju, siis on hoopis teine reaalsus ja siis on juba õigustatud, kui, kui ta ei taha rääkida, nõuda, et ta peaks osalema. Jah, sest et on hoopis teine ametlikult nagu juba üles seatud tänavune reaalsus, aga praegu on üks. Väga põhiseaduse vaim on ikkagi see, et presidendi püüab või peaks püüdma valida ju riigi. Aga no ongi, see on ju praegu ka presidendi enda õnnistus, on, et valige ära, eks ja nüüd on juba küsimus. Aga miks ta sellega niimoodi ongi, et mõni näeb vaimu ja mõni näe vaimu, mõni need kogu aeg kuskil vaime. Aga samas niikaua kui, kui tema ei osale seal riigikogus valimistel, see, see kõik on äärmiselt ettearvamatu, eks ole. Näiteks seal, kus sina oleks president Rüütel või? Ei, kõik käib kahtlemata ette antud reeglite piires ja nii kaua, kuni kõik on juriidiliselt korrektne ega, ega ei olegi ette heita, ette heita on hoopis nii-öelda nendele viidi tõmbajatele, kes, kes Rüütli taga on ja minu arvates täiesti lubamatu on sellised väljendid, nagu lubas endale rahvaliidu esimees Villu Reiljan, kui ta ütles, et kui see šõu Riigikogus Põhiseaduse naeruvääristamine, kuna kuna presidendi valimine Riigikogus on, on nagu põhiseaduses ettenähtud ja see on, see on absoluutselt põhiseaduslik tegevus naeruvääristamine, nimetades seda sõuks, vot see on, see on tõesti asi, mis, mis noh, nii mõneski riigis võiks tekitada nagu põhiseadusliku kriisi ja, ja see, see härrasmees, kes niimoodi on öelnud noh, peab ka vastavad järeldused ära taluma. Aga noh, meie, meie riigis paraku jah, see nagu ei, ei too mingeid järeldusi, kaaskõikides hurjutavad, aga aga. Aga samas on jälle võiks hakata minna tagasi vaatama, et kuidas üldse selline põhiseadus nagu tehti ja miks see tehti, et et nii kõrgele see latt seati. Et sealt nagu suurt erilist lootust nagu ei olegi, eks ju. Ja. Nüüd on detailid tuletan sulle meelde, et Ameerika põhiseaduse autor on, on mees, kes, kes pidas orje, eks ole, ja see kõik toimus ju aastasadu tagasi, nii et noh, see, see nagu ei, ei, ei välista seda, et, et põhiseadus on, on nagu ikkagi töötav dokument ja, ja temal on tõesti mingisugune vaim olemas, et et kõike kõiki asju ei saa nii-öelda ajada aastate taha kellelegi kellelegi süüks. Ei, ma pidasin silmas rohkem seda, et mida siin streensid, kirjutas Päevalehes suurepärane, et et kuidagi, et linnas on see lobitöö, pidades seda valijameeste kogu ja, ja maalasena nagu selline äraostmine ja selline kõik tegelikult on sama asi, et, et see nii-öelda valijameeste kogu ei ole adekvaatne, aga ma küsin jälle niimoodi, aga miks see niimoodi siis tehti ja miks seda ei ole siis ära muudetud ja miks käib see praeguse noh, nii-öelda kohati raevukas ründamine, eks ju, et kõik ei ole nii-öelda demokraatlik ja peaks teisiti olema. Samas kui mängureeglid on sellised, kui kui riigikogu ei saa hakkama, eks ju siis on küsimus tekib kas on see valesti kirjutatud või ära muudetud, eks ju. Või teine asi valimistega kogu, miks ei ole seda siis korrigeeritud, nii nagu peaks olema, eks ju. Aga kui need mängureeglid kehtivad praegu, siis nende järgi tuleb mängida sõltumata sellest meeldib see, mulle ei meeldi see peegeleks. Kui me praegu räägime kõigest sellest nii-öelda kindlas veendumuses, et riigikogu ei saa oma tööga hakkama ja kuigi siin käib üks naljakas sõelumine ja enneolematu eksperimente riigipea valimise asjus, siis kuidas ikkagi tundub, et kas nüüd olukorras, kus kolmandas sõelumisega surus Keskerakonna kandidaadid mõlemad nagu välja hääletati, et, et kas see, kas see vähendab või suurendab lootusi riigikogus ära valida riigipea või, või on see kõik kõigile ei olnud mitte mingit tähtsust ja, ja kõik see on Ma arvasin, esimesel pilgul, kui ma kuulsin seda poolkuuselt, kaks Keskerakonna kandidaate välja hääletati, ma mõtlesin seal, kus on mingi tööõnnetus, mingi jama, eks ju. Aga edaspidi olles natukene uurinud neid tagamaid, huvitav oleks vaadata, mis erakonnad paigutasid kedagi, millisele positsioonile ja nii palju, kui mina praegu tean, mulle tundub, et Toomas Hendrik Ilves, kuigi ta peaksid olema kõige suuremas šansid vähemalt nende küsitluste järgi, eksju on sisuliselt, on nagu temast on nagu loobutud selles selles viimases selles voorus, eks ju, seal vaikselt. Aga, aga tegelikult on, käivad nii-öelda läbirääkimised hoopis teiste inimeste peal mitu Toomas Hendrik, kuna just tänu oma sellisele võib-olla liiga sellisele konfliktile ja sellisele Iseloomule tulenevalt, et teda tõenäoliselt ei ole võimalik riigikogu. Varasematele võib-olla väljaütlemistele ühe või teise erakonna. Ja selles mõttes tuleks väga hoolikalt vaadata seda, seda, millisele positsioonile näiteks erinevad erakonnad oma kandidaate panid. Mis vaadata, mitu korda, mis erakonnad panid Toomas Hendrik Ilvese esimeseks. Ja neid oli väga vähe ja teine mul käis üks peast üks, üks ketserlik mõte läbi, et ma just kuulsin, et teesma ja Aadu Must on Enn Eesmaa, Aadu Must on välja välja nagu hääletatud, et kui need neli, kes kangesti on president Rüütli tagasivalimise vastu oleksid näiteks kokku leppinud, et uus riigipea, nende ühine kandidaat on, kas eesmaa Uladumust? Ma oleks tahtnud siis kuulda seda Keskerakonna nii-öelda reaktsiooni. Et kuidas oleks nad siis nüüd nagu loobunud või, või noh, ma võiks muidugi puhas spekulatsioon, aga mina siin töölepingu Beatruna ja siin raadios rääkijana või võin, võin seda muidugi öelda, et et ma arvan, et, et Keskerakond oli üsna rahulolev, et nende kandidaadid välja hääletati. See andis meile lisaargumendi, miks nii-öelda nelikuga mitte mitte nõustuda? Aga samas, nii palju kui mina tean, käivad vaikselt-vaikselt läbirääkimised. Millest te räägite, loomulikult, eks ju ja, ja ja nii kummaline, kui see ka ei ole, just nimelt Res Publica ja Isamaaliidu erakonna. Ja no tähendab, järele on jäänud, eks ole, nimed Ergma, Aaviksoo, Ilves, Manitski, et, et kui me ilvese nüüd nagu taandame just nendel põhjustel, miks, miks Keskerakond ja ka loomulikult rahvaliit ei saa temaga nõus olla, siis kas ütleme, nende kolme hulgas võiks olla see kellega, kellega, kellega teatud tingimustel ma küll ei kujuta praegu ette. Ma arvan, et Jaan Manitski on järgmine, kes langeb välja ja kaks sellist realistlikku kandidaati, nii Ene Ergma akadeemikut mus? Jaa, jaa. Ko Manitski taandud. Noh, võtame mulle, tundub, et tegelikult need uued favoriidid on need kaks akadeemikut ja võib-olla väikse ülekaaluga Tartu Tartu rektori poole. Sa ehk sellega siis arvad, et on võimalik, et Riigikogus siiski midagi toimub? Nii palju, kui, kui mina praegu ette kujutada, minu informatsioon Järgi käivad teatud läbirääkimised nende akadeemikute Nii-öelda võimaliku edasipääsu ja võimalikud gara valimisi. No tähendab, küsimus ei ole ainult nende persoonis, et nad ei ole nii-öelda astunud Keskerakonna konnasilmadele vaid vaid küsimus on selles, et ilmselt peaks ikkagi siis see erakond saama ka nagu midagi vastu, sellepärast et nad nõus nimelt kauplemist, mis see, mis see, mis see kaup võiks olla, siis? No raske öelda, aga võib arvata, et need läbirääkimisi toimub praegu küll küll kõikvõimalikes eri variantides kombinatsioonides ikkagi praegu on, ma arvan, väga raske öelda, et mis, mis ikkagi saada. Ta võiks muidugi, aga loomulikult kõik muutub ja, ja nii palju, kui mina tean, ei ole ka mingit kindlat selliseid diile tehtud, aga aga. No kindlasti ei ole, sest et Edgar Savisaar ei oleks muidu Edgar Savisaar, kui ta nii-öelda viimase hetkeni ei ootaks ja väga rumal oleks ka selles praeguses situatsioonis üldse nagu lõpliku sõna välja. Et ma ei välistaks tegelikult, et Riigikogus ei ole võimalik vahepeal mulle tundus, et see on täitsa Aga et ma ei välistaks seda praegusel hetkel täielikult. Nonii. Igal juhul tõe ja õiguse ja õiglustunde huvides oleks muidugi äärmiselt soodne ja, ja õiglane, kui, kui riigikogu ikkagi oma töö ära teeks. Jah, aga, aga lootma peab ja, ja vaatame, mis, mis edasi saab. Me tahtsime rääkida ja veel palju. Saate alguses tundus, et, et kui lehed on tühjad, siis ka neil nagu jututeemasid ei jätku, aga selgus, et juttu jätkub kauemaks, nagu üks reklaam ütleb. Ja mõte oli ka rääkida Eesti televisiooni ja Eesti raadio ühinemisest, mille kohta siis valitsuse kabinet langetas nagu põhimõttelise. Ma tahtsin keele pealt välja lasta sõnad positiivse otsese ehk siis ühendada, aga kuna otseselt minu minu arvates ei ole positiivne, siis otsus ühendada tuli sealt ja, ja valitsus arutab seda vist ka järgmine nädal ja Riigikokku ja, ja me jõuame sellest ka pikemalt rääkida. Aga noh, niipalju võin ma tõesti ainult enda poolt. Et ma olen näinud ühinenud Eesti Raadio ja Eesti televisiooni ja see ei erine oluliselt sellest, kui nad lahus on, see on nagu punkt üks, aga teine selle konglomeraadi või rahvusringhäälingupoliitiline juhtimine see on, see on ka üks, üks punkt, mille üle peab pikemalt rääkima, nii et ärme, nagu seda teeb Nad praegu lahti üldse kangutajat, et seda me jõuame rääkida siis, kui, kui asi hakkab rohkem materjaliseeruma. Aga lõpetame tänaseks, Külli-Riin Tigasson, Peeter Ernits ja Aarne Rannamäe olid täna stuudios. Ja järgmine kord teenivad rahvast juba uus kolmik Mart Ummelas juhtimisel, ilusat nädalavahetust. Ilusat suve. Ja kuulake veid ikka kuulake meid kordust. Kaade, meie tänase saate kordus on eetris kell üheksa ja null viis, kui uudised on, on lõppenud, aitäh kuulamast ja ilusat suve.