Sadade aastamiljonite järel paisati jälle kord liikuma kunagise suure ja sooja ookeani ranna madalike põhja settinud elujäänused. Veel enne suuri sisalikke iidsaurusi enne esimesi imetajaid ja isegi enne kalade teket Olesklenud selg rootutesse loomakestesse kogunenud päikeseenergia ootas vallandamist meie päevini. Killustatuna segi surnud kivimiga rändab see esialgu veel ahelais energia, meie põlevkivi, oma tavalist teed. Ülepäeva valge. Jätab rikastamisel maha ahtra pae ja asub pikemale teele vastu ürgvana päikesesoojuse taas. Iga viie minuti tagant peab jõudma balti soojuselektrijaama vagun põlevkivi, muidu ähvardab nälg poolteist tosinat hiigelkatelt. Vähemalt 300 korda päevas kostavad. Pärast jaama elavast sellised Vagun kallutajas teeb raskustung mõne sekundiga tühjaks 60 tonnise poolvaguni. Selle rattad keeratakse poolviltu taeva poole ja põlevkivi lihtsalt kallatakse välja. Teised ei jõuaks. Kujutlege Tallinna trammiteel vaguniterivi, mis ulatuks ühe otsaga Tondile ja teisega Leningradi maantee lõpp-peatuseni. Umbes nii pikk tuleks rong, mis iga päev toidab Narva energeetikahiiglast. Selle paigalt nihutamiseks läheks tarvis kümmekond vedurit. Koorem aga rändab pärast kuumutamist mööda kolme omapärast kaldgaleriid. Terasestel transportööridel üsna häälekalt. Kuulete peakorteris? Ja siin lõpuks tolmuks jahvatatud põlevkivi, taas tahaks oma energia läbi hiiglaslike katel, agregaatide auru, vaheastme, turbogeneraator esse. Nende 10 poole või 15000 voldine pinge transformeeritakse 10 20 kordseks, säriseb siis alajaamade mastide rägastikus. Ja lahklülitati isolaatoritegaskaarides ning rändab kasulikule tööle Eestimaal, Leningradis, Riias 15 miljonit kilovatt-tundi päevas. Ja see ei ole veel kaugeltki kõik, kuigi peahoone on juba saavutamas oma lõplikku pikkust ja kõrgust, millest ettekujutuse annab ehk see, kui ütleme, et sellesse mahuks vabalt kümmekond Oleviste kirikut ridamisi koos tornikiivriga ja, ja kuigi neli 150 meetrist korstent hall valgeid suitsu, sagaraid, varakevadised, taeva sama karvapilvedega võistlema saadab, ootav viies televisioonimasti pikkune, seni veel järge. Teine, niisugune ja ühtlasi viimane, mis meie eelmisega. Külastuse ajal möödunud aasta septembris oli alles mähkmes paigaldati vundamendi armatuuri on nüüd kerkinud tubli viiekorruselise maja kõrguseni. See tömp, tüvikoonus näid nagu hiiglaslik malev, vanker oma liikuvast raketisest mütsiga. Tuul lööb lainetama hallpruunid, presendi siilud, mille all soojakus tardub järjekordne betoonirõngas. Võtab aega, kuni see sõsar, aga tasa, tõuseb ja võtab aega ka uue põlevkivi etteande sõlme lõpetamine, mille galeriid on praegu veel üsna alasti, nagu ka uue juurdevoolukanali Alma osa mitmemeetrise läbimõõduga torujätked. Nagu kaks hiiglaslikku musta röövikut käänevat need oma nina-ita vastu lahtisele, veesoonele. Ja viiendat aastat annab balti soojuselektrijaam voolu ning ega väravapoolses otsas ei ütlekski, et selles veel midagi pooleli on. Aga neljandal järgul lõunatipus On alles ehitajate kuningriik, kraanad, plokid, paneelid, postid, võimsate veokite undamine, aeg-ajalt pahempidi pööratud maa ja virnadena, metalli. Ühesõnaga suurehituse tavaline pilt, õigi märksa vaiksem, töötava osa ümbrusest. Energeetikahiiglane alles kasvab. Tööde mahtu hinnatakse tänavu 11 miljoni rublaga. Mida selle eest ehitada tuleb, räägib ehituse peainseneri asetäitja, endal tarkpea. Balti elektrijaamas me peame käesoleval aastal monteerima ja andma ekspluatatsioonikümnenda turbogeneraatori katlaagregaadid number 20 21 ja 22 turbogeneraator nagu üheksast turbogeneraator on võimsusega 200000 kilovatti, nii et käesoleva aasta lõpuks jaama võimsus kujuneb miljon 200000. Käesoleval ajal töötavad nii ehitajad kui Monteerijad pingeliselt. Üks kõige suurem võiks öelda ülesanne meil käesolevat sel aastal on lõpetada ehitusi, montaaž, tööd kütuse etteandeseadmete osas, neljanda ehitusjärgu kohta. Meil tuleb ehitada valmis vaguniga valluta joone purustajate korpus siis esimese ja teise astme Estakaadid, kus monteeritakse transportööri põlevkivi transporteerumiseks töötavad ehitajad kolmes vahetuses. Kui meil esimese teise kolmanda ehitusjärgu osas vaguni kalluta joone oli monoliitsed raudbetoonist, siis uus hoone monteeritakse monteeritava raudbetoonist. Käsu planeerime lõpetada. Kauane masinasaali osas on jäänud monteerida veel kolm telge, et jõuda saja-üheksateistkümnendal helieni. Viimase teljeni. Katlaosakonnas on töid jäänud rohkem. Ja umbes võib arvestada nii, et käesoleva aasta teise kvartali lõpuks karkass monteeritakse. Jäävad veel tööd kolmandas kvartalis lõpetada akende klaasemine katusetööd, nii et me talve tulekuks jõuame juba peahoone lõplikult nii-öelda täiendada ja valmistuda talveperioodiks. Millal meil tuleb monteerida terve rida agregaate. Sel aastal tuleb anda ekspluatatsiooniturv põgeneda Panther number 11 ja turbogeneraator number 12 ja vastavalt sellele neli katel agregaati, nii et tuleva aasta lõpuks saavutab Balti elektrijaam oma täisvõimsuse. Siis sellel aastal suvel õieti kui läheb ekspluatatsioonikatelagregaat number 21, tuleb meil lasta käiku neljanda järgu tehnilise veevarustuse seadmed, tähendab jutt on siin uuest juurdevoolukanalist. Uues tsirkulatsioonipumbajaamast ja veejuhtmetest ka nende objektide osas. Töid teostatakse, kanal on valminud umbes 80 protsenti, jääb veel nõlvade viimistlustöö, seda me teame juba siis, kui juba ilm läheb soojemaks ja samuti on praegu lõpetamisel tsirkulatsioonipumbajaamas. Ehitustööd jällegi võib öelda, võrreldes esimese pumbajaamaga, kui see oli tehtud monoliitsed raudbetoonist, siis praegu monteerima uut pumbajaama monteeritava raudbetoonist. Ja see suuresti võimaldas kiirendada tööde teostamist. Ja mul oli juhus siin jälgida mõnda aegade ütlemisi inseneridega ja nii mõnelgi korral tuli kulmu üsna kõrgele kergitada ja neid koguni ninajuurele kokku tõmmata. Nähtavasti siiski kõik päris nii nööri mööda ei lähe alati. Ja kindlasti ehitus on küllaltki suur ja eks meigiga päev oli oma oma mured. Käesoleval aastal see oli ka möödunud aastal, on küllaltki palju meil tegemist monteeritava raudbetooni saamisega tehastest õigeaegselt ja kompleksselt. Ka on küllaltki raskusi käesolevas aastal meil mõningate materjalide saamisega. Metalli peaks ütlema, et ei ole just väga suures koguses meile eraldatud ja praegu on teatavaid raskusi, kus sa sellega, et vajaliku armatuuri leida, objektide lõpetamiseks? Jah, aga kuidas kohustuste täitmine nüüd esimese kahe ja poole kuuga lähevad? Üldiselt tuleb öelda, et niisugust suurt mahajäämust ei ole, põhiliselt direktiiviga kohvik, mis aasta alguses oli koostatud ja kinnitatud tööde teostamiseks kogu aasta kohta täidetakse. Ehituslikus osas, see tähendab katel, agregaatide, turbogeneraatorite, vundamentide monteerimine ja nii tuhandete betoneerime läheb normaalselt ja ma arvan, et me siiski mõningal järel jõuame anda need objektid kiiremini Taasnikutele, kui on ette nähtud direktiiv graafikus. Agregaatide monteerimine põhiliselt praegu mahajäämust erilist ei ole, aga siiski küllaltki pingeliselt töö edeneb, sest kui möödunud aasta lõpus tegelesime üheksanda turbogeneraator ja 19 katelagregaadi käikulaskmisega neljandast kvartalis õieti nende agregaatide käikulaskmine oli planeeritud käesoleva aasta esimesele kvartalile aga õnnestus teha möödunud aasta neljandas kvartalis, siis vastavalt sellele no võib öelda, et taas tööd mõningal määral takerdusid järgnevate agregaatide osas, sellepärast aasta alguses tõepoolest oli teatav mahajäämine montaažitöödes praegu vabal ajal Monteerijat siiski püüavad seda mahajäämust nii-öelda likvideerida. 20. katelagregaadi monteerimine toimub praegu küllaltki edukalt ja samuti on alustatud 10.-te turbogeneraatori monteerimist. Jah, Balti energeetikahiiglane alles kasvab aga juba on ta jäänud vanaks, sest täna-homme otsustatakse meie maa kõrgemas rahvamajanduse nõukogus, milliseks just kujuneb uus teine balti soojuselektrijaam. Viimased ekskavaatori kopatäied mulda on vanasgressis välja tõstetud. Uue territooriumil valitseb aga alles sügav vaikus. Paksu jääkaane all voolavad Mustajõe veed. Geoloogide laudonnike on maha jäetud peatset ehitusplatsi kirjevad jänese ja põdrajäljed. Juurdesõiduteerajajad ei ole veel jõudnud siiani. Aga ainult paar kilomeetrit on veel puhastada trassi võsast ja viiendalt. Järjekordne koorem kruusa maas, ärasõit ja buldooser lükkab toode ülemaid reha otsa. Demorfeistit kohvil jääb veel parajasti nii palju aega, et korraks lõkke äärde lüliti visata ja suits ette panna. Kui uusise kalluta ja kohal on ja kohelik valli otsa lootamas. Sadakond masinad viis kuus otsa igaühel ööpäevas. Selge, et selja sirutamiseks just palju aega ei jää. Veel kuu-poolteist, siis ollakse otsaga ehitustandril ja kõik 17. Kilomeetrit muldkeha nii palju vajunud, et võib hakata betoneerima. Selleks ajaks jõuavad Mustajõe kaldale ka ehitajate väed. Tõstetakse paigale esimesed ekskavaatori kopad õied moreeni künkast, mille kohale mõne aastaga rajatakse praegusest küll ligi poole lühem, ent tükk maad kõrgem jaamahoone ja kaks vanagressi omist veel viie-kuue maja korruse võrra. Pikemat korstent. Aastal 1967 aga saavad praegu rajatavad keemiaettevõtted ja suurmajandite moodsad elektrifitseeritud tootmishooned juba lisaenergiat esimesest 200000 kilovattidest turbogeneraatorist. Kommunismi materiaaltehnilise baasi loomise esimese etapi lõpuks kuuekordistub miljon 200000 kilovatti võimsus, mida kaugeltki ei suuda arendada näiteks kõik vabariigi Volgat, Moskvitšid, kobedad, Zaporožetsi-sid ja mootor rattadki kokku.