Kuulake aastamiljoneid paiskuvad lendu. Inimene murdis ürblanamäe, varisevad segi, pehmed ja pruunikad, hallid ja kõvemad kamakad. Inimene vallandab taas tardunud energiainimene. Tänapäeva Hercules Promeet teos. Jah, just siin paarkümmend meetrit maa all, meenuvad need muinaskangelased pooljumalad kui e-rinnas möllavad hiigeljõudja plahvatus, leek, nii et lööb kumisema trumminahad ja värisema suitsukatted. Ja ometi on kõik nii igapäevane kaevurilambi kitsas kiirtevihus välgatab saviprits meist saapakumm, põlevaga üht värvi kaevuri, kuue karedavõitu kude, kiivri fiiberkate laineline serv ja selle all ooteaja rahulikud näod. Liigagi rahulikud, nagu aga läbindajate vahetusel pole mütoloogia mõttes. Ees ootab töö. Tõsine töö, aga harjunud ja igapäevane. Nii räägime siis neid jutte ära siin otse ventilatsioonist treki tagumises otsas, päris paksu gaasipilve sees hingatagi annab nii vaevu-vaevu mõni minut tagasi, alles plahvatused käisid teise lõhkete ise lõhkam ja kuidas te üldse olete oma brigaadi töö nii korraldanud, et niisugused tulemused on nagu siin varem kuulsime? Spetsialistid on koos, nüüd ise peame kargama ja teha tuleb, ei ole kuskilt abi oodata, aga sa ei saatnud vahepeal millal tuleb lõhkeja. Nii et kõik oma käepärast. No võtame siis järjest, missugused mehed ja kuidas teil on, see brigaad on praegu suurem, kui ta siin mõni aeg tagasi oli. On jah, enne oli meil ka uue liikmena vanadest liikme või? No aga praegu siin ei, mehi on hoopis vähem kui 12 vahetuses kolm meest, neljas vahetuses töötab ja mis need kolme Eestis teevad? Üksmeelsel Aga masinaga laadima. Üks hoiab, laguneb parasjagu all, üle vaguna kivide jookseks. Kolmas mees on kohe vintsi juures. Tähendab, vagun, väljaskäik läheb allamäge, käsitsi, evolükat, mehhaniseeritud. Praegu me oleme siin seda, nagu nimetatakse Juusnitsiatiorti neljandas lõuna streikis ja ventilatsiooni käigus, siin on vett. Hirmsasti peab ütlema, et seal kohal, kus ta praegu oma järjega olete jõudnud, on vetele labajalatükk, maad meiega, kask 20 sentimeetrit põhjast. Ei paista isegi raudteele rõivas välja. Üldse tuleb tihtipeale niisugustes tingimustes tööd teha, sest rääkid lähevad suurem jagu allamäge. Paneme bassessi pumpama vee välja, on vähe parem peal. Päeviga pumba edasi. Nagu palju niisuguse vee sees, siis te jõuate, ütleme näiteks sedasama ventilatsioonis, treki neid läbindada. Kui ainult niisugust kaks 20 kõrge windel soonest Räki läbida, siis 350 400 meetrit peaks siiski saama ka väga raskes puus ja aga kuhu jäävad siis need tipud, millal see oligi, et ei mäleta, praegu märtsikuu seas oli ja kui palju siis tuli, see oli 640,4. Seis läks ühesõnaga, ja 250 läks allamäge. Kiire tempoga läbisime. Vaikse lohu tead ühe nädalaga üks nädal oli raske, aga ülejäänud olekijal organiseeritud kõvas tempos tahakski kuulda seda, mismoodi see organiseeritud kõvas tempos, mis nii äraseletatult tähendab tõsiselt töössesuhtumisega kõigist passidest reeglitest kinni pidades. Distsipliin peab olema ja aga mingit erilist saladust ei mingit nõksu ei ole, tuleb ainult osata tööd teha, õigest otsast arutama hakata. Jookseb ise. Nii nagu peab minema, ainult tuleb osata tehnikat kasutada ja seda nõuda, rakendada jõusse. Alguses jah, kui tulin, siis ei olnud laanes masinad üldse olemas, kõik käsitsi viskamine ja samasuguse v sõjas labidaga sai visata vesi vees labida pealt põlevkividele. Tõsi, labidas läks metsa kehveldada, teinekord isegi seda ja, ja nüüd on palju lihtsam. Ainult seega tuleb veel mõelda, mismoodi seda kiiremini ja täitsa rinnast saaks välja viia. Ja kivist saab jagu veest veel mitte. Kivi on siin maal väärtus, mille eest võideldakse. Vesi paratamatu ballast, mille vastu võideldakse. Oleme saarel, on lood vastupidised, veest tuleb leib. Kivi on tihtipeale tülinaks. Siin on kivi ja vesi aastatuhandeid kõrvuti olnud Läänemere lained, ranna rahnudelt jää rännukriimud kaotanud. Nii et paljal jalad alal on neid pidi mõnusam hüpelda kui karedal luiterohul. Aastat paarkümmend ning veel mõni vähem või rohkemgi tagasi lippas Torgu merepiirikividel ringi üks väntade kaluripere üheksast õest-vennast. Poeg August, lippas rannakividel, käis Kalavetelgi, aga mere kündjatest ei saanud. Maismaa ja masinat kiskusid kõvasti. Kaheksa klassi ja passiga tõid reboysi suurele maale mitte enam kraabi halliks, nagu paljusid varematel aastatel ja mitte leivanappusest. Saaks ehk rooli taha või mõne muu masinaga mesti. Kingissepas ei õnnestunud ega saanud Mandrilgi niisama lihtsalt ilma õppimata. Ainult et sel ajal vajati parajasti rohkem teist masti mehi. Ja august vändast sai ehitaja vabriku kool Ahtmes ja siis vana kaevuri asulat Sompat noorendama. Tulid kogu brigaadiga mitmete teistegi saarlastega ega andnud rohkem kui nelja aasta kestel parimate lippu käest. Aga siis rajati sinnasamasse Sompa külje alla Neljas kaevandus. Seal mürisesid hoopis teistmoodi masinat kui kraanat või mördi segistid. Tugipostid on hoopis teist nägu kui tellingud. Uus meelites ja ehitajast sai kaevur. Labidamees alguses nagu kuulsime. Aga nüüd on ta brigadir, kiir läbindamise meister, kelle käe all töötamist ei pea endale häbiks. Niisugused staažikad kaevurid nagu Feliks Nimmerfeldt ja kahekordne aukaevur Meinhard Kilumets kellel on maal oldud rohkem kui august vända kaheksa aastat. Augusti vanem vend Bernhard Ki tuli tänavu suvel Tallinnast ära kaevurileiba maitsma. Ei no ma võin elukutselt tisler väga siis vennas oli väga rahul oma eriala või ütles, et võid seda ka proovida ja siia tulla. Kui ei meeldi, siis hinemaid oma vana elukutse Jordaania. Nojah, ega see meelest täna ei lähe ja mida võiks ütelda esimese kuude kohta? Mul on ikkagi, peab ütlema õpilase aeg alles ja ja töötame teistega koos, on samasugust palgalist, teised töötasu on tunne Auloldav väljasse, tule Novi mano kooli, nüüd 280 rubla. Nii et rahul esialgu, mis nimede jõuga ära õppida sellega, kas masina juures oleks olnud ju väga hea? No olen siiski, aga täielikult veel amet seal ka ei ole. Siin on ikkagi väga palju õppimist. Igat eriala on siin proovinud igat löövat. Mina olen rasked, ma ei leia. Rääkis, et kaikad eriti raske ja vaevarikas tee. Viimasel ajal on ta nii mehhaniseeritud, ma leian, et ta oleks meid enam raske. Pean ütlema, et vennas on eeskujulik töömees. On mul läheb ja on siin isegi teiste vanemate vaevurattal on nõuandjaks, ei anna, peaks Venemaal imestunud, kuidas ta nii palju on, hakkavad. No nii, nüüd läheb esitsioone lõikamiseks elemendi tõelisemasensioonis. Ollakse vaatame edasi, aitäh. Edasigi, ole mikrofoni kergtsooni, mis masinaga võtab ventilaator võidu mürada aga lause või teise püüame kinni, mida ütleb brigadiri kohtade vahetus ja kolmas mees aktsebee? Aasta lasteaiatööd. Kõige tähtsam. Vänt ise peab kõige tähtsamaks jaamast või seal vajadusel annab vana vaid mõtlen, et mõnes mõttes hiromant isegi olema ja nägema ette seda ka, mis võib valesti olla, väivallast olla ja kõik peab olema käepärast. Kõik peab olema käepärast, tahaks nagu selles viimases sõnas, teha ühe, ühe lingvistilise uperpalli ja ütelda selle asemel pea pärast sest teel Youzneczytjortisse jutustas kolmanda jaoskonna ülem Igor Kureš paljustki, mis seda võõrastama panevat keelendeid õigustaks. Ta rääkis minutite säästmisest uudse liipri kinnitusmeetodi rakendamisel esimesena kaevanduses, sentimeetrite võitmisest, lõhkamisel jälle esimesena uue puurimistööde passi juurutamisel ja muustki uuest, mis kaevandusse leiab ikka vändabrigaadi kaudu. Ta jutustas ka sellest, kuidas brigadir vahetuste tööd ühtlustab. Neil on niisugune kord, et töötasu jagatakse vahetus tundide peale võrdselt. Loomulikult eeldab see ka enam-vähem võrdset tööd. Aga kui hiljaaegu üks kolmik hakas vahetuses pidevalt paarkümmend sentimeetrit vähem läbindama kui teised, vahetas ta vanemad välja. Kogenud kaevur Vassili Variksoo viis vahetuse varsti õigele joonele. Ja paljuks seal käteramuga tehti. Oli tarvis ainult õiget võtet või mis võtet? Võte nüanssi ainult. Aga selleks ongi tarvis brigadiri pead kuldaväärt brigadiri, kelle kohta ka kaevanduse peainseneril Edgar räimel ainult häid sõnu on öelda. August vänt on tuntud meil kaevanduses, kui üks paremaid ja suuremate organiseerimisvõimetega brigadir üldse tunneb oma ala on nii-öelda oma ala spetsialist. Kui seltsimees on ta väga lugupeetud teste brigaadi liikmete hulgas ja omab suurt autoriteeti. Need olidki peamised põhjused, miks siis brigaad palus seltsimees vänta määrata brigadiriks. Tema töönäitajad on nii-öelda selleks stiimuliks on kõigile eesmärgiks, mille poole püüavad muidugi ka teised brigadirid. Teised töölised võib lühidalt öelda, et August vändabriga vaat tänavu aasta on täitnud kõik kuud oma plaani ülesandeid, keskmiselt täidab tema brigaad 115 120 protsendi ulatuses. Niisugused meie tootmisEeeffinlas otseselt aitavad maha jäänud brigaadidele. Neil, kes varem ei täitnud oma tööülesandeid, annavad edasi neil oma kogemusi ja seega aitab see tõsta kogu kollektiivi tootlikkus kogu kollektiivi meeleolu ja täita seega ka kogu kaevanduse plaan tervikuna. Kas August vända isiklikud plaanid on täidetud tervikuna. Kui inimesel on seltsimeeste usaldus ja austus, hea teenistus, korralik eluase lõpuks ka lapsepõlveunistus reaalsuseks saanud, ta viis suvel pere oma uhiuue Volgaga Sõrvelasi vaatama. Siis võiks ju arvata, et on aga ei, ka kaevur ei saa tänapäeval poolikute teadmistega läbi. Esialgu tuleb neile lisaõhtukeskkoolist, edaspidi seda näeb. Igatahes siis hoidku alt kivid, vesi ja streiki meetrid.